Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.11.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2643
Haldusasi Menetlusosalised
X kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.05.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tagastada apellatsioonkaebusele lisatud tõendid (dtl 238–245 ja 256–257). Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.05.2021 otsus asjas nr 3-20-2643 muutmata. Kaebajale apellatsiooniastmes antud menetlusabi kulud jätta riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
30.12.2021
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 18.10.2020 ja 24.11.2020 Tallinna Vanglale taotlused mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tervist kahjustavates tingimustes töötamisega. Tallinna Vangla määras 03.06.2020 käskkirjaga nr 5-3/20/621 taotluse esitaja tootmishoone metallitsehhi koristajaks. Taotluse esitaja väidete kohaselt oli nimetatud töökohal palju tolmu, millega ta perioodil 16.07.2020 kuni 18.08.2020 kokku puutus ning mis tekitas talle raske allergilise reaktsiooni. Dermatoloog vabastas 18.08.2020 toimunud vastuvõtul taotluse esitaja tööst. Vangla määras 07.10.2020 käskkirjaga nr 5-3/20/1193 taotluse esitaja tööle õmblustsehhi, kus taotluse esitaja väitel oli tugev kangatolm. Vangla on kahjustanud tema elu ja tervist. Taotleja soovib kahju hüvitamist 4 eurot iga päeva eest, mis tal on jäänud karistuse lõpuni, s.o kokku 14 188 eurot või alternatiivselt enda tööle määramist transporditööliseks värskes õhus ning kompensatsiooni perioodil 13.07.2020 kuni 18.08.2020 ja 09.10.2020 kuni 14.10.2020 tolmustes tingimustes töötatud 30 päeva eest 300 eurot.
2.Tallinna Vangla jättis 02.02.2021 vastusega X kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Tallinna Vangla ei vaidlusta, et X-l on diagnoositud atoopiline dermatiit ning kaebaja on erinevatel aegadel väitnud allergiat kodu- ja õietolmu suhtes, nt Tartus Vanglas, Tallinna Vanglas ja ka SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla arsti vastuvõtul. Tervisekaardi kannetest nähtuvalt on X 30.04.2020 ja 15.05.2020 meedikutele väitnud, et kambris on tolmu, mis teda häirib, kuid neist kannetest ei nähtu, et X tervis oleks seetõttu kuidagi halvenenud. X vormistati tema nõusolekul Tallinna Vangla 03.06.2020 käskkirjaga nr 5-3/20/621 tagasiulatuvalt perioodiks 01.06.2020 kuni 01.09.2020 tööle koristajana Eesti Vanglatööstus AS-s. X tööle määramise käskkirja ei vaidlustanud. Tervisekaardi sissekandest (haigusjuht nr A8798 2020) nähtuvalt X-l koristamistöödega seonduvate allergiate (nt tolm vms) osas 08.06.2020 meditsiinitöötajale kaebuseid ei olnud. Tervisekaardi 08.07.2020 (haigusjuht nr A11727 2020) ja 29.07.2020 (haigusjuht A13073 2020) sissekannetest ilmneb, et X on soovinud jätkata tööd metallitsehhis. X on avaldanud rahulolu Eesti Vanglatööstus AS-s koristajana töötamise üle ka 12.08.2020 vestluses inspektor-kontaktisikuga. Tervisekaardi kandest nähtuvalt on X seoses lööbe ägenemisega alates 18.08.2020 töölt eemaldatud (haigusjuht nr. A14252 2020). Tallinna Vangla 07.10.2020 käskkirjaga nr 5-3/20/1193 määrati X alates 08.10.2020 tööle vangla majandustöödele õmblejana. X käskkirja ei vaidlustanud. Tallinna Vangla 20.10.2020 käskkirjaga nr 5-3/20/1236 vabastati X alates 14.10.2020 tagasiulatuvalt töölt seoses õmblustsehhis