Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-20-1194 29. oktoober 2021 Maria Lõbus CC kaebus Sotsiaalkindlustusameti 9. aprilli 2020. a otsuse nr P26O2020-52662 ja 13. mai 2020. a vaideotsuse nr 8-3/116262 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks lahendada kaebaja taotlus uuesti Kaebaja – CC, esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Madis Kotsar Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebaja vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata. Jätta kaebus rahuldamata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Rahuldada osaliselt vandeadvokaat Indrek Västriku taotlus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks ning määrata tema poolt Osaühingu Advokaadibüroo Valdma & Partnerid kaudu haldusasjas nr 3-20-1194 osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 201,60 eurot (sisaldab käibemaksu).
5.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 29. november 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).
3-20-1194 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.CC (kaebaja) esitas 28. veebruaril 2020 taotluse puude raskusastme tuvastamiseks ja puudega tööealise inimese sotsiaaltoetuse saamiseks.
2.Sotsiaalkindlustusameti (vastustaja või SKA) 9. aprilli 2020. a otsusega nr P26O-202052662 ei tuvastatud kaebajal puude raskusastet ega määratud puudega tööealise inimese toetust.
3.Kaebaja esitas vastustaja 9. aprilli 2020. a otsuse peale vaide, mille vastustaja jättis 13. mai 2020. a vaideotsusega nr 8-3/11626-2 rahuldamata.
4.Tartu Halduskohtusse saabus 19. juunil 2020 kaebaja kaebus, mida ta hiljem täiendas. Kaebaja taotles vastustaja 9. aprilli 2020. a otsuse ja 13. mai 2020. a vaideotsuse tühistamist ning vastustaja kohustamist lahendada kaebaja taotlus uuesti.
Kohus võttis 23. detsembri 2020. a määrusega kaebuse menetlusse.
Vastustaja palus 23. veebruari 2021. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata.
Kaebaja esitas 20. septembril 2021 vastustaja vastuse kohta oma seisukoha.
8.Kohus jättis 27. septembri 2021. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse tõendite kogumiseks.
9.Kaebaja esitas 6. oktoobril 2021 vastuväite sellele, et kohus jättis tema tõendite kogumise taotluse rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja 9. aprilli 2020. a otsus ja 13. mai 2020. a vaideotsus on õigusvastased ning tuleb tühistada. Kaebaja leiab, et vastustaja peab tema taotluse uuesti läbi vaatama. Kaebaja põhjendas oma seisukohta järgmiselt. 1) Vastustaja ei ole otsuses lähtunud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) mõttest ja eesmärkidest. Varem on kaebajal korduvalt tuvastatud töövõimetus ja keskmine puude raskusaste ja määratud sotsiaaltoetus. Otsusest ei nähtu selgitusi, kuidas on kaebaja tervislik seisund aja jooksul muutunud sellisel määral, et puudub alus korduvhindamisel puude
3-20-1194 tuvastamiseks. Kaebaja haigusest tingitud piirangud on 2018. a seisundiga võrreldes süvenenud. 2) Otsus on suures osas põhjendamata. Otsuses on küll märgitud õiguslikud alused puude määramata jätmiseks, kuid sellest ei nähtu kaebaja terviseseisundiga piisavat arvestamist. Otsus ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatule. Otsus ei ole proportsionaalne ega kaalutlusvigadeta. 3) PISTS § 23 lõiget 7 ei saa mõista nii, et lubatud ei ole tugineda teistele tõenditele. Otsustamiseks olulised asjaolud tuleb piisava põhjalikkusega välja selgitada eksperdiarvamuses. Vastustaja on ebakohaselt arvestanud kaebaja enda hinnanguga oma terviseseisundile. Kaebaja nimetas põhjalikult oma tervisehäired ja ravimid, mida ta on sunnitud tarvitama seoses haigestumisega ja elukvaliteedi parandamiseks. Vastustaja lähtus otsuse vastuvõtmisel ja kaebaja tervise hindamisel 2018. a andmetest, mis on kajastatud kaebaja perearsti Stanislav Fetisovi poolt digiloos. Kuna andmed olid puudulikud, siis nende andmete põhjal ei olnud