Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
Tartu Halduskohus Ülle Polluks 30.11.2021, Jõhvi 3-21-380 X.X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12.02.2021 ettekirjutuses nr. 1052239806 kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks Kaebaja – X.X, esindaja Aleksei Naumkin Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Eve Kikkas Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 12.02.2021 ettekirjutus nr. 1052239806 kohaldatud sissesõidukeelu osas.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 15 eurot.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja elukaaslase nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 30.12.2021. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Ukraina kodanik X.X saabus 13.11.2019 Schengeni liikmesriikide territooriumile Leedu piirpunkti mitmekordse D liiki viisa nr. EST100125850 kehtivusega 09.11.2019 kuni 07.11.2020, viibimisaega 365 päeva alusel Eestisse töötamise eesmärgil. Ta omas Eestis lühiajalise töötamise registreerimist ettevõttes AS MEP TRANS perioodil 09.11.2019 kuni 07.11.2020. MTA andmetel tööleping lõpetatud 04.10.2020.
2.Peale töölepingu lõpetamist lahkus ta Eestist Soome, kus taotles Soomes töötamiseks tööluba. 26.11.2020 keelduti talle Soomes tööloa andmisest.
3.9.02.2021.a kaebuse esitaja saabus Soomest Eestisse, ta pöördus koheselt PPA teenindusse sooviga pikendada viisavaba viibimisaega Schengeni liikmesriikide territooriumil, kuid siis olid viisavabadusega lubatud päevad juba lõppenud. Kaebuse esitaja viibis Schengeni liikmesriikide territooriumil 180 päevase tagasiarvustusperioodi jooksul kokku 98 päeva. Alates 05.02.2021 viibis kaebuse esitaja Schengeni liikmesriikide territooriumil seadusliku aluseta 8 päeva, nendest 4 päeva Eesti Vabariigis.
4.Politsei- ja Piirivalveameti 12.02.2021 ettekirjutusega nr. 1052239806 tehti kaebajale ettekirjutus Eestist lahkumiseks. PPA leidis, et seoses sellega, et kaebuse esitaja viibis Eestis ilma seadustiku aluseta, rikkudes sellega väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 2 lg 1, § 9 lg 1, §7 lg 1 § 7`2 lg 1`1, § 7`2 lg 4, § 7`3 lg 1, § 11 lg 1 on põhjendatud teha ettekirjutus Eestist lahkumiseks 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 19.02.2021 ja kohaldada kaebuse esitaja suhtes Schengeni liikmesriikide territooriumile sissesõidukeeldu 3 aastaks isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast VSS § 74 lg 1.
5.Kaebaja volitatud esindaja esitas 22.02.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA12.02.2021 ettekirjutuse nr. 1052239806 tühistamiseks osas, milles kehtestati kaebajale Schengeni sissesõidukeeld kolmeks aastaks.
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Käesolevas kaebuses on esitatud PPA 12.02.2021 ettekirjutuse nr 1052239806 tühistamise nõue, milles kehtestati kaebajale Schengeni sissesõidukeeld kolmeks aastaks, vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 1. Kaebaja täitis ettekirjutuse ja lahkus Eestist 13.02.2021.
7.Kaebuses palutakse, et halduskohus tuvastaks kaebaja viibimise Schengeni territooriumil perioodil 05.02.2021 kuni 13.02.2021 õiguspärasuse. Halduskohus selgitab, et tühistamisnõue on antud juhul hõlmatud tuvastamisnõudega.
8.Kohtul puudub pädevus läbi vaadata Soome Vabariigi (Pirkanmaa töö- ja ettevõtlusameti, töölubateenuste ametiisiku) 26.11.2020 otsust ja Soome migratsiooniameti elamisloast väljastamise keeldumise ja riigist väljasaatmise 27.11.2020 otsust nr 16099/110/2020. Nimetatud otsust oli kaebajal võimalik vaidlustada Turu Halduskohtus. Otsuse sai kaebaja kätte 29.11.2020. Otsuse kohaselt saadetakse kaebaja oma koduriiki Ukrainasse. Isikule andis Soome Vabariik vabatahtlikuks lahkumiseks 30 päeva s.o alates 29.11.2020.
9.Tartu Halduskohtu 29.03.2021 määrusega võeti tühistamiskaebus (ettekirjutuses kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks) menetlusse. Tartu Halduskohtu 20.05.2021 määrusega määrati,
3-21-380 et kohus teeb kohtuotsuse avalikult teatavaks 30.11.2021 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu.
