Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kadri Sullin
Määruse tegemise aeg ja koht
10. detsember 2021. a, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2741
Haldusasi
X esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla direktori 03.11.2021 käskkirja nr 1-1721/59 punktide 1.1, 1.5 ja 1.7 kehtivuse peatamiseks
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
seid haigusjuhte. Kuna haiglaravi vajajate arv on väga väike, ei saa tekkida ohtu vangla julgeolekule. Vaktsineerimata vangidele on eraldatud osakond, kus on tagatud kõik isikukaitsevahendid ja vaktsineerimata vangid on kohustatud kandma maske. Nakatuvad, haiglaravi vajavad ja surevad nii vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata isikud. Mida suurem on vaktsineeritute protsent, seda rohkem neid ka nakatub. Seega on ainult vaktsineerimata isikute piiramine diskrimineerimine. Vaidlustatud piirangud on põhjendatud ainult nakatunutele. Vaktsineerimata vangidele on sisuliselt kehtestatud üksikvangistuse režiim. Taotleja kahtlustab, et need on kehtestatud vaktsineerima sundimise eesmärgil. Käskkirjaga seatud piirangud võivad kehtida kuni kevadeni.
https://covid.hep.kbfi.ee/ http://www-1.ms.ut.ee/krista/covid/vakts_nakat.html
2(4)
Piltlikult öeldes oleks ühiskonna 100%-lise vaktsineerituse korral ka nakatunutest ja haiglasse sattunutest vaktsineerituid 100%; mis ei vähenda vaktsineerimise vajalikkust. Taotleja leiab ka, et piirangud on põhjendatud üksnes nakatunutele; sh on seetõttu piisav ka kiirtestimine. Kohus märgib, et kiirtestimine tegeleb tagajärje, mitte põhjusega, s.o kiirtestimisega on selle usalduspiire arvestades võimalik tuvastada juba nakatunuid ja seega võib-olla hoida ära nakkusahela jätkumine, küll aga ei enneta see isiku nakatumist; võrreldes isikutele konkreetsetes tegevustes osalemise keeldu, mis välistab (peaaegu täielikult) nakatumise võimaluse. Vangla on küll lubanud kiirtesti alusel osalemise õppetöös (käskkirja p 2), kuid siinkohal tuleb arvestada, et piirangule vastandub teine oluline põhiõigus – õigus haridusele. Taotleja niisama avatud osakonnas liikumise soov ei ole hariduspõhiõigusega samaväärne. Ka maski kandmine ei takista täielikult viiruse levikut. Arvestades viiruse leviku suurt võimalust vanglas kui keskmisest suurema asustustihedusega asutuses, ei saa pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks, et piiranguid ei seata vaktsineeritutele (kellel on väiksem võimalus haigestuda) ning piisavaks ei peeta maski kandmist, mis küll võib vähendada viiruse edasi andmist, kuid ei välista seda. Kohtule ei ole teada andmeid, mille kohaselt oleks maski kandmine vaktsineerimisest tõhusam meede. Vaktsineerimata isikud on suunatud ühte osakonda, kuid arvestades kohtu eeltoodud statistikat vaktsineerimata isikute nakatumise kohta, võib pidada riski, et vaktsineerimata isikult annab teine vaktsineerimata isik nakkuse, kordades suuremaks kui viiruse levikut vaktsineeritute vahel. Ka juhul, kui taotleja peab haigestumist isiklikuks riskiks, tuleb arvestada sellega kaasnevat koormust nii ühiskonnale (koormus haiglavõrgule ning COVID haige raviga ära jääv muu plaaniline ja erakorraline ravi) kui ka vanglale, kes peab tagama eraldamise ja täiendavad turvameetmed ning ka ametnikele tekkiva täiendava nakatumise riski, sh juhul, kui ametnikud on vaktsineeritud (n.ö „läbimurdenakkus“). Tallinna Vangla on ka selgitanud, et taotleja kuulub riskigruppi oma tervisekäitumise tõttu, kuna ta ei võta korrapäraselt talle määratud kõrgvererõhutõve ravimeid. Riigikohus käsitles 08.12.2021 otsuses nr 3-18-1895 pikemalt kartserikaristuse mõju, mida võib laiendada sisuliselt ka muudele olukordadele, kus isik viibib pikaajaliselt üksikvangistusena käsitletavas olukorras. Riigikohus pidas asjas oluliseks mõju tervisele ja tähendusliku suhtluse olemasolu. Arvestades piirangute kehtivuse ajal taotleja poolt tehtud telefonikõnede arvu, samuti ka seda, et taotlejale on jätkuvalt võimaldatud kokkusaamisi (sh pikaajaline kokkusaamine abikaasaga novembri alguses), ei ole taotleja võimalusi tähenduslikuks suhtluseks piiratud samaväärselt Riigikohtu lahendis käsitletud olukorraga. Nagu nähtub käskkirja punktist 1.2, on jätkuvalt lubatud saatmised arvuti kasutamise ruumi, jalutuskäigule, kokkusaamistele, majandustöödele, sotsiaalprogrammidesse ja jumalateenistusele. Kohus märgib, et arvestades saatmiste, mh kokkusaamiste võimalikkust, on olemas ka reaalne risk, et vaktsineerimata taotleja võib nakatuda ja seda ka piirangute puudumisel avatud osakonnas edasi anda. Tallinna Ringkonnakohus märkis 08.11.2021 määruses nr 3-21-2163, et taotlejal on võimalik vaidlustatud piirangutest vabaneda, kui ta laseb end vaktsineerida. Taotleja ei ole avaldanud, et tema osas esineks vaktsineerimist välistavaid asjaolusid. Kokkuvõttes leiab kohus, et kuigi taotlejal on käskkirja p 1.1. olemas õiguskaitsevajadus, ei saa avalikku huvi arvestades pidada esialgse õiguskaitse kohaldamist põhjendatuks. Hetkel saab pidada ka taotlejale seatud piirangu erandeid piisavaks, et tagada taotlejale tähenduslik suhtlus, mis leevendab lukustatud kambris viibimist.
tõendi vaktsineerituse või läbipõdemise kohta. Sama kehtib ka sportimisel osalemise kohta3. Eeltoodu ei tähenda kinnitust, et piirangud on tingimata proportsionaalsed, küll aga ei ole tegemist vangistusele ainuomase piiranguga. Kuigi taotlejal on võimalik teha harjutusi ka oma kambris või jalutuskäikude ajal, ei saa taotlejale tekkivat riivet täielikult välistada. Samas jääb kohus eelmises punktis toodud põhiliste kaalutluste juurde. Tallinna Vangla on vastuses kohtule ka välja toonud, et taotlejale on tagatud ajalehtede, ajakirjade ning raamatute väljastamine, samuti meelelahutus raadio kuulamise ja televiisori vaatamise kaudu, mh on taotlejal televiisor olemas. Avalik huvi kaalub hetkel üles taotleja õiguskaitsevajaduse ning taotleja ei ole jäetud vabale ajale omastest tegevustest täiesti ilma.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
https://kriis.ee/kriisi-juhtimine-kusimused-ja-vastused/kriisi-juhtimine/hetkel-kehtivad-piirangud#sportimineon-lubatu
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.