lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-2741/9

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 10.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-2741/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
10.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1511
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2021. a, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2741

Haldusasi

X esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla direktori 03.11.2021 käskkirja nr 1-1721/59 punktide 1.1, 1.5 ja 1.7 kehtivuse peatamiseks

RESOLUTSIOON

1.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Edastada määrus teadmiseks Tallinna Vanglale ja Justiitsministeeriumile (ennekõike määruse punktid 3 ja 7).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.Tallinna Vangla direktori 03.11.2021 käskkirjaga nr 1-1I21/59 kehtestati tuginedes olemasolevale teabele COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku kohta ja sellest tingitud massilise nakatumise ohu suurenemisega Tallinna Vanglas järgmised piirangud (taotluses välja toodud ulatuses):
1.Piirata alates 03.11.2021. a vaktsineerimata vangide (vahistatud ja kinnipeetavad, kes on keeldunud täielikult või teise doosiga COVID-19 viiruse vastu vaktsineerimisest; kelle COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui kuus kuud; kes on lasknud end peale 01.11.2021 vaktsineerida, kuid kelle vaktsineerimiskuur ei ole lõppenud) vanglasisest liikumisja suhtlemisvabadust järgmiselt:

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.1.
Lukustada kõik kinnise vangla vaktsineerimata vangide kambrid, v.a emade-laste osakonnas.
1.5.Peatada vaktsineerimata vangide huvitegevus, sh kehakultuuriga tegelemine spordisaalis ja – väljakul ning osakonnas paikneval trenažööril.
1.7.Võimaldada vaktsineerimata vangidel helistada taotluse alusel vastavalt üksuse poolt teada antavale töökorraldusele. X esitas 07.11.2021 Tallinna Vangla 03.11.2021 käskkirjale nr 1-1/21/59 vaide, kus leiab, et mõttetud piirangute läbiviimine on vaktsineerimata vangide diskrimineerimine. Taotleja palub lõpetada lukustatud režiim ja leida alternatiivne lahendus näiteks vangide testimine kiirtestidega. Isiku õiguseid rikuvad käskkirja punktid 1.1, 1.5 ja 1.7. Piirangute proportsionaalsust ei ole põhjendatud. Kasutada võiks kiirtestimist, nagu see on ette nähtud õppetöös osalevate kinnipeetavate puhul. Isik taotleb punktide kehtetuks tunnistamist või punktide muutmist viisil, mis ei piira ebaproportsionaalselt õiguseid.
2.X esitas 24.11.2021 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajaks, peatamaks käskkirja punktide 1.1, 1.5 ja 1.7 kehtivus. Vanglas ei olnud 01.11.2021 seisuga aktiiv1(4)

seid haigusjuhte. Kuna haiglaravi vajajate arv on väga väike, ei saa tekkida ohtu vangla julgeolekule. Vaktsineerimata vangidele on eraldatud osakond, kus on tagatud kõik isikukaitsevahendid ja vaktsineerimata vangid on kohustatud kandma maske. Nakatuvad, haiglaravi vajavad ja surevad nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata isikud. Mida suurem on vaktsineeritute protsent, seda rohkem neid ka nakatub. Seega on ainult vaktsineerimata isikute piiramine diskrimineerimine. Vaidlustatud piirangud on põhjendatud ainult nakatunutele. Vaktsineerimata vangidele on sisuliselt kehtestatud üksikvangistuse režiim. Taotleja kahtlustab, et need on kehtestatud vaktsineerima sundimise eesmärgil. Käskkirjaga seatud piirangud võivad kehtida kuni kevadeni.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.HKMS § 249 lg-te 1-3 kohaselt võib kohus teha ka vaidemenetluse ajal määruse kaebaja või taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja või taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks; arvestades avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hinnates kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Isik on esitanud vaide, mis ei ole seni teadaolevalt lahendatud. Taotleja on esitanud nii käskkirja kehtetuks tunnistamise taotluse kui ka käskkirja muutmise taotluse. Seega tuleb vaide menetlejal kui ka tulevikus kaebuse esitamisel kohtul arvestada, et ei kontrollita üksnes käskkirja andmise õiguspärasust selle andmise asja seisuga, vaid ka seda, et kehtestatud piirangud oleksid jätkuvalt õiguspärased (vt Tallinna Ringkonnakohtu 02.12.2021 määruse nr 3-212412 p 11). Ennekõike võib käskkirja punkt 3 sätestada eelduse, et vajaduse jätkuvat esinemist kontrollitakse pidevalt. Olukorra parenemisel võib see piir juba vaidemenetluse tähtaja lõpuks saabuda.
4.Taotleja viibib lukustatud kambris, kuna taotlejat ei ole vaktsineeritud. Lukustatud kambri režiim tähendab seda, et taotlejal ei ole võimalik osakonna piires vähemalt 4 tunni jooksul päevas vabalt liikuda. Seega tuleb möönda õiguskaitsevajaduse olemasolu. Vaiet või kaebust ei saa pidada vähemalt edasiulatuvalt ilmselgelt perspektiivituks. Arvestades käskkirja andmise aega, kus sisuliselt oli käes COVID-viiruse nakatumise kõrghetk ning üldteada asjaoluna oli haiglakoormus sedavõrd kõrge1, et kaalumisel oli triaaži läbiviimine, keda saab ravile võtta, võis andmise ajal olla käskkiri kui prognoosotsus õiguspärane. Samuti on COVID-viiruse kontekstis hetkel üldteada asjaolu, et viirus on seni levinud väga hästi kohtades, kus isikud viibivad elukondlikult tihedalt koos, s.o hooldekodudes, vanglates, samuti kaitseväes enne ulatuslikku vaktsineerimist ning ka koolides ja haiglates. Seetõttu oli Tallinna Vangla õigustatud võtma kasutusele meetmeid juba enne, kui oli tekkinud viiruse vanglasisene levik. Taotleja on 43-aastane. Kuigi COVID-viirusega nakatuvad nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata inimesed, on taotleja vanusegrupis vaktsineerimata isikutel tõenäosus nakatuda 2,7 korda ja sattuda haiglasse 13,1 korda suurem kui vaktsineeritutel2. Üldteada asjaoluna tagab vaktsineerimine selle, et isikul on olemas antikehad, milles viirusega kokkupuutel aitavad haigusetekitajaga võidelda. Kui viiruskoormus ühiskonnas kasvab, toob see kaasa ka rohkem n.ö „läbimurdenakkuseid“ vaktsineeritute seas, kuna antikehasid võib jääda suurenenud viiruskoormusega võideldes väheseks. Seetõttu on oluline ühiskonnas võimalikult suur vaktsineeritute osakaal, mis vähendab viiruskoormust. Kohus möönab, et vaktsineeritute arvu kasvuga kasvab eelduslikult ka vaktsineeritud nakatunute absoluutarv, kuid seni ei ole ühtegi teaduslikku analüüsi, mis näitaks, et vaktsineerimise kasvuga kaasneks ka suurem nakatunute osakaal vaktsineeritute seas ja ühiskonnas kokku suurem nakatumine.