10.Vastustaja vastas kaebusele 29.04.2021. Kaebaja esitas oma seisukoha 3.09.2021.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.Kaebaja leiab, et PPA andis vaidlustatud ettekirjutuses kaebajale Eestist lahkumiseks vabatahtliku lahkumise tähtaja, 7 päeva, kuid mitte hiljem kui 19.02.2021. PPA kohaldas kaebaja suhtes Schengeni liikmesriikide territooriumile sissesõidukeeldu 3 aastaks isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast VSS § 74 lg 1. Ettekirjutuses nr. 1052239806 kui ka esitatud vastuses kaebusele pole vastustaja nõuetekohaselt põhjendanud ja näidanud kaalumisviisi vajadusest sissesõidukeelu kohandamiseks. PPA viitas kaebajale sissesõidukeeldu määramiseks kolmeks aastaks ainult asjaoludele, et kaebaja viibis riigis neli päeva ebaseaduslikult ja Eestiga sidemete puudumisele. Kaebaja leiab, et käesoleva asja asjaolud on sarnased kohtuasjadega nr. 3-17-1927 ja nr. 3-16-1683. Kaebaja meelest on PPA ettekirjutus nr. 1052239806 sissesõidukeeldu määramisel põhjendamatu ja ebaproportsionaalne ja tuleb selles osas tühistada.
12.Vastustaja palub jätta X.X esitatud kaebus rahuldamata ning PPA 12.02.2021 ettekirjutus nr 1052239806 osaliseks tühistamiseks sissesõidukeelu kohaldamise osas rahuldamata ning PPA 12.02.2021 ettekirjutus nr 10522309806 muutmata. Vastustaja selgitab, et Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta (VSS § 2 lg 1). VMS § 43 lg 1 sätestab välismaalase seaduslikud alused Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks. PPA-l on kohustus teha lahkumisettekirjutus välismaalasele, kellel puudub riigis viibimiseks seaduslik alus. PPA lähtub oma tegevuses kehtivast seadusest, arvestades sealjuures õiguse põhiprintsiipe ning tavasid. Riik peab omama kontrolli riigis ebaseaduslikult viibivate ja väljasaatmisele kuuluvate isikute üle. PPA tuvastas 12.02.2021, et X.X on VSS § 7 lg 1 mõistes viibimisaluseta Eestis viibiv välismaalane. Sissesõidukeelu rakendamine lahkumisettekirjutuses tuleneb VSS § 7 lg-st 1, mille kohaselt kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse päevast arvates. Seega on sissesõidukeeld seadusest otse tulenev. VSS § 74 lg 3 näeb ette, et kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeelu lühemaks ajaks. VSS § 74 lg 4 alusel võib sissesõidukeelu humaansetel kaalutlustel jätta kohaldamata. PPA poolt menetluse käigus kogutud tõenditest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis tingiks vajadusele sissesõidukeelu kohaldamisele lühemaks ajaks või humaansetel kaalutlustel sissesõidukeeldu mitte kohaldada. PPA võttis arvesse sissesõidukeelu kohaldamisel X.X Eestis viibimise asjaolusid ja eesmärki, sidemeid Eesti ja päritoluriigiga ning leidis, et kolme aastane sissesõidukeelu kohaldamine X.Xle on kõiki asjaolusid arvestades proportsionaalne. PPA arvestas sissesõidukeelu kohaldamisel, et X.Xl puuduvad kaitsmist väärivad sidemed Eestiga ning tal puudub VMS mõistes perekonnaelu Eestis. X.X on Ukraina kodanik ja ta elab püsivalt Ukrainas Vilnogorski linnas, kus omab isiklikku eluruumi. Ukrainas elavad ka tema lähisugulased. X.X on viibinud Eestis ajutiselt viisa alusel töötamise eesmärgil ja tema soov on Eestis töötada. Varasemas kohtupraktikas on leitud, et viibimisaluseta välismaalase soovi Eestis töötada ei saa pidada sedavõrd kaalukaks asjaoluks, mis võimaldaks pidada sissesõidukeelu kohaldamist ebahumaanseks või selle tähtaega ebaproportsionaalseks. Üksnes välismaalase soov Eestis töötada ei kaalu üles Eesti riigi õigust mitte lubada riiki mõne aja jooksul välismaalasi, kes on
