Workpeople OÜ kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16.06.2021 otsuse nr 15.3-3.1/1303-2 tühistamiseks, Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks lahendama taotlused uuesti ning kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Workpeople OÜ, seaduslik esindaja J. K. Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ragne Õunap
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 06.01.2022. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Workpeople OÜ esitas Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) 04.05.2021 taotlused Ukraina kodanikest V. R. ja S. B., 05.05.2021 taotluse V. B. ja 07.05.2021 taotluse V. M. lühiajalise Eestis töötamise registreerimiseks.
2.PPA tegi 16.06.2021 otsuse nr 15.3-3.1/1303-2 (edaspidi 16.06.2021 otsus), millega keeldus välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 108 lg 11 punkti 5 alusel Workpeople OÜ poolt taotletud nelja töötaja lühiajalise töötamise registreerimisest. Otsuses põhjendatakse, et seisuga 17.05.2021 oli Workpeople OÜ-s viis kehtivat välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreeringut (edaspidi LTR) isikutele S. R., V.T., S. S., V. K. ja A. K. Nende isikutega seoses esineb Workpeople OÜ poolt mitmeid rikkumisi. Ei ole täidetud teavitamiskohustust tööle mitteasumise kohta, sh selle osas, et S. R. ei asunud üldse tööle, A. K. töötas hoopis MSB Invest OÜ-s ning S. S. ja V. K. alustasid tööd alles 03.05.2021, kuigi LTR kinnitused väljastati oluliselt varem. V. T. pole makstud nõuetekohast töötasu (VMS § 107 lg 1). Workpeople OÜ tegeleb tööjõu rentimisega MSB Invest OÜ-le, kuid puudub sel puhul nõutav deposiidikonto (VMS § 106 lg 8, § 1761 lg 2). Kontrollreidi käigus tuvastati, et S. B. ja V. M. juba töötasid Eestis ning seda seadusliku aluseta, samuti rikkusid nad eneseisolatsiooni tingimusi (seoses COVID-19 levikuga). Kuna Workpeople OÜ-l on täitmata kohustused nii välismaalaste kui riigi ees, siis on alust kahelda tema usaldusväärsuses.
3.Workpeople OÜ (edaspidi kaebaja) esitas 16.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 16.06.2021 otsuse tühistamiseks ning PPA-lt kahjuhüvitise väljamõistmiseks summas 8320 eurot. Kaebaja esitas täiendavaid seisukohti 30.08.2021 ja 12.11.2021.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukoht
4.1.Vaidlustatav otsus on õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaebaja menetlusse kaasamata jätmisega raskendas vastustaja oluliselt kaebaja võimalusi ise teavet ja dokumente koguda. Lisaks on haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 65 lg-le 1 viidates rikutud Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 13, 14 ja § 25 ning haldusmenetluse head tava.
4.2.Kuna S. B. tööloa taotlus jäi süsteemi poolt kaebajale edastamata, siis selles osas pöördus kaebaja 07.05.2021 PPA-sse, kuid kirjale ei vastatud ja taotlust ei edastatud. PPA ametnike telefoninumbrid pole avalikud. Kuigi PPA kodulehe informatsiooni kohaselt rahuldatakse elektroonilisel teel esitatud taotlused 15 päeva jooksul, alustati menetlust ja küsimuste esitamist
10.päeval, mis pikendab oluliselt menetluse aega. Väidetava kontrolli läbiviimise ajaks oli möödunud 21 päeva taotluse esitamisest. Jääb kahtlus, et tegemist oli ettekavatsetud pahatahtliku tegevusega. Kaebaja teada pole teisi tööjõuga tegelevaid ettevõtjaid enne tööloa väljastamist kontrollitud.
4.3.Kaebaja ja alltöövõtja vahelisse lepingusse oli ekslikult jäänud teise isiku nimi, kuid täiendavalt esitati ka korrektne leping. Deposiidiks vajaliku summa olemasolu kohta panga väljavõtet ei küsitud, mis andis kaebajale alust arvata, et esitatud leping on piisavaks tõestuseks. Töösuhte vormi lepivad ettevõtted omavahel kokku ning tegemist oli alltöövõtuga. Sarnaselt M. H. saavad töötajad korraldusi ka J. K. Vajadusel hangib J. K. tööriideid ja muid töövahendeid. Tegevus toimub vastavalt sellele, kuidas on töökorralduslikult operatiivsem. M. H. sõnu ei oska kaebaja kommenteerida. Eluliselt usutav on ebaõnnestunud väljendi kasutamine. Sarnast sõnakasutust tuleb ette olukordades, kus tööd teevad teise ettevõtte töötajad.
