I.P.i kaebus Eesti Töötukassa 11.03.2021 otsuse nr TVH/21/012394 ja 05.05.2021 vaideotsuse nr 1416 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja töövõime hindamise taotlus Kaebaja: I.P. Vastustaja: Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Maarika Nüganen ja Helle Rebane Kirjalik menetlus, digitoimik
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta I.P.i kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Asendada kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.12.2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
1.I.P. (edaspidi kaebaja) esitas 04.03.2021 Eesti Töötukassale (edaspidi vastustaja) töövõime hindamise taotluse. Vastustaja 11.03.2021 otsusega nr TVH/21/012394 tuvastati, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja esita Eesti Töötukassale vaide 11.03.2021 otsuse kehtetuks tunnistamiseks, taotledes töövõime hindamise taotluse uuesti läbi vaatamist. Vastustaja jättis 05.05.2021 vaideotsusega nr 1416 kaebaja vaide rahuldamata.
2.Kaebaja esitas 01.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohtul tühistada vastustaja otsus ja vaideotsus ning kohustada vastustajat kaebaja töövõime hindamise taotlust uuesti läbi vaatama.
3.Kohus võttis 15.06.2021 määrusega kaebuse menetlusse. Kohus määras 19.10.2021 asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja tühistamis- ja kohustamisnõude aluseks on väide, et tema töövõime on vähenenud, ta on juba kuus kuud haiguslehel ja käega on raske tööd teha. Kuna kaebaja on autojuht ja töötab rahvusvahelise veoga, on tal vaja tihti veoseid laadida ja see ei ole praegu üldse võimalik, sest käsi ei tööta. Kaebajal ei ole võimalik kiiruseid vahetada. Liiklusõnnetusest tingituna oli kaebaja terviseseisund halb. Kaebaja on krooniline haige, kes põeb aastaid hüpertoonia tõbe. Pärast COVID infektsiooni oli kaebaja ka nädala aega palavikus. Seda otsusest ei nähtu.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Eesti Töötukassa leiab, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
6.Kaebaja käelise tegevuse valdkonna tegutsemispiirang on hinnatud kergeks. Töövõime hindamise metoodikast lähtuvalt hinnatakse käelise tegevuse valdkonnas piiranguid, mis on seotud käte peen- ja jämemotoorikaga, käte ja ülakehaga teostatavate tegevustega. Hindamisel arvestatakse nii mõlema käe funktsiooni eraldi, kui ka käte koostööd. Terviseandmete alusel on kaebajal piirangud ühel käel ühe liigese ulatuses, teine käsi on terve, ülakeha probleeme ei esine. Metoodikast lähtuvalt on kerge piirang selline piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast. Taastusraviarsti epikriisi alusel (pigistusjõud normis, võrdne mõlemas käes, randmeliigese liikuvus paranes) vastab kaebaja terviseseisundi kirjeldus kergele piirangule. Lisaks ei arvestata hindamisel taotleja õpitud ametit, vaid hinnatakse töövõimet üldiselt (kõiki võimalikke ameteid). Taastusraviarsti poolt on kaebajale antud soovitused käe funktsiooni parandamiseks (jätkata füsioteraapiaga kuni randmeliigese liikuvuse ulatus taastub), töövõime hindamise ekspertarstilt soovitused töö valikuks - kaebajale ei sobi koormus paremale käele.
7.Kaebajal on tuvastatud kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mis tähendab, et probleem ei sega väga igapäevaelu, on esinenud üksikutel juhtudel viimase 30 päeva jooksul või esineb alla 25% ajast. Kaebaja terviseandmed ei kinnita raskema tegutsemispiirangu esinemist. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu tema töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Kaebaja töövõimet toetab taastus- ning valuravi.
8.Kaebaja ei ole töövõime hindamise taotluses kaebust kõrgvererõhutõve osas esitanud. Tegemist on uue, lisandunud kaebusega. Kaebajale on vererõhu monitor-uuring teostatud 2016.
aastal ning määratud on antihüpertensiivne ravi, mida ta on tarvitanud regulaarselt. Kuna ravi ei ole muudetud ja kardioloogi konsultatsiooni pole vajanud, siis on seisund raviga eelduslikult kompenseeritud. Kompenseeritud seisund ei mõjuta töövõimet.