võimalik kaebaja taotlust lahendada. Seega on kaheldav, kas vastustaja on otsuse tegemisel arvesse võtnud kõiki olulisi asjaolusid, sh kaebaja kõrvalabi vajadust. Täiendavat teavet vastustaja enne otsuse tegemist ei kogunud. Enne haldusakti andmist on vastustaja jätnud välja selgitamata menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ning ei kogunud tõendeid oma algatusel vaatamata sellele, et selline vajadus oli. 4) Keskmise puude puhul vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas (PISTS § 2 lõike 11 punkt 3). Kõrvalabi ja juhendamise mõisteid on selgitatud PISTS § 2 lõikes 2. 5) Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (edaspidi määrus nr 18) § 2 punktis 7 sätestatud erijuhtumi esinemist pole otsuses nõuetekohaselt kontrollitud. 6) Töötukassa tellitud ekspertiisi kohaselt on kaebajale liikumise valdkonnas antud koguskoor 2. Leiti, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Nimetatud skoor saaks olla aluseks puude raskusastme määramisele (määruse nr 18 § 6 lõige 6 ‒ kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu keskmine üle 2, tuvastatakse keskmine puue). Otsuses ei ole käsitletud Töötukassa tellitud ekspertiisi, mille kohaselt kaebajale oleks tulnud puue määrata, ega ole põhjendatud, miks nimetatud ekspertiisi ei peaks aluseks võtma. 7) Asta Pärli ekspertiisi kohaselt on tuvastatud erinevad punktiväärtused liikumise valdkonnas, piirangu raskusastme kohta vastust ei ole antud. Vaidemenetluse käigus ekspertarst-metoodik Meris Tammikult tellitud arvamuse kohaselt ei esine kaebajal puuet põhjustavaid piiranguid üheski valdkonnas. Põhjendusi, mille alusel ekspert järeldusteni jõudis, arvamuses esitatud ei ole.
11.Vastustaja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja põhjendas oma seisukohta järgmiselt. 1) Vastustaja ei pidanud lähtuma Töötukassa ekspertiisist, vaid võis teostada omapoolse ekspertiisi puude raskusastme tuvastamiseks, kaasates arstiõppe läbinud isiku.
3-20-1194 2) Ekspertarst A. Pärli hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,33. Määruse nr 18 § 6 lõike 6 punkti 1 kohaselt peab liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine. 3) Ekspertarst A. Pärli hindas kaebajal käelise tegevuse valdkonna võtmetegevust „käte sirutamine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub), võtmetegevust „asjade ülestõstmine ja liigutamine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) ning võtmetegevust „käteosavus“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Kaebajal on käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,33. Määruse nr 18 § 6 lõike 6 punkti 1 kohaselt peab käelise tegevuse valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine. 4) Ekspertarst A. Pärli ei tuvastanud kaebajal piiranguid järgmiste valdkondade võtmetegevustes: suhtlemine (nägemine, kuulmine, kõnelemine); teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste elluviimine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; inimestevaheline lävimine ja suhted. 5) Ekspertarst A. Pärli on ekspertiisi kokkuvõttes märkinud järgmist. Kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on toitumishaigused ning dorsopaatiad. Kaebajal on ülekaalu, koormustaluvuse alanemise, aeglase kõnnaku, paremasse jalga kiirguvate seljavalude ja jalgade tundlikkusehäirete tõttu raskendatud pikemate vahemaade läbimine, erinevatel tasapindadel liikumine ning pikemaajalisem istumine ja seismine. Treppidest käies peab toetuma käsipuule, taastumiseks vajab puhkepause. Kehaasendi muutmisel on vajalik toetuspind, päeva jooksul esineb väsimustunne. Kaebajal on labakäte ja sõrmede tundlikkuse häirete tõttu piiratud esemete tõstmine ja kandmine ning täppisliigutuste tegemine. Igapäevaelu toimingutega on iseseisvalt toimetulev ja esinevad piirangud puuet ei põhjusta. Arvamuse andmisel on arvesse võetud perearsti, endokrinoloogi, kardioloogi ja neuroloogi sissekandeid kaebaja terviselukku. 6) Vaidemenetluses nõustus ekspertarst M. Tammik A. Pärli järeldustega. M. Tammik märkis, et terviseandmete alusel ei esine kaebajal puuet põhjustavaid piiranguid üheski valdkonnas. Liigub iseseisvalt ja kõrvalabita, esinevate haigusseisundite osas saab ravi, millega seisund ohjatud. Suurenenud ravi, ravimite või arstivisiitide vajadus ei ole aluseks puude tuvastamisele. 7) Iga taotluse menetlemisel, kui ekspertarst hindab isiku tegutsemisvõimet valdkondade kaupa ning valdkonniti on piirangud vähe väljendunud või ei vasta puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele, kontrollib ekspertarst alati seda, kas isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on terviseseisundi ning keskkondlike ja suhtumuslike takistuste koosmõju tulemusena piiratud või mitte. Praegusel juhul kaebajal esinevate tervisehäirete koosmõju ei takista tal igapäevategevusi ja osalemist ühiskonnaelus määral, mis õigustaks puude raskusastme tuvastamist. Taotleja ei vaja mõne põhitegevuse juures püsivalt teise inimese abi ja ta saab iseseisvalt hakkama ühiskonnas. Kaebaja on ka vaides öelnud, et praegu ta veel suudab hoolitseda pereliikmete eest ja ise kõrvalist abi ei vaja.
3-20-1194 8) Võrdlus varasema puude raskusaste tuvastamise otsusega ei ole asjakohane, olenemata asjaolust, et ka selle otsuse aluseks oli sama metoodika. Puude raskusastme tuvastamine saab tugineda üksnes aktuaalsetele andmetele ja hinnangutele, mitte varasematele järeldustele. 9) Taotleja enda hinnangut kõrvutab ekspertarst terviseandmetest ja muudest dokumentaalsetest tõenditest nähtuvaga, et selgitada välja, kas taotleja väidetel on alust või mitte. Taotleja hinnangud terviseseisundile ei ole kindlasti ülimuslikud terviseandmete ees ehk kui terviseandmed ei kinnita taotleja hinnanguid oma seisundile, siis üksnes taotleja hinnangute põhjal puude raskusastet ei tuvastata. 10)
Otsuse tegemisel võeti arvesse tervise infosüsteemi andmed 2020. aasta seisuga.
11) Kõrvalabi, juhendamine ja järelevalve PISTS § 2 lõike 11 punkti 3 ja lõike 2 kontekstis on kohaldatav kuni 16-aastastele lastele ja vanaduspensioniealistele. Praegusel juhul käib vaidlus tööealise isiku puude raskusastme tuvastamise menetluse üle ning seega kaebaja loetletud paragrahvid sellele vaidlusele ei kohaldu. Tööealise puhul kohaldatakse PISTS § 2 lõiget 21. 12) Taotleja peab esitama kõik andmed, mis tal olemas on ja mis tema tervislikku seisundit ja hakkamasaamist võiksid puudutada. Kui taotleja neid ei esita, siis lisaks tervise infosüsteemis (TIS) olemasolevatele andmetele SKA enam lisaandmeid ei kogu ja eeldus ongi see, et inimene on esitanud kõik dokumendid, mis tal olemas on. Samuti on eeldus, et TIS-i on sisse kantud kõik info, mis seal isiku terviseseisundi kohta olema peab. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis oleks välja selgitamata jäänud, või tõendeid, mida oleks pidanud veel arvestama.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
12.Kaebaja esitas kaebuses taotluse tõendite kogumiseks. Kaebaja palus, et kohus teeks päringu kaebaja perearstile S. Fetisovile ja kohustaks teda väljastama järgmise teabe: kaebaja diagnoosid; ravimite nimekiri; kaebaja tervise üldine kirjeldus ja dünaamika; raviva eriarsti andmed ja nende ja perearsti külastamise sagedus; kirjalik selgitus, kas vastustaja pöördus perearsti poole täiendavate andmete väljaselgitamiseks; millal kanti üle varem puudunud andmed kaebaja digilukku. Kohus jättis 27. septembri 2021. a määruses selle taotluse rahuldamata ning selgitas, miks ta kaebaja taotlust põhjendatuks ei pea. Kaebaja esitas
6.oktoobril 2021 vastuväite tema taotluse rahuldamata jätmisele ning märkis, et taotlus on kaebuses esitatud põhjustel põhjendatud. Rohkem kaebaja oma vastuväidet ei põhjendanud. Kohus jääb 27. septembri 2021. a määruses väljendatud seisukohtade juurde ega korda neid. Kohus jätab kaebaja vastuväite rahuldamata.
