Xi esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada vaidemenetluse ajal igapäevased jalutuskäigud ja helistamise võimalus (Tartu Vangla 29.12.2020. a käskkiri nr 11/154)
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.Jätta riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus läbi vaatamata.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis taotluse esitaja nimi tähemärgiga. Määruse resolutsiooni punkt 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Halduskohtule saabus 16.11.2021 kinnipeetav Xi esialgse õiguskaitse taotluse (EÕK), milles nõuab vanglale ettekirjutuse tegemist selle kohta, et vaidluse ajal tagatakse taotlejale võimalus igapäevaselt jalutada ja helistada perele E-5 sektsioonis, nii nagu teevad seda teised kinnipeetavad. Taotluse kohaselt paigutas Tartu Vangla Xi 13.11.2021 E-5 sektorisse, kus asuvad COVID-19 haiged, kuna taotlejale tehti test ja see osutus positiivseks. Taotleja terviseseisund halveneb, kui ta ei saa jalutuskäikudel käia, kui teda hoitakse üksikvangistuses. EÕK taotluse järgi esitas X 15.11.2021 vanglale vaide, milles palus tagada õigus igapäevasele jalutuskäigule ja igapäevastele kõnedele E-5 sektsioonis. Taotlusele ei olnud lisatud ühtegi tõendit.
2.Kohus tegi kohtunõude Tartu Vanglale, paludes HKMS § 58 ja § 252 lg 1 alusel Tartu Vanglal kohtule esitada seisukoht Xi EÕK taotluse põhjendatuse ja tagajärgede osas koos asjakohaste menetlusdokumentidega, muuhulgas selgitada, millise otsuse alusel toimub Tartu Vanglas COVID-19 haigete isoleerimine ning kas taotleja on esitanud vaide vangla otsuse peale, millega otsustati taotleja suhtes erirežiim – E-5 sektorisse paigutamine, jalutuskäikude keelamine ja helistamisõiguse piiramine.
3.Tartu Vangla esitas 23.11.2021 seisukoha Xi EÕK taotluse kohta koos asjasse puutuvate menetlusdokumentidega. Tartu Vangla leidis, et Xi taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole põhjendatud ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub vajadus. Kohtu seisukoht
4.Kohus lähtub esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel HKMS § 2 lg-st 4, mille kohaselt peab kohus tõlgendama menetlusosaliste avaldusi ja lähtuma nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab esitatud taotlust selliselt, et X palub esialgse õiguskaitse korras kohustada Tartu Vanglat võimaldama ka COVID-19 haigena taotlejal käia igapäevastel jalutuskäikudel ning helistada pereliikmetele iga päev.
5.Tartu Vangla selgitas vastuses kohtunõudele, et 13.11.2021 paigutati X E5 osakonda, kuna kinnipeetava kiirtest COVID-19 haiguse suhtes osutus positiivseks. Kinnipeetavalt võeti 15.11.2021 COVID-19 PCR analüüs, mis samuti osutus positiivseks. Seega tuvastati, et X on haigestunud COVID-19 haigusesse, mistõttu oli vajalik kinnipeetava isoleerimine teistest kinnipeetavatest. Tartu Vanglas on E5 eluosakonda loodud isolatsiooniosakond, kuhu paigutatakse haigestunud kinnipeetavad ja kuhu paigutati ka X 13.11.2021. Tartu Vangla direktori 18.03.2020. a käskkirjaga nr 1-1/54 kohaldati Tartu Vanglas seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga kinnipeetavatele täiendavaid julgeolekumeetmeid. Nimetatud käskkirja alusel lukustati kõik Tartu Vangla kinnise vangla eluosakonnad (p 1.1); lõpetati kõik kinnipeetavate saatmised (sh saatmised jalutuskäigule) ja osakonna sisesed saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu tervishoiuteenuse osutamiseks (p 1.2); peatati päevakavade järgsed tegevused (p 1.3); peatati kõik avavanglaosakonna poolt antud load liikuda väljaspool vangla territooriumi (p 1.4); jäeti ära kehakultuuriga tegelemine spordisaalis ja spordiväljakutel (p 2); peatati vangla kaupluse tegevus (p 