3-21-1529 S.A.i kaebus Tallinna Ülikooli kaitsmiskomisjoni 26.05.2021 otsuse ja 08.06.2021 vaideotsuse tühistamiseks, kohustamiseks kaebaja lõputööd uuesti hindama, alternatiivina võimaldama kaebajal lõputööd uuesti esitada ja kaitsta Kaebaja: S.A. Vastustaja: Tallinna Ülikool, lepingulised esindajad vandeadvokaat Merli Mäesalu, vandeadvokaat Triin Kaurov
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus, digitoimik
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Piirata kaebaja õigust tutvuda haldusasja toimiku järgmise dokumendiga: vastustaja 22.10.2021 menetlusdokumendi lisa 2 (26.05.2021 kaitsmisprotokoll).
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.11.2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.S.A.i (edaspidi kaebaja) kaitses 2019. aastal Tallinna Ülikoolis magistritööd (edaspidi lõputöö) teemal Andekad õpilased tavakoolis – väljakutse haridussüsteemile. Kaitsmiskomisjon (edaspidi komisjon) hindas lõputööd hindele F. Kaebaja esitas hindamise peale vaide, mille Tallinna Ülikool jättis rahuldamata. Kaebaja kaitses 26.05.2021 Tallinna Ülikoolis sama lõputööd. Komisjon hindas lõputööd hindega F. Kaebaja esitas 31.05.2021 vaide, milles leidis, et lõputöö hindamine ei olnud läbipaistev ega erapooletu, kaitsekomisjon tegi tööd hinnates kaalutlusvigu, töö vastab kõrgemale hindele kui F.
2.Tallinna Ülikool (edaspidi vastustaja) jättis 08.06.2021 vaide rahuldamata. Vaideotsuse aluseks oli vaidekomisjoni põhjendused, miks lõputöö ei vastanud miinimumnõuetele. Teoreetiline osa – teoreetilises osas on mitmeid alapeatükke, mida pole empiirilise uuringu ega arutelu käigus käsitletud, jääb ebaselgeks nende vajalikkus ja seos uurimisprobleemiga; kasutatud on valdavalt eestikeelseid ja mitteakadeemilisi allikaid, mõni alapeatükk baseerub valdavalt ühel allikal, mitte allikate läbimõeldud analüüsil ja sünteesil, lubamatult palju on vahendatud viitamist. Metoodika osa – andmekogumise ja -analüüsi meetodit ning analüüsi protsessi on kirjeldatud vähesel määral; ebaselgeks jääb valim – kes sinna kuuluvad, kuidas on operatsionaliseeritud andekuse käsitlus valimisse kaasamisel, kas valimisse kuulub kool või on vastajaks kooliga seotud isik (ja kui jah, siis kes). Uurimistulemused – uurimistulemused on esitatud intervjuude struktuuri järgiva ümberjutustusena, ülemääraselt on kasutatud tsitaate, puudulik on autori poolne analüüs. Arutelu ja järeldused – arutelu on pinnapealne ning see ei põhine piisavalt analüüsi tulemustel; seostatus teoreetilise osa, uurimisprobleemi ja uurimisküsimustega on puudulik; arutelu ja järeldused sisaldavad autori subjektiivseid arvamusi ja veendumusi, mis ei tulene käesoleva uurimistöö tulemustest; soovitused praktikaks on arusaamatud; järelduses puuduvad uurimistöö piirangud. Viitamine, keelekasutus ja vormistamine – viitamises esineb hulgaliselt vormistusvigu ja see ei vasta miinimumnõuetele; töö stiil ja keelekasutus ei ole akadeemiline, see sisaldab autori subjektiivseid arvamusi ja veendumusi, mida ei ole toetatud viidetega kirjandusallikatele; esineb terveid lõike mis ei ole autori enda mõtted, kuid millel puudub viide; kasutatud kirjandusallikate loetelu vormistus ei ole korrektne; puudub tabelite ja jooniste loetelu ning nende numeratsioon on arusaamatu (ei ole läbiv, vaid täiesti jagunedes veel omakorda töö põhiosa ja lisade vahel; akadeemilisele tööle sobimatu on töö koormamine paljude lisadega, milles sisalduv info peaks olema kajastatud töö põhiosas (tulemused) või mille vajalikkus jääb arusaamatuks, olles valdavalt referatiivset laadi (viidatud teoreetilises osas). Vaidekomisjon ei nõustunud etteheitega hindamise erapoolikusele.