väga tugeva kangatolmu kokkupuutega. Tervisekaardi kannetest ei nähtu, et Xl oleks õmblejana töötamise perioodil kaevanud tervisesesundi halvenemist. Vangla ei ole teadlikult määranud X tervist kahjustavale tööle. Tervisekaardi kannetest nähtuvalt puutus X määratud töökohustusi täites kokku metalli- ning riidetolmuga. Arvestades, et Xl ei olnud käskkirjade nr 5-3/20/621 ja 5-3/20/1193 väljaandmise hetkel tuvastatud allergiat metalli- või riidetolmu vastu, ei olnud vanglale teada, et X-l võib esineda vastunäidustusi nimetatud tööülesannete teostamiseks. X on ka varasemalt (aastatel 2018–2019) pikaajaliselt töötanud vangla majandustöödel koristajana, puutudes kokku erinevat liiki tolmuga. Sellel ajal ei andnud X märku, et tolmuses keskkonnas töötamine kahjustaks tema tervist või avaldaks mingit mõju. X oleks saanud ka võimalikku kahju vältida, teavitades vanglat koheselt tema töötamist välistavate asjaolude ilmnemisest. Asjaolu, et X avaldas meditsiinitöötajate vastuvõttudel korduvalt soovi jätkata metallitsehhis töötamist, näitab üheselt, et X ei olnud huvitatud võimaliku kahju tekkimise ärahoidmisest.
2(6)
3-20-2643
3.X esitas 29.12.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju rahas hüvitamiseks 11 309 euro ulatuses. Kaebaja esitas taotluse võtta haldusasja nr 3-20-2643 juurde haldusasja nr 3-20-1435 materjalid. Kaebaja õigusi rikuti perioodil 01.06.2020 kuni 18.08.2020 ning 08.10.2020 kuni 15.10.2020. Kaebajal on lapseeast saadik erinevad (naha)haigused ning allergiad (eelkõige tolmu vastu), mistõttu tal ei ole võimalik süüa ka erinevaid toite. Dermatoloog vabastas kaebaja ajavahemikul 01.06.2020 kuni 18.08.2020 metallitsehhis töötamisest. Tallinna Vangla perearst vabastas kaebaja alates 14.10.2020 tööl käimisest kuni karistuse kandmise lõpuni. Vaatamata eelnevale kohustati kaebajat töötama õmblustöökojas, metallitsehhis ning kohtades, kus oli tolmune. Eelnev seadis kaebaja elu ja tervise ohtu. Kaebajal on võimalik töötada üksnes välitöödel, kus ei ole tolmu. Töötamisest keeldumisel karistab vangla distsiplinaarkorras. Kaebaja oli ka vabaduses viibides töövõimetu. Kaebajal ei ole võimalik tööle minna, kuid kaebajal on vaja raha kulude (telefon, kirjad, toiduained, ravimid ja hügieenitarbed) eest tasumiseks. Eelnevaid kulusid vangla ei kata.
Vastustaja palub vastuses jätta kaebus rahuldamata.
Vastustaja jääb Tallinna Vangla 02.02.2021 vastuses nr 5-37/20/145-3 toodud seisukohtade juurde ning palub nendega arvestada. Tervisekaardi raviloo kandest nr 1 nähtuvalt on kaebajal 1985. aastast dermatiit, ta põeb astmat ja erinevaid allergiaid. Kaebaja väitel oli ta vabaduses viibides 2016. aastal ka allergia pärast kolm korda haiglas. Seega on kaebajal juba aastaid esinenud korduvalt dermatiidi ägenemist ning kaebaja on vajanud ka hospitaliseerimist. Raviloo kande nr 22 kohaselt kuritarvitas kaebaja vabaduses alkoholi ning narkootikume. Narkootikumide tarvitamist alustas kaebaja 16-aastaselt ning enne vangistust tarbis narkootikume sageli ja suurtes kogudes. Kaebaja on saanud narkootikumidest üledoose ning viibinud korduvalt ka võõrutusravil. Seega on kaebaja suhtunud juba varasemalt oma tervise hoidmisse ükskõikselt ning ilmselt on kaebaja tervise halvenemine (dermatiidi ja allergiate ägenemine) otseses seoses kaebaja enda tervist kahjustava käitumisega.