3). Käskkirja kohaselt tagati kinnipeetavatele taotluse alusel hädavajalikud hügieeni- ja kirjatarbed ning võimaldati kõneaja laadimine telefonikaardile taotluse alusel kinnipeetava isiklike vahendite arvelt. Julgeolekuabinõusid kohaldati tagasiulatuvalt alates 16.03.2020. Käskkirja kehtivuse ajal jäeti kambrite raadio, elekter ja kaabeltelevisioon sisselülitatuks ööpäevaringselt ja tagati igapäevaselt vangide lisatoitlustamine (p 5). Käskkiri kehtis kuni vajaduse äralangemiseni ning vangla hindas käskkirjaga kehtestatud abinõude jätkuva kohaldamise vajadust vähemalt iga kahe nädala tagant. Tartu Vangla direktor lõpetas 18.05.2020. a käskkirjaga nr 1-1/73 Tartu Vangla direktori 18.03.2020. a käskkirja nr 1-1/54 p-des 1.1, 1.2 ja 1.3 nimetatud meetmete rakendamise, v.a karantiini- ja isolatsiooniosakondades. Tartu Vangla direktori 22.05.2020. a käskkirjaga nr 1-1/77 otsustati jätkata vangla direktori 18.03.2020. a käskkirja nr 1-1/54 punktides 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.5 kehtestatud meetmete rakendamist karantiini- ja isolatsiooniosakondades, kuid lõpetati jalutuskäikude saatmise piirangud alates 25.05.2020. Tartu Vangla 29.05.2020. a käskkirjaga nr 1-1/81 otsustati lõpetada alates 01.06.2020 Tartu Vangla direktori 18.03.2020. a käskkirja nr 1-1/54 punktides 1-3 kehtestatud piirangud, välja arvatud isolatsiooniosakondades. Käskkirja punktis 2 nimetati piirangud, mille kohaldamist isolatsiooniosakonnas jätkati. Tartu Vangla direktori 12.06.2021. a käskkirjaga nr 1-1/84 otsustati jätkata isolatsiooniosakonnas Tartu Vangla direktori 18.03.2020. a käskkirja nr 1-1/54 punktides 1-3 kehtestatud piiranguid. Tartu Vangla direktori 29.12.2020. a käskkirjaga nr 1-1/154 otsustati tagasiulatuvalt alates 21.12.2020 mitte saata jalutuskäigule ja jätta ära nende kinnipeetavate, kelle COVID-19 haigust põhjustava viiruse test on olnud positiivne ning COVID-19 haigust põhjustava viiruse osas positiivse testitulemuse andnud isikuga lähikontaktsed, nende eneseisolatsiooni ajaks. Nimetatud
käskkirja alusel on ka käesoleval ajal piiratud eneseisolatsiooni ajaks COVID-19 haigusesse haigestunud kinnipeetavate jalutuskäigud. Tartu Vangla dokumendihaldussüsteemi andmetel esitas X 16.11.2021. a vanglale vaide nr 111/372- 1, milles soovis vaidlustada jalutuskäigule seatud piiranguid. Tartu Vangla saab esitatud vaidest aru, et X soovib vaidlustada vangla direktori 29.12.2020. a käskkirja nr 1-1/154, millega piirati eneseisolatsiooni paigutatud kinnipeetavate jalutuskäike. X esitas 18.11.2021 vanglale veel vaide nr 1-11/379-1, milles soovis vaidlustada seda, et temale ei võimaldata igapäevaselt helistada ja taotleb igapäevase helistamise võimaldamist.
6.Tartu Vangla kinnitas vastuses kohtunõudele, et Xi vaided nr 1-11/372-1 ja nr 1-11/379-1 on hetkel veel menetluses ja menetlustähtaeg ei ole käesolevaks ajaks veel möödunud.
7.EÕK taotluse esitas X kohtule 15.11.2021 (kuupäev ümbrikul). Xi vaie, mis registreeriti nr 111/372-1, võeti vastu 15.11.2021 (kuupäev ümbrikul, vastus kohtunõudele lisa 7). Xi vaie, mis registreeriti nr 1-11/379-1, võeti vastu samuti 15.112021 (kuupäev ümbrikul, vastus kohtunõudele lisa 8). Seega esitati vaided vanglale ja taotlus kohtule samal päeval. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule vaidemenetluse ajal ning HKMS § 249 lg 5 järgi tuleks taotlus esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada pärast haldusorganile vaide esitamist. EÕK taotluse formaalsed eeldused võib lugeda siiski täidetuks, sest vaidemenetlus on parasjagu vanglas pooleli ning vaiete nõuded kannavad sama eesmärki kui EÕK taotluses taotletav abinõue kohtule. EÕK taotluse esitamine on seega lubatav.
8.Taotleja soovib, et temale oleks tagatud ka COVID-19 haigena isolatsiooniosakonnas viibides, igapäevased jalutuskäigud ning helistamise võimalus.
9.Kohus leiab, et võimalik esialgse õiguskaitse vajadus on praeguseks hetkeks ära langenud. Vastavalt HKMS § 249 lg-le 3 jätab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel taotluse läbi vaatamata.
10.Tartu Vangla esitas kohtule tõendina väljavõtte kinnipeetava tervisekaardist (vastuse lisa 8), millest nähtuvalt on X olnud alates 17.11.2021. a kaebusteta ja arsti 22.11.2021. a otsusega tunnistatud tervenenuks ning isolatsiooni lõpuks on määratud 23.11.2021. Isolatsiooni lõppemisega lõppevad ka Xi suhtes seatud piirangud jalutuskäigule ja piiratum võimalus telefoni kasutada ning X paigutatakse tagasi avatud eluosakonda. Vastustaja leiab, et Xil puudub edaspidine esialgse õiguskaitse vajadus, millega kohus nõustub.
11.Kohtu hinnangul puudus kaebajal EÕK vajadus ka ajavahemikul 13.11.2021 kuni 23.11.2021.
12.Tartu Vangla on vastuses kohtunõudele välja toonud, mitmel korral nimetatud ajavahemikul sai X helistada. Xil võimaldati telefoni kasutada järgnevalt: 13.11.2021. a üks kõne kestvusega 57 minuti ja 55 sekundit; 15.11.2021. a kaks kõnet kestvustega 1 tund 3 minutit ja 19 sekundit ning 50 sekundit; 17.11.2021. a üks kõne kestvusega 49 minutit ja 38 sekundit; 20.11.2021. a neli kõnet kestvustega 4 minutit ja 13 sekundit; 2 minutit ja 1 sekund; 19 minutit ja 30 sekundit ning 29 minutit ja 36 sekundit.
13.Tartu Vangla selgitas vastuses kohtunõudele, et isolatsiooniosakonna piires kinnipeetavate ühetaoliseks kohtlemiseks ei ole võimalik tagada helistamisvõimalust sagedamini kui kahel korral nädalas. Samuti tuleb vanglal arvestada sellega, et peale helistamise võimaldamist tuleb telefon desinfitseerida välistamaks viiruse levikut haigestunud isikutelt sama osakonda paigutatud lähikontaktsetele isikutele. Xile on võimaldatud helistamist kahel korral nädalas, mida on siiski
rohkem kui justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 51 lg-s 2 sätestatud minimaalsel määral. X ei ole taotluses märkinud erandlikke asjaolusid, mille alusel saaks nõustuda, et igapäevaste telefonikõnede võimaldamata jätmine võiks taotlejale kaasa tuua pöördumatuid negatiivseid tagajärgi.
14.Kohus nõustub ka vangla seisukohaga, et isikute tervise kaitse vajadus kaalub üle isiku huvi viibida jalutuskäigul värskes õhus, kui vangla tingimustes ei ole võimalik jalutuskäiku võimaldada selliselt, et oleks tagatud võimalikult nakkusohutud tingimused. Vangla vastuse kohaselt on X 21.11.2021. a ja 22.11.2021. a kurtnud tervishoiutöötajale küll psüühilisi probleemine ja isolatsiooni rusuvat mõju psüühikale, kuid psühhiaater Siim Kaili 23.11.2021. a e-kirja (lisa 10) kohaselt puuduvad andmed alates 13.11.2021. a igapäevaste jalutuskäikude mittetoimumise ja ravi toime vahelise seoses kohta.
15.Kuna taotleja suhtes on käesolevaks ajaks piirangud lõpetatud, siis saab taotleja iga päev värskes õhus jalutamas käia, samuti helistada üldises korras. Kohus selgitab, et kinnipeetav saab pärast vaidemenetluse lõppu pöörduda kaebusega kohtu poole, kui ta leiab, et tema õigusi on rikutud.
16.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus Xi esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata HKMS § 249 lg 3 teise lause alusel.
17.Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
18.X taotles riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist rahaliste vahendite puudumise tõttu. Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis jääb ka menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
19.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga, kuna määrus sisaldab eriliiki isikuandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 art 9 lg 1 tähenduses.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.