9.Perearst Jelena Piteli 08.02.2021 epikriisis 30.11.2020 sissekandes on märge abikaasa COVID haigestumise ning kaebaja sümptomite (palavik, kerge köha) kohta. Hilisemates sissekannetes COVID-ist põhjustatud sümptome ei kirjeldata, s.t haiguse 7 pikemaajalist mõju terviseandmetes dokumenteeritud ei ole. Kaebaja põetud COVID infektsiooni näol oli tegemist ägeda haigestumisega, mis püsipiiranguid ei põhjustanud.
10.Perearst Jelena Pitel 26.04.2021 epikriisi koosseisu kuuluv 08.02.2021 sissekanne kajastab töövõime hindamise taotlemist, 15.03.2021 sissekandes on kirjeldatud liikuvuse piiratust ja koormusvalusid paremas käes, 24.03.2021 sissekandes on kirjeldus, et parema käe liikuvus on vaba, kuid kätt rusikasse panna ei saa, 01.04.2021 sissekandes on kirjas endine seis, 07.04.2021 sissekandes on objektiivselt fikseeritud parema käe kerge paistetus, 16.04.2021 sissekandes on kirjas, et käe liikumine on vaba, kuid täismahus liikumine ei ole võimalik, 22.04.2021 sissekandes on märge kaebuste püsimise ja iseseiva võimlemise kohta, 26.04.2021 sissekandes on märge töövõimetuslehe lõpetamise kohta. Epikriisi sisu on arvestatud vaidemenetluses ning hinnatud käelise tegevuse valdkonda kerge piiranguga.
11.Kerge piirangu esinemine ei tähenda üldise töövõime olulist ja püsivat langust. Kaebajal esinevad piirangud, mis vajavad tähelepanu töötingimuste valikul, kuid ei vähenda püsivat üldist töövõimet.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
12.Töövõimetoetuse seaduse (edaspidi TVTS) § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). TVTS § 5 lg 3 järgi tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama. Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Kaebaja esitas 04.03.2021 vastustajale taotluse töövõime hindamiseks (03.08.2021 vastus kaebusele, lisa 1), kus märkis, et raskused on kiiruse vahetamisel, laadimistööde teostamisel on raske füüsilist tööd täielikult täita, parema käega ei saa ühtegi eset üldse üles tõsta, parema käe sõrmi on väga raske kasutada, ei saa üldse käega töötada, tõsta, teha äkilisi liigutusi ega ka abistavaid liigutusi, ei saa käele toetuda, ei saa rusikat suruda. Vastustaja kaasas kaebaja töövõime hindamiseks ekspertarsti Niina Neglasoni. Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus nr 39) § 5 lg 1 kohaselt koostatakse töövõime hindamiseks eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: 1) taotlusel olevad andmed;
2) töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 5 alusel sätestatud terviseandmed; 3) taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegutsemisvõimele, samuti isiku kohanemist piiranguga (määruse nr 39 § 5 lg 3). Ekspertarvamusest nähtub, et ekspertarst N. Neglason on kasutanud kaebaja terviseandmeid tegemaks kindlaks, kas kaebaja taotluses esitatud hinnangud leiavad kinnitust ka objektiviseeritud andmete kujul. Ekspertarst märkis oma ekspertarvamuses (03.08.2021 vastus kaebusele, lisa 3) liikumise valdkonna hindamisel, et taotleja kirjeldatud piiranguid on arvestatud hinnates valdkonda: käeline tegevus; tegemist parema käe traumajärgse seisundiga, hinnatud käelise tegevuse valdkonnas. Käelise tegevuse kokkuvõttena on ekspertarst leidnud, et taotlejal esineb käelise tegevuse valdkonnas kerge tegutsemispiirang. Valude tõttu paremas käes võib olla piiratud küünitamine. Esemete tõstmine ja kandmine on piiratud valude tõttu parema käe küünarvarre piirkonnas ja randmeliigese valude ning liikumispiiratuse tõttu. Randmeliigese ja sõrmede liikumispiiratuse tõttu on piiratud täppisliigutuste sooritamine. Piirangu põhjuseks on ülajäseme, randmeliigese struktuur./.../ Tuginedes terviseloole ja isiku vaevustele on taotleja osaliselt oma piirangutega kohanenud. Teabe vastuvõtmise valdkonnas on taotleja kirjeldatud piiranguid hinnatud käelise tegevuse all. Ekspertarst on soovituste all välja toonud, et töötamisel ei sobi koormus paremale käele. Määruse nr 39 § 8 lg 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Ekspertarst tuvastas liikumise valdkonna piirangu raskusastme väärtuseks 0, käelise tegevuse valdkonnas 1, teabe edasiandmisel ja vastuvõtmisel 0, teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 0 ning vaimse võimekuse hindamisel samuti piiranguid ei tuvastatud. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Seega ei olnud valdkondade arvväärtuste ning eksperdi hinnangu põhjal alust töövõime vähenemist tuvastada.