4.4.Kaebajat ei teavitatud alltöövõtja tehases 25.05.2021 toimunud kontrollist ning selle kohta ei edastatud ka dokumente, mistõttu puudus võimalus olukorda kohapeal hinnata. PPA väide kontrolli teostamise ja töötamise kohta on paljasõnaline ning tõendamata. Esitatud reidi
2 (10)
kokkuvõte ei ole juriidiline dokument. Sellest ei selgu, millal ja kes kokkuvõtte koostas. Kaebaja kaasamata jätmisega kontrolli rikuti head haldusmenetluse tava.
4.5.PPA 27.05.2021 töötajate registreerimisest keeldumise algatamise kirjas on märgitud, et 26.05.2021 võeti telefoni teel ühendust alltöövõtja esindajaga. Kaebaja taotletud isikute osas vormistati PPA ettepanekul tööload hoopis koostööpartnerile (MSB Invest OÜ-le), ning seda samal ajal kaebajale keeldumisotsuste väljastamisega. Jääb arusaamatuks, kuidas samadel tingimustel on võimalik väljastada teisele ettevõttele tööload vaid kahe päevaga. Tegemist on korruptsiooniseaduse § 5 lg 1 rikkumisega.
4.6.Keeldumisotsuse kohaselt on ühe töötaja töösuhte ennetähtaegsel lõppemisel jäetud PPA teavitamata. Kõigi eelnevate töölubade korral on kaebaja teavitamise kohustuse nõuetekohaselt täitnud. Seega on tegemist ebaproportsionaalse süüdistusega. Kaebajal puudus PPA teavitamise kohustus, kuna Maksu- ja Tolliameti töötajate registris (edaspidi TÖR) oli isikutel töösuhe peatatud muudel põhjustel. Kaebaja on teavitanud ka ebaseaduslikult Eestis viibivatest Ukraina kodanikest, kuid kontrolli läbi ei viidud ning mõlemale isikule on väljastatud uued lühiajalise töötamise load. Kaebajale ei olnud teada, et eelnevate lühiajalise töötamise lubadega isikud on kantud TÖR-i koostööpartneri poolt, kuna puudub võimalus kandeid kontrollida. Kaebajale teadaolevalt viibisid isikud Eestist ära, mis omakorda seab kahtluse alla sellisele ettevõttele kui usaldusväärsele lubade väljastamise. Kaebaja lähtus palga maksmisel Riigikohtu 28.05.2012 otsusest nr 3-3-1-20-12, kus leiti, et välismaalaste seaduses sätestatud tööandja kohustust maksta välismaalasele tasu tuleb mõista selliselt, et see kohustus lasub tööandjal siis, kui välismaalane teeb tööandjale tööd ehk nõuetekohast töötasu tuleb maksta reaalselt töötatud aja eest. Probleemid tekkisid seoses COVID-iga, kui laevatööstus jäi seisma ja piirid pandi kinni. Kaebaja esitab töötasude väljavõtte, kuna vastustaja lisatud väljavõtted MSB Invest OÜ makstud palkade kohta ei oma mingit seost kaebaja tasutud palkadega.
4.7.PPA on sekkunud ettevõtlusvabadusse, kus kaks ettevõtet sõlmivad lepingu, leppides kokku tingimustes. PPA tekitas otsest majanduslikku ja mainekahju. See seisneb saamata jäänud kasumis alltöövõtjale osutatava teenuse eest. Lisaks vormistati isikud teise ettevõttesse töötajatena tööle ning kaebajal puudus võimalus suunata töötajad teistesse ettevõtetesse. Hüvitamise nõue on tekkinud vastavalt kaebaja ja MSB Invest OÜ vahel sõlmitud lepingust, mille kohaselt kohustub töövõtja tasuma iga kuu töötaja pealt 13 eurot tunnis. Tööaja arvestus on 160 tundi kuus. Kuivõrd kokkulepe hõlmas nelja töötajat, siis nelja töötaja eest pidi töövõtja asuma kokku 8320 eurot.
5.Vastustaja seisukoht
5.1.Kaebus ei ole põhjendatud. PPA on lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ega ole vääralt kohaldanud VMS norme. PPA on vaidlustatud haldusakti andmisel piisava põhjalikkusega, ratsionaalselt ja kooskõlas seadusega kaalunud kõiki huve ning langetanud õiguspärase otsuse. Kaebaja oli menetlusse kaasatud, mida kinnitab kaebaja enda esitatud kirjavahetus PPA-ga.
5.2.Kaebaja väide, et teisi tööandjaid pole kontrollitud enne lühiajalise töötamise registreerimist, ei ole asjakohane. Iga lühiajalise töötamise registreerimise menetlus on eraldiseisev ning asjaolud erinevad. Tööandja kontrollimine on vajaduspõhine. Kui tööandja tegevus on läbipaistev ning PPA-l ei teki kahtlust tööandja usaldusväärsuses, ei ole täiendav ettevõtte kontrollimine põhjendatud. Kontrollreidi mittetegemine ei tähenda, et PPA ei kontrolli tööandjat. Tööandja kontrollimine on oluline välismaalase kaitseks, et veenduda tööandja usaldusväärsuses ja võimekuses välismaalasele kriteeriumikohast palka maksta.