Tallinna Halduskohus jättis 07.05.2021 otsusega kaebuse rahuldamata.
X taotlus võtta asja juurde haldusasja nr 3-20-1435 materjalid jääb rahuldamata. Vangla on lisanud haldusasja juurde piisavalt dokumente kaebaja ravilugudest ja haigusjuhtudest alates 23.08.2016 kuni 26.01.2021. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebajal on diagnoositud atoopiline dermatiit ning kaebajal on erinevad allergiad. Kaebaja hinnangul on rikutud tema inimõigusi perioodil 01.06.2020 kuni 18.08.2020 ning 08.10.2020 kuni 15.10.2020, kui teda kohustati töötama Tallinna Vanglas tervist kahjustavatel töödel. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 järgi kui VangS ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. Töötama ei ole kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama (VangS § 37 lg 2 p 3). VangS § 37 lg 3 järgi teeb kinnipeetava võimelisuse teha tööd kindlaks arst. Kaebaja ei ole töötanud ajavahemikel, kui arst on keelanud kaebajal tööd teha. Arst keelas kaebajal töötada alates 17.08.2020 kuni lööbe paranemiseni. 19.08.2020 on arst teada andnud kaebaja tööpiirangutest ka üksusele. Enne seda tähtaega ei ole kaebaja avaldanud arstile ega ka vanglaametnikele, et ta ei soovi töötada või töötamine ei ole võimalik tervisliku seisundi tõttu. Vastupidi, kaebaja on 08.07.2020 avaldanud, et ei soovi tööst loobuda. Arst andis kaebajale tööst vabastuse alates 14.10.2020. Seega kaebaja ei ole töötanud ajavahemikel, kui arst on keelanud kaebajal tööd teha. Hinnangut ei tule anda vastustaja väidetele seoses kaebaja narkootikumide tarvitamisega. Kaebaja ei ole vaidlustanud Tallinna Vangla käskkirju, millega ta tööle määrati ning need on 3(6)
3-20-2643 jõustunud. Samuti ei ole vaidlustatud ajavahemikel arst keelanud kaebajal töötada. Tallinna Vangla toimingud kaebaja tööle suunamisel ei ole olnud õigusvastased. Täiskasvanud inimene peab ise tajuma oma tervislikku seisundit ning vastavalt sellele käituma. Ka pärast 14.10.2020, kui arst keelas töötamise, on kaebaja käinud arsti vastuvõtul ning avaldanud soovi tööle naasta. Kaebaja ei too ka kaebuses välja, et oleks avaldanud soovi töölt lahkumiseks, vaid märgib üksnes, et töölt lahkumise korral oleks karistatud distsiplinaarkorras. Kaebusest nähtuvalt ei soovi kaebaja tööl käimist katkestada, kuna sellisel juhul puuduks kaebajal vanglas viibides raha täiendavate kulutuste tegemiseks, kuivõrd ka kaebaja abikaasal puudub võimalus kaebajat rahaliselt toetada. Eelnev kaebaja nimetatud põhjus ei saa olla aluseks vastustajalt hüvitise välja mõistmiseks. Vastustaja toimingud kaebaja tööle suunamisel ei ole olnud õigusvastased, mistõttu puudub alus hüvitise väljamõistmiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist ning hüvitise 1309 euro välja mõistmist. Vangla on kohut eksitades märkinud, et kaebaja on narkomaan ja alkohoolik. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus enda tööle määramiseks, samuti valida tööd. Vangla kahjustas kaebaja tervist perioodil 01.06.2020 kuni 18.08.2020 ja 08.10.2020 kuni 14.10.2020.