3-21-380 siin viibinud ilma õigusliku aluseta (Tartu Ringkonnakohtu 10.09.2019 otsus nr 3-17-1926, p 15). PPA leidis, et X.X suhtes sissesõidukeelu kohaldamine on põhjendatud tulenevalt ka asjaolust, et välismaalasele on seadusega pandud kohustus kontrollida enda seaduslikku viibimist. X.X tegi PPA-ga küll koostööd ning selgitas enda viibimise asjaolusid Eestis ja Soome, kuid välismaalane ongi kohustatud tõendama tema Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkumise korraldamise menetlustes Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise seadusliku aluse andmisel, omamisel, pikendamisel ja kehtetuks tunnistamisel tähtsust omavaid asjaolusid (VMS § 19 lg 1). PPA peab vajalikuks märkida, et X.X oli teadlik, et ta viibis Schengenis Ukraina kodaniku biomeetrilise passi alusel, viisavabalt. Soome migratsiooniameti otsusega anti X.Xle võimalus vabatahtlikult kolmekümne päeva jooksul lahkuda koduriiki Ukrainasse. X.X Soome tagasisaatmisotsust (lahkumisettekirjutust) ei täitnud, Ukrainasse ei lahkunud, vaid saabus 09.02.2021 Eestisse viisat taotlema. PPA hinnangul on samuti väheusutav, et X.Xl ei olnud võimalik peale 29.01.2021 (Soome tagasisaatmisotsuse saamist) Soomest lahkuda Ukrainasse. PPA leiab, et X.Xle kohaldatud sissesõidukeeld on proportsionaalne ning X.Xle sissesõidukeelu rakendamine on põhjendatud. PPA on otsuse tegemisel arvestanud kõigi talle teadaolevate asjaoludega ega ole teinud kaalutlusvigu. PPA hinnangul puudub käesoleval juhul alus X.Xle kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks. Vastustaja märgib muuhulgas, et kui X.X jaoks mingid asjaolud muutuvad, siis tal on alati võimalik taotleda sissesõidukeelu muutmist Siseministeeriumilt, kuivõrd vaidlusaluse haldusakti õiguspärasust saab kohus hinnata üksnes nende asjaolude ja selgituste pinnalt, mis X.X ettekirjutuse koostamise käigus PPA-le teada andis.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
14.Käesolevas kaebuses on esitatud PPA 12.02.2021 ettekirjutuse nr 1052239806 tühistamise nõue, milles kehtestati kaebajale Schengeni sissesõidukeeld kolmeks aastaks VSS § 74 lg 1 alusel. Kaebaja arvas, et vastustaja on vääralt teostanud kaalutlusõigust, kehtestatud sissesõidukeeld on ebaproportsionaalne. Vastustaja leidis, et antud juhul puudus tal valikuvõimalus, kuna sissesõidukeelu kohaldamise kohustus tuleneb otse seadusest.
15.Kohtuvaidluse esemeks on PPA koostatud lahkumisettekirjutuses kolmeaastase sissesõidukeelu kehtestamise õiguspärasus. Vaidlus ei hõlma küsimust, kas lahkumisettekirjutus oli õiguspärane.
16.VSS § 74 lg 1 kohaselt kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Sissesõidukeeldu võib kohaldada lühemaks ajaks, kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (samas lg 3). Samuti võib sissesõidukeelu jätta humaansetel kaalutlustel kohaldamata (samas lg 4).
17.Riigikohus on 19.02.2019 otsuses nr 3-17-1545 selgitanud, et sisenemiskeelu pikkus määratakse igal üksikjuhul kindlaks pärast kõigi oluliste asjaolude hoolikat kaalumist; sh kas sissesõidukeeldu kohaldada ja milline sissesõidukeelu pikkus on asjaolusid arvestades proportsionaalne (p 34).
18.X.X viibis Schengenis Ukraina kodaniku biomeetrilise passi alusel, viisavabalt. Alates 05.02.2021 viibis kaebuse esitaja Schengeni liikmesriikide territooriumil seadusliku aluseta 8
3-21-380 päeva, nendest 4 päeva Eesti Vabariigis. Praeguses asjas on vaidluse all, kas kaebajale saab ette heita ebaseaduslikku Eestis viibimist 9.02.2021-12.02.2021, kokku 4 päeva. Kuna ettekirjutuses on sissesõidukeelu kohaldamisel arvestatud just ebaseaduslikku Eestis viibimist 4 päeva ja Eestiga sidemete puudumist, mil kaebaja saabus Soomest Eestisse, et Schengeni liikmesriikide territooriumilt lahkuda otse Ukrainasse, sest Soomel otse Ukrainasse puudus otselennuühendus Ukrainaga, ei ole vaidluse all, et isik oleks töötanud ebaseaduslikult Eestis. Kaebaja soovis esimesel võimalusel Eestist lahkuda, broneeris lennupileti Eestist lahkumiseks 13.02.2021 kell 15:05 lennuga Tallinn-Minsk-Kiiev ning lahkus 13.02.2021.