3 (10)
5.3.PPA juhtis 27.05.2021 kirjas kaebaja tähelepanu sellele, et deposiidikonto on esitamata. Kaebaja selgitas, et deposiidikonto esitamine ei ole vajalik, kuna tegemist ei ole renditööga. Pelgalt selline väide ei tähenda automaatselt, et tegemist ei olegi renditööga. Menetluse käigus tuvastatud asjaolud viitavad renditööle ja sama kinnitas ka kaebaja koostööpartner. Ka kaebaja esitatud lepingu sisust nähtub, et tegemist on renditööga.
5.4.25.05.2021 kontrollreid toimus ja PPA edastab selle kokkuvõtte. Kontrollreidi aluseks olid nii VMS-i kui ka väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse ning korrakaitseseaduse sätted.
5.5.Kaebaja ei täpsusta, millisele koostööpartnerile ja milliste meeste osas tehti ettepanek meeste registreerimise kohta. PPA ei tee ettevõtetele ettepanekuid välismaalaste tööle võtmiseks, vaid menetleb esitatud taotlusi. Iseenesest ei ole välistatud, et mõne välismaalase kohta on esitatud mitu lühiajalise töötamise registreerimise taotlust erinevate ettevõtete poolt. Samuti pole välistatud, et lühiajaline töötamine registreeritaksegi asjaolusid arvestades mitme tööandja juures. Kaebaja ei täpsusta, kellele väljastati tööload kahe päevaga ja millistel tingimustel. Iga menetlus on eraldiseisev ning tõenäosus, et erinevate taotluste tingimused on identsed, on nullilähedane. Menetluse kiirus oleneb mitmetest asjaolust, k.a taotlejast, tegevuse läbipaistvusest, eelnevatest rikkumistest või nende puudumisest jne. Seega ei saa pelgalt mulje põhjal teha järeldust, et samadel tingimustel on lühiajalised töötamised registreeritud kahe päevaga.
5.6.Kaebaja suhtes on tuvastatud korduvad rikkumised kriteeriumikohase palga mittemaksmise osas ning teavitamiskohustuse rikkumisi, ning need on otsuses välja toodud (lk 7). TÖR kannetest ja TSD aruannetest nähtuvalt pole kaebaja enamikele välismaalastele üldse ametlikult palka maksnud. Töötasu tuleb küll maksta reaalselt töötatud aja eest, kuid TÖR kannetest nähtub, et töötajate tööaja määr on 1,0 ehk üks täiskoht, mis tähendab, et tööandja peab kindlustama välismaalastele täistööajaga töö. Kaebaja esitatud maksutõendist nähtub, et töötajatele on järjepidevalt makstud palgakriteeriumist väiksemat töötasu. Maksutõendist ei selgu, miks on töötajatele sellist palka makstud ning kas tegemist on välismaalastest töötajatega. Kaebaja ei ole PPA-le esitanud töötajate tunnitabelit vms, mille alusel ta töötajatele palka maksis. Vastustaja ei nõustu, et 16.06.2021 otsuse kohaselt jättis kaebaja vaid ühe töötaja töösuhte ennetähtaegse lõppemise puhul teavituse esitamata. Otsuse lk-l 7 käsitleti rikkumisi seoses viie välismaalasega, kelle lühiajaline töötamine oli kaebaja juures töötamiseks registreeritud uute taotluste menetluse ajal. Kahe välismaalase tööle mitteasumise kohta puudub teavitus (S. R., A. K.), kuid kahe välismaalase osas ei ole PPA-d teavitatud, et välismaalased ei hakanud tööle siis, kui nende lühiajaline töötamine registreeritud oli, vaid alustasid tööd pool aastat hiljem (S. S., V. K.). Kui kaebaja väidab, et ei teadnud, kus tema töötajad viibivad, näitab see pigem kaebajat ebausaldusväärsena. Kui tööandja taotleb välismaalase lühiajalise töötamise registreerimist, kohalduvad tööandjale kutsuja kohustused ja tööandja vastutab välismaalase eest. Vastustaja nõustub, et töötamise peatamisest ei pea PPA-d teavitama, kuid seda polegi kaebajale ette heidetud. Tööandjal on ka kohustus PPA-d teavitada, kui töötaja tööle ei asu. S. S. oli lühiajaline töötamine kaebaja juures registreeritud 23.11.2020-19.11.2021 ja V. K. 20.10.2020-19.10.2021. Töötamise registrisse kanti mõlema välismaalase töötamine alles 03.05.2021. Isegi, kui kaebaja arvas, et välismaalased ei tulnudki Eestisse, oleks ta pidanud PPA-d teavitama, et isikud ei ole tööle asunud ning PPA oleks saanud nende lühiajalise töötamise registreeringud kustutada ja viisad kehtetuks tunnistada. Kaebaja praegune käitumine näitabki ilmekalt, millised ohud varitsevad, kui tööandja ei täida enda teavitamiskohustust – välismaalased teevad ebaseaduslikult tööd ja väärkasutavad neile väljastatud viibimisaluseid.
