Gerüst OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 01.09.2020 maksuotsusele nr 12.2-3/050969-14 ja 12.11.2020 vaideotsusele nr 6-1/4719-3 perioodil mai-august 2019 tehtud tehingutelt täiendavalt määratud tulumaksusumma 4635,54 osas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Gerüst OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Källi Vallner
Asja läbivaatamise vorm
10.11.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.12.2021, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) määras 01.09.2020.a. maksuotsusega Gerüst OÜ-le täiendava maksukohustuse maksustamisperioodide mai, juuni ja august 2019 eest kokku 59 935,16 eurot. MTA leidis maksuotsues, et Gerüst OÜ ei ole tegelikult kontrollitaval perioodil soetanud kaupu ja teenuseid A.K Hooldus OÜ-lt ning Euro Trev OÜ-lt.
2.Gerüst OÜ esitas maksuotsuse suhtes vaide. 12.11.2020.a. vaideotsusega rahuldas Maksu- ja Tolliamet vaide osaliselt ning tunnistas maksuotsuse kehtetuks Euro Trev OÜ-ga tehtud tehingutega seonduvalt. A.K. Hooldus OÜ-ga perioodil mai-august 2019.a. tehtud tehingute osas jättis Maksu- ja Tolliamet maksuotsuse muutmata (tulumaks summas 4 635,54 eurot ning käibemaks summas 10 200,72 eurot).
3.Maksu- ja Tolliameti ettepanekul muutis Gerüst OÜ vabatahtlikult täiendavalt 2019.a. maikuu käibedeklaratsiooni. Seega ei ole pooltel täiendavaid vaidlusi maksustamisega seonduvates küsimustes osas, mille Maksu- ja Tolliamet 12.11.2020.a. vaideotsusega 01.10.2020.a. maksuotsuse tühistas.
4.Tallinna Halduskohtusse saabus 14.12.2020 Gerüst OÜ kaebus MTA 01.09.2020 maksuotsuse 12.2-3/050969-14 ja 12.11.2020 vaideotsuse nr 6-1/4719-3 osaliseks tühistamiseks A.K Hooldus OÜ-ga seotud tehingutelt määratud tulumaksu osas.
5.Tallinna Halduskohus võttis 15.12.2020 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA.
6.MTA esitas vastuse kaebusele 02.02.2021.
7.Asja lahendamiseks toimus kohtuistung 10.11.2021.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
8.Kaebaja ei nõustu 01.10.2020.a. maksuotsuses ja 12.11.2020.a. vaideotsuses esitatud seisukohtade ja põhjendustega osas, mis seonduvad A.K. Hooldus OÜ-ga teostatud tehingutelt (osutatud teenused) arvestatud tulumaksu.
9.Maksuotsuses on maksuhaldur tellingute puhastamise ja remontimise teenusega seonduvalt kantud kulud lugenud ettevõtlusega mitteseotud kuluks üksnes seetõttu, et maksuhalduri hinnangul ei ole kaebaja suutnud tõendada asjaolu, et viidatud teenuste tegelik osutaja oli A.K. Hooldus OÜ. Maksuhaldur on maksumenetluses kogutud andmete põhjal jõudnud järeldusele, et A.K. Hooldus OÜ-l puudus reaalne võimekus kirjeldatud teenuseid osutada. Eelnevast on maksuhaldur jõudnud omakorda järeldusele, et vaidluse esemeks olevaid teenuseid osutas kaebajale teadmata kolmas isik, mitte A.K. Hooldus OÜ.
10.Kaebajale jääb maksuotsuse põhjal arusaamatuks, missugustest asjaoludest lähtuvalt pidi kaebaja suutma hinnata A.K. Hooldus OÜ tegelikku suutmatust tellingute puhatus- ja remonditeenust osutada. Vastavad tööd teostati isikute poolt, kes esitlesid ennast A.K. Hooldus OÜ esindajatena. Arved teostatud tööde eest väljastati pärast tööde teostamist ning kaebaja tasus need ülekandega A.K. Hooldus OÜ pangakontole. Kaebaja kontrollis üksnes asjaolu, et A.K. Hooldus OÜ on kehtiv äriühing ning omab kehtivat registreeringut käibemaksukohustuslaste registris. Isegi kui kaebaja mõistliku hoolsuskohustuse alasse jääks siiski kohustus tuvastada teenuse osutaja isik põhjalikumalt ning kaebajal pidi tekkima mõistlik kahtlus, et teenuste osutajaks on muu isik, ei saa vastav asjaolu kaasa tuua tulumaksukohustust vaid üksnes keelu arvestada arvetel näidatud sisendkäibemaksu.