13.Vaidlus käib vastustaja 9. aprilli 2020. a otsuse ja 13. mai 2020. a vaideotsuse õiguspärasuse üle. Vastustaja leidis viidatud otsuses ja vaideotsuses, et puudub alus kaebajal puude raskusastme tuvastamiseks. Kaebaja sellega ei nõustu.
14.PISTS § 2 lõike 21 kohaselt tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (edaspidi tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue. Tööealiste inimeste puhul sisustatakse puude raskusastmeid järgmiselt: ▪ sügav puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud;
3-20-1194 ▪ ▪
raske puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud; keskmine puue on inimesel, kellel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi.
PISTS § 23 lõige 1 sätestab, et puude raskusastme tuvastab SKA, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid. PISTS § 23 lõike 6 järgi võetakse puude raskusastme tuvastamisel arvesse järgmist: ▪ terviseseisund; ▪ tegevusvõime; ▪ kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest; ▪ kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata; ▪ elukeskkond; ▪ rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused. Määruse nr 18 § 4 lõike 5 järgi annab tööealise inimese puhul arstiõppe läbinud isik arvamuse isikul piirangute esinemise või puudumise kohta järgmiste valdkondade võtmetegevustes: ▪ liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, muud liikumise piirangud; ▪ käeline tegevus – käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja liigutamine, käteosavus, muud käelise tegevuse piirangud; ▪ suhtlemine – nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teiste inimestega suhtlemine, muud suhtlemise piirangud; ▪ teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja põie kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse piirangud; ▪ õppimine ja tegevuste elluviimine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, muud õppimise ja tegevuste elluviimise piirangud; ▪ muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, ohu tajumine, toimetulek muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud; ▪ inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine, olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud. Määruse nr 18 § 4 lõike 6 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid vastavalt sama määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile järgmiste arvväärtustega: ▪ 0 – piirangut ei tuvastatud; ▪ 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; ▪ 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; ▪ 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; ▪ 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
3-20-1194 Määruse nr 18 § 6 lõike 3 kohaselt arvutatakse puude raskusastme tuvastamiseks määruse nr 18 § 4 lõikes 5 nimetatud iga valdkonna (v.a suhtlemine) kohta võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (edaspidi piirangu aritmeetiline keskmine). Määruse nr 18 § 6 lõikest 4 nähtuvalt arvestatakse valdkonnas märgitud muu piirangu raskusaste aritmeetilise keskmise hulka, kui muu piirangu raskusastme arvväärtus on aritmeetilise keskmisega võrdne või sellest suurem. Määruse nr 18 § 6 lõike 6 järgi tuvastatakse puude raskusaste liikumise, käelise tegevuse, suhtlemise, õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkondades esinevate piirangute alusel järgmiselt: ▪ kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2–2,75, esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ja tal tuvastatakse keskmine puude raskusaste; ▪ kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2,76–3,49, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine piiratud ja tal tuvastatakse raske puude raskusaste; ▪ kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või suhtlemise valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 3,5–4, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud ja tal tuvastatakse sügav puude raskusaste.