5.7.Kahju hüvitamise nõue on üldsõnaline ja põhistamata, mistõttu ei ole selles osas võimalik esitada sisulist seisukohta. PPA nõudega ei nõustu. Kuna kaebaja esitatud tõendist ja selgitustest
4 (10)
nähtub, et ta ei ole võimeline töötajatele maksma sellist tasu, nagu ta kahju hüvitamise nõude arvutamisel on välja toonud, on nõue põhjendamatu.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kaebus jääb rahuldamata, kuna kaebaja taotletud isikute osas LTR-ide tegemisest keeldumine 16.06.2021 otsusega1 oli õiguspärane ning kaebaja kahjunõue on põhjendamatu. PPA 16.06.2021 otsuse tühistamise ning PPA kohustamise nõue
7.VMS § 108 lg 11 punkt 5, millel PPA keelduv otsus põhineb, sätestab: “Välismaalase Eestis töötamise registreerimisest võib keelduda, kui välismaalase, tema tööandja või kasutajaettevõtja usaldusväärsuses on põhjust kahelda.“. PPA tugines normis nimetatud alternatiividest tööandja ebausaldusväärsusele, põhjendades seda asjaoluga, et kaebajal on täitmata kohustused nii välismaalaste kui riigi ees. Nendeks kohustusteks on otsusest nähtuvalt välismaalastega seotud teavitamiskohustus (otsuse osad I ja IV), välismaalasele Eesti keskmise palga maksmise kohustus (vt otsuse osad I ja IV), deposiidikonto omamise kohustus (vt otsuse osad II ja IV) ning seadusliku töötamise ja eneseisolatsiooni nõuete täitmise tagamise kohustus (vt otsuse osad III ja IV).
8.Kohus leiab, et piisavaks keeldumise aluseks PPA 16.06.2021 otsuses on juba asjaolu, et kaebaja ei esitanud nõutavat deposiidikonto väljavõtet. Kaebaja ka ei väitnud deposiidikonto olemasolu ei haldus- ega kohtumenetluses, vaid ta vaidleb vastu deposiidikonto omamise kohustusele üldse.
9.VMS § 106 lg 8 näeb ette, et renditöö võib registreerida lühiajalise töötamisena, kui Eestis registreeritud tööandja tegutseb renditöö vahendajana ning tööandjal on deposiidis vahendid vähemalt kümne protsendi ulatuses välismaalase töötasufondist. Renditöö mõiste sisustamisel tuleb aluseks võtta töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 6 lg 5 (vt VMS § 106 lg 7). TLS § 6 lg 5 kohaselt on renditöö sisuks see, kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, alludes ajutiselt kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile.
10.PPA kirjeldas 16.06.2021 otsuse osas II, et kõigi nelja kaebaja taotletud isiku lühiajalise töötamise kohaks on kaebaja juhatuse liige J. K. märkinud Kasti, Kasti küla, Märjamaa vald, Rapla maakond, ning töötamise aluseks üldkorras töötamise. PPA tõi 14.05.2021 kaebajale saadetud e-kirjas2 ka esile, et äriregistri andmetel on kaebaja põhitegevusalaks muu inimressursiga varustamine, majandustegevuse registris on tegevusalaks töövahendus ja andmebaaside info järgi on kaebaja samuti renditöö vahendaja, kes rendib välismaalasi kasutajaettevõttele. Kuna LTR taotlustele polnud töövahendust märgitud, küsis PPA selgitusi välismaalaste täpsemate tööülesannete kohta Kasti külas ning lisaks koostöölepingut selle kohta, kellele välismaalased hakkavad töid teostama. Kaebaja esitas 18.05.2021 e-kirja3 manuses 03.08.2020 töövõtulepingu nr 34, mis oli digitaalselt allkirjastatud J. K. ja MSB Invest OÜ juhatuse liikme M. H. poolt. Vastuseks PPA 19.05.2021 täiendavatele küsimustele selgitas kaebaja juhatuse liige samal päeval5: „Töökorraldusi annab ja materjalid ning töövahendid soetab MSB Invest OÜ. Iga kuu lõpus esitab alltöövõtja minule töötunnid iga töötaja kohta eraldi. Esitatud tööajatabeli alusel esitan arve ning tasun tööjõu maksud ning meestele palgad. Minu
Esitatud kaebaja poolt 30.08.2021 koos puuduste kõrvaldamise avaldusega. Kaebuse digikonteineris lisa 6.