https://covid.hep.kbfi.ee/ http://www-1.ms.ut.ee/krista/covid/vakts_nakat.html

2(4)

Piltlikult öeldes oleks ühiskonna 100%-lise vaktsineerituse korral ka nakatunutest ja haiglasse sattunutest vaktsineerituid 100%; mis ei vähenda vaktsineerimise vajalikkust. Taotleja leiab ka, et piirangud on põhjendatud üksnes nakatunutele; sh on seetõttu piisav ka kiirtestimine. Kohus märgib, et kiirtestimine tegeleb tagajärje, mitte põhjusega, s.o kiirtestimisega on selle usalduspiire arvestades võimalik tuvastada juba nakatunuid ja seega võib-olla hoida ära nakkusahela jätkumine, küll aga ei enneta see isiku nakatumist; võrreldes isikutele konkreetsetes tegevustes osalemise keeldu, mis välistab (peaaegu täielikult) nakatumise võimaluse. Vangla on küll lubanud kiirtesti alusel osalemise õppetöös (käskkirja p 2), kuid siinkohal tuleb arvestada, et piirangule vastandub teine oluline põhiõigus – õigus haridusele. Taotleja niisama avatud osakonnas liikumise soov ei ole hariduspõhiõigusega samaväärne. Ka maski kandmine ei takista täielikult viiruse levikut. Arvestades viiruse leviku suurt võimalust vanglas kui keskmisest suurema asustustihedusega asutuses, ei saa pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks, et piiranguid ei seata vaktsineeritutele (kellel on väiksem võimalus haigestuda) ning piisavaks ei peeta maski kandmist, mis küll võib vähendada viiruse edasi andmist, kuid ei välista seda. Kohtule ei ole teada andmeid, mille kohaselt oleks maski kandmine vaktsineerimisest tõhusam meede. Vaktsineerimata isikud on suunatud ühte osakonda, kuid arvestades kohtu eeltoodud statistikat vaktsineerimata isikute nakatumise kohta, võib pidada riski, et vaktsineerimata isikult annab teine vaktsineerimata isik nakkuse, kordades suuremaks kui viiruse levikut vaktsineeritute vahel. Ka juhul, kui taotleja peab haigestumist isiklikuks riskiks, tuleb arvestada sellega kaasnevat koormust nii ühiskonnale (koormus haiglavõrgule ning COVID haige raviga ära jääv muu plaaniline ja erakorraline ravi) kui ka vanglale, kes peab tagama eraldamise ja täiendavad turvameetmed ning ka ametnikele tekkiva täiendava nakatumise riski, sh juhul, kui ametnikud on vaktsineeritud (n.ö „läbimurdenakkus“). Tallinna Vangla on ka selgitanud, et taotleja kuulub riskigruppi oma tervisekäitumise tõttu, kuna ta ei võta korrapäraselt talle määratud kõrgvererõhutõve ravimeid. Riigikohus käsitles 08.12.2021 otsuses nr 3-18-1895 pikemalt kartserikaristuse mõju, mida võib laiendada sisuliselt ka muudele olukordadele, kus isik viibib pikaajaliselt üksikvangistusena käsitletavas olukorras. Riigikohus pidas asjas oluliseks mõju tervisele ja tähendusliku suhtluse olemasolu. Arvestades piirangute kehtivuse ajal taotleja poolt tehtud telefonikõnede arvu, samuti ka seda, et taotlejale on jätkuvalt võimaldatud kokkusaamisi (sh pikaajaline kokkusaamine abikaasaga novembri alguses), ei ole taotleja võimalusi tähenduslikuks suhtluseks piiratud samaväärselt Riigikohtu lahendis käsitletud olukorraga. Nagu nähtub käskkirja punktist 1.2, on jätkuvalt lubatud saatmised arvuti kasutamise ruumi, jalutuskäigule, kokkusaamistele, majandustöödele, sotsiaalprogrammidesse ja jumalateenistusele. Kohus märgib, et arvestades saatmiste, mh kokkusaamiste võimalikkust, on olemas ka reaalne risk, et vaktsineerimata taotleja võib nakatuda ja seda ka piirangute puudumisel avatud osakonnas edasi anda. Tallinna Ringkonnakohus märkis 08.11.2021 määruses nr 3-21-2163, et taotlejal on võimalik vaidlustatud piirangutest vabaneda, kui ta laseb end vaktsineerida. Taotleja ei ole avaldanud, et tema osas esineks vaktsineerimist välistavaid asjaolusid. Kokkuvõttes leiab kohus, et kuigi taotlejal on käskkirja p 1.1. olemas õiguskaitsevajadus, ei saa avalikku huvi arvestades pidada esialgse õiguskaitse kohaldamist põhjendatuks. Hetkel saab pidada ka taotlejale seatud piirangu erandeid piisavaks, et tagada taotlejale tähenduslik suhtlus, mis leevendab lukustatud kambris viibimist.