3.Tallinna Halduskohus (edaspidi kohus) võttis 09.07.2021 menetlusse kaebaja kaebuse järgmistes nõuetes: vastustaja komisjoni 26.05.2021 otsuse ja 08.06.2021 vaideotsuse tühistamiseks, kohustamiseks kaebaja lõputööd uuesti hindama, alternatiivina võimaldama kaebajal lõputööd uuesti esitada ja kaitsta. Vastustaja esitas koos vastusega kaebusele komisjoni kirjalikud põhjendused, mis koostati pärast kaebaja töö hindamist. Kohus määras 29.09.2021
määrusega asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kaebaja esitas 15.10.2021 täiendavad seisukohad.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja esitas tühistamis- ja kohustamisnõuete alusena kaebuses ja kaebuse täienduses (otsuse p-d 9-11) järgmised väited.
5.Kaebaja lõputöö hindamine hindega F on ebaproportsionaalne ja ebaõiglane, sest sellega kaasneb kaebaja eksmatrikuleerimine. Kaebaja õppeainete keskmine hinne on 4,8. Tundub ebausutav, et väga hea õppeedukusega üliõpilane ei suuda kõiki juhendaja soovitusi ja nõuandeid järgides teha minimaalsetele nõuetele vastavat lõputööd.
6.Retsensendi määramisel ei ole välditud huvide konflikti. Kaebaja toob välja retsensent dotsent Leino negatiivse suhtumist temasse. See suhtumine oli juba eelmise kaitsmise ajal.
7.Ülikooli kohustus on tagada lõputöö juhendamine selliselt, et juhendataval oleks võimalik oma tegevusega saavutada soovitud tulemus - lõputöö kaitsmine positiivsele hindele. Kui juhendaja ei ole selgitanud juhendatavale töö puudusi, ei ole juhendataval võimalik neid kõrvaldada. Üliõpilasel, kes on järginud juhendaja soovitusi ja kellele juhendaja ei ole andnud negatiivset tagasisidet, on põhjendatud ootus, et tema töö vastab nõuetele.
8.Lisaks eetikanormidele võib ülikooli käitumine olla vastuolus ka põhiseadusega, mille paragrahv 28 alusel on “lasterikkad pered ja puuetega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all”.
9.Kaitsmiskomisjoni hinnang on koostatud seoses kaebaja poolt halduskohtule kaebuse esitamisega, mistõttu ei ole negatiivset hindamisotsust kaebajale põhjendatud. Lisaks sellele asjaolule on kaitsmise transkriptsiooni ja hindamiskomisjoni hinnangu vahel olulisi sisulisi erinevusi.
10.Lõputöö teema ja juhendaja (sh kaasjuhendajad) kooskõlastab õppekava kuraator ja kinnitab akadeemilise üksuse direktor Tallinna Ülikooli õppekorralduse eeskirja § 27 lg 3 (edaspidi ÕKE). Seetõttu on kaebajal õiguspärane ootus, et lõputöö teema on sobiv. Kaebaja esitas tõendid, mis kinnitavad, et lõputöö teema puutumust sotsiaalpedagoogikaga ja kuuluvust sotsiaalpedagoogika valdkonda. Juhendaja pidas lõputöö teemat sobivaks, kinnitas lõputöö nõuetele vastavust ja lubas selle kaitsmisele (ÕKE § 27 lg 7 p 3). Kaitsmisel negatiivse tulemuse saanud lõputööd on võimalik uuesti kaitsta üks kord kahe semestri jooksul arvates kaitsmise toimumisest tingimusel, et üliõpilast ei eksmatrikuleerita. Komisjonil on õigus teha ettepanekuid, nõuda töö täiendamist, uue teema ja/või juhendaja valimist (Õppekorralduse eeskirja § 27 lg 23). Pärast esimesel kaitsmisel negatiivse tulemuse saamist, ei teinud komisjon kaebajale ettepanekut valida uus teema ja/või uus juhendaja. Kaebaja on seisukohal, et hea halduse põhimõttega ei ole kooskõlas see, et hindamiskomisjon ei tee ettepanekut valida tööle uus teema, kuid heidab teistkordsel kaitsmisel tööle ette puudlikku teemavalikut. Kaebaja sellesisulisele palvele (võimaldada kirjutada lõputöö uuel teemal) vastas instituut eitavalt.
11.Esimesel kaitsmisel tööle negatiivse hinnangu andnud retsensendi kasutamine töö teistkordsel kaitsmisel ei ole õiguspärane. Retsensendi arvamus omab olulist mõju hinde kujunemisel.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
12.Vastustaja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. Otsus ja vaideotsus on õiguspärased ja nõuetekohaselt põhjendatud.
13.Tähtsust ei oma kaebaja viited lõputöö kaitsmisele 2019.a. Seega tuleb kaebaja vastavad tõendid tagastada või jätta arvestamata.
14.Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistriõppekaval reguleerib lõputööde koostamist ja kaitsmist ÕKE § 27 ja Ühiskonnateaduste instituudi nõukogu 24.01.2020 otsusega nr 4 kehtestatud üliõpilastööde koostamise ja kaitsmise juhend (lõputööde juhend). Magistritööde hindamiskriteeriumid on sätestatud juhendi lisas 4. Lõputöö hindamise kohta puudub kirjaliku põhjendamise kohustus. Sellele vaatamata koostas komisjon kirjaliku hinnangu hindamiskriteeriumite lõikes. Töö puudustele juhiti tähelepanu suuliselt kaitsmise käigus, kus toimus ka arutelu. Lisaks selgitas komisjoni esimees kaebajale negatiivset hinnet e-kirja teel.
15.Komisjon hindab lõputööd (ÕKE § 27 lg 19). Hinde kujunemise aluseks on kirjalik lõputöö ja kaitsmisel toimunud akadeemiline diskussioon. Lõputöö hinne kujuneb kaitsmiskomisjonis toimuva arutelu tulemusena. Hindamisel lähtub kaitsmiskomisjon magistritöö hindamiskriteeriumidest. Lisaks sellele võtab kaitsmiskomisjon hindamisel arvesse töö kaitsmist: tulemuste suulist esitlust ning retsensendi, kaitsmiskomisjoni liikmete ja teiste kohalviibijate küsimustele argumenteeritud vastamist (lõputööde juhendi lk 10). Seega teeb komisjon otsuse kollegiaalselt. Retsensendi arvamus ei ole komisjonile siduv. Komisjon ei nõustunud näiteks täielikult retsensendiga, et töö ei seondu üldse sotsiaalpedagoogikaga. Samas leidis kaitsmiskomisjon, et uurimisprobleem on kaitsmisele esitatud magistritöö tekstis ebamäärane ning viis, kuidas see on sõnastatud, paigutab uurimisprobleemi pigem haridusteaduste, mitte aga sotsiaalteaduste valdkonda. Komisjon hindas lõputööd iseseisvalt, sh lähtudes uuendatud lõputööde juhendist: vähenenud oli magistritöö pikkus (12500 sõna +/- 10%). Komisjon ei kõrvutanud magistritööd selle varasema versiooniga. mitmed peatükid esitatud mahu vähendamise eesmärgil töö lisades, mis tegi töö raskesti järgitavaks. Töös ei olnud sisulisi muudatusi: sisuliseks mõistmiseks vajalikud teoreetilised seisukohad olid esitatud töö lisades, töö põhiosas keskenduti aga töö seisukohalt vähemtähtsatele teemadele. Komisjon andis hinnangu töö kvaliteedile tervikuna, mis aga ei olnud komisjoni hinnangul piisav. Lõputöö näitas, et üliõpilane ei olnud omandanud teadustööga seotud pädevusi. Komisjoni hinne lähtub sellest, et kaebaja lõputöö ei vasta paljudele hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele. Samale seisukohale asus vaidekomisjon.