11.Maksuhaldur tugineb vaidemenetluses (vaideotsuse punktid 19-21) varasemale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb kuludokumentidel kajastatud umbmääraste ja üldsõnaliste teenuste osutamise korral maksukohustuslasel tõendada, milles täpsemalt vaidlusalused teenused seisnesid ja kuidas oli nende kasutamine seotud kaebaja majandustegevusega. Käesoleval juhul ei ole vastav küsimus siiski aktuaalne. Maksuotsusega on maksuhaldur tuvastanud, et arvetel kajastatud tellingute puhastamis- ja remonditeenust kaebajale osutati ning see oli kaebaja majandustegevuses vajalik. Vaidluse all saab käesoleval juhul olla seega üksnes küsimus sellest, kes vastavat teenust kaebajale osutas. 2(6)
3-20-2496
12.Juhul, kui teenuseid, mille saamise suhtes poolte vahel vaidlust ei ole, osutas A.K. Hooldus OÜ asemel tegelikkuses kolmas teadmata isik, on ainetu asuda seisukohale, et teenuse eest tasutud summade näol on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuludega. Juhul, kui teenuseid osutasid tegelikkuses kaebuse esitaja töötajad või töötajate registris registreerimata isikud (n.ö. must tööjõud), tuleks vastavad kulutused maksustada tööjõumaksudena, mitte ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Samas peab kaebaja vajalikuks selgitada, et maksuhaldur ei ole asjas kogunud mingisuguseid tõendeid ega esitanud isegi väiteid selle kohta, et tellingute puhastus- ja remonditöid teostasid kaebaja enda töötajad või nö. „mustalt palgatud tööjõud“. Kaebajal puudusid selliste tööde teostamiseks töötajad. Maksuhaldur on menetluse käigus võtnud kaebaja juures tegutsenud töötajatelt selgitused. Töötajate selgitused ega ka ükski muu asjas kogutud tõend ei viita sellele, et tellinguid puhastanud ja remontinud isikud olid kaebaja töötajad. Kaebajal puuduvad võimalused tõendada, et tellingute puhastus ja remonditöid vahetult teostanud isikud ei olnud kaebaja töötajad. Kaebaja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, mida ei esinenud. Selliseid kahtlusi ja väiteid tuleb tõendada maksuhalduril.
13.Maksuhaldur ei ole maksumenetluses tõendanud ega põhistanud ka kaebaja võimalikku majanduslikku huvi, mis kaasnes osutatud teenuste eest kaebaja rahaliste vahendite väljaviimises kolmandale teadmata isikule (eeldades, et teenuseid ei osutanud tegelikkuses A.K. Hooldus). Kui esitatud arvetelt sisendkäibemaksu arvestamisega seonduv majanduslik huvi on mõistetav, siis rahaliste vahendite ülekandmisega A.K. Hooldus OÜ arvelduskonto kaudu teadmata kolmandale isikule ei tekkinud kaebajale mingisugust majanduslikku kasu isegi, kui sellised tehingud tegelikult aset leidsid. Maksuhaldur ei ole maksumenetluses tuvastanud mingisuguseid seoseid teenuse tegelike osutajate ja kaebuse esitaja juhtorgani liikmete vahel. Selliseid seoseid ei olegi võimalik tuvastada, kuivõrd selliseid seoseid ei eksisteeri. Eelnevast tulenevalt on täielikult tõendamata majanduslik huvi, mis ajendas kaebajat ettevõtlustegevusest rahalisi vahendeid välja viima. Kaebaja hinnangul on vastav asjaolu aga vältimatuks eelduseks kulutuste maksustamisele ettevõtlusega mitteseotud kuludena.
