Xi kaebus Eesti Töötukassa 04.05.2021 otsuse nr TVH/21/020645, 07.07.2021 vaideotsuse nr 1998 ja 07.07.2021 otsuse nr TVH/21/028683 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaatama uuesti läbi kaebaja taotlus töövõime hindamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja adv. Mihkel Kivisalu Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindajad Helle Rebane, Maarika Nüganen
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 10.01.2022.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 04.04.2021 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse. Kaebaja märkis taotluses, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimuse ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkonnas. Kaebaja märkis piirangud ka ravimite kõrvaltoimete osas. Kaebaja selgitas taotluses, et tal on pidevalt väga halb enesetunne, lisandunud on hirmutunne ja teadvuse hämardumine. Kaebajal justkui puudub vasak silm, sest vasaku silma glaukoomi progreseerumise tõttu on ta jäänud ühest silmast pimedaks. Ägeda silma siserõhu tõusu korral on tugevad silma-ja peavalud, mis kiirguvad kätte, mis omakorda põhjustavad pidevat iiveldustunnet ja oksendamist. Sageli on vasak silm punane ja laug turses, esineb ebamäärast silmavalu ja surumistunnet. Vasak silm on katsudes kivikõva. Kuna kaebaja on vasakust silmast pime, siis on koormus paremal silmal. Nõrgenenud on parema silma nägemine, s.t paremal silmal on lähedale 1(12)
nägemine häiritud. Kaebaja vajab liikumisel lähedase abi. Ei suuda tõsta ühtegi eset olenemata kaalust.
2.Tervishoiuteenuse osutaja Qvalitas Arstikeskus AS-i ekspertarst Tatjana Toomsoo koostas 02.05.2021 eksperthinnangu, milles leidis, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
3.Eesti Töötukassa tuvastas 04.05.2021 otsusega nr TVH/21/020645, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Otsuse põhjendused on järgnevad: Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on peavalud, glaukoom ja ühe silma pimedus. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on glaukoom ja ühe silma pimedus. Taotleja kirjeldatud piiranguid käelise tegevuse valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piirangud käte sirutamise, asjade liigutamise ja käteosavuse osas ei leidnud tervise infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust. Taotleja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades ja ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Taotlejal on peavalude, väsimuse ja ühe silma pimeduse tõttu piiratud pikkade vahemaade läbimine, mitmesugustel pindadel liikumine ja takistustest möödumine. Taotlejal on vasaku silma nägemisvõime languse tõttu piiratud kirjalike sõnumite lugemine. Kuigi taotlejal esinevad piirangud liikumise ning teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist. Kui terviseandmete alusel kinnitust mitteleidnud piirangud esinevad püsivalt, on soovitav pöörduda arsti vastuvõtule. Kui terviseseisundist tulenevaid piiranguid kinnitavad TIS-i kantud või muul moel tõendatud andmed, on võimalik esitada Eesti Töötukassale uus töövõime hindamise taotlus.
4.Kaebaja esitas 31.05.2021 Eesti Töötukassale vaide 04.05.2021 otsuse nr TVH/21/020645 kehtetuks tunnistamiseks ja esitatud taotluse uuesti läbi vaatamiseks, kuna tema töövõime on vähenenud.
5.Eesti Töötukassa tegi 07.07.2021 vaideotsuse nr 1998, millega jättis kaebaja vaide rahuldamata (p 1) ja muutis Eesti Töötukassa 04.05.2021 otsuse nr TVH/21/020645 punkti 4 arvestades vaideotsuses toodud asjaolusid (p 2). Töötukassa märkis, et vaatamata asjaolule, et otsuse andmise faktiline alus vaidemenetluse tulemusena osaliselt muutus, on vaidlustatud otsuse resolutiivosa (töövõime ei ole vähenenud) vaideotsuses toodud põhjendustel jätkuvalt õiguspärane. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst analüüsis veel kord vaide raames vaide esitaja terviseandmeid, sh vaides kirjeldatud asjaolusid, ning jäi oma esialgse eksperdiarvamuse juurde. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst muutis vaid liikumise valdkonna võtmetegevusele „ohutu ringiliikumine“ antud hinnangut, hinnates seda 1 asemel arvväärtusega 2. Kuigi tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst muutis enda hinnangut võtmetegevustele, ei mõjuta see vaide esitaja töövõime ulatust. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige.
6.Eesti Töötukassa tegi 07.07.2021 otsuse nr TVH/21/028683, millega muutis 04.05.2021 otsuse nr TVH/21/020645 punkti 4. Otsusega hinnati liikumise valdkonna tegutsemispiirang kerge asemel mõõdukaks, kuid töövõime vähenemist ei tuvastatud. Otsuses on selgitatud, et taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on peavalud, glaukoom ja ühe silma pimedus. 2(12)
7.Kaebaja esitas 06.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 04.05.2021 otsuse nr TVH/21/020645 ja 07.07.2021 vaideotsuse nr 1998 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaatama uuesti läbi kaebaja taotlus töövõime hindamiseks.
8.Kohus võttis 24.08.2021 määrusega menetlusse kaebuse Eesti Töötukassa 04.05.2021 otsuse nr TVH/21/020645, 07.07.2021 vaideotsuse nr 1998 ja 07.07.2021 otsuse nr TVH/21/028683 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaatama uuesti läbi kaebaja taotlus töövõime hindamiseks.