5.Huvitegevuses osalemise keeld vaktsineerimata isikutele sarnaneb hetkel sisuliselt ka Vabariigi Valitsuse üldkorraldustega sätestatud keeldudega. Üldistatud ülevaate kohaselt peavad täiskasvanud huvihariduses ja -tegevuses, täienduskoolituses ja noorsootöös osalejad esitama kehtiva COVID3(4)

tõendi vaktsineerituse või läbipõdemise kohta. Sama kehtib ka sportimisel osalemise kohta3. Eeltoodu ei tähenda kinnitust, et piirangud on tingimata proportsionaalsed, küll aga ei ole tegemist vangistusele ainuomase piiranguga. Kuigi taotlejal on võimalik teha harjutusi ka oma kambris või jalutuskäikude ajal, ei saa taotlejale tekkivat riivet täielikult välistada. Samas jääb kohus eelmises punktis toodud põhiliste kaalutluste juurde. Tallinna Vangla on vastuses kohtule ka välja toonud, et taotlejale on tagatud ajalehtede, ajakirjade ning raamatute väljastamine, samuti meelelahutus raadio kuulamise ja televiisori vaatamise kaudu, mh on taotlejal televiisor olemas. Avalik huvi kaalub hetkel üles taotleja õiguskaitsevajaduse ning taotleja ei ole jäetud vabale ajale omastest tegevustest täiesti ilma.

6.Käskkirja p 1.7 osas ei nähtu, et sellega oleks taotleja õigusi täiendavalt riivatud. Tallinna Vangla on vastanud, et VSkE § 51 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. X paikneb II üksuse osakonnas S4, kus üksuse töökorralduse kohaselt võimaldatakse erakõnesid teha üks kord nädalas teisipäeviti. Prion andmetest nähtuvalt on X ajavahemikul 03.11 — 06.12.2021 helistamisi võimaldatud, sh ka sagedamini kui üks kord nädalas. Seega on taotlejale lubatud telefonikõnesid õigustloovate aktidega ettenähtud minimaalses ulatuses ning käskkirja p 1.7 kehtivuse peatamine ei võimalda taotleja õiguseid täiendavalt kaitsta. Seega puudub taotlejal õiguskaitsevajadus.
7.Kuigi kohus jätab taotluse rahuldamata, märgib kohus, et pikema aja jooksul samade piirangute jätkumisel, kui nende mõju võib kumuleeruda, samas ühiskonnas viiruse foon (hetkeseisuga) on pigem vähenenud, võivad kestvad piirangud ilma pideva ülevaatamiseta muutuda õigusvastaseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin

https://kriis.ee/kriisi-juhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisi-juhtimine/hetkel-kehtivad-piirangud#sportimineon-lubatu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja