Maksu- ja Tolliameti taotlus X OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kaia Kollo Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X OÜ
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu):
1.1.pöörata sissenõue X OÜ rahalisele nõudele AS Y vastu summas 55 801,20 eurot keelates X OÜ-l nõuet käsutada ja lubada maksuhalduril kohustada kolmandat isikut tasuma rahaline nõue selle tekkimisel Maksu- ja Tolliameti tagatiste kontole SEB Pank AS-is kontole nr EE641010052031018009 või Swedbank AS-is kontole nr EE252200221014193902.
1.2.aresti seadmiseks X OÜ AS-is LHV Pank asuvale arvelduskontole nr xxxxxxxxxxx summa 15 482,55 euro täitumiseni.
2.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte X OÜ-le.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 4, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
KOHTU PÕHJENDUSED
1.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa
andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
2.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda luba pöörata sissenõue rahalisele õigusele (MKS § 130 lg 1 p 3), sh taotleda arvelduskonto ja rahalise nõude arestimist. Kohus ei kontrolli üksikasjalikult, kas käimasoleva menetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et menetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
3.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
4.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
5.MTA taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et ta on algatanud 07.07.2021 korralduse nr 12.2-3/056064-1 (lisa 1) alusel X OÜ maksustamisperioodide juuli 2020 kuni mai 2021 käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimist. Menetluse tõenäoliseks tulemuseks on äriühingule maksukohustuse määramine.
6.Kuigi kohus ei saa täitmist tagavate toimingute loa andmise menetluses võtta siduvat seisukohta äriühingu maksukohustuse olemasolu või puudumise kohta, peab kohus taotluse lahendamisel siiski hindama, kas maksukohustuse määramine MTA taotluses kirjeldatud asjaoludel on tõenäoline. MTA selgituste kohaselt X OÜ kajastas alusetult Z OÜ arvetel märgitud käibemaksu oma sisendkäibemaksu arvestuses kuna arvetel kajastatud teenuseid ta ei soetanud Z OÜ-lt, vaid seadmed, mille rentimist ta Z OÜ arvetel kajastas, olid tegelikkuses tema enda valduses. Z OÜ arvete kajastamisega oma raamatupidamises vähendas X OÜ alusetult oma käibemaksukohustust 33 000 euro võrra ja jättis Z OÜ arvete alusel tehtud väljamaksed tulumaksuga, summas 38 283,75 eurot, maksustamata. Asjaolud, millele tuginedes MTA nimetatud seisukohale jõudis, on MTA välja toonud kontrolliakti projekti punktides 1.1.2. ja 1.2.2 (lisa 2). Kohus peab vastavaid järeldusi usutavaks arvestades kontrolliakti projektis välja toodud asjaolusid: arved ei vasta nõuetele; mingeid muid dokumente peale arvete ja üldsõnalise 2(4)
tellimuse ei koostatud; M. M. (kontrollakti projekti lisa 52) ütlused kallurite rentimise osas on ebausutavad ja vastuolulised; M. M. ei kontrollinud tehingusse astudes tehingu teist poolt; X OÜ kalluri ja Z OÜ-lt renditud kallurite registreerimise numbrid töölehtedel on ühesuguse numeratsiooniga; peale kontrollitavat perioodi on X OÜ renditavad kallurid M. M. omanduses; Z OÜ juhatuse liige hoidub teadlikult kõrvale ütluste andmisest; Z OÜ juhatuse liikme käitumisviis ei ole omane suure käibega ettevõtte juhatuse liikmele. Nimelt 29.07.2021 otsusega nr 12.2-3/374636 arvati Z OÜ välja käibemaksukohustuslaste registrist, seda põhjusel, et ta ei vastanud maksuhalduri poolt väljastatud korraldusele ja ei tõendanud, et ta tegeleb ettevõtlusega; Z OÜ-lt saadud teave ja dokumendid ei kinnita X OÜ-le kallurite rentimist; Z OÜ-ga väidetvalt tehinguid teinud isik L. T. on isik, kes värbab äriühingute etteotsa variisikud; raha, mis X OÜ-st Z OÜ arvete alusel Z OÜ kontole kanti jõudis M. M. seotud äriühingutesse; Z OÜ ei olnud reaalselt tegutsev ettevõte; X OÜ teadis, et Z OÜ ei ole tegelik müüja.
7.Maksuhalduril on tekkinud kontrolli tulemusel selgunud asjaolude pinnalt põhjendatud kahtlus maksupettuse toimepanemises. Kohtu hinnangul saab maksuhalduri poolt välja toodud asjaolusid arvestades maksupettust pidada võimalikuks. Kohus nõustub, et tõenäoliselt sai eeltooduga X OÜ maksueelise sisendkäibemaksu mahaarvajana, sest sai läbi alusetu sisendkäibemaksu suurendamisega vähendada äriühingu maksukohustust ja tekitada käibemaksu tagasinõuded. Samuti on MTA piisavalt põhjendanud tulumaksu deklareerimata jätmisega seotud asjaolusid. Eeltoodu põhjal on usutav, et maksude määramise korral võidakse X OÜ maksuvõlgadega maha jätta ja maksuvõlgasid ei õnnestu sisse nõuda.