9.Kohus määras 28.10.2021 määrusega kaebuse läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse kohtuarstliku ekspertiisi määramiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
10.Kaebajal on 2008. aastast diagnoositud põhihaigusena „primaarne avatud ehk lahtisenurga glaukoom“. Seejuures märgiti juba esmakordseks operatsiooniks valmistumisel, et „glaukoom on krooniline silmahaigus, mille puhul kõrgenenud silma siserõhk koos muude haigust soodustavate faktoritega kahjustab nägemisnärvi. Juba kaotatud nägemisnärvi osa enam taastada ei ole võimalik. Glaukoomi ravi eesmärk on nägemisnärvi kahjustuse süvenemise peatamine. Osadel juhtudel nägemisnärvi kahjustus süveneb vaatamata adekvaatsele tänapäevasele ravile. Kaebajale teostati ka 2011. aastal operatsioon, kuna esimene operatsioon ei olnud tõhus ning glaukoom progresseerus edasi. Kaebaja osas tehti operatsiooni järgselt 2012. aastal katarakti kirurgia prioriteetide kriteeriumite määramise hinnang, millest nähtub, et kaebuse esitaja määrati plaanilisse eelisjärjekorda. Sealjuures toodi välja, et kaebaja töövõime on tugevasti kahjustatud. Kaebajal oli varasemalt määratud Töötukassa poolt osaline töövõime 2014. aastal ja 2016. aastal. Kaebuse esitaja haigusloost nähtub läbivalt, et kümne aasta jooksul ei ole kaebuse esitaja tervislik seisund paremaks muutunud.
11.Kaebajal on tänaseni tõsised toimetulekuraskused. Glaukoomi tõttu on kaebaja vasakust silmast pime ning sellega kaasnevad muud nägemise piirangud ning tal on pidevad peavalud ja piiratud käeline tegevus. Glaukoomi tõttu ei saa ega tohi kaebaja raskeid asju tõsta ja kanda. Kaebaja ei talu pinget ja stressiolukordi ning ei ole võimeline läbima pikki vahemaid. Kaebaja tervislik seisund muutub aastate jooksul halvemaks ning toimunud operatsioonid ja ravimid ei ole tänaseks olukorda paremaks teinud. Veelgi enam, tegelikkuses on ka kaebaja parema silma nägemine halvenenud ja nägemise korrigeerimiseks on arsti poolt välja kirjutatud abivahendid (prillid).
12.Ka meditsiinialases kirjanduses on toodud välja, et primaarne avatud nurga glaukoom on peamine pimedust põhjustav haigus, millele ei ole leitud ravi. Praegused ravimeetodid võimaldavad üksnes ajutist leevendust.
13.Kaebaja leiab, et Töötukassa on uurinud kaebuse esitajaga seotud asjaolusid valikuliselt ja pinnapealselt ning üksnes dokumendipõhiselt, mille tulemusena on jõudnud väärale tulemusele, et kaebuse esitajal ei ole töövõime vähenenud. Töötukassa ei ole töövõime tuvastamisel järginud õige otsuse tegemiseks vajalikul määral haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet, mille kohaselt on haldusorgan kohustatud selgitama välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Töötukassa on uurinud töövõime tuvastamisega seotud dokumente vaid pinnapealselt ja väga formaalselt ega ole lähtunud tegelikust sisust. Töötukassa on hinnanud ebakorrektselt kaebuse esitaja andmeid ning talle diagnoositud progresseeruvat glaukoomi ning sellega kaasnevaid kõrvalhaigusi ja sellega seonduvalt töövõime kaotust. Veelgi ebaõiglasem on töövõime vähenemise mittetuvastamine Töötukassa poolt olukorras, kus kaebajal diagnoositud glaukoom ei parane, vaid progresseerub järkjärgult. Arvestades diagnoositud progresseeruvat glaukoomi ja sellest tulenevaid igapäevaseid takistusi, oleks pidanud Töötukassa vajadusel kaasama teisi ekspertarste või määrama kaebajale arstliku ekspertiisi (kutsuma kaebaja ülevaatusele) tuvastamaks kaebaja tegeliku terviseseisundi. 3(12)
14.Lisaks füüsilistele piirangutele on kaebajal ka teabe vastuvõtmist ja edasiandmist takistavad piirangud. Ainuüksi juba selliste füüsiliste ja nägemispiirangute tõttu on paljud töökohad kaebuse esitajale välistatud. Meelevaldne on Töötukassa seisukoht, et kaebaja on olukorraga kohanenud ja seetõttu on piirang kerge. Sellise loogika kohaselt ei oleks osalise töövõime määramisel mõtet ning antud säte muutuks sisutühjaks, kuivõrd iga isik kohaneb lõpuks oma haigusega. Ainuüksi juba asjaolu, et kaebajale on välistatud füüsilist koormust ja head nägemist nõudvad töökohad, välistab väga paljud töökohad ning ühtlasi on see üheks aluseks osalise töövõime määramiseks. Veelgi enam, tegelikkuses on ka kaebuse esitaja parema silma nägemine halvenenud ja nägemise korrigeerimiseks on arsti poolt välja kirjutatud abivahendid (prillid). Seega on tegemist eelkõige sellise terviseseisundiga, millest tingituna vajab kaebuse esitaja pidevat kõrvalabi ja juhendamist. Seega tuleb Töötukassal antud otsus üle vaadata ning tuvastada kaebajal osaline töövõime.