14.Täiesti meelevaldne ning kaebajat igasuguse põhjuseta süüstav on eelnevast tulenevalt ka maksuhalduri järeldus, mille kohaselt on kaebaja teadlikult osalenud isikute grupi poolt kooskõlastatult toime pandud maksupettuses. Kõik asjas kogutud tõendid viitavad üheselt sellele, et kaebaja juhatuse liikmete ja A.K. Hooldus OÜ juhatuse liikmete ning omanike vahel puudusid igasugused seosed. Kaebaja hinnangul on võimalik, et A.K. Hooldus OÜ juhtorgani liikmed on toime pannud maksurikkumise või maksupettuse, kuid kaebajaga seotud isikutel puudub selles igasugune roll. Kaebajani ei ole tehtud väljamaksed kunagi tagasi jõudnud, mistõttu puudub igasugune alus kahtlustada kaebajat võimalike maksurikkumistega seonduvalt. Vastustaja seisukohad
15.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb kaebusele vastu. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja vaidlustanud maksuotsust osas, milles MTA leidis, et kaebaja kajastas alusetult sisendkäibemaksuarvestuses A.K. Hooldus OÜ arveid. Kuigi kaebaja on vaidlustanud tulumaksu määramise terves summas 4 635,54 eurot, siis kaebuse väited keskenduvad põhjustele, miks kaebaja hinnangul ei olnud tulumaksu määramine õigustatud väljamaksetelt, mis tehti A.K. Hooldus OÜ-le teenuse osutamise arvete alusel.
16.Vastustaja leiab, et maksuotsus on vaidlustatud osas õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. Kuna kaebaja enamjaolt kordab juba maksumenetluses ning vaidemenetluses esitatud väiteid, siis vastustaja jääb kontrolliaktis, maksuotsuses ja vaideotsuses toodud seisukohtade juurde ning palub kohtul neid asja lahendamisel arvestada.
17.Kokkuvõtvalt vastustaja mõistab, et vaidlust ei ole selles, et kaebaja on kontrollitaval perioodil A.K. Hooldus OÜ-le viimase arvete alusel teinud kontrolliakti lk 4 tabelis 2 näidatud makseid. Samuti ei peaks olema vaidlust selles, et A.K. Hooldus OÜ ei olnud tegelikkuses väljamaksete aluseks olnud arvetel märgitud kaupade müüjaks/teenuste osutajaks, sest kaebaja ei ole 3(6)
3-20-2496 maksuotsust vaidlustanud osas, milles maksuhaldur ei lubanud samal põhjusel vastavaid arveid kajastada kaebaja sisendkäibemaksu arvestuses. Erinevalt kaebajast on vastustaja aga endiselt seisukohal, et kaebaja oli teadlik, et A.K. Hooldus OÜ ei olnud arvetel märgitud kaupade müüjaks/teenuste osutajaks, sh esineb põhjendatud kahtlus kaebaja osalemisest maksupettuses.
18.Kaebuses ei ole toodud uusi asjaolusid, mis veenaks, et maksuhalduri järeldus oleks ebaõige. Jättes maksuotsuse A.K. Hooldus OÜ arvetega seonduva sisendkäibemaksu arvestuse muutmise osas vaidlustamata on ka kaebaja sisuliselt nõustunud maksuhalduri järeldustega kaebaja teadlikkusest väidetavate tehingute tegelikest asjaoludest.
19.Nõustuda ei saa kaebaja mõttekäiguga, et olukorras, kus väidetavalt soetatud teenuse osutajaks on kolmas teadmata isik, on ainetu asuda seisukohale, et teenuse eest tasutud summade näol on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuludega. Vastupidiselt on Riigikohus korduvalt selgitanud, et kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest, kuid teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb üldjuhul kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada.