Samuti kaebuse digikonteineris lisa 6.
Kaebuse digikonteineris lisa 7.
Samuti kaebuse digikonteineris lisa 6.
5 (10)
eesmärk on tagada meestele nõutud palga ning riigimaksude tasumine.“ LTR taotluste menetleja helistas 26.05.2021 ka M. H.6 kui MSB Invest OÜ juhatuse liikmele ning isik kinnitas, et tema rendib töölisi Workpeople OÜ-st, ja jagab neile korraldusi ning muretseb tööks vajalikud materjalid Kasti külas töötamiseks. Workpeople OÜ aga maksab välismaalastele töötasud. PPA leidis kokkuvõtvalt, et kaebaja ja MSB Invest OÜ lepingu sisu ei vasta töövõtule, vaid kogutud tõendeid arvestades on tegemist tööjõu rentimisega MSB Invest OÜ-le, mida tulnuks märkida ka LTR taotlustele ning esitada nõuetekohase deposiidikonto väljavõte (VMS § 106 lg 8). Sarnast seisukohta kordas PPA ka otsuse osas IV.
11.Kaebaja vaidleb deposiidikonto väljavõtte esitamise kohustusele vastu, väites, et töötajad, kellele LTR-i taotletakse, ei oleks renditöötajad, vaid kaebaja teostaks välismaiste töötajatega MSB Invest OÜ-le töövõttu. Võlaõigusseaduse § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. 03.08.2020 töövõtulepingus7 on kaebaja märgitud töövõtjaks ja MSB Invest OÜ tellijaks, samuti on kokku lepitud töövõtja ehk kaebaja kohustuses teha töö: erinevad metallitööd, keevitustööd ja metalltoodete komplekteerimine (lepingu punkt 1.1), hankides selleks vajaliku tööjõu (lepingu punkt 3.1). Eespool kirjeldatud kaebaja 19.05.2021 selgitused ja M. H. 26.05.2021 selgitused, samuti andmed kaebaja tegevusvaldkonna kohta ehk tõendid koosmõjus kinnitavad just plaanitavat renditöösuhet, mitte töövõttu kaebaja ja MSB Invest OÜ vahel. Kaebaja esialgne, 19.05.2021, kirjeldus tema ja MSB Invest OÜ ning välismaalaste omavahelistest suhetest vastas renditöö kirjeldusele, kuna välismaalased oleks saadetud MSB Invest OÜ juurde tööle ning nad oleks allunud selle äriühingu kontrollile ja juhtimisele. Alles pärast PPA poolt LTR-ide tegemisest keeldumise algatamist 27.05.2021 kirjaga nr 15.3-3.1/1303-18 asus kaebaja väitma, et tegelikult lepib tema ise töötajatega tööülesanded kokku, mis varasemaid selgitusi arvestades polnud usaldusväärne väide. Lisaks ei määra õigussuhte sisu kaebaja ja MSB Invest OÜ vahelise lepingu pealkiri ja mõned töövõtule viitavad punktid, kui reaalsuses vastab isikute omavaheline suhe renditööjõu vahendamisele. Ka alles kohtumenetluses esitatud põhjendustega, et sarnaselt M. H. saavad töötajad korraldusi J. K. ning vajadusel hangib J. K. tööriideid ja muid töövahendeid vastavalt sellele, kuidas on operatiivsem, ei saanud PPA otsuse tegemisel arvestada. Kohtu hinnangul ei ole need selgitused samuti usaldusväärsed, sest haldusmenetluses, kui kaebaja esindaja veel ei teadnud PPA kavatsusest keelduda LTR-e tegemast, kinnitas ta selgelt, et tema tegeleb vaid palkade ja riigimaksude tasumisega, ning ei mainitud üldse juhiste andmist ega töövahendite hankimist kaebaja poolt.
12.Kohus märgib, et PPA järelduste õigsust kinnitab kaudselt veel see, et kaebaja on ka ise segaduses enda ja MSB Invest OÜ vahelise lepingu olemusest. Enamasti viitab kaebaja „alltöövõtu“ suhtele, mis peaks tähendama peatöövõtja ja alltöövõtja olemasolu, kuid jääb selgusetuks, kes on peatöövõtja ehk kas töödes osaleb veel kolmas äriühing. Samuti 19.05.2021 märkis kaebaja, et „/.../esitab alltöövõtja minule töötunnid /.../“ ehk nimetas MSB Invest OÜ-d alltöövõtjaks, kuid 03.08.2020 lepingu järgi oli MSB Invest OÜ tellija ja kaebaja töövõtja. Kaebaja oletab ka, et M. H. võis 26.05.2021 kõnes ekslikult või ebaõnnestunult väljendada, et rendib kaebajalt töötajaid, kuid jätab tähelepanuta, et M. H. kirjeldas samuti sisuliselt, et jagab töölistele korraldusi ja muretseb töövahendid, mistõttu ei ole usutav, et renditööle viitamine oli pelgalt ebaõnnestunud väljendus.