16.Juhendaja hinnangul vastas kaebaja lõputöö magistritöö miinimumnõuetele. Komisjon ei ole aga seotud juhendaja arvamusega. Juhendaja ülesandeks on üliõpilase abistamine ja nõustamine (ÕKE § 27 lg 7). Üliõpilase kohustuseks on esitada nõuetekohaselt vormistatud lõputöö (ÕKE § 27 lg 8) ning tema vastutab lõputöö kvaliteedi eest.
17.Kaebuse esemeks on kaebaja magistritöö hinne, mitte tema eksmatrikuleerimine. Lõputöö hindamisel ei arvestata üliõpilase õpitulemusi ega perekondlikke asjaolusid. Kaebuse ese ei seondu PS §-s 28 nimetatud sotsiaalsete põhiõiguste esemelisega kaitsealaga.
18.Kaebaja lõputöö hindamine viidi läbi nõuetekohaselt ja läbipaistvalt. Kaebaja ei ole esitanud asjaolusid, milles seisneks retsensendi väidetav huvide konflikt või taandamise alus haldusmenetluse seadustiku § 10 lg 1 või ÕKE § 27 lg 16 mõttes. Sama retsensendi määramisega ei ole rikutud kehtivaid reegleid ega erapooletuse nõuet. Retsensioon on koostatud nõuetekohaselt ning selles on antud hinnang töö kõikidele osadele, retsensioon ei sisaldanud ettepanekut kaebaja hinde osas.
19.Akadeemiline diskussioon ei mõjutanud tervikhinnangut tööle. Mitmetele esitatud probleemidele ei osanud kaebaja adekvaatselt vastata. Näiteks uurimistöö metoodikat puudutav küsimus - kuidas moodustati antud uurimistöö raames valim ning milliste objektiivsete kriteeriumide alusel õpilasi ning lapsevanemaid valimisse värvati - jäi kaebaja jaoks arusaamatuks ning jäi mulje, et ta ei olnud sellele küsimusele tööd koostades mõelnud. Kui valimi aluseks on autori subjektiivne hinnang, on uurimuse tulemuste tõlgendamine väga küsitav. Töö teoreetilise osa ja analüüsi puudusi põhjendas kaebaja muutunud magistritöö nõuetega seoses (mahupiirang), toomata välja ühtki sisulist põhjendust. Kaebaja diskussioon kaitsmiskomisjoni liikmetega tõi välja mitmed põhimõttelised puudujäägid üliõpilase teadmistes teadusliku uurimistöö läbiviimise ning selle tulemuste esitamise osas.
20.Vastustaja ei ole väitnud, et andekate laste toetamise teema ei kuulu üldse sotsiaalpedagoogika valdkonda, vaid seda, et uurimisprobleem on kaitsmisele esitatud magistritöö tekstis ebamäärane ning viis, kuidas see on sõnastatud, paigutab uurimisprobleemi pigem haridusteaduste, mitte aga sotsiaalteaduste valdkonda (22.10.2021 menetlusdokument, lk 5).
21.Vastustaja esitas tõendina 26.05.2021 kaitsmisprotokolli ja taotles HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 ja 3 alusel piirata kaebaja õigust tutvuda allkirjastatud protokolliga. Protokoll sisaldab lisaks kaebaja hindele teiste üliõpilaste hindeid, mis on isikuandmed. Teiste isikute hinnete avalikustamine kahjustaks nende eraelu puutumatust (AvTS § 35 lg 1 p 12). Vastustaja leiab, et teiste üliõpilaste hindeid puudutav teave ei ole vaidluse eset arvestades kaebajale vajalik enda õiguste kaitsmiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
22.Hindamisotsuse olemusliku eripära tõttu ei pea sellistele otsustustele laiendama põhjendamisnõudeid haldusmenetluse seaduse tavapärases tähenduses. Õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda ülikooli enda poolt kehtestatud normidest ning väljakujunenud akadeemilistest tavadest. Hindamisotsuste sisuline kontroll on võimalik piiratud ulatuses. Õppejõududel on kindlaksmääratud kriteeriumite ulatuses seega oluline otsustusruum (Riigikohtu 04.03.2013 otsus asjas nr 3-3-1-68-12, p 22, 24). Eelnevast tulenevalt saab kohus asja lahendamisel kontrollida eelkõige seda, kas hindamisel on järgitud hindamiskriteeriume.