20.Kuna käesoleval juhul ei ole usaldusväärselt selgunud, kes A.K. Hooldus OÜ asemel võis väidetavalt soetatud teenuste tegelikuks osutajaks olla, siis on kaebaja poolt tehtud väljamaksete tulumaksuga maksustamine igati põhjendatud. Tehtud väljamaksete tulumaksuga maksustamise õiguspärasust ei väära ka väide, et tõendatud ei ole see, et tellingute remont- või puhastustöid oleksid teostanud kaebaja enda töötajad või nö „mustalt palgatud tööjõud“. Vastupidiselt see omakorda kinnitab, et väidetavate teenuste tegelikke osutajaid ei ole usaldusväärselt õnnestunud tuvastada. Lisaks on muuhulgas asjakohane vaideotsuse punktis 20 toodud arutluskäik, et kaebaja tehtud väljamakseid võib käsitleda ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena ning neid maksustada tulumaksuga ainuüksi juba sel põhjusel, et A.K. Hooldus OÜ teenuste arvetel-aktidel on kajastatud teenuse sisu ja mahtu abstraktselt, umbmääraselt ja puudulikult viisil, mis ei võimalda nende saamist kontrollida.
21.Ekslik on ka kaebaja väide, et väljamaksete ettevõtlusega mitteseotud kuluna maksustamise vältimatuks eelduseks on maksuhalduri poolt tõendamine, mis ajendas kaebajat ettevõtlustegevusest rahalisi vahendeid välja viima. Vastavat eeldust ei tulene ei seadusest ega kohtupraktikast.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
22.Vaadanud läbi poolte seisukohad leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Nõustun siinjuures maksuotsuses ja vaideotsuses toodud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebaja seisukohtadele esitan põhjendused alljärgnevalt.
23.Arvestades kaebuses toodut ja kaebaja esindaja poolt kohtuistungil antud selgitusi (helisalvestis al 10:00:47 ja 10:02:28) vaidlustab kaebaja MTA 01.09.2020 maksuotsust ja 12.11.2020 vaideotsust osas, mis puudutab kaebajale täiendava tulumaksukohustuse määramist A.K Hooldus OÜ-le makstud tasudelt seonduvalt teenuste osutamisega. Kaebaja ei vaidlusta maksuotsust ja vaideotsust kaebajale määratud käibemaksu osas ning tulumaksukohustust osas, milles maksukohustus on määratud kaebaja poolt A.K Hooldus OÜ-lt soetatud kaupadelt arvestatud käibemaksusummalt. Samuti ei vaidle kaebaja vastu maksuotsuses tuvastatud faktilistele asjaoludele, seega on tegemist põhimõttelise õigusliku vaidlusega seonduvalt tulumaksu määramisega teenuste eest tasutud summadelt olukorras, kus on tekkinud kahtlus, et arvel märgitud isik ei võinud olla tegelik teenuse osutaja (al helisalvestus 10:03:21).
24.Kaebaja leiab, et olukorras, kus MTA ei ole tegelikult vaidlustanud teenuse osutamise fakti, selle vajalikkust kaebaja ettevõtluse tarbeks ega seadnud kahtluse alla ka hinna vastavust, on põhjendamatu maksustada erinevalt kaebaja poolt soetatud kaupu (mille puhul tulumaks määrati üksnes tasutud käibemaksusummalt) ja teenuseid (tulumaks määrati teenuse eest makstud summalt tervikuna). Kaebaja osundab, et MTA on tuginenud käesolevas asjas Riigikohtu otsusele asjas 34(6)
3-20-2496 3-1-33-14 p-le 15.2, aga viitab omakorda otsusele asjas 3-3-1-60-11. Viimati mainitud otsus aga käsitleb tervikuna tegelikult kaupade maksustamist ning Riigikohus on punkti 33 teises lõigus obiter dictum korras esitanud nn ääremärkuse, mis ei saa edasise praktika mõttes olla siduv. Ometi on sellele nn ääremärkusele õiguspraktikas järgnevatel aastatel tuginetud (helisalvestis 10:05:35). Kaebaja seisukohalt ei ole arusaadav, miks reaalselt saadud kaupu ja teenuseid tuleb maksustamise aspektist käsitleda erinevalt. Kui äriühing on soetanud kauba ja maksnud selle eest turuväärtusele vastava hinna, võib senise praktika kohaselt makstud summa kanda ettevõtlusega seotud kuludesse, samas teenuste soetamisel seda võimalust ei ole.