Telefonivestluse protokoll PPA 22.10.2021 vastuse lisa 12. Digitaalselt allkirjastatud ja õigete kontaktandmetega leping kaebuse digikonteineris lisa 8.
Kaebuse digikonteineris lisa 9.
6 (10)
13.Asjaolus, et esialgu 18.05.2021 esitas kaebaja PPA-le 03.08.2020 töövõtulepingu nr 3 versiooni, milles oli MSB Invest OÜ poolt kontaktisikuks märgitud vale isik (R. K.)9 ning et kaebaja esitas 08.06.2021 PPA-le uuesti töövõtulepingu nr 3, milles oli MSB Invest OÜ kontaktisikuks õigesti M. H.10, ei ole vaidlust. PPA ka ei tuginenud keeldumisel sellele, et lepingus oli algselt tehtud viga kontaktisiku märkimises. Vastavaid asjaolusid on 16.06.2021 otsuses küll kirjeldatud, kuid PPA pole neist teinud kaebaja jaoks negatiivseid järeldusi. Seega pole kontaktisiku märkimise osas tehtud eksimusel asja lahendamisel tähtsust.
14.Kaebaja väidab kaebuses, et kuna temalt deposiidiks vajaliku summa olemasolu kohta panga väljavõtet ei küsitud, siis andis see kaebajale aluse arvata, et esitatud töövõtuleping oli piisavaks tõestuseks (et tegemist polnud renditööjõu vahendamisega). Kohus sellega ei nõustu, sest juba PPA 27.05.2021 kirjas on lähtutud töövõtulepingu sisust ning kaebaja ja M. H. selgitustest ning leitud, et deposiidikonto kohta andmete esitamine on vajalik, sest tegemist on renditööga. PPA 27.05.2021 kirjast on arusaadav, et kaebajal tuli esitada deposiidikonto väljavõte (kirja osa II). Fakt, et kaebaja esitas vastuseks PPA kirjale 08.06.2021 töövõtulepingu, milles oli vääralt märgitud kontaktisiku nimi parandatud õigeks, ei mõjutanud lepingu sisu ja kaebaja pidi aru saama, et õige kontaktisiku nimega lepingu esitamine ei muuda PPA seisukohta, kui ülejäänud osas oli esitatud leping sama.
15.Eeltoodut arvestades leiab kohus, et asjakohane alus kaebaja taotletud isikute osas LTR-ide tegemisest keeldumiseks oli VMS § 108 lg 1 punkt 1, mis sätestab, et välismaalase Eestis töötamise registreerimisest keeldutakse, kui vähemalt üks tingimus, mis on lühiajalise töötamise registreerimiseks nõutav, ei ole täidetud. Kuna PPA tuvastas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet järgides erinevate tõendite alusel, et kaebaja taotletud isikute tehtav töö oleks renditöö, siis oli kaebajal kohustus näidata deposiidikonto olemasolu iga taotletud välismaalase puhul vähemalt 10% ulatuses töötasufondist. VMS § 106 lg-s 8 sätestatud nõude täitmata jätmine on tingimus, mis oli praegusel juhul LTR-ide tegemiseks nõutav, kuid see nõue oli täitmata. Deposiidikonto omamise kohustusele viitav informatsioon oli olemas ka LTR taotlustel11 ning kaebaja kui töövahendusega tegelev isik pidi niikuinii olema sellest teadlik. Samuti sai kaebaja PPA 27.05.2021 kirjast teada, et LTR-ide taotlused plaanitakse jätta rahuldamata mh deposiidikonto väljavõtte esitamata jätmise tõttu. Kuigi PPA võinuks deposiidikonto väljavõtet selgemalt nõuda, on PPA seisukoht selles osas siiski piisavalt arusaadav. Kohus märgib ka, et kuigi LTR taotlustes on eraldi märge „Kui tegemist on renditööga, siis kinnitan, et mul on deposiidis vahendeid vähemalt kümne protsendi ulatuses välismaalase töötasufondist“, siis olukorras, kus kaebaja ise tulevast renditöösuhet eitab, ei saa sellisest kinnitusest lähtuda ning PPA poolt oli õigustatud renditöösuhet täiendavalt kontrollida ja deposiidikonto väljavõtte esitamist eeldada.