23.Lõputöö hindamisotsuse tegemist ja selle vaidlustamist reguleerib ÕKE (kättesaadav https://www.tlu.ee/sites/default/files/%C3%95ppeosakond/%C3%95ppeinfo/OKE_23_08_202 1.pdf).
24.Lõputöö hindamiskriteeriumid on määratletud lõputööde juhendi lisas 4 (vastus kaebusele, lisa 9). Hinde F kirjeldus on järgmine. Teemavalik ja probleemipüstitus Uurimisprobleem ei ole tuvastatav ja/või ei ole seotud sotsiaalkaitse valdkonnaga. Uurimisküsimused ei ole tuvastatavad ja/või ei ole seotud teoreetiliste lähtekohtade ja käesoleva uurimuse probleemiseadega. Teoreetiline osa Kasutatud allikad ei ole asjakohased ega akadeemilised ning need ei kata teema olulisi tahke. Allikate kontseptuaalset analüüsi ja sünteesi ei ole esitatud. Teoreetiline osa koosneb peatükkidest ja alapeatükkidest, mille omavaheline seotus ning seotus uurimisprobleemi ja küsimustega on arusaamatu. Teoreetiline osa toob välja erinevaid käsitlusi, kuid nende seos
uurimisprobleemiga on küsitav või puudub. Autori erialaseid teadmised uurimisprobleemist on minimaalsed. Metoodika Andmekogumise meetodid on vähesel määral või üldse mitte kooskõlas uurimisküsimustega. Andmekogumise ja -analüüsi meetodit, valimit ning analüüsi protsessi on kirjeldatud vähesel määral või üldse mitte. Uurimistulemused Uurimistulemuste tõlgendamine ja analüüs on puudulik, tulemuste osas on esineb ülemääraselt tsitaate. Järeldused ei ole tuletatavad läbiviidud analüüsist. Tulemuste esitus on läbimõtlemata. Arutelu ja järeldused Arutelu on pinnapealne, seostatus teoreetilise osa, uurimisprobleemi ja uurimisküsimustega puudulik. Arutelus on esitatud pigem tulemuste kordus. Autori enda intellektuaalne panus on puudulik. Soovitused praktikaks puuduvad või on arusaamatud. Järeldustes puuduvad uurimistöö piirangud. Viitamine, keelekasutus ja vormistamine Viitamine vastab nõutele alla 50%. Tekstis on keelelised ebakorrektsused, hulgaliselt kirjavigu. Töö ei ole akadeemilises väljendusstiilis, vaid kasutab kantseliiti ja slängi. Vormistus ei vasta üliõpilastööde koostamise juhendi nõuetele. Töös esineb plagiaati.
25.Vastustaja poolt kohtule esitatud 08.06.2021 vaideotsus (kaebus, lisa 3) sisaldab põhjendusi hindamiskriteeriumite kaupa: 1) teoreetiline osa 2) metoodika 3) uurimistulemused 4) arutelu ja järeldused 4) viitamine, keelekasutus ja vormistamine. Vaideotsus oli kaebajale kättesaadav enne kohtusse pöördumist. Kaebaja on küll leidnud, et tema lõputöö ei vääri hinnet F, kuid ta ei ole kahtluse alla seadnud vaideotsuse põhjendusi. Vaideotsuse aluseks oli kolmeliikmelise apellatsioonikomisjoni põhjendatud ettepanek jätta vaie rahuldamata (vastus kaebusele, lisa 6). Seega on järgitud vaide lahendamise menetluskorda (ÕKE § 34 lg 2).