13.Seonduvalt kaebaja parema käega seotud piirangutega leiab kohus, et vastustaja on lähtunud asjakohastest andmetest ning on oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Vastustaja on kohaselt viidanud, et hindamisel arvestatakse nii mõlema käe funktsiooni eraldi, kui ka käte koostööd, terviseandmete alusel on kaebajal piirangud ühel käel ühe liigese ulatuses, teine käsi on terve, ülakeha probleeme ei esine. Vastustaja on vaideotsuses (01.06.2021 kaebuse lisa nr 5 ) toonud välja, et terviseandmetes puuduvad andmed selle kohta, et vaide esitajal ei ole võimalik sõrmi kasutada, taastusravi arsti epikriisi kohaselt on käe pigistusjõud normis, võrdne mõlemas käes. Taastusraviga, mis on lõpetatud 05.02.2021, on parema käe randmeliigese liikuvus paranenud, käe turse taandunud. Soovitatud jätkata füsioteraapiaga kuni randmeliigese liikuvuse ulatus taastub. Vaidemenetluse ning käesoleva kohtumenetluse raames vaatas kaebaja hinnangud ning terviseandmed üle töövõime hindamise ekspertarst Kaarina Ristmägi. Käesoleva haldusasja raames esitatud arvamuses (03.08.2021 vastus kaebusele, lisa 4) leidis ekspertarst K. Ristmägi, et kaebaja terviseandmed ei kinnita [käelise tegevuse valdkonnas] raskema tegutsemispiirangu esinemist. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu tema töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Taastusraviarsti poolt on
kaebajale antud soovitused käe funktsiooni parandamiseks (jätkata füsioteraapiaga kuni randmeliigese liikuvuse ulatus taastub), töövõime hindamise ekspertarstilt soovitused töö valikuks (ei sobi koormus paremale käele). Kaebaja töövõimet toetab taastus- ning valuravi. Vastustaja on tuginenud taastusravi arsti epikriisile (03.08.2021 vastus kaebusele, lisa 2), mille kohaselt on käe pigistusjõud normis, võrdne mõlemas käes, ühtlasi nähtub, et taastusravi abil on kaebaja seisundis märgata paranemist. 04.03.2021 kuupäeva kandvas füsioteraapia kokkuvõttes on märgitud: Kokku patsiendiga on tegelenud 7 korda. Teraapia käigus muutus patsiendi parema randme- ja küünarliigese aktiivne liikuvus suuremaks. Küünarliigese aktiivne liikumine on normipärane ja valuvaba. Probleemiks on jäänud veel ebameeldivad tunned randmeliigese sees ning valulik armkude, koormusaegne ja -järgne valu (VAS 3-4). Liikumine jääb veel probleemiks randmeliigese ulnar deviation, palmar flexion - liikumine nendes suunades on puudulik ning valulik. Dorsal flexion, radial deviation on valuvabad ning suuremad, võrreldes teraapia esimese päevaga. Randmeliigese rotatsioonid võivad olla ebameeldivad, aga ainult liigutuse sooritamise ajal, valu on tuim. Tuimakesk jäävad veel IV ja V sõrmed, hommikuti rohkem kui õhtuti. Patsiendi enda sõnul õhtused tursed on väiksemad ja ei teki iga päev. Õhtuti paremas ülajäsemes tekib valu kui päeva jooksul oli sooritatud liiga palju tegevusi parema käega. Patsient on motiveeritud. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja asjakohaselt jõudnud järeldusele, et kuigi seoses paremal käel esinenud traumaga on kaebaja käelises tegevuses teatud piiranguid, siis on tegemist kerge piiranguga, mis kaebaja töötamist oluliselt või täielikult ei takista. Kohus nõustub ka vastustaja märkusega, et töövõime hindamisel ei hinnata üksnes isiku sobivust konkreetsele töökohale, vaid vaadeldakse isiku töövõimet tööturul üleüldiselt. Samuti saab töövõime hindamisel arvestada seda, et sobimatuid töötingimusi või -võtteid on võimalik vältida – näiteks on kaebaja puhul toodud soovitus, mille kohaselt ei sobi koormus paremale käele. Vastustaja on töövõimet kompenseeriva ning toetava asjaoluna toonud välja ka taastus- ja valuravi.