16.Arvestades, et esines imperatiivne alus LTR-ide tegemisest keeldumiseks, ei olnud PPA-l vajalik tugineda VMS § 108 lg 11 punktile 5 (tööandja ebausaldusväärsus). Ehkki 16.06.2021 otsuses pole keeldumise õigusliku alusena VMS § 108 lg 1 punkti 1 märgitud, siis selle normi sisuliste eelduste täidetust arvestades ei too vastav puudus kaasa haldusakti tühistamist (HMS § 58).
17.Eelnevat arvestades pole vajalik täpsemalt käsitleda muid 16.06.2021 otsuses kirjeldatud rikkumisi, millele tööandja ebausaldusväärsuse ja VMS § 108 lg 11 punkti 5 kohaldamise põhjendamisel tugineti. Samal põhjusel ei vasta kohus ka kaebuse sellekohastele väidetele
Kaebuse digikonteineris lisa 7. Kaebuse digikonteineris lisa 8.
Vt kaebuse digikonteineris lisad 2, 3 ja 4.
7 (10)
(kaebaja koostööpartneri juures reidi korraldamisega seotud väited, teavitamiskohustuse ja töötasu maksmise nõuete rikkumisega seotud väited).
18.Kaebaja väidetud menetluslikke rikkumisi puudutab kohus ainult niivõrd, kuivõrd need saavad mõjutada LTR-ide tegemisest keeldumist deposiidikonto väljavõtte esitamata jätmise tõttu.
18.1.Kohus ei nõustu, et kaebaja on jäetud menetlusse kaasamata. Kaebaja on menetluses pidanud PPA-ga kirjavahetust12 ning samuti on PPA kaebajale enne keelduva otsuse tegemist esitanud enda seisukohad 27.05.2021 kirjas ja andnud kaebajale võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited, mida kaebaja ka kasutas.
18.2.Viited HMS § 65 lg 1 ja põhiseaduse §-de 13, 14 ja 15 rikkumisele on sisutud. HMS § 65 lg 1 sätestab, et haldusakti, mis andmise ajal oli õigusvastane, võib isiku kasuks tunnistada kehtetuks nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt. Kohus tuvastas, et PPA 16.06.2021 otsus on õiguspärane. Viidatud põhiseaduse normid sätestavad isiku õiguste ja vabaduste kaitse, samuti kaitse riigivõimu omavoli eest ja isiku õiguse õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele. Kuna kaebaja ei ole täpsustanud, mida ta nende normide rikkumise all silmas peab, siis märgib kohus üldiselt, et ei tuvastanud PPA omavoli ega kaebaja õiguste rikkumist keelduva otsuse tegemisel. Kaebaja kahjunõuet käsitleb kohus otsuses allpool.
18.3.Kaebaja etteheited selle kohta, et S. B. tööloa taotlus jäi süsteemi poolt kaebajale edastamata, kaebaja sellekohasele kirjale ei vastatud ning ametnikega ka telefoni teel suhelda ei saanud, on kohtu hinnangul tähtsusetud. Kaebaja ei selgita ka ise, kuidas said need asjaolud mõjutada vaidlustatava haldusakti sisu (vt HMS § 58).
18.4.Kaebaja tugineb veel sellele, et kuigi PPA kodulehe informatsiooni kohaselt rahuldatakse elektroonilisel teel esitatud taotlused 15 päeva jooksul, alustati menetlust ja küsimuste esitamist alles 10. päeval, mis pikendab oluliselt menetluse aega. Väidetava kontrolli läbiviimise ajaks oli möödunud 21 päeva taotluse esitamisest. Kohus juhib tähelepanu, et PPA kodulehel märgitakse, et tavakorras registreeritakse lühiajaline töötamine või keeldutakse registreerimisest 15 tööpäeva jooksul taotluse menetlusse võtmisele järgnevast päevast või taotluses esinevate puuduste kõrvaldamise päevast arvates.13 See vastab ka VMS § 110 lg 1 alusel kehtestatud siseministri 04.12.2015 määruse nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord“ (edaspidi määrus nr 67) § 7 lg-le 1. Puuduste kõrvaldamise ajaks menetlustähtaeg peatub (määruse nr 67 § 7 lg 5). Kaebaja esitas nelja isiku osas taotlustest esimese 04.05.2021 ja viimase 07.05.2021. PPA esitas kaebajale täiendavaid küsimusi alates 14.05.202114, mis oli 8. tööpäev alates esimesest taotlusest. E-kirjavahetuses PPA-ga vastas kaebaja PPA küsimustele viimati 19.05.2021 ning juba 27.05.2021 tegi keeldumise algatamise kirja. Arvestades puuduste kõrvaldamiseks menetlustähtaja peatumist 14.05.2021 kuni 18.05.2021, tegi PPA 27.05.2021 kirja seega 15 tööpäeva jooksul alates 04.05.2021 taotlusest. Kirjaga pikendas PPA VMS § 34 lg 1 alusel menetlustähtaega kuni 15.06.2021, mis on kooskõlas määruse nr 67 § 7 lg-ga 6. Seega PPA ei ole menetlustähtaega reguleerivaid sätteid rikkunud. Mh ei sätesta need seda, millal peab PPA tegema esimesed menetlustoimingud ja väites, et küsimuste esitamine kaebaja sõnul 10. päeval (kuid tegelikult 8. tööpäeval) pikendab oluliselt menetluse aega, ei arvesta kaebaja menetlustähtaja peatumisega puuduste kõrvaldamise ajaks. Menetlustähtaja sätete rikkumine ei tooks ka kaasa PPA 16.06.2021 otsuse sisulist õigusvastasust (HMS § 58).