26.Komisjon teeb hindamisotsuse kirjaliku lõputöö ja kaitsmisel toimunud akadeemilise diskussiooni tulemusel (ÕKE § 27 lg 19). Järelikult ei näe ülikooli kord ette kohustuslikku kirjalike põhjenduste koostamist. Seega võis komisjon vormistada põhjendused siis, kui sai teada, et kaebaja pöördus kohtu poole. Ka Riigikohus on analoogse vaidluse korral tõdenud, et kui ÕKE ei näe ette kohest põhjendamise kohustust, siis saab põhjendused esitada tagantjärele (Riigikohtu 04.03.2013 otsus asjas nr 3-3-1-68-12, p 22). Kohus ei nõustu kaebajaga, et tema õigusi on rikutud põhjenduste esitamisega kohtumenetluses. Vaideotsuses esitatud lõputöö puudused kattuvad kaitsmiskomisjoni põhjendustega. Lisaks oli kaitsmiskomisjoni esimees esitanud kaebajale 31.05.2021 üldised põhjendused (vastus kaebusele, lisa 10).
27.Kohtule ei nähtu, et komisjon oleks rikkunud menetluskorda või teinud hindamisel vigu, mis tingiksid hindamisotsuse tühistamise. Komisjon on põhjenduste esitamisel lähtunud hindamiskriteeriumitest ning näidanud kriteeriumite kaupa, mis põhjusel ei ole kaebaja lõputöö puhul miinimumnõuded täidetud (vastus kaebusele, lisa 4).
Lõputöö hindamise esimeseks kriteeriumiks on teemavalik ja probleemipüstitus. Kaitsmiskomisjon ei näinud lõputöö peamise probleemina teemavaliku seotust sotsiaalpedagoogikaga. Kriitika on uurimisprobleemi ja uurimistulemuste osas. Töö keskendub ühe piirkonna koolidele ning on seega väga kitsas. Sellise kitsa eesmärgi juures on kindlasti vajalik näidata, kuidas on need uurimistulemused olulised sotsiaalkaitse (sh. sotsiaalpedagoogika) valdkonnale laiemalt. Seda töös kahjuks tehtud ei ole. Uurimuse eesmärk peaks olema probleemi lahendusele kaasaaitamine. Aga kuna probleem valgub laiali, on ka töö eesmärk sellisena küsitav. Seega on kaebaja etteheide põhjendamatult keskendunud lõputöö teema kinnitamisele ja teema puutumusele sotsiaalpedagoogikaga.
28.Kaebaja on enamuse oma väidete kinnituseks esitanud tõendid. Arusaama, et esitatud väiteid tuleb tõendada, kinnitab kaebaja tegevus kaebuse ja kaebuse täienduse lisade esitamisel. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja on teadlikult jätnud tõendamata järgmise väite: kaitsmise transkriptsiooni ja hindamiskomisjoni põhjenduste vahel on olulisi sisulisi erinevusi. Kohus jätab selle väite tähelepanuta.