15.TVTS seletuskirjas on sätestatud, et kui töövõime hindamiseks on vajalik arstlik vastuvõtt, on Töötukassal õigus suunata inimene töövõime hindamiseks tervishoiuteenuse osutaja, st lepingulise hindaja vastuvõtule. Lepingulise hindaja vastuvõtt on vajalik nendel juhtumitel, kus dokumenteeritud terviseandmete ja diagnooside põhjal ei ole võimalik anda hinnangut inimese töövõimele. Töötukassa oleks pidanud suunama kaebaja oma lepingulise hindaja vastuvõtule, et hinnata õiguspäraselt kaebaja töövõimet, kuna dokumentide põhjal ei olnud võimalik järeldusi teha.
16.Samuti on Töötukassa oluliselt eksinud HMS §-st 4 tuleneva kaalutlusõiguse teostamisel. Töötukassa on asjas kogutud tõendeid hinnanud ühekülgselt ja ebapiisavalt. Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb lähtuda tegelikest asjaoludest ja tõenditest ning seejärel erinevaid variante kaaludes leida proportsionaalne lahendus. Kaalutlus, mille kohaselt leitakse, et kaebaja tervislik seisund ei vasta töövõime vähenemise kriteeriumitele, ei ole arusaadav ega loogiliselt jälgitav. Töötukassa on leidnud oma vaideotsuses, et kaebuse esitajal „on piiratud kodust väljaspool liikumine, kirjalike sõnumite lugemine, edastamine ja vastuvõtmine. Teise silmaga nägemine on normis, mis kompenseerib vasaku silma pimeduse.“ Samuti on Töötukassa toonud esile, et kuna kaebuse esitaja on osaliselt kohanenud nägemislangusega ning see ei ole tekkinud ägedalt, siis on nägemisfunktsiooniga seonduvalt tuvastatud kerge piirang. Selline järeldus on üldsõnaline, ebaloogiline ning ei põhine tegelikel asjaoludel. Lisaks on Töötukassa vaideotsuses toonud esile, et kaebuse esitajal on „mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on peavalud, glaukoom ja ühe silma pimedus“. Kaebuse esitajal on käimine piiratud seoses glaukoomi foonil esinevate peavaludega ja väsimusega. Ohutul ringiliikumisel mõõdukas piirang seoses pimedusega ühes silmas, nägemisvälja piiratus.“ Samas on Töötukassa teinud kokkuvõtliku järelduse, et töövõime ei ole vähenenud.
17.Kuivõrd Töötukassa vaideotsus on vastuoluline ega ole kooskõlas kaebaja tegeliku tervisliku seisundiga, on Töötukassa jätnud täitmata enda uurimiskohustuse. Kaebuse esitaja leiab, et nii vaideotsus kui ka selle aluseks olev haldusakt on ebaõiged ning tuleb tühistada ja antud asjas tuleb Töötukassal teha uus otsus, milles määratakse kaebuse esitajale vähemalt osaline töövõime kestusega 5 aastat. Kaebaja 18.10.2021 täiendav seisukoht
18.Antud juhul ei ole kohane kaebaja tegutsemisvõimet hinnata koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga tähenduses, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on määratud ravi ning ravimeetodid, kuna ravimeetodid ei toimi glaukoomi puhul ning nägemist taastada ei ole võimalik.
19.04.05.2021 eksperdiarvamuse alusel tuvastati, et kaebajal on peavalude, väsimuse ja ühe silma pimeduse tõttu piiratud pikkade vahemaade läbimine, mitmesugustel pindadel liikumine ja takistustest möödumine. Samuti on vasaku silma nägemisvõime languse tõttu piiratud kirjalike sõnumite lugemine. Eksperdiarvamuse kohaselt esinevad taotlejal piirangud liikumise ning teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkondades ja tegevustes. Kaebaja haigusloost nähtub läbivalt, et kümne aasta jooksul ei ole kaebuse esitaja tervislik seisund paremaks muutunud. Muuhulgas esinevad kaebajal peavalud ja unehäired. Nägemiskaotus ühest silmast on kestnud aastaid, teise 4(12)
silma nägemisteravus on vähenenud, mida tõendab 16.11.2018 väljastatud retsept prillide jaoks. Kaebaja terviseseisund ei ole muutunud paremaks ka pärast mitmeid operatsioone, mida on teostatud alates 2008. aastast. Ka vastustaja ekspertarst on 17.09.2021 menetlusdokumendi lisas 6 märkinud, et strabismi ehk kõõrituse operatsioon parandab üksnes silma välimust, kuid ei taasta selle nägemist. Samas on ka silmaarst Pille Tein 07.09.2021 vastuses kirjeldanud, et kaebaja parema silma nägemine võib olla häiritud vastavalt vanusele ja lähitöö tõttu, aga ka muuhulgas, et kindlasti annab tunda üldisele nägemisele suurem koormus ühele silmale, kuna vasak silm on pime.
20.Varasemalt oli kaebaja 40% ulatuses töövõimetu. 21.11.2014 otsusega nr 1161699 on kindlaks tehtud, et isikul on glaukoomi tõttu vasak silm pime, silmasisese kõrge rõhuga seonduvalt on peavalud ja isik on osaliselt 40% ulatuses töövõimetu.