19.PPA on ettekirjutuses ühe kaalutlusena välja toonud, et et X.X suhtes sissesõidukeelu kohaldamine on põhjendatud tulenevalt asjaolust, et välismaalasele on seadusega pandud kohustus kontrollida enda seaduslikku viibimist. X.X tegi PPA-ga küll koostööd ning selgitas enda viibimise asjaolusid Eestis ja Soomes, kuid välismaalane ongi kohustatud tõendama tema Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkumise korraldamise menetlustes Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise seadusliku aluse andmisel, omamisel, pikendamisel ja kehtetuks tunnistamisel tähtsust omavaid asjaolusid (VMS § 19 lg 1).
20.Halduskohus leiab, et PPA on eksinud kaebaja viibimisaluseta viibimise ebaseaduslikuks hindamisel. Sissesõidukeeld tugineb ebaseaduslikult viibimisele 4 päeva jooksul Eestis ja Eestiga sidemete puudumisele. Kuivõrd sissesõidukeelu kohaldamine on kaalutlusotsus, peavad mõlemad olulised kaalutlused olema õiged, et viia kogumis õiguspärase järelduseni. Välismaalase Eestis seaduslikult viibimise aluseid reguleerib välismaalaste seadus (VMS). VSS reguleerib üksnes viibimisaluseta välismaalase suhtes kohaldatavaid meetmeid, sh sissesõidukeeldu. VMS § 12 sätestab, et VMSis sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades sama seaduse erisusi; samas viisamenetlusele HMSi ei kohaldata.
21.Haldusasja materjalide järgi sai kaebaja lahkumisettekirjutuse kätte 12.02.2021. Kaebaja on leidnud kaebuses, et vastustaja piiras faktide analüüsimist ainult asjaoludega, mis annab välismaalasele viisavaba õiguse viibida Schengeni liikmesriikide territooriumil 90 päeva s.o. 180 päevase ajavahemiku jooksul. PPA on jätnud tähelepanuta ja analüüsimata asjaolu, et kaebuse esitaja omas Eestis mitmekordset D liiki viisat 09.11.2019-07.11.2020 ja töötas Eestis registreeritud ettevõtja juures kuni 04.10.2020, kaebuse esitajal puuduvad igasugused rikkumised kogu Schengeni territooriumil, ta on seaduskuulekas välismaalane. Samuti on jäänud tähelepanuta, et kaebuse esitaja esitas 03.11.2020 taotluse Soomes elamisloa saamiseks ja töötamiseks töölepingu alusel ajavahemikus 16.11.2020-17.11.2021 ettevõttes Innolik Staff OY; alatest 11.10.2020. elas kaebuse esitaja Soomes koos elukaaslase S.S, isikukood:xxxxx, kes on Eesti Vabariigi kodanik (Kuu 18, Kohtla-Järve). Nad elasid Eestis koos ligi 1,5 aastat; 26.11.2020 Soome töö- ja ettevõtlusbüroo esmane otsus oli eitav, põhjusel, et ettevõtja ei saa kindlustada töötajale ettenähtud töötundide mahtu kuus. 18.01.2021 migratsiooniametnik Julius Noronen isiklikult kutsus kaebuse esitajat Raisio politseijaoskonda (Nallinkatu 8, Raisio) 29.01.2020 kell 10.00 ja kaebajat tutvustati 29.01.2021 otsusega nr. 16099/110/2020, millega Soome migratsiooniamet keeldus elamisloa väljastamisest ja talle võimaldati aega 30 päeva jooksul vabatahtlikult lahkuda riigist, ehk Schengeni territooriumilt kuni 27.02.2021. Soome migratsiooniametis kaebuse esitajale selgitati tema õigusi ja kohustusi, mille alusel ta sai aru, et peab vabatahtlikult lahkuma Schengeni territooriumilt ettenähtud aja jooksul ning ei ole välistatud lahkumine Eesti Vabariigi kaudu, kui Soomest lahkumine otse Ukrainasse on kuidagi raskendatud. Enne Eestisse saabumist, pöördus kaebuse esitaja Eesti politseisse telefoni teel, uurides asjaolusid ja oma Eestis viibimise seadusandlikkust. Peale Eesti Vabariigi territooriumile saabumist, kohe ehk samal päeval pöördus vastustaja poole s.o.