25.Kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja, et MTA ei ole selles asjas seadnud kahtluse alla teenuse saamist ja selle vajalikkust kaebaja ettevõtluse tarbeks, ent on nii kontrolliaktis kui vaideotsuses viidanud (kontrolliakti p 2.1.5. alap b) 5 ja vaideotsuse p 15 ) sellele, et käesoleval juhul ei ole arvete alusel võimalik kontrollida teenuse mahtu ja hinna kujunemist. Seega ei ole õige kaebaja väide, et MTA ei sea kahtluse alla teenuse eest tasutud hinda (helisalvestis al 10:12:48). Sellest tulenevalt on MTA ka teenuste eest tasutud summadelt tulumaksu määranud. Käesoleval juhul ei ole kontrollitav, mis mahus kaebaja võis teenust saada, kui suures osas kaebaja ettevõtlusest välja läinud raha läks väidetava teenuse tarbeks ja kas selle summa saajad on omakorda maksukohustuse kandnud.
26.Maksuotsuses on tulumaksukohustuse õigusliku alusena TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3. TuMS § 51 lg 2 p 3 järgi loetakse ettevõtlusega mitteseotud kuludeks, millelt tuleb tasuda tulumaksu, väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Raamatupidamise seaduse § 4 p 2 kohustab dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ja sama seaduse § 6 lg 5 p 4 sätestab nõude, mille kohaselt peab raamatupidamiskirjendis olema majandustehingu lühikirjeldus. Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 järgi kinnitab majandustehingu toimumist raamatupidamise algdokument, milles peavad olema samas avaldatud loetelule vastavad andmed, sealhulgas tehingu majandusliku sisu kirjeldus (p 3) ja tehingu arvnäitajad (p 4). Maksukorralduse seaduse § 57 lg‐te 1, 2 ja 3 järgi tuleb maksukohustuslasel pidada raamatupidamisarvestust, kusjuures arvestus peab olema korraldatud nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest, samuti maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest.
27.Maksuhaldur on jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja maksuarvestuse aluseks võetud arved ei vasta tulumaksukohustuse (ega ka käibemaksukohustuse) määramisel arvetele kui algdokumentidele esitatavatele nõuetele. Kohtupraktikas on rõhutatud, et teenuse kirjeldus on piisavalt üksikasjalik, kui sellega tagatakse teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus. Arvandmed täiendavad teenuse kirjeldust ja peavad võimaldama kontrollida teenuse mahu usutavust (vt nt kohtuasjades nr 3-3-1-81-12 (p 11), 3-3-1-57-13 (p 13) ja 3-3-1-65-13 (p 20) tehtud otsused). Kõrvuti asjaoluga, et maksuhaldur on teinud kindlaks, et arvetel pole märgitud tegelik teenuse osutaja, ei võimalda A.K Hooldus OÜ arvetel märgitud andmed kontrollida teenuse mahtu ja selle hinnastamist ning seega makstud summade seotust kaebaja ettevõtlusega.
28.TuMS §-de 51 ja 52 eesmärk on maksustada ettevõtlusest välja viidud kasumit. Riigikohus on otsuses asjas 3-3-1-60-11 p 32 viidanud, et, "ettevõtlusest välja viidud" tähendab seda, et kauba või teenuse eest väidetavalt makstud tasu saab äriühing kasutada varjatult ja maksuvabalt väljamaksete tegemiseks (nt dividendi maksmine osanikele, töötasu maksmine töötajatele või juhatuse liikmetele, kaupade või teenuste eest maksmine isikule, kes varjab oma ettevõtluse käivet). Kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest (sh kauba valmistamise, nt ehitustööde eest), kuid teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb reeglina kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada (samas p 33). Puudub alus asuda seisukohale, et käesoleval juhul eelpoolmärgitud seisukohad ei oleks kohaldatavad.