21.Vastustaja järeldus kaebaja töövõimelisusest on vastuoluline ning pole arusaadav, arvestades eeltoodud piiranguid ja kaebuse esitajale diagnoositud haiguseid ja sellest tulenevaid füüsilisi piiranguid. Kuna kaebuse esitaja tervislik seisund põhjustab tegelikkuses valusid ning füüsilised tegevused on suuresti piiratud, siis on tegemist töövõime vähenemise aluseks olevate eeldustega ning kaebuse esitajale tuleb määrata vähemalt osaline töövõime. Vastustaja seisukohad
22.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
23.Töötukassa hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema enda poolt taotluses märgitud hinnanguid oma tervise kohta ning TIS-i kantud terviseandmed. Vaidlustatud töövõime hindamise otsused tuginevad eksperdiarvamustele, mille on koostanud tervishoiuteenuse osutaja Qvalitas Arstikeskus AS ekspertarst (edaspidi TTO ekspertarst). Arvestades kohtule esitatud kaebust, analüüsis vastustaja veelkord kaebaja terviseandmeid, et hinnata kaebaja tegelus- ja osalusvõimet. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
24.TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 8 lg 6 järgi tuvastab Töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Eksperdiarvamus koostatakse taotleja hinnangu ja TIS-i kantud taotleja terviseandmete alusel, taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral ka täiendavate terviseandmete alusel taotluses nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt.
25.Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile.
26.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks ka tema enda poolt 04.04.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele, TIS-i kantud terviseandmed ja kaebusest toodud asjolusid. Määruse § 6 lg 1 kohaselt antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa. See tähendab, et inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (vastavalt määruse § 3 lg 2 liikumine; käeline tegevus; teabe edasiandmine ja vastuvõtmine; teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste sooritamine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; suhtlemine) võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile. Määruse § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute 5(12)
raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet sama määruse lisas kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabeli (astmed 0-4) alusel. See tähendab, et igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa. Võtmetegevused on tegevused, mis on vajalikud töösooritusteks või annavad ülevaate töösoorituseks vajalikust funktsioonist (nt erinevatel tasapindadel liikumine, teatud kaaluga eseme tõstmine). Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad ütlusi kinnitama ka terviseandmed.
27.Liikumise valdkonnas on hinnatud mõõdukas piirang arvestades glaukoomi, millest võib tingitud olla peavalusid ja väsimust (võtmetegevus „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 1, võtmetegevus „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 2). TIS terviseandmed ei kinnita käelise tegevuse piiranguid, sest käelise tegevuse valdkonnas käsitletakse piiranguid, mis on seotud käte peen- ja jämemotoorikaga, käte ja ülakehaga teostavate tegevustega. Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on hinnagud kerge piirang arvestades kaebajal esinevat vasaku silma pimedust, kuid parema silma nägemisvõime on normis (võtmetegevus „teabe edasiandmine“ arvväärtusega 1). Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei ole piiranguid tuvastatud, kuna TIS terviseandmetes ei kirjeldata teadvuse hägustumise episoode. TIS andmetesse ei ole kirjeldatud psüühika- ja käitumishäireid, mis võiksid tingida piiranguid tegevuste õppimisel, muudatustega toimetulekul ning suhtlemisega hakkamasaamisel.
28.Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 2. Määruse § 8 lõike 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja õigesti hinnatud töövõimeliseks.
29.Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis nii vaidemenetluses, kui ka kohtumenetluses kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, kaebuses kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta.
30.Visiidipõhine hindamine tehakse juhul, kui töövõime hindamise taotlusel välja toodud piirangud ja terviseandmed erinevad üksteisest olulisel määral või arstide poolt tervise infosüsteemi sisestatud terviseandmed on sisult vastuolulised. Visiidipõhist hindamist ei tehta, kui isik ei ole seoses töövõime hindamise taotlusel välja toodud piirangutega arsti vastuvõtul käinud või taotluses välja toodud piiranguid kirjeldavad terviseandmed on olemas ja terviseandmetes vastuolud puuduvad, samuti uute diagnooside püstitamiseks või ägenemiste ja remissioonidega kulgevatest haigustest tulenevate piirangute tuvastamiseks. Kaebaja töövõime hindamisel olid TIS andmed ajakohased ja arstide hinnangul ei esinenud vastuolulisi andmeid kaebaja seisundite osas.
31.Vastustaja on uurinud välja kõik haldusakti tegemiseks vajalikud asjaolud, st kaebaja hinnanu enda funktsiooni piirangutele, TIS terviseandmed. Töövõime hindamisel peavad kaebaja enesehinnangulisi piiranguid kinnitama TIS andmed. Kuivõrd TIS kaeba terviseseisundit kirjeldavad terviseandmed on TIS-is olemas, ajakohased ja andmetes puuduvad vastuolud, siis oli võimalik kaebaja töövõimet hinnata TIS terviseandmete alusel. TIS terviseandmete ja kaebaja taotluse arvestamisega töövõime hindamisel täidab vastustaja uurimiskohustuse arvestades taotletavat eesmärki on kogutud andmed proportsionaalselt ning see tagab efektiivsuse töövõime hindamise menetluses.
32.Vastustaja peab kaalutlusõigust teostama arvestades TVTS-i, määrust ja töövõime hindamise metoodikat. Vastustajal puudub õigus teha otsuseid, mis eelnimetatuid ei arvesta. Vastustaja on 6(12)
kaalunud kõiki töövõime hindamise aluseks olevaid asjaolusid ja hinnanud neid vastavalt TVTS-is, määruses ja töövõime hindamise metoodikas toodud tingimustele. Vastustaja 29.11.2021 täiendav seisukoht
33.Kaebaja on oma seisukohtades viidanud Sotsiaalkindlustusameti otsustele. Kuni 30.06.2016 tuvastas püsivat töövõimetust Sotsiaalkindlustusamet (kordushindajatel kuni 31.12.2016). Alates 01.07.2016 hindab töövõimet Eesti Töötukassa. Töövõime hindamisel ei võeta aluseks Sotsiaalkindlustusameti poolt varasemalt tuvastatud püsivat töövõimetust (protsendid) ega püsiva töövõimetuse kestust. Töövõimet hinnatakse arvestades TVTS-i, määrust nr 39 ja töövõime hindamise metoodikat. Kaebaja töövõimet on varasemalt hinnatud 2018. aastal, mil tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
34.Peavalusid on arvesse võetud liikumise valdkonnale hinnangu andmisel. Unehäirete tõttu on kaebaja pöördunud perearstile 2018. ja 2020. aastal. Perearst on välja kirjutanud unehäirete tõttu ravimid, kuid ravimite mittetoimimise kohta TIS-s andmed puuduvad. Arvestades, et töövõimet hinnatakse koos arsti poolt määratud raviga ning viimane pöördumine unehäirete tõttu oli kaebajal 22.09.2020, siis käesoleval ajal unehäired kaebaja töövõimet ei mõjuta.