3-21-380 9.02.2021.Kaebaja soovis enne Ukrainasse lahkumist ettenähtud aja jooksul kuni 27.02.2021 (Soome migratsiooniameti ettekirjutus nr. 16099/110/2020) taotleda elamisluba ja tööluba töötamiseks sama tööandja AS MEP TRANS Eestis juures, kellega oli eelnev kokkulepe, kuid PPA keeldus dokumentide vastuvõtmisest. Samuti jättis PPA tähelepanuta kaebuse esitaja poolt esitatud Soomest saadud tõendid ehk ettekirjutuse Schengeni territooriumilt vabatahtlikult lahkumiseks kuni 27.02.2021.a
22.Kohus märgib, et sissesõidukeelu kohaldamisel on põhjendamispuudusi, mis taanduvad sellele, et kaebaja ei viibinud Eestis tahtlikult ebaseaduslikult, vaid ta proovis enne lahkumist Ukrainasse saada elamis- ja tööluba ning kui vastustaja ei võtnud ta dokumente vastu lahkus Eestist. Ettekirjutuse kättesaamisel on kaebaja märkinud ettekirjutusele, et see on koostatud talle arusaamatus keeles.
23.Sissesõidukeelu kohaldamine 3 aastaks on eeltoodut arvestades oluliste kaalumisvigadega ja ebaproportsionaalne. Vastustaja ei ole arvestanud kaebaja teadmatust ebaseaduslikust viibimisest, asjaolu, et kaebaja on eestikeelsele ettekirjutusele märkinud, et see on talle koostatud arusaamatus keeles (vt ettekirjutus). Ettekirjutusest ei nähtu, et kaebajale oli tagatud tõlk. Kaalutlusõiguse korrektseks teostamiseks (HMS § 4 lg 2) ei piisa, kui on järgitud kaalutlusõiguse piire. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1 sätestab, et haldusakti võib jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. Riigikohus on möönnud selle põhimõtte kohaldamise võimalikkust haldusakti põhjendamisvigade korral, jättes haldusakti põhjendamisveale vaatamata jõusse. Seda aga juhul, kui haldusorgan esitab piisavad põhjendused tagantjärele kohtumenetluses ning kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus samadest kaalutlustest ka tegelikult otsuse tegemisel. Tõendamiskoormus küsimuses, kas põhjendus haldusakti andmisel eksisteeris ja kas sellega arvestati, lasub haldusorganil (vt haldusasi nr 3-3-1-29-12, p 20).
24.Vaidlusaluse lahkumisettekirjutuse ja kohtumenetluses esitatud põhjenduste alusel ei ole kohtul võimalik veenduda, et sissesõidukeelu kohaldamine ja selle kestuse määramine oli õiguspärane. Esitatud põhjendustest ei nähtu selgelt, mis oli sissesõidukeelu kohaldamise faktiline alus – ebaseaduslik viibimine Eestis 4 päeva vms (vt käesoleva otsuse p 21 jj). VSS § 74 lg-de 3 ja 4 kohaselt, kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. Sissesõidukeelu võib humaansetel kaalutlustel jätta ka kohaldamata. Põhjendamisviga võis mõjutada asja sisulist otsustamist ning RVastS § 3 lg 3 p 1 alusel ei ole võimalik jätta sissesõidukeeldu tühistamata. Sissesõidukeelu põhjendamisnõude täitmiseks ja põhjendamiskohustuse eesmärkide saavutamiseks peab haldusaktist lisaks õiguslikule alusele nähtuma vähemalt põhiliste asjaolude ja kaalutluste lühikirjeldus. Teavet faktiliste asjaolude kohta võib piirata, kui riigisiseste õigusaktide kohaselt on võimalik piirata teabe saamise õigust, eelkõige riigi julgeoleku, riigikaitse ja avaliku korra kaitseks ning kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks (teine lause). Eelnimetatud vigade tõttu langeb ära suur osa sissesõidukeelu põhjendustest, sissesõidukeeld on seetõttu ebaproportsionaalne ja tuleb tühistada.
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse vastustaja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kaebaja on palunud jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja menetluskulud koosnevad kohtumenetluses tasutud riigilõivust 15 eurot kaebuselt. Muude menetluskulude väljamõistmist kaebaja taotlenud ei ole. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 15 eurot.
3-21-380
26.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja ja elukaaslase nime avaldatavas kohtuotsuses tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.