Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Daimar Liiv
Määruse tegemise aeg ja koht
11. november 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2593
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ege-Lii Luik Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X (sündinud xx xx xxxx), esindaja Indrek Västrik
Resolutsioon
Jätta rahuldamata PPA taotlus X (sündinud xx xx xxxx) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 11. jaanuar 2022 (k.a).
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
otsus). Otsusega loeti isiku rahvusvahelise kaitse taotlus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning tehti VRKS § 20 lg 2 alusel otsus taotluse tagasilükkamise kohta. PPA hinnangul oli isiku taotlus selgelt põhjendamatu VRKS § 20 ́1 p 2 ja 3 alusel. Otsusega tehti isikule väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 7 ́2 lg 2 p 1, 2, 3 alusel sundtäidetav ettekirjutus lahkumiseks Iraagi Vabariiki ning VSS § 7 ́4 lg 2 alusel kohaldati Schengenisse sissesõidukeeld 5 aastaks. Otsus edastati KPK-sse ning tutvustati isikule allkirja vastu 21.09.2021. VRKS § 25 ́1 lg 1 ja VSS § 13 lg 3 kohaselt võis otsust vaidlustada Tallinna Halduskohtus 10 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemise päevast. Isik esitas Tallinna Halduskohtusse vaide 08.10.2021. 09.11.2021 kell 16.00 jõudis PPA-ni Tallinna Halduskohtu 08.11.2021 kohtumäärus haldusasjas nr 3-21-2288, millega kohus jättis isiku kaebuse tähtaja ennistamise taotluse osas rahuldamata ning lõpetas haldusasja menetluse. VRKS § 3 ́1 lg 1 p 1 kohaselt loetakse lõplikuks otsuseks PPA otsust, mis on tehtud taotluse tagasilükkamise kohta , mida ei ole kaebetähtajal halduskohtus vaidlustatud. Kuna Tallinna Halduskohus ei ennistanud isiku kaebust, loeti otsus nr 7002110046-1 VRKS-i mõistes lõplikuks otsuseks. Seoses lõpliku otsusega muutus isiku staatus rahvusvahelisekaitse taotlejast Eestis seadusliku aluseta viibivaks välismaalaseks (edaspidi illegaal). X puudub välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 43 kohane seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks, samuti puuduvad väljasaatmiseks vajalikud dokumendid, ta ei ole kaasa aidanud oma dokumentide hankimisele ja isiku suhtes esineb põgenemisoht pidas PPA 09.11.2021 kell 16.00 isiku VSS §§ 19, 15 lg 1, 2 p 1, 2 ja 3 alusel 48 tunniks kinni. Isik väidab, et ta saab aru vaid kurdi-sorani dialektist. Kuna sellist tõlki Eestis ei ole, siis esimene võimalus kinnipidamise protokolli tutvustamiseks ja tõlkimiseks tekkis 10.11.2021 kell 14.00. Isik keeldus kinnipidamise protokolli allkirjastamast, kuna soovis sellega hiljem tutvuda. VSS alusel kinnipidamisel selgitas isik, et temale ei ole Tallinna Halduskohtu 08.11.2021 määrusest nr 3-21-2288 teadlik. PPA tutvustas isikule määruse resolutsiooni osa, kuid selgitas, et sisu osas tuleb isikul pöörduda oma esindaja poole. PPA selgitas isikule, et tal on õigus halduskohtu määruse peale kaebus esitada ning juhul kui ringkonnakohus peaks ennistama isiku esialgse kaebuse, siis kuni lõpliku otsuseni peatub illegaali staatus ja väljasaatmisemenetlus ning jätkub rahvusvahelise kaitse menetlus. Tehniliste probleemide tõttu ei saanud genereerida nõuetele vastavat küsitluse protokolli. PPA vormistas küsitluse Wordi dokumendina. Isik leidis, et temaga käitutakse nagu looma ning ta ei vastanud esitatud küsimustele. PPA kasutas ankeedis isiku poolt varasemalt rahvusvahelise kaitse taotlemise käigus avaldatud andmeid, kuna 26.06.2021 kinnitas isik oma allkirjaga, et kaitse taotleja ankeedis esitatud andmed on õiged. Allkirjaga isik ka kinnitas, et saab aru, et valeandmete esitamine karistatav.