35.Vastustaja jääb seisukohale, et TIS terviseandmeid arvesse võttes ei esine kaebajal seisundit, mis metoodika kohaselt tingiks töövõime vähenemise, mistõttu jääb vastustaja seisukohale, et kaebaja töövõime on õigesti tuvastatud ja Töötukassa otsused on õiguspärased.
KOHTU PÕHJENDUSED
36.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
37.Kaebaja nõuab Eesti Töötukassa 04.05.2021 otsuse nr TVH/21/020645, 07.07.2021 vaideotsuse nr 1998 ja 07.07.2021 otsuse nr TVH/21/028683 tühistamist ning Eesti Töötukassa kohustamist vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus töövõime hindamiseks. Töötukassa on seisukohal, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja sellega ei nõustu. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas kaebaja töövõime ulatus tuvastati Töötukassa poolt õiguspäraselt.
38.Vaidlus puudub selles, et kaebajal on glaukoom, mille tõttu ta on vasakust silmast pime. Vaidlus puudub selles, et Eesti Töötukassa jäi vaidemenetluses esialgsele seisukohale, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Vaideotsusega samal päeval tehtud 07.07.2021 töövõime hindamise otsusega nr TVH/21/028683 muudeti vaid liikumise valdkonna võtmetegevusele „ohutu ringiliikumine“ antud hinnang kerge piirangu (1) pealt mõõduka piirangu (2) peale. Seega hindab kohus Töötukassa 04.05.2021 töövõime hindamise otsuse nr TVH/21/020645 õiguspärasust, võttes arvesse 07.07.2021 töövõime hindamise otsusega nr TVH/21/028683 tehtud muudatusi.
39.Töövõime hindamist reguleerivad töövõimetoetuse seadus (TVTS) ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39). Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt tuvastatakse, et isiku töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud.
40.Töövõime hindamisel hinnatakse inimese üldist töövõimet tööturul ja ei võeta arvesse konkreetseid töökohti. Töövõime hindamisel saab ekspertarst lisada soovitused taotlejale sobivate ja mittesobivate töötingimuste, abivahendite kasutamise ja töövõime toetamise kohta. Soovituste lisamine iseenesest ei tähenda, et töövõime tuleb lugeda vähenenuks.
41.Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute 7(12)
avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Kaebaja leiab, et antud juhul ei ole kohane kaebaja tegutsemisvõimet hinnata koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga tähenduses, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on määratud ravi ning ravimeetodid, kuna ravimeetodid ei toimi glaukoomi puhul ning nägemist taastada ei ole võimalik. Kohus selgitab, et töövõime hindamise puhul ei ole diagnoositud haigustel ettemääravat mõju töövõime hindamise otsusele, vaid hinnatakse seda, milline on isiku tegelik tegutsemisvõime. Ainsaks erandiks on töövõimet välistavad seisundid, mis on ammendavalt sätestatud TVTS §-s 4. Seega, isegi kui isikul on nägemine ühest silmast pöördumatult kadunud, võib tema tervis muus osas olla piisavalt hea ja abivahendite kasutamise või määratud ravi järgimisega kompenseeritud, et lugeda ta töövõimeliseks. Küll aga peab selline otsus olema õiguspärane.
42.HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HKMS § 158 lg 2 teine lause sätestab, et kohus hindab haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga.
43.Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (tervise infosüsteemi ehk TIS andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1).
44.Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0-4. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1 (määrus nr 39 § 6 lg 6). Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem (määrus nr 39 § 8 lg 5).
45.Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Asja materjalide hulgas on 02.05.2021 kuupäevaga dokumendipõhine töövõime hindamise eksperthinnang, mille koostas tervishoiuteenuse osutaja Qvalitas Arstikeskus AS-i ekspertarst Tatjana Toomsoo enne töövõime hindamise otsust (Töötukassa 17.09.2021 vastus kaebusele, lisa 5). Dr Tatjana Toomsoo koostas pärast vaide esitamist ka 08.06.2021 kuupäevaga eksperthinnangu (Töötukassa 17.09.2021 vastus kaebusele, lisa 4). Eksperthinnangutes on valdkondade ja nende alla kuuluvate võtmetegevuste kaupa välja toodud kaebaja enda hinnang ja ekspertarsti hinnang koos põhjendusega. Eksperthinnangu kokkuvõttes on välja toodud, et kaebajal on piiratud mitmesugustel pindadel käimine, takistustest möödumine, pikkade vahemaade käimine peavalude, väsimuse ja ühest silmast pimeduse tõttu. Kaebajal on piiratud kirjalike sõnumite lugemine nägemisvõime languse tõttu vasakust silmast.