Kaebuse lisa 6. https://www2.politsei.ee/et/teenused/eestis-tootamine/luhiajalise-tootamise-registreerimine/
Vt kaebuse lisa 6.
8 (10)
18.5.Väide, et kaebaja kontrollimine oli ettekavatsetud pahatahtlik tegevus, on alusetu. Lühiajalise töötamise registreerimist reguleerivad normid võimaldavad taotlejalt täiendavaid andmeid ja dokumente küsida, samuti menetluses tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitada (määruse nr 67 § 7 lg-d 1 ja 3, VMS § 31). Kui taotluses esinevad puudused ja PPA-l on alust asjaolusid täiendavalt kontrollida, siis on tal selleks õigus. Asjaolu, et PPA kõigilt ettevõtetelt täiendavaid andmeid või dokumente ei küsi või kontrollreide ei teosta, ei tähenda, et seda ei tohtinud teha ka kaebaja suhtes, kui selleks esines vajadus. Ka fakt, et kaebaja taotletud töötajate osas väljastati tööload hoopis MSB Invest OÜ-le, ei kujuta endast menetluslikku rikkumist. Kui MSB Invest OÜ puhul erinevalt kaebajast ei esinenud aluseid LTR-ide tegemisest keeldumiseks, siis võiski LTR-ide tegemine toimuda kiiresti ning see ei viita korruptsioonile. Erisus kaebaja ja MSB Invest OÜ vahel on ka selles, et reaalselt olekski kaebaja taotletud töötajad MSB Invest OÜ kontrolli all töötanud.
19.Kokkuvõtvalt ei ole kaebaja väited menetluslike rikkumiste kohta põhjendatud ega anna samuti alust PPA 16.06.2021 otsuse tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata uuesti läbi taotlusi kaebaja taotletud välismaalaste lühiajalise töötamise registreerimiseks. Kahju hüvitamise nõue
20.Kaebaja nõuab varalise kahju hüvitamist kokku 8320 eurot põhjendusega, et PPA põhjustas enda tegevusega mainekahju ja majanduslikku kahju, kuivõrd kaebajal jäi saamata tulu tema ja MSB Invest OÜ vahelisest lepingust. Nimelt MSB Invest OÜ pidi iga taotletud (s.o nelja) töötaja pealt tasuma 13 eurot tunnis, tööaja arvestusega 160 tundi kuus (4x13x160=8320).
21.Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sellest sättest tuleneb, et kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad esinema järgmised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. RVastS § 7 lg 4 alusel kohalduva võlaõigusseaduse § 128 lg 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises
22.Kohus on kaebajale nii 13.08.2021, 22.09.2021 kui ka 29.10.2021 määrustes selgitanud, et kahjunõuet tuleb täpsustada ja tõendada. Kahjunõude arvutuskäigu on kaebaja kohtule esitanud, kuid kaebaja pole täiendavalt põhjendanud ega tõendanud, et väidetava saamata jäänud tulu saamine olnuks üldse reaalne. Kohus selgitas 22.09.2021 määruses, et ainuüksi lepingust kaebaja ja MSB Invest OÜ vahel ei piisa saamata jäänud tulu tõendamiseks ning esitada tuleks täiendavad tõendid, millistel tingimustel oleks kaebaja lepingud sõlminud taotletud nelja välismaalasega. Samuti pole kaebaja tähelepanu pööranud kohtu selgitusele, et võimalikust saamata jäänud tulust tulnuks maha arvestada kulud, mille kaebaja hoidis kokku sellega, et taotletud isikutega lepinguid ei sõlmitud. Kokkuvõtvalt märgib kohus, et esiteks on kahjunõue tõendamata ja teiseks, nagu eespool kirjeldatud, ei ole PPA õigusvastaselt käitunud. Seega jääb kahju hüvitamise nõue rahuldamata. Menetluskulud
9 (10)
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.