Vastustaja palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Kaebaja pole esitanud apellatsioonkaebuses ühtegi sisulist põhjendust selle kohta, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud menetlusõigust. Kaebaja seisukohad narkootikume puudutavas osas on asjassepuutumatud ning apellatsioonkaebusele lisatud tõendid ei seondu vaidlusesemega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja on esitanud apellatsioonimenetluses järgmised tõendid: 1) väljavõte haigusloost nr 1308039, millest nähtub, et kaebaja viibis ravil 23.01.2013 – 30.01.2013 (dtl 238-240); 2) väljavõtted haigusjuhtudest ajavahemiku 23.08.2016 - 26.09.2016 kohta ((dtl 241-242); 3) väljavõte haigusloost nr 1308089, millest nähtub, et kaebaja viibis ravil 09.03.2015 – 17.03.2015 (dtl 243-245); 4) väljavõtted haigusjuhtudest ajavahemike 25.05.2020 kuni 12.08.2020 kohta (dtl 256-257). Väljavõtted haigusjuhtudest ajavahemike 25.05.2020 kuni 12.08.2020 kohta on toimikus juba olemas (dtl 110–111) ning nende teistkordselt asja materjalide juurde võtmiseks puudub vajadus. Ülejäänud apellatsioonimenetluses esitatud tõendid tuleb kaebajale tagastada, kuna need pole vajalikud asja õigeks lahendamiseks (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3). Haigusloo väljavõtted pärinevad 2013. ja 2015. ning 2016. a-st. Kaebaja määrati tööle ja töötamine vanglas toimus ajavahemikul 01.06.2020–18.08.2020 ja 08.10.2020–14.10.2020, kuid esitatud tõendid ei seondu vangla tegevuse ega kaebajale väidetud tervisekahju tekitamisega sel perioodil. Lisaks puudub menetlusosaliste vahel vaidlus küsimuses, et kaebajal on diagnoositud atoopiline dermatiit ja erinevad allergiad.
4(6)
3-20-2643
9.Halduskohtu otsus on kaebuse rahuldamata jätmist puudutavas osas seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid uuesti kordamata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Vaidluse all on küsimus, kas vangla tegevus kaebaja tööle rakendamisel ajavahemikul 01.06.2020–18.08.2020 ja 08.10.2020–14.10.2020 on olnud õigusvastane.
11.Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lg-s 1. Isikul on õigus nõuda kahju hüvitamist, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud isiku õigusi ja kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada esmaseid õiguskaitsevahendeid kasutades (RVastS § 7 lg 1). Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui avaliku võimu kandja on süüliselt alandanud füüsilise isiku väärikust, kahjustanud tema tervist, võtnud vabaduse, rikkunud kodu või eraelu puutumatust või sõnumi saladust, sh teotanud au või head nime (RVastS § 9 lg 1). Mittevaraline kahju hüvitatakse juhul, kui avaliku võimu kandja tegevus oli õigusvastane (Riigikohtu 18.06.2020 otsus asjas nr 3-16-1903, p 33).
12.Kinnipeetava üldine kohustus töötada tuleneb VangS § 37 lg-st 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti. Kui kinnipeetavale on töö andmine võimalik, st on olemas sobilik töö, vormistab vanglateenistus kinnipeetava tööle (VangS § 38 lg-d 1 ja 21). Tallinna Vangla määras kaebaja tööle 03.06.2020 käskkirjaga nr 53/20/621 ja 07.10.2020 käskkirjaga nr 5-3/20/1193 (dtl 7–8). Kaebaja ei ole vaidlustanud vangla tööle määramise käskkirju ja kasutanud RVastS §-des 3 ja 6 sätestatud esmaseid õiguskaitsevahendeid põhjendusega, et tema tervis ei võimalda sedaliiki töid teha. Esmaste õiguskaitsevahendite mõte on, et halduse tegevuse adressaat ei laseks endale kahju tekkida, vaid väldiks kahju saabumist. Kaebajale oli teada, et tal on diagnoositud haigus, mis võib teatud tingimustes muutuda akuutseks, kuid sellest hoolimata jättis ta tööle määramise käskkirjad vaidlustamata.