46.Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti põhjendamine on oluline selleks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks tema suhtes just selline otsus tehti. Töötukassa 04.05.2021 põhjendustes on välja toodud osa ekspertarsti kokkuvõttest, kuid töövõime hindamise metoodikat täpsemalt selgitatud ei ole. Samas on Töötukassa otsuses viidatud eksperdiarvamusele, mis oli töövõime ulatuse tuvastamise aluseks ja on selgitatud, et see on patsiendiportaalis ja etöötukassas kättesaadav. 02.05.2021 eksperdiarvamuse põhjal saab täpsema ülevaate sellest, milliseid valdkondi ja võtmetegevusi hinnati, millised arvväärtused anti võtmetegevuste sooritamisel esinevatele piirangutele, milliseid terviseandmeid ekspertarst hindas ja millistele kaalutlustele ekspertarst tugines. 8(12)
Töövõime hindamise metoodika kohta on põhjalikumad selgitused antud ka Töötukassa 07.07.2021 vaideotsuses ja Töötukassa 17.09.2021 esitatud vastuses kaebusele. Seega loeb kohus Töötukassa 04.05.2021 otsuse põhjendused esitatuks ka 02.05.2021 eksperdiarvamuses, millele otsuses viidatakse, ning täiendatuks sama arsti 08.06.2021 eksperthinnangus, Töötukassa 07.07.2021 vaideotsuses, 07.07.2021 töövõime hindamise otsuses ning Töötukassa 17.09.2021 vastuses kaebusele. Kaebaja töövõimele antud hinnangut on täiendavalt põhjendanud Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Alvi Tellmann 15.09.2021 antud kirjalikus seisukohas (Töötukassa 17.09.2021 vastus kaebusele, lisa 6). Seega on töövõime hindamise otsust piisaval määral põhjendatud, et mõista Töötukassa seisukohta.
47.Kaebaja leiab, et vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet, sest vastustaja uuris töövõime hindamisega seotud dokumente vaid pinnapealselt ja väga formaalselt ega lähtunud nende tegelikust sisust. Töötukassa on kaebaja väitel valesti hinnanud kaebaja terviseandmeid ning temal diagnoositud progresseeruvat glaukoomi ning sellega kaasnevaid kõrvalhaigusi ja sellega seonduvalt töövõime kaotust. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.
48.Riigikohus on 05.09.20219 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et kui eksperdiarvamuse andja hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, siis ei saa haldusorgan kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama eksperdiarvamuse andja kontrollib uuesti üle taotleja terviseandmete vastavuse piirangute raskusastmetele. Sellises olukorras on piirangute raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks haldusorganil põhjust kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (p 22).
49.Kaebaja on töövõime hindamise taotluses märkinud piirangud kõikides valdkondades. Ekspertarst on 02.05.2021 ja 08.06.2021 eksperthinnangutes hinnanud kõik kaebaja hinnatud piirangu raskusastmed väiksemaks. Kokkuvõttes tuvastas ekspertarst: 1) mõõduka tegutsemispiirangu liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on episoodilised ja paroksüsmaalsed e äkkhootised häired, glaukoom ehk rohekae, nägemishäired ja pimedus; 2) kerge tegutsemispiirangu teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on glaukoom ehk rohekae, nägemishäired ja pimedus. Muudes valdkondades kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Kuna kaebaja on meditsiiniliste andmete alusel antud eksperdiarvamuse kahtluse alla seadnud, oli kahtluse kõrvaldamiseks vajalik, et teine arst kontrolliks üle kaebaja terviseandmete vastavuse dr Tatjana Toomsoo määratud piirangute raskusastmetele.
50.Töötukassa on vaidemenetluses lasknud dr Tatjana Toomsool terviseandmed uuesti üle vaadata. Selle tulemusel hinnati liikumise valdkonna tegutsemispiirang kergest mõõdukaks. Ekspertarst on 08.06.2021 eksperthinnangus märkinud ohutu ringiliikumise kohta: „Taotlejal kerge piirang muudetud mõõdukaks ohutu ringiliikumise valdkonnas seoses pimedusega ühes silmas, nägemisvälja piiratusega ja võttes arvesse taotleja kirjeldusi. Tervise infosüsteemis ei ole kirjeldatud saatja vajadust.“ Vaideotsuses on märgitud, et Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja dr Tatjana Toomsoo koostatud eksperdiarvamust. Vaideotsuses ei ole täpsustatud, kes nimetatud ekspertarst oli. Töötukassa on vastuses kaebusele märkinud, et vastustaja on kaasanud teise ekspertarst vaidemenetluses, kes on üle vaadanud varasema eksperthinnangu ja nõustub sellega ning kelle kinnitus nähtub nii vaideotsuselt kui ka Lisast 6. Töötukassa vastuse lisa 6 on dr Alvi Tellmanni 15.09.2021 kirjalik arvamus, mistõttu kohus saab aru, et dr Alvi Tellmann oli vaidemenetlusse kaasatud töövõime hindamise ekspertarst.