5(6)
3-20-2496
29.Nõustuda ei saa kaebaja etteheitega, et kuivõrd MTA ei seadnud kahtluse alla teenuse olemasolu ja selle vajalikkust kaebaja ettevõtluse tarbeks, oleks MTA pidanud ise aktviisemalt rakendama uurimispõhimõtet tuvastamaks teenuse täpsemat mahtu ja hinna vastavust sellele. Olukorras, kus kaebaja raamatupidamises on teenuste osas esitatud arved ja aktid, millel on selgitusena märgitud vaid tellingute remondi- ja puhastamisööd ja periood, millal teenus osutati (nt 16.05-22.05.2019, vt dtl 126 -129; 140-141 ja 144-145) ning puudub täpsem viide teenuste mahule (nt mitme töötunni eest on teenus osutatud, mitu tellingut oli teenusega hõlmatud vms); täpsemaid selgitusi ei ole õnnestunud saada ka väidetavalt tehingupartnerilt (vt kontrolliakti p 2.1.2.3) ning puuduvad mistahes dokumendid või andmed (kontrollakti p 2.1.2.5), mis võiks eelduslikult võimaldada täiendavate andmete kogumise läbi teha kindlaks osutatud teenuse täpsemat mahtu, ei saa vastustajale ette heita, et vastustaja oleks ise pidanud aktiivsemalt otsima andmeid, mis võimaldanuks teenuse mahtu täpsemalt määratleda hindamise teel. Olukorras, kus objektiivselt ei ole võimalik tuvastada, kes osutas kaebajale teenust ja millises koguses, ning põhjendatud on kahtlus, et vaidlusalused tehingud ei leidnud aset nii, nagu arvetel märgitud, ei ole hindamismenetlust võimalik läbi viia. Teenuse puhul on MKS §-s 94 sätestatud hindamise kohaldamine tulumaksu määramisel võimalik üksnes erandlike asjaolude korral, mida praeguses asjas ei ole selgunud (vt RKHK otsused asjades nr 3-3-1-27-14, p 32; nr 3-3-1-65-13, p 21; nr 3-31-42-13, p‐d 16–18; nr 3-3-1-60-11, p 33).
30.Kaebaja osundas küll istungil, et teenuse mahu oleks saanud hõlpsasti kindlaks teha müügikäibe ja sellega seonduvate arvete pinnalt (helisalvestis alates 10:20:36), kuid kaebaja ei ole selles suunas ei maksu-, vaide- ega kohtumenetluse ajal mistahes pingutusi teinud. Siinkohal on oluline märkida, et MTA on juba kontrolliaktis välja toonud, et A.K Hooldus OÜ arvetel märgitud teenuse maht ei ole näidatud mahus eluliselt usutav (kontrollakti 2.1.5 alapunkt c), seega pidanuks kaebajale juba maksumenetluse käigus olema selgelt arusaadav, et esitatud andmeid tuleb täiendava maksukohustuse määramise vältimiseks oluliselt täpsustada. Puudused teenuse kirjeldamisel panevad tõendamiskoormuse siiski kaebajale endale, mitte maksuhaldurile (vt lahend nr 3-3-1-76-14, p 15).
31.Eelpoolviidatud kohtupraktika pinnalt ei saa ma jagada kaebaja seisukohta, et senises kohtupraktikas ei ole teenuste maksustamist piisavalt käsitletud. Tuleb märkida, et isegi kui põhimõtteliselt nõustuda kaebajaga selles osas, et teenuste puhul vajab senine õiguspraktika täpsustamist, ei anna käesoleva kaasuse asjaolud sellise täpsustuse tegemiseks piisavat põhjust, arvestades, et kaebaja raamatupidamise andmed ja muud kogutud tõendid ei võimalda kindlaks teha, millises ulatuses on tehtud väljamaksed seotud kaebaja ettevõtlusega. Arvestada tuleb, et ettevõtlusest välja viidud raha võidi kasutada vaidlusaluse teenuse eest tasumiseks füüsilistele isikutele, kes jätsid oma maksukohustused täitmata, kuna asja materjalidest nähtuvalt võeti sularahas välja (seejuures on A.K Hooldus OÜ juhatuse liige kinnitanud raha maksmist füüsilistele isikutele) või maksti edasi mittetegutsevatele äriühingutele (kontrollakti p 2.1.3 alap c).
32.Kokkuvõtvalt leian, et kaebaja ei ole esitanud veenvaid põhjendusi ja väiteid ega viidanud tõenditele, mis lükkaks ümber maksuotsuses toodud põhistusi. Maksuotsus ja vaideotsus on vaidlustatud osas õiguspärased ja tuleb jätta tervikuna rahuldama. Menetluskulud
33.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1). MTA ei ole menetluskulude nõuet esitanud. Kaebus jäi täies osas rahuldamata, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.