15.Puude tuvastamisel puudub SKA-l kaalumisruum – kui täidetud on õigusaktides märgitud tingimused, tuleb puue määrata. Haldusmenetluses tuvastatud faktilisi asjaolusid saab halduskohus hinnata ja anda neile haldusorganist erineva õigusliku tähenduse (HKMS § 4 lõiked 1 ja 4). Muu hulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel). Eksperdiarvamus on tõend, mis on halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav. Seetõttu ei ole halduskohus vastustaja otsuse õiguspärasuse kontrollimisel seotud vastustaja või eksperdi tuvastatud faktiliste asjaoludega, vaid võib neid ümber hinnata ning anda neile teistsuguse õigusliku tähenduse. (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 5. septembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-1110, punkt 24 ja Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2020. a otsus asjas nr 3-19-2171, punkt 11.)
16.Vastustaja on 9. aprilli 2020. a otsuses viidanud puude raskusastme tuvastamisega seotud õigusnormidele ja andmetele, mida ta otsuse tegemisel arvesse võttis. Lisaks on vastustaja kirjeldanud, et taotlejal esineb piirang liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas. Samas pole vastustaja selgitanud puude tuvastamise metoodikat ega seda, kuidas metoodikat kaebaja puhul rakendati. Kohtu hinnangul on vastustaja 9. aprilli 2020. a otsus põhjendamispuudustega. Riigikohus selgitas 5. septembril 2019 asjas nr 3-17-1110 tehtud otsuse punktis 18 järgmist. Puude raskusastme tuvastamise otsuse põhjendamiseks piisab sellest, kui SKA selgitab otsuses taotluse esitanud isikule, kuidas kehtestatud metoodikat rakendades tema puhul tulemuseni jõuti. See eeldab paratamatult, et teatud ulatuses tuleb selgitada ka metoodikat. Selgitamine ei tähenda seaduse ja määruste normide kopeerimist haldusaktis, vaid isikule arusaadavaks tegemist. Haldusakti põhjendamine on oluline tagamaks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti.
3-20-1194 Vastustaja on alles 13. mai 2020. a vaideotsuses kaebajale selgitanud puude tuvastamise metoodikat ja seda, kuidas metoodikat kaebaja puhul rakendati.
17.Vastustaja tugines 9. aprilli 2020. a otsuse tegemisel SKA ekspertarsti A. Pärli arvamusele, kes on omakorda tuginenud kaebaja TIS-i andmetele. A. Pärli leidis, et kaebajal esinevad piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades, ent need ei anna siiski alust puude raskusastme tuvastamiseks. Muudes valdkondades ta piiranguid ei tuvastanud. Vaidemenetluses küsis vastustaja arvamust veel ekspertarst M. Tammikult, kes samuti leidis, et terviseandmete alusel ei esine kaebajal puuet põhjustavaid piiranguid üheski valdkonnas. Kohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja vähimalgi määral selgitanud, milliste võtmetegevuste puhul on tema arvates ekspertarst A. Pärli piirangute raskusastmete hindamisel eksinud. Kohus lähtub sellest, mida kaebaja on kirjeldanud SKA-le esitatud taotluses.