51.Kohtule ei ole esitatud ühtegi dr Alvi Tellmanni poolt vaidemenetluses koostatud tõendit. Samas on dr Alvi Tellmann koostanud 15.09.2021 kirjaliku seisukoha, mille Töötukassa esitas koos 9(12)
vastusega kaebusele (Töötukassa 17.09.2021 vastus kaebusele, lisa 6). Seega on olemas kirjalik tõend, mis kinnitab, et teine ekspertarst on hiljemalt kohtumenetluses kaebaja andmed üle vaadanud. Dr Alvi Tellmanni 15.09.2021 arvamuse kohaselt esinevad kaebajal tegevuspiirangud liikumise ning teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas. Piirang liikumise võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ on hinnatud kergeks, sest kaebajal esinevad vasaku silma glaukoomi operatsioonide järgselt aeg-ajalt peavalud, mis võivad põhjustada väsimust. Seda kinnitab perearsti dr Alliksoo 13.01.2020 epikriis. Dr Alvi Tellmann on viidanud ka 07.09.2021 TIS-i lisandunud epikriisile, mille kohaselt alluvad peavalud ravile. Püsivat retseptivaluvaigistite kasutamist TIS-s olevad andmed ei kinnita. Üheski meditsiinidokumendis ei ole märgitud, et kaebaja ei suudaks liikuda ilma teise inimese abita. Lihasluukonna ja sidekoehaigusi, mis kõige sagedamini põhjustavad piiranguid selle võtmetegevuse sooritamisel, kaebajal diagnoositud ei ole. Piirang võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ on hinnatud mõõdukaks, sest kaebaja on ühest silmast pime (mis piirab tema nägemisvälja), kuid nägemine teise silmaga on normaalne. Terve silma nägemisteravus ehk visus on 1,0 või suurem ja vaatevälja ahenemist sellel silmal ei esine. Seda kinnitavad silmaarsti dr Levini 16.04.2021, töötervishoiuarsti dr Rimmi 29.04.2021, üldõe V. Sootsi 21.10.2020 ja silmaarsti dr K. Pajumaa 06.05.2021 epikriisid. Kuulmisraskusi ega luulihaskonna ja sidekoehaigusi, mida samuti arvestatakse selle võtmetegevuse hindamisel, kaebajal diagnoositud ei ole. Piirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise võtmetegevuses „teabe edasiandmine“ on hinnatud kergeks, sest ühe silma pimedus, kui teise silma nägemine on normaalne, raskendab sõnumite edasiandmist kirjutamise teel. Piirangut ei saa hinnata suuremaks kui kergeks, sest kõnelemisraskusi, mida eelkõige arvestatakse selle võtmetegevuse hindamisel, TIS-i andmetel kaebajal ei esine. Piirang võtmetegevuses „teabe vastuvõtmine“ on hinnatud kergeks, sest ühe silma pimedus raskendab sõnumite vastuvõtmist lugemise teel. Piirangut ei saa hinnata suuremaks kui kergeks, sest kaebaja nägemine teise silmaga on normaalne. Terve silma nägemisteravus ehk visus on 1,0 või suurem ja vaatevälja ahenemist sellel silmal ei esine. Kuulmisraskusi, mida samuti arvestatakse selle võtmetegevuse hindamisel, TIS-i andmetel kaebjal ei esine. Dr Alvi Tellmann on eraldi põhjendanud ka seda, miks muudes võtmetegevustes piirangut ei esine (hinnang 0). Kohus ei näe põhjendustes midagi, mis kaebaja terviseandmetega vastuolus oleks, mistõttu ei hakka kohus põhjendusi otsuses täies mahus esile tooma. Seega on kaebaja terviseandmed ja töövõime hindamise taotluse üle vaadanud ja andnud nende kohta täiendavad selgitused ka teine ekspertarst, mis on piisav, et kõrvaldada võimalikud kahtlused piirangu raskusastmetele antud sisuliste hinnangute kohta.
52.Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel (p 24). Kuna kaebaja terviseandmete analüüsimine ja töövõimele hinnangu andmine eeldab meditsiinialaseid teadmisi, ei saa kohus ekspertarstide seisukohti sisuliselt ümber hinnata.
53.Kohus on kaebaja terviseandmetega tutvunud (kaebuse lisad 1, 2-1, 2-2 ja 3, kaebaja 18.10.2021 täiendava seisukohaga esitatud epikriisid, Töötukassa 17.09.2021 vastuse lisa 2). Kohtul puudub alus arvata, et töövõime hindamisel on kaebaja terviseandmeid valesti kasutatud. Kohus eeldab, et ekspertarstid on teadlikud, mida glaukoom endast kujutab ja millised takistused ühest silmast pime olemisega kaasnevad. Antud juhul on ekspertarstid kaebaja terviseandmete põhjal leidnud, et kaebajal on tegevuspiirangud üksnes liikumisel ning teabe edasiandmisel ja vastuvõtmisel. Muude tegevuspiirangute tuvastamiseks peaks olemas olema terviseandmed, mis neid kinnitavad. TIS-i andmed ei pruugi kajastada kõiki kaebaja tervisega seonduvaid üksikasju ja kõik arstid ei koosta epikriise sama põhjalikkusega, kuid olulised tervist puudutavad asjaolud nagu liikumiseks teise isiku abi vajamine ja pidev iiveldustunne peaksid TIS-i andmetest nähtuma. 10(12)
54.Vastustaja vastas kaebaja 18.10.2021 täiendavatele seisukohtadele 29.11.2021, esitades täiendavaid selgitusi ja kaks tõendit. Kohus märgib, et 29.11.2021 avaldus on esitatud pärast kohtu poolt määratud tähtaega. Kohus määras 28.10.2021 määruses, et menetlusosalised võivad kuni 19.11.2021 esitada täiendavaid seisukohti, taotlusi ja senises menetluses veel esitamata tõendeid ning vastata teise menetlusosalise täiendavalt esitatule kuni 01.12.2021. Vastustaja oleks pidanud 29.11.2021 avalduse esitama hiljemalt 19.11.2021, sest see on täiendav seisukoht, millel on juures senises menetluses veel esitamata tõendid. HKMS § 62 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks, selgitades neile, milliste konkreetsete asjaolude kohta tuleb tõendeid esitada. Kui tõendit ei ole määratud tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes HKMS § 51 lg-s 4 sätestatud tingimustel. HKMS § 51 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Praegusel juhul esitas vastustaja 29.11.2021 avalduse kaks päeva enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu (01.12.2021), mis raskendas kaebaja võimalust vastustaja täiendavale seisukohale kirjaliku menetluse viimaseks tähtajaks vastata. Samas võtab kohus arvesse, et vastustaja 29.11.2021 avalduse eesmärgiks oli vastata kaebaja 18.10.2021 esitatud seisukohtadele, mis olid esitatud juba enne kirjaliku menetluse määramist. Töötukassa 29.11.2021 avaldusele lisatud tõenditest üks on Töötukassa 05.12.2018 otsus nr TVH/18/057715, mis on kaebajale teada, sest sellega tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Teine tõend on dr Alvi Tellmanni 29.11.2021 seisukoht, kus on osaliselt üle korratud varem antud selgitused ja viidatud terviseandmetele, mis kajastuvad juba kohtule varem esitatud tõenditest. Seega leiab kohus, et vastustaja 29.11.2021 avalduse arvesse võtmine menetluse viibimist ei põhjusta.