13.Töötamiskohustust ei ole VangS § 37 lg 2 p 3 kohaselt kinnipeetaval, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Kinnipeetava võib töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav (VangS § 38 lg 2 p 22). Arstil on VangS § 37 lg 2 p‐s 3 nimetatud töökohustuse puudumise aluse väljaselgitamiseks ainupädevus. VangS § 37 lg‐ga 3 ei ole hõlmatud olukorrad, kus arst on juba tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, kuid ootamatu terviserikke tõttu keeldub kinnipeetav tööle asumisest. Sellises olukorras saab kinnipeetava terviseseisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde. Meditsiiniõde saab kontrollida kinnipeetava tervisenäitajate vastavust ka arsti määratletud kriteeriumitele, mille alusel otsustatakse kinnipeetava töövõimelisuse üle (vt Riigikohtu 22.01.2015 otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 14). Justiitsministri 07.02.2007. a määruse nr 9 "Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord" § 5 lg 2 p 5 kohaselt peatub kinnipeetava töökohustus ajutise töövõimetuse ajal. Seejuures ei nähta ette, et ajutise töövõimetuse peab olema kindlaks teinud arst. Määruse § 6 lg 1 p 2 seevastu sätestab, et juhul kui arst on tuvastanud kinnipeetava võimetuse tööd teha, vabastatakse kinnipeetav töölt ja käitises töötamise luba tunnistatakse kehtetuks.
14.Kaebaja hilisemate arstlike läbivaatuste tulemusena ei ole tuvastatud kaebaja töövõime puudumist tagasiulatuvalt juba tööle asumisest alates. Kaebaja on viibinud arsti vastuvõtul 5(6)
3-20-2643 korduvalt nii tema tööle määramise käskkirja andmise järel kui ka vaidlusalusel perioodil. Kaebaja on saanud ravi. Kui kaebaja hinnangul oli ta tööle asumise ajaks minetanud töövõimelisuse, kuid tema tervisliku seisundi selline muutus ei olnud asjatundmatule inimesele kahtlusteta äratuntav, oli kaebajal õigus avaldada soovi mitte töötada tervislikel põhjustel. Tervisekaartidelt ei nähtu, et arstid oleksid tuvastanud kaebajal sellise tervisehäire, mis tegelikkuses püsivalt takistanuks tal tööülesannete täitmist vaidlusalusel perioodil. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja ei ole töötanud ajavahemikel, mil arst on keelanud tööd teha. Arst on keelanud kaebajal töötamise ja teatanud sellest vanglale 19.08.2020 (dtl 112) ning alates 14.10.2020 on kaebaja vabastatud töö tegemisest (dtl 115). Kaebaja ei ole vanglale ega arstile avaldanud, et ei soovi töötada või töötamine ei ole võimalik tervisliku seisundi tõttu, kuigi tal see võimalus oli. Haldusasjas kogutud tõendid viitavad hoopis sellele, et kaebaja soovib tööd teha ja ta polnud minetanud töövõimelisust vaidlusalusel ajavahemikul. Kaebaja on 08.07.2020 ning 29.07.2020 avaldanud, et ei soovi tööst loobuda (dtl 110 ja 111) ning pärast seda, kui arst 14.10.2020 keelas töötamise, on kaebaja avaldanud soovi tööle naasta (dtl 115).
15.Kuna vangla tegevus tööle määramisel on olnud õiguspärane ja pärast väidetud sümptomite avaldumist vabastas arst kaebaja töökohustusest, siis on nii vastustaja kui ka halduskohus jätnud kaebaja kahju hüvitamise nõude õiguspäraselt rahuldamata. Kahju hüvitamise nõude teiste eelduste kontrollimine ei ole seega põhjendatud.
16.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus X apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
17.Kaebaja on menetlusabi korras olnud vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest. See kulu jääb riigi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3). Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosalise endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.