18.Kaebaja on taotluses liikumise valdkonna võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ kohta märkinud järgmist: kaebaja ei suuda iseseisvalt ilma raskusteta ringi liikuda ja trepist liikuda; liikumine on takistatud; seljavalu on pidev; ei ole piisavalt õhku, kiiresti tekib väsimus ja nõrkus; kaebaja on sunnitud tihti peatuma ja puhkama; pikemaid vahemaid ei suuda läbida, ei saa hapnikuaparaati kasutada väljas; liigub komistades; liikumistempo on väga aeglane, tõuseb ka vererõhk; koormuse vähendamiseks sõidab bussiga; elab neljandal korrusel, igal trepiastmel vajab puhkepausi viis minutit, peatub ka korruste vahel; ostukottidega ei suuda liikuda trepist üles; liikumisel trepist alla tekib jala- ja seljavalu; tuleb liikuda külg ees, tõmmates jalga jala juurde; alati hoiab käsipuust kinni. Ekspertarst A. Pärli leidis võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ kohta, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on toitumishaigused ja dorsopaatiad. Taotlejal on ülekaalu, koormustaluvuse alanemise, aeglase kõnnaku, paremasse jalga kiirguvate seljavalude ja jalgade tundlikkuse häirete tõttu raskendatud pikemate vahemaade läbimine, erinevatel tasapindadel liikumine ning pikemaajalisem istumine ja seismine. Treppidest käies peab toetuma käsipuule, taastumiseks vajab puhkepause. Kehaasendi muutmisel on vajalik toetuspind, päeva jooksul esineb väsimustunne. A. Pärli hindas võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtuseks 2 ehk mõõdukas piirang. Ekspertarst M. Tammik on märkinud, et kaebaja liigub iseseisvalt ja kõrvalabita, esinevate haigusseisundite osas saab ravi, millega seisund ohjatud. Kohtu hinnangul ei anna asja materjalid alust kahelda ekspertarsti järelduses, et kaebajal esineb võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ puhul mõõdukas piirang (arvväärtus 2), st piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel (vt määruse nr 18 § 4 lõike 6 punkt 3). Asja materjalid ei kinnita, et kaebajal võiks vastava võtmetegevuse osas esineda raskem piirang.
19.Kaebaja on taotluses liikumise valdkonna võtmetegevuse „ohutu ringiliikumine“ kohta märkinud järgmist: kaebaja ei suuda ohutult siseruumides ja väljas ringi liikuda; kaebajal tekib hirm, et ei jõua üle tee minna, kuna liikumistempo on väga aeglane; võib tekkida ootamatult õhupuudus, hapnikuaparaati ei saa väljas kasutada; vajab saatjat, et teise linna sõita, mõnikord sõidab sõbranna koos temaga.
3-20-1194 Ekspertarst A. Pärli leidis võtmetegevuse „ohutu ringiliikumine“ kohta, et kaebajal piirangut ei esine. Ekspertarst M. Tammik on märkinud, et kaebaja liigub iseseisvalt ja kõrvalabita, esinevate haigusseisundite osas saab ravi, millega seisund ohjatud. Kohus osutab, et A. Pärli ei ole absoluutselt põhjendanud, miks ta ei arvesta kaebaja väidetud takistusi võtmetegevuse „ohutu ringiliikumine“ sooritamisel. Kaebaja kirjeldustest ilmneb, et tema aeglase liikumistempo tõttu võib olla teeületamine ohtlik, samuti võib väljas liikumisel ohuteguriks olla ootamatult tekkiv õhupuudus, mille leevendamiseks ette nähtud masinat kaebaja õues kasutada ei saa. Kaebaja terviseandmetest nähtub, et tal on tugev ülekaal, kõrgvererõhktõbi, perioodilised seljavalud, mis kiirguvad jalga, ning koormuse ajal esinev hingeldus. Samas ei tule kaebaja selgitustest välja, et tal esineks sageli teeületamisega päriselt probleeme: kaebaja on viidanud sellele, et ta üksnes kardab, et ei jõua üle tee. Samuti ei tule kaebaja kirjeldusest välja, et teda tabaks ootamatu õhupuudus tihti. Viide sellele, et kaebajaga sõidab mõnikord kaasa sõbranna, annab kohtu arvates tunnistust sellest, et kaebaja võib pigem vajada moraalset tuge kui pidevat füüsilist abi liikumisel. Kaebaja kirjelduse ja terviseandmete põhjal saab järeldada, et rahuliku ja ettevaatliku liikumise korral on kaebaja suurema osa ajast võimeline iseseisvalt ohutult liikuma. Kohtu hinnangul saab kaebaja selgituste ja terviseandmete põhjal järeldada, et kaebajal esineb võtmetegevuse „ohutu ringiliikumine“ osas maksimaalselt kerge piirang (arvväärtus 1), st piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast.