55.Vastustaja on 29.11.2021 seisukohas täiendavalt selgitanud, et peavalusid on arvesse võetud liikumise valdkonnale hinnangu andmisel. Unehäirete tõttu on kaebaja pöördunud perearstile 2018. ja 2020. aastal. Perearst on välja kirjutanud unehäirete tõttu ravimid, kuid ravimite mittetoimimise kohta TIS-s andmed puuduvad. Arvestades, et töövõimet hinnatakse koos arsti poolt määratud raviga ning viimane pöördumine unehäirete tõttu oli kaebajal 22.09.2020, siis käesoleval ajal unehäired kaebaja töövõimet ei mõjuta.
56.Kaebaja poolt esitatud Sotsiaalkindlustusameti 21.11.2014 ja 07.12.2016 otsused, millega tuvastati töövõime kaotuse protsent, ei ole praegusel juhul asjakohased (kaebaja 18.10.2021 täiendav seisukoht, lisad 10 ja 11). Tegemist on teise haldusorgani ja teiste õigusaktide alusel tehtud otsustega, mida ei saa pidada töövõime hindamiseks kehtiva õiguse tähenduses. Ka juhul, kui Töötukassa oleks varasema töövõime hindamise otsusega tuvastanud kaebajal näiteks osalise töövõime, ei anna see garantiid, et kõik järgnevad töövõime hindamised tulevad samasisulised. Kehtiv õigus ei sätesta Töötukassale kohustust arvestada töövõime hindamisel varem tehtud töövõime hindamise otsuseid.
57.Kuna kaebaja võtmetegevuste koguskoor oli 2, tuli määruse nr 39 § 8 lg 5 kohaselt hinnata kaebaja töövõimeliseks. Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega 4 (määrus nr 39 § 8 lg 1). Seega on kaalutlusõigus ette nähtud üksnes osalise või puuduva töövõime vahel valimiseks. Erijuhtumi esinemine oli praegusel juhul välistatud. Dr Alvi Tellmanni 15.09.2021 kirjalikus seisukohas on selgitatud, et kaebaja puhul ei ole tegemist erijuhtumiga, sest töötervishoiuarsti epikriisist nähtuvalt töötab kaebaja logistiku ametikohal ja töötervishoiuarsti epikriisi kohaselt võib ta jätkata töötamist samal ametikohal (töötervishoiuarsti dr Rimm 29.04.2021 epikriis). Töötamine täiskoormusega ei halvenda kaebaja tervislikku seisundit, sest tema paremal (normaalse nägemisega silmal) ei ole glaukoomi diagnoositud ja pimeda silma seisundit töötamine tavapärases mahus ei halvenda. 11(12)
Töövõime hindamisel arvestatakse igasugust taotlejale sobivat tööd, mis ei pruugi olla seotud silmade suure koormuse ega raskuste tõstmisega. Seega ei näe kohus võimalust, et taotluse uus läbivaatamine võiks teistsuguse otsusega lõppeda.
58.Kohus selgitab ka seda, et dokumendipõhine hindamine on töövõime eksperthinnangu andmisel valdav protseduur. TVTS § 7 lg 3 ls 1 sätestab, et kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, on Töötukassal õigus suunata isik tema töövõime kohta arvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Kuna Töötukassa pidas võimalikuks olemasolevate andmete põhjal kaebaja töövõimet hinnata, ei olnud alust kaaluda kaebaja tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule suunamist. Lisaks ei tähendaks vastuvõtule suunamine seda, et kaebaja suhtes tehakse uuringuid. Vastuvõtu eesmärk oleks kõrvaldada võimalikud ebaselgused, mis on tekkinud olemasolevate terviseandmete ja töövõime hindamise taotleja esitatud andmete vahel. Seega peab töövõime hindamise taotleja tervise uurimine olema toimunud enne taotluse esitamist. Sellel põhjusel kehtib nõue, et isik peab olema kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4).
59.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et Eesti Töötukassa 04.05.2021 otsus nr TVH/21/020645 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna 04.05.2021 otsus ei kuulu tühistamisele, puudub alus ka Eesti Töötukassa 07.07.2021 vaideotsuse nr 1998 ja 07.07.2021 otsuse nr TVH/21/028683 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus töövõime hindamiseks.
60.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
61.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses enda algatusel kaebaja nime tähemärgiga, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.