14.Seoses kaebaja väitega hüpertoonia tõve osas on vastustaja vaideotsuses märkinud, et kaebajale on vererõhu monitor-uuring teostatud 2016. aastal ning määratud on antihüpertensiivne ravi, mida ta on tarvitanud regulaarselt. Kuna ravi ei ole muudetud ja kardioloogi konsultatsiooni pole vajanud, siis on seisund raviga eelduslikult kompenseeritud. Kohus nõustub vastustajaga, et teatud diagnoosi esinemine ei tähenda automaatselt töövõime vähenemist. Juhul kui isikule on määratud ravim või abivahend, mis aitab haigust või seisundit kontrolli all hoida ning sellest tulenevaid tegutsemise piiranguid kompenseerida, siis võib isik olla täielikult töövõimeline. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks seoses hüpertoonia tõve diagnoosiga olulisi andmeid arvestamata jätnud. Juhul kui kaebajal on olemas andmed, mis tervise infosüsteemis ei kajastu ning mis võivad mõjutada töövõime hindamise tulemust, tulnuks kaebajal need ise esitada. Vastustaja lähtus asjaolust, et kuivõrd terviseandmetest ei nähtu, et kaebaja oleks nimetatud diagnoosiga seoses eriarstide poole pöördunud pärast 2016. a ravi määramist, on raviga kaebaja seisund kompenseeritud. Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendus asjakohane.
15.Töövõime hindamisel vaadeldakse pikaajalise tervisekahjustuse mõju isiku töövõimele. Vastustaja on kohtu hinnangul õigesti leidnud, et kui terviseandmetest ei nähtu, et kaebaja terviseseisundile oleks COVID viiruse põdemine põhjustanud pikemaajalisi kahjustusi, ei mõjuta haiguse läbipõdemine suure tõenäosusega ka isiku töövõimet pikemas perspektiivis. Vastustaja on viidanud perearst Jelena Piteli 08.02.2021 epikriisile kaebaja sümptomite (palavik, kerge köha) kohta. Hilisemates sissekannetes COVID-ist põhjustatud sümptome ei kirjeldata, s.t haiguse pikemaajalist mõju terviseandmetes dokumenteeritud ei ole. Seega ei pidanud kaebaja töövõime hindamise otsuses kajastuma asjaolu, et kaebaja on COVID viiruse läbi põdenud.
16.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja on nii kaebaja töövõime hindamise otsuse kui ka vaideotsuse tegemisel lähtunud kõigist asjakohastest ja asjasse puutuvatest andmetest ning õigusaktidest. Otsuses ja vaideotsuses toodud põhjendused ja järeldused on loogiliselt seostatavad kaebaja terviseandmetega. Vastustaja ei ole kohtu hinnangul töövõime hindamise otsuse ja vaideotsuse andmisel teinud vigu, mis võiksid mõjutada asja lõpptulemust. Seega ei ole kohtu hinnangul alust 11.03.2021 otsuse ja 05.05.2021 vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks kaebaja töövõime hindamise taotlust uuesti läbi vaatama.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
18.HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohtu hinnangul on isikuandmete avaldamata jätmine põhjendatud, kuna otsus sisaldab kaebaja tervist puudutavaid andmeid, mille avalikuks tulemist soovib kaebaja eelduslikult vältida. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.