VSS § 68 p 8 kohasealt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. PPA pidas isiku 25.06.2021 kell 18:50 kinni VSS § 15 lg 2 p 1, 2 ja 3 alusel 48 tunniks kinni. Kell 22:50 esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse ning isiku kinnipidamine vormistati ümber ning jätkati isiku kinnipidamist VRKS § 36 ́1 lg 2 p-de 1, 2, 3, 4 ja 5 alusel. 10.09.2021 koostati RVK tagasilükkamise otsus, mis jõustus 08.11.2021 ning selle tulemusena ei saanud isik õigust Eestis viibida. PPA arvestab, et pärast kinnipidamist esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid leiab, et seda tehti kinnipidamise ja väljasaatmise takistamiseks. Seda järeldab PPA isiku varasemast käitumisest. Isik sõnade kohaselt kasutas ta Iraagist lahkumiseks ning Iraani ja sealt Venemaale sisenemiseks vahendajate abi. Samas on PPA hinnanud, et isik ütlused ei ole eluliselt usutavad. Samuti ei osanud isik esmasel kinnipidamisel nimetada sihtriiki kuhu ta soovis jõuda. Hiljem on isik väitud, et tema sihtriigiks oli Eesti, kuna siin on vähe kurde. Kuna isiku ütlustes ei ole olnud järjepidevust, siis on PPA-l alus kahelda, et isiku sihtriik oli tegelikult Eesti Vabariik. PPA-l on alus arvata, et vabaduses viibides võib isik lahkuda talle sobivasse Schengeni liikmesriiki. PPA arvestab seda, et ka varasemalt ei ole ebaseaduslikku piiriületamist takistanud dokumentide puudumine. Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise piiri ületas isik jalgsi ning ebaseaduslikult ning tal puudus kodakondsusjärgse riigi pass. PPA leiab, et isiku käitus selliselt, et raskendada enda tuvastamist ja takistada enda väljasaatmist. PPA on veendumusel, et vabaduses viibides hakkaks isik kõrvale hoiduma lahkuks talle sobivasse Euroopa riiki. PPA hinnangul esineb isiku suhtes ka VSS § 15 lg 2 p 2 sätestatud kinnipidamise alus. Isik keeldus küsitlemisel igasugusest koostööst. Tema koostööst keeldumine raskendab isiku tuvastamist ja väljasaatmise täide viimist. Tallinna Ringkonnakohus määruses 3-18-2018 (p-d 2 ja 9) on kaasaaitamiskohustusena käsitanud muu hulgas kohustust anda väljasaatmist täideviivatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi ning aidata kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele (VSS § 264 lg 1 p-d 1 ja 3). Olukorras, kus isik keeldub koostöös, tuleb hinnata, et isik ei täida kaasaaitamise kohtustust. PPA leiab, et kaasaaitamiskohustuse mittetäitmisega takistab isik oma väljasaatmist. PPA hinnangul ei ole isiku väljasaatmine perspektiivituks. PPA on RVK tagasilükkamise otsuses hinnanud, et Iraagis puudub oht isiku elule. PPA hinnangul esineb isiku suhtes ka VSS § 15 lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus. Käesoleval ajal puuduvad isikul isikut tõendavad dokumendid, mistõttu ei ole võimalik tema väljasaatmine lõpule viia. Isik on PPA-le esitanud koopia enda isikutunnistusest, mille alusel on PPA-l võimalik taotleda isiku Iraagist ajutist reisidokumenti. Kuna isik keeldus küsitlusel koostöös, siis PPA-l puudub alus arvata, et isik iseseisvalt hakkaks endale dokumenti taotlema. Isikul puuduvad Eestis elu- ja töökoht, sotsiaalsed sidemed ja piisavad rahalised vahendid toimetulekuks. Antud punkti hindab PPA kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lõikega 1 (RK 3-3-1-24-17 p 11). Tulenevalt varasemast käitumisest on PPA-l alus arvata, et vabaduses viibides ja soodsamate tingimuste ilmnemisel, hakkab isik kõrvale hoiduma väljasaatmisest ega pruugi enam teha koostööd PPA-ga dokumentide hankimisel. Dokumendi puudumine ei ole varasemalt takistanud isikul erinevate riikide vahel reisimist. Tallinna Ringkonnakohus on 31.01.2020 määruses haldusasjas nr 3-19-1274 leidnud ka, et „Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks ei piisa ainuüksi asjaolust, et nende kohaldamine oleks objektiivselt võimalik, vaid leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine peaks olema efektiivne – see peaks eesmärgipäraselt tagama ka lahkumiskohustuse täitmise. Teisisõnu ei oleks isiku kinnipidamine proportsionaalne eelkõige juhul, kui sama eesmärki (st lahkumiskohustuse täitmist) oleks sama tõhusalt võimalik saavutada ka leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisega.“ PPA on seisukohal, et VSS § 10 lg 2 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed ei ole käesoleval juhul piisavad ega taga eesmärki,
milleks on isiku kättesaadavuse tagamine kuni väljasaatmismenetluse lõpule viimiseni. Isik on keeldunud koostööst ning seetõttu puudub ka arvamus, et isik hakkaks täitma järelevalvemeetmeid. Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid kogumis, leiab PPA, et X paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend isiku dokumenteerimiseks ja väljasaatmise tagamiseks tema päritoluriiki. PPA-le teadaolevalt ei ole isikul selliseid terviseprobleeme, mis ei võimaldaks tema kinnipidamist kinnipidamiskeskuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.