8.Maksuhaldur on põhistanud oma seisukohta, et kontrolli tulemuseks on tõenäoliselt maksuotsuse tegemine. Taotlusest nähtuvalt on maksumenetluse tulemusel maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et X OÜ on alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu 33 000 euro võrra suuremana, mille tulemusel on vähenenud tema käibemaksu tasumise kohustus 33 000 euro võrra. Samuti on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et X OÜ tegi kontrollitaval perioodil ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, kuid jättis nimetatud väljamaksetelt tulumaksu arvestamata, deklareerimata ja tasumata kokku summas 38 283,75 eurot. Kokku on X OÜ perioodil juuli 2020 kuni mai 2021 alusetult vähendanud oma maksukohustust 71 283,75 (33 000+38 283,75) euro võrra. Tõenäolise maksusumma kujunemine on jälgitav taotlusest ja selle lisadest. Kuna kontrollimenetlus puudutab maksustamisperioodi juuli 2020 kuni mai 2021, siis ei ole maksusumma määramise aegumistähtaeg veel möödunud (MKS § 98 lg 1).
9.Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (MKS § 1361 lg 2 p 1). MTA on põhjendanud, et neil on alust arvata, et X OÜ on toime pannud maksupettuse. Maksuhalduri hinnangul on isik 11 kuu jooksul kasutanud skeemi, mille tulemusel tema maksukohustus on vähenenud 71 283,75 euro võrra. Kui isik on juba kasutanud võimalusi maksukohustuse vältimiseks ja ei ole toiminud seadusega kooskõlas, siis on alust arvata, et ta teeb seda ka tulevikus. Kohus leiab, et arvestades maksupettusele viitavaid asjaolusid, on põhjendatud maksuhalduri kartus, et võimaliku maksukohustuse määramisest teada saades võib X OÜ hakata maksukohustust vältima ja end varatuks muutma. Seeläbi võib maksumenetluse tulemusel antava maksuotsuse sundtäitmine osutuda tõenäoliselt oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohtu hinnangul on MTA põhjendused maksukohustuse sissenõudmise raskendatusse või võimatuse kohta piisavad ning asjakohased ning kohus ei pea vajalikuks neid korrata (vt ka ülal p 1.3).
3(4)
11.MTA on põhjendanud täitetoimingute valikut ning kohus on seisukohal, et aresti seadmise X OÜ tulevikus tekkivale rahalisele õigusele AS Y vastu summas 55 801,20 eurot keelates X OÜ-l nõuet käsutada ja lubada maksuhalduril kohustada kolmandat isikut tasuma rahaline nõue selle tekkimisel Maksu- ja Tolliameti tagatiste kontole ning aresti seadmine äriühingu pangakontole kuni 15 482,55 eurot täitumiseni on kohane. Kohus leiab, et maksukohustuslase suhtes ei ole võimalik kohaldada vähemriivavat meedet ja kohaldatav meede on maksude tasumisest kõrvalehoidumise riski arvestades proportsionaalne. Rahalise nõude arestimine ei takista äriühingul majandustegevusega tegelemist. Kohus möönab, et pangakonto arestimine on äriühingu õigusi oluliselt piirav meede, mis pärsib äriühingu majandustegevust. Arvestades võimaliku maksupettuse toime panemist, nõustub kohus MTA-ga, et on tõenäoline, et pangakonto arestimine hilisemas menetlusstaadiumis ei kannaks enam eesmärki. MTA on välja toonud, et kontrolli käigus on pangakonto analüüsimisel selgunud, et suur osa rahast on kantud äriühingust välja ning selle varjamiseks on vormistatud võltsarved. MTA on menetluse lõppstaadiumis, mistõttu on MTA maksukohustuse tekkimises veendunud ning pangakontole aresti seadmise puhul on tegemist vajaliku toiminguga, et tagada määratava maksukohustuse tasumine. Seetõttu leiab kohus, et pangakonto arestimine kuni summa 15 482,55 eurot täitumiseni ei piira äriühingu õigusi ebaproportsionaalselt, kuna puuduvad muud vähemriivavad meetmed, mis tagaks maksusumma laekumise. Arvestades äriühingu maksukäitumist ei pruugi pangakonto hilisem arestimine enam tagada soovitud eesmärki. MKS § 131 lg 4 võimaldab vajadusel ka tagada äriühingu majandustegevuse jätkamiseks vältimatult vajalike kohustuste täitmise.
10.Sellisena on tagatud võimaliku maksuotsusega määratav rahaline nõue. Avalik huvi maksusummade laekumise vastu kaalub üles äriühingu huvi oma rahalise nõude sissepööramiseks ning arvelduskontole laekuvate käibevahendite kasutamiseks. Seda arvestades ei ole tõsiselt võetavaks alternatiiviks tulevase võimaliku maksukohustuse tagamata jätmine ja maksude laekumata jäämine. Seega on maksuhalduri taotletav meede proportsionaalne. Maksukohustuslasel endal on võimalik pakkuda maksuhaldurile muud tagatist, mis tagaks piisavalt võimaliku tulevase maksukohustuse täitmist summas 71 283,75 eurot. Arvelduskonto arestitakse seejuures konkreetse summa ulatuses (15 482,55) ja tuleb vabastada seda summat ületavas osas.
11.Maksuhaldur on märkinud, et lõpetab X OÜ vastu suunatud täitetoimingud, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui isik on esitanud tagatise. Samuti on maksuhaldur näidanud ära tagatissumma või deposiiti kantava summa suuruse.
12.Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.