29.Kohus nõustub vastustajaga, et juhendaja kinnitus lubada lõputöö kaitsmisele ei saa automaatselt kaasa tuua komisjoni poolset positiivset hinnet. Hinde kujunemise aluseks on lisaks lõputööle kaitsmisel toimunud akadeemiline diskussioon (ÕKE § 27 lg 19). Komisjon on lõputöö kaitsemise alusel toonud välja järgmised puudused. Akadeemilise diskussiooni käigus palus retsensent üliõpilasel selgitada, milles seisneb antud töö uurimisprobleem ning põhjendada, kuidas see on seotud sotsiaalpedagoogika valdkonnaga. Vestlusest nähtus, et üliõpilane oli selleks küsimuseks valmistunud, ometi oli tema selgitus uurimisprobleemi osas laialivalguv. Akadeemilise diskussiooni ajal palusid komisjoni liikmed S.A.il selgitada, milline oli tema uurimistöö teoreetiline raamistik ning millised olid põhimõisted, mis uurimistööd suunasid. Üliõpilase vastus jäi siin laialivalguvaks. Valimi moodustamise põhimõtetel peatus retsensent ka akadeemilise diskussiooni käigus, paludes üliõpilasel selgitada, milliste objektiivsete kriteeriumide alusel lapsi ning lapsevanemaid valimisse värvati. See küsimus jäi üliõpilase jaoks arusaamatuks ning jäi mulje, et ta ei olnud sellele küsimusele tööd koostades mõelnud. Hoolimata teiste komisjoni liikmete täiendavatest selgitustest, ei suutnud üliõpilane sellele küsimusele adekvaatselt vastata ning seega jäi valimi moodustamise protsess komisjoni liikmete jaoks arusaamatuks. Ka akadeemilise diskussiooni käigus ei suutnud S.A. adekvaatselt selgitada, kuidas ta tulemuste osas esitatud teemad välja töötas ja millise loogika alusel organiseeris andmete esitluse nende teemade sees. Akadeemilise diskussiooni käigus vastas S.A. küsimusele töö tulemuste osa tsitaatide rohkuse ja tõlgenduse vähesuse osas taas viitega magistritöö muutunud mahule, toomata välja sisulist põhjendust sellisele tulemuste esitamise viisile.
30.Huvide konflikt tähendab, et esinevad asjaolud, mis välistavad objektiivse hindamise. Kaebaja ei ole näidanud, milles seisneb retsensendi puhul huvide konflikt. Samuti ei ole kaebaja näidanud, et retsensendil oli mõjuvõim komisjoni liikmete üle. Kuna
sellist asjaolu ei ilmnenud, siis puudub alus väita, et komisjon ei tegutsenud erapooletult. Kaebaja väide, et sama retsensent ei või lõputööd selle teistkordsel kaitsmisel retsenseerida, ei põhine ÕKE-l. Kohus ei nõustu kaebajaga, et komisjoni esimehe 31.05.2021 e-kirjast nähtub, et komisjoni otsus sõltus retsensendi arvamusest. Komisjoni esimehe sõnakasutus otsuse tegemisel sai määravaks nii retsensendi poolt välja toodud puudused töös kui ka kõigi teiste komisjoniliikmete hinnangud näitab seda, et komisjon nõustus puudustega, millele retsensent viitas.
31.Pärast esimest ebaõnnestunud kaitsmist on komisjonil õigus, aga mitte kohustus teha ettepanek valida uus teema ja/või juhendaja (ÕKE § 27 lg 23). Kaebaja ei ole tõendanud, et ta esitas vastustajale taotluse kirjutada lõputöö uuel teemal, millest vastustaja keeldus.
32.Lõputöö hindamine on eraldiseisev hindamine. Seega ei oma hindamisotsuse õiguspärasuse hindamisel tähendust, millised on kaebaja ülejäänud õpitulemused.
33.Vaidluse esemeks on 26.05.2021 hindamisotsuse õiguspärasus. Seetõttu ei ole asjakohane hinnata kaebaja väiteid seoses tema eksmatrikuleerimisega ning selle põhiseadusele vastavusega. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja väited 2019.a toimunud hindamise osas ning arvestamata vastavad tõendid (HKMS § 62 lg 6).
34.Kokkuvõtvalt tuleb otsuse ja vaideotsuse tühistamise nõue jätta rahuldamata. Seetõttu ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks.
35.Kohus lahendab otsusega menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Vastustaja esitas tõendina 26.05.2021 kaitsmisprotokolli ja taotles HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 ja 3 alusel piirata kaebaja õigust tutvuda allkirjastatud protokolliga. Kohus nõustub, et protokoll sisaldab lisaks kaebaja hindele teiste üliõpilaste hindeid, mis on isikuandmed. Teiste isikute hinnete avalikustamine kahjustaks nende eraelu puutumatust (AvTS § 35 lg 1 p 12). Tõendil ei ole määravat tähendust kaebuse lahendamise seisukohast. Seetõttu ei ole teiste üliõpilaste hindeid puudutav teave kaebajale vajalik tema õiguste kaitsmiseks.
36.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust (HKMS § 109 lg 1). Eeltoodust tulenevalt jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.