20.Kaebaja on taotluses liikumise valdkonna võtmetegevuse „seismine ja istumine“ kohta märkinud järgmist: kaebaja ei suuda iseseisvalt paigal seista ja ühelt toolilt teisele istuda ilma takistusteta ja valu tundmata; kui valud seljas on tugevad, siis ei suuda kaebaja ilma abita tõusta püsti ja üksinda käia WC-s; seljavalu on pidev, mõnikord haigus ägeneb; igapäevaselt võtab valuvaigisteid; istuda on kergem, kuid istudes peab kehaasendit muutma; seista ei suuda kauem kui 5‒10 minutit; seistes tekib tugev valu seljas; jalad surevad ära; liikumine või tegutsemine seistes või liikudes on takistatud. Ekspertarst A. Pärli leidis võtmetegevuse „seismine ja istumine“ kohta, et kaebajal esinevad väsimus ja seljavalu pikemal seismisel ja istumisel. A. Pärli hindas võtmetegevuse „seismine ja istumine“ arvväärtuseks 2 ehk mõõdukas piirang. Ekspertarst M. Tammik pole võtmetegevust „seismine ja istumine“ käsitlenud. Kohtu hinnangul ei anna asja materjalid alust kahelda A. Pärli järelduses, et kaebajal esineb võtmetegevuse „seismine ja istumine“ puhul mõõdukas piirang (arvväärtus 2). Asja materjalid ei kinnita, et kaebajal võiks vastava võtmetegevuse osas esineda raskem piirang.
21.Seega kui lugeda liikumise valdkonna võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtuseks 2, võtmetegevuse „ohutu ringiliikumine“ arvväärtuseks 1 ja võtmetegevuse „seismine ja istumine“ arvväärtuseks 2, tuleb liikumise valdkonna aritmeetiliseks keskmiseks lugeda 1,67. See ei anna alust puude raskusastme tuvastamiseks.
22.Kaebaja on taotluses käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuse „käte sirutamine“ kohta märkinud järgmist: kaebaja ei suuda ilma probleemideta mõlemat kätt üles sirutada; tihti käed muutuvad tuimaks, üles sirutada saab läbi valu seljas.
3-20-1194 Ekspertarst A. Pärli leidis võtmetegevuse „käte sirutamine“ kohta, et piirangut ei ole kirjeldatud. Ekspertarst M. Tammik pole võtmetegevust „käte sirutamine“ käsitlenud. Kohus osutab, et A. Pärli ei ole absoluutselt põhjendanud, miks ta ei arvesta kaebaja väidetud takistusi võtmetegevuse „käte sirutamine“ sooritamisel. Kaebaja terviseandmed kinnitavad, et kaebajal on perioodilised seljavalud ja karpaaltunneli sündroom ning et kaebaja on kurtnud, et mõnikord tunneb tuimust sõrmedes ja käed surevad. Samas ilmneb kaebaja selgitustest, et aegajalt esinevast käte tuimusest ja seljavalust hoolimata on ta võimeline käsi sirutama ning see tegevus ei ole olulisel määral takistatud. Kohtu hinnangul saab kaebaja selgituste ja terviseandmete põhjal järeldada, et kaebajal esineb võtmetegevuse „käte sirutamine“ osas maksimaalselt kerge piirang (arvväärtus 1).
23.Kaebaja on taotluses käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuse „asjade ülestõstmine ja liigutamine“ kohta märkinud järgmist: kaebaja ei suuda mõlema käega ilma raskusteta asju üles tõsta ja liigutada; kaebaja suudab üles tõsta kuni pooleliitrist vedelikuga täidetud anumat; käed muutuvad tuimaks, asjad kukuvad käest ära (karpaalkanali sündroom); kaebaja võtab esemed kahe käega; kerget objekti kaebaja suudab üles tõsta ja liigutada. Ekspertarst A. Pärli leidis võtmetegevuse „asjade ülestõstmine ja liigutamine“ kohta, et kaebajal on labakäte ja sõrmede tundlikkuse häirete tõttu piiratud esemete tõstmine ja kandmine. A. Pärli hindas võtmetegevuse „asjade ülestõstmine ja liigutamine“ arvväärtuseks 2 ehk mõõdukas piirang. Ekspertarst M. Tammik pole võtmetegevust „asjade ülestõstmine ja liigutamine“ käsitlenud. Kohtu hinnangul ei anna asja materjalid alust kahelda A. Pärli järelduses, et kaebajal esineb võtmetegevuse „asjade ülestõstmine ja liigutamine“ puhul mõõdukas piirang (arvväärtus 2). Asja materjalid ei kinnita, et kaebajal võiks vastava võtmetegevuse osas esineda raskem piirang.
24.Kaebaja on taotluses käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuse „käteosavus“ kohta märkinud järgmist: kaebaja ei suuda ilma raskusteta käsi ja sõrmi kasutada, nt haaramiseks või nuppudele vajutamiseks; peenmotoorika on raskendatud, õmblus- ja parandustöid ei suuda teha; puudub tundlikkus käes; valu käes, külmad käed. Ekspertarst A. Pärli leidis võtmetegevuse „käteosavus“ kohta, et kaebaja terviseandmed kinnitavad kaebaja kirjeldatud piirangute esinemist, ja hindas vastava võtmetegevuse arvväärtuseks 2 ehk mõõdukas piirang. Ekspertarst M. Tammik pole võtmetegevust „käteosavus“ käsitlenud. Kohtu hinnangul ei anna asja materjalid alust kahelda A. Pärli järelduses, et kaebajal esineb võtmetegevuse „käteosavus“ puhul mõõdukas piirang (arvväärtus 2). Asja materjalid ei kinnita, et kaebajal võiks vastava võtmetegevuse osas esineda raskem piirang.
25.Seega kui lugeda käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuse „käte sirutamine“ arvväärtuseks 1, võtmetegevuse „asjade ülestõstmine ja liigutamine“ arvväärtuseks 2 ja
3-20-1194 võtmetegevuse „kätesosavus“ arvväärtuseks 2, tuleb liikumise valdkonna aritmeetiliseks keskmiseks lugeda 1,67. See ei anna alust puude raskusastme tuvastamiseks.
26.Kaebaja on taotluses suhtlemise valdkonna kohta selgitanud järgmist: kaebaja suudab ilma raskusteta teiste inimestega kõneledes ja kirjalikult väljendudes suhelda; kuulmisega probleeme ei ole; kaebaja kasutab luupi. Ekspertarst A. Pärli on hinnanud kõik suhtlemise valdkonna võtmetegevused arvväärtusega 0. Ekspertarst M. Tammik on märkinud, et kaebajal toimus nägemisteravuse uuring märtsis 2018, korrigeeritud nägemine 1,0/1,0 (normis). Kohus nõustub A. Pärli järeldusega, et kaebajal tuleb kõik suhtlemise valdkonna võtmetegevused hinnata arvväärtusega 0. Kaebajal ei ole probleeme kuulmise, kõnelemise ega teiste inimestega suhtlemisega ning abivahendit kasutades ei ole kaebajal ka nägemisega probleeme. Seega suhtlemise valdkond puude raskusastme tuvastamiseks alust ei anna.
27.Kaebaja on taotluses teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna kohta selgitanud järgmist: kaebaja teadvusel püsimine ei ole alati kontrolli all, veresuhkru muutumise ja õhupuuduse ajal toimuvad perioodilised teadvuse hägunemise hood; 28. augustil 2019 oli viimane minestus, vererõhk oli liiga kõrge; kaebaja suudab oma soolt ja põit kontrollida ilma probleemideta; toitu ja jooki paneb suhu väikeste raskustega, käed on tuimad, raske lusikat käes hoida; söömise ja joomise ajal toimuvad spasmid kurgus, tekib köha, mille tõttu vajab aega hingamise taastamiseks. Ekspertarst A. Pärli on hinnanud kõik teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevused arvväärtusega 0. Ekspertarst M. Tammik on märkinud, et kaebaja kõrgvