Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Oliver Kask ja Janar Jäätma
Määruse tegemise aeg ja koht
03.12.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1636
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla 10.06.2021 vastuse nr 58/21/12613-2 ja 15.07.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/3132 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja AK
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23.08.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23.08.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-1636.
2.Võtta asja materjalide juurde Tallinna Vangla 15.09.2021 vastusele lisatud dokumendid.
Jätta X menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.08.2021 määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.X (kaebaja) esitas Tallinna Vanglale 11.05.2021 taotluse, milles palus koroonaviiruse leviku tõkestamiseks anda S-2 osakonna vanglateenistujatele korraldus siseneda tema elukambrisse täiskaitsevarustuses (mask, kindad, kaitsekostüüm, peakate, jalanõude desinfitseerimine). Kaebajal on kroonilised haigused, mille tõttu kuulub ta COVID-19 riskirühma. Nakkuse saab edasi anda vaid vanglateenistuja.
2.Tallinna Vangla jättis 10.06.2021 vastusega nr 5-8/21/12613-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Piiranguid leevendati, sest nakatumine on langustrendis. Kaebaja kuulub küll riskirühma, kuid ta ei ole pidanud ise vajalikuks võtta kasutusele kõiki meetmeid, et oma tervist
3-21-1636 hoida. Kaebaja vaktsineeriti ühe doosiga, kuid ta loobus teise doosi saamisest. Õige ei ole väide, et kaebajat saavad nakatada vaid vanglateenistujad. Struktuuriüksuste ülene vakstineerituse tase on kõrge, lisaks vaktsineeritakse kinnipeetavaid. Pealegi võib nakatumine toimuda osakonna sees. Kaebaja kannab karistust avatud osakonnas, kus kinnipeetavate omavahelist suhtlust on rohkem kui kinnises osakonnas. Osakondades on tagatud desinfitseerimisvahendid. Kinnipeetavatele võimaldatakse kanda maski nii eluosakonnas liikudes kui ka õues jalutuskäigu ajal.
3.Kaebaja esitas vaide, mille Tallinna Vangla jättis 15.07.2021 vaideotsusega nr 515/21/313-2 rahuldamata.
4.X esitas Tallinna Halduskohtule 19.07.2021 kaebuse, milles palus teha Tallinna Vanglale ettekirjutus siseneda tema elukambrisse täiskaitsevarustuses. Teised kinnipeetavad ei saa kaebajat nakatada, sest kinnipeetavad on arstide jälgimise all ning pooled sektoris viibivad kinnipeetavad on vaktsineeritud. Kaebaja võib seega nakkuse saada vaid vanglateenistujatelt, kes ei jälgi ohutustehnikat ega kanna kaitsevarustust. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks.
5.Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 23.08.2021 määrusega HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel ning jättis menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Kaebaja õigusi ei riiva intensiivselt see, kui vanglateenistujad käivad tema elukambris ilma täiskaitsevarustuseta. Kaebusega kaitstava õiguse riive on väiksem, kui isikul endal on olnud võimalik ametnike tegevusest tingitud negatiivseid mõjutusi oma käitumisega vähendada, nt teostades ise sagedamini hügieenitoiminguid, desinfitseerides sagedamini käsi vms (Tartu Halduskohtu 17.05.2021 määrus nr 3-21-1030, p 6). Kaebajal on oma tervise kaitsmiseks kõige kindlam lasta end täielikult vaktsineerida, kuid ta loobus teisest doosist. Samuti on kinnipeetavatel võimalik kanda oma tervise kaitsmiseks maski. Seega on kaebajale tagatud võimalused oma tervist kaitsta ning tema õigusi ei riiva intensiivselt see, et vanglateenistujad ei kanna tema elukambrisse sisenedes täiskaitsevarustust. Kaebuse rahuldamise tõenäosust vähendab see, et nakkusohtu ei saa seostada üksnes kambris käivate vanglateenistujatega. Kaebaja kannab karistust avatud eluosakonnas, kus kinnipeetavad saavad üsna vabalt ringi liikuda. Väljaspool eluosakonda liikudes puututakse kokku teiste kinnipeetavatega. Lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste käigus puutuvad kinnipeetavad kokku vanglaväliste isikutega. Seega pole vanglateenistujad ainsad isikud, kellelt kaebaja võiks nakkuse saada ja kaebuses nõutav meede on põhjendamatu. Lisaks on kaheldav, kas kaebajal on subjektiivne õigus nõuda Tallinna Vanglalt konkreetse meetme võtmist viiruse leviku piiramiseks. Tallinna Vangla otsustab ise, kuidas vanglas nakkusohtu vähendada, nt kehtestades täiendavaid liikumis- ja suhtlemispiiranguid ning tagades kinnipeetavatele vaktsineerimise ja maskide kasutamise võimaluse.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 23.08.2021 määrus ja saata asi tagasi arutamiseks halduskohtule teises koosseisus kohtuistungil. HKMS § 121 lg 2 p-s 21 nimetatud kaebuse tagastamise eeldused ei olnud täidetud. Kaebaja kuulub COVID-19 haiguse riskirühma. Vaktsineerimine on tema jaoks vastunäidustatud erinevate krooniliste haiguste tõttu. Määruskaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2(4)
3-21-1636
7.Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Seega jätab ringkonnakohus määruskaebusele lisatud menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
8.Tallinna Vangla esitas 15.09.2021 vastuseks kohtu nõudele kaebaja 11.05.2021 taotluse, 14.06.2021 vaide, tervisekaardi ja esmase tervisekontrolli väljavõtte, vaktsineerimist ja teisest doosist keeldumist puudutavad dokumendid ning koroonaviiruse levikut tõkestavate meetmete kohta esitatud avaldused. Ringkonnakohus võtab nimetatud dokumendid asja materjalide juurde, sest need on vajalikud asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 203 lg 2 ja § 198 lg 3).
9.Halduskohus tugines kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 2 p-le 21, mille järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tegemist on juhtudega, kui isiku õigusi on küll riivatud, kuid riive sai kahjustada isiku huve vaid väga vähesel määral või kui kaebuse rahuldamisest saadav kasu või leevendus on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega. Samuti peab kohus olema veendunud ja põhjendama seisukohta, et kaebuse eduväljavaated on kasinad.
Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.
11.Kaebaja leiab, et koroonaviiruse leviku tõkestamiseks peaksid vanglateenistujad sisenema tema kambrisse täiskaitsevarustuses, kandes maski, kindaid, kaitsekostüümi, peakatet ning desinfitseerima jalanõusid, nagu tehakse karantiiniosakonnas.
12.Vanglal tuleb tagada ohutud kinnipidamistingimused kinnipeetavatele ja töötingimused vanglaametnikele ning sellest tulenevalt peab vangla võtma tarvitusele meetmed koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Kaebaja väidetav riive seondub seega õigusega tervise kaitsele.
13.Riive intensiivsust vähendab see, et nakkusoht ei tulene üksnes kaebajaga kokku puutuvatest vanglaametnikest, vaid ka teistest kinnipeetavatest ja vanglas viibivatest isikutest. Kaebaja viibib avatud eluosakonnas, kus suhtlemist on rohkem nii kinnipeetavate vahel kui ka osakonnaväliselt. Kinnipeetavad puutuvad lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste käigus kokku vanglaväliste isikutega, kelle kaudu võib samuti viirus vanglasse jõuda. Täiskaitsevarustuse kandmine võib küll vähendada tõenäosust, et nakkus jõuab vanglateenistujatelt kaebajani, kuid kaebaja soovitud meetmed ei ole ainus tõhus viis nakatumise vältimiseks. Riive intensiivsust vähendab seegi, et kaebaja käsutuses on meetmed, mis võimaldavad tal endal vähendada COVID-19 haigusesse nakatumise tõenäosust ja haiguse rasket läbipõdemist. Tänase teadmise kohaselt aitab nakatumise tõenäosust vähendada isikukaitsevahendite kasutamine, desinfitseerimine ja kontaktide vähendamine; samuti kinnitavad uuringud vaktsiinide efektiivsust: vaktsineeritud haigestuvad elanikkonnas üldiselt harvemini ja kergemalt kui immuunsuseta inimesed (vt Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-21-2241, p 27). Kuigi kaebajal on kroonilised haigused, ei ole vaktsineerimine talle arsti kinnitusel vastunäidustatud. Samuti on kaebajal võimalik kasutada muid meetmeid, nt desinfitseerida käsi ning võimalusel hoida distantsi ja vähendada kontakte. Asja materjalidest selgub, et kaebaja ei ole ise olnud valmis võtma meetmeid nakatumise tõenäosuse vähendamiseks ja COVID-19 raske läbipõdemise vältimiseks. Kaebaja vaktsineeris end küll ühe doosiga, kuid teisest doosist keeldus. Kaebaja ei ole nõustunud ka enda kontakte vähendama, soovides lühiajaliselt kohtuda sõbraga, külastada erinevaid asutusi, osaleda kõigil jumalateenistustel ja piiblitundides ning huvialaringides, samuti programmides ja liikuda eluosakonnas vabalt.
14.Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks meetmete võtmisel tuleb leida tasakaal konkureerivate õiguste ja vabaduste vahel. Kuigi nakatumise tõenäosust aitab muu hulgas 3(4)
3-21-1636 vähendada isikukaitsevahendite kasutamine ja desinfitseerimine, ei tulene eelnevast, et kanda tuleks nn täiskaitsevarustust. Täiskaitsevarustuse peamine eesmärk ei ole kaitsta isikuid kaitsevarustuse kandja ümber nakatumise ja kandjast lähtuva ohu eest, vaid kaitsevarustuse kandjat nakatumise eest või teda ümbritsevate inimeste eest. Seepärast kannavad täiskaitsevarustust karantiiniosakonnas viibivad arstid ja vanglaametnikud. Sarnaselt kantakse täiskaitsevarustust haiglate nakkusosakondades, kuid väljaspool seda mitte. Kuigi täiskaitsevarustuse kandmine võib vähendada tõenäosust, et selle kandja nakatab inimesi enda ümber, maandatakse vanglaametnikest lähtuvat ohtu muul viisil. Vangla 10.06.2021 vastuse kohaselt on struktuuriüksuste ülene vaktsineerituse määr 87%. Lisaks on ette nähtud meetmed COVID-19 diagnoosiga ja positiivse testi tulemusega isikutele ning nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele. Vanglal on meetmete valikul ka kaalutlusruum otsustamaks, missugused meetmed võimaldavad tal samal ajal täita õigusaktides sätestatud ülesandeid. On ilmne, et täiskaitsevarustuse kandmise nõue ei võimaldaks ametnikel efektiivselt ülesandeid täita, nt vajadusel siseneda kiiresti kambrisse vms. Seega on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
15.Eelnevat arvestades jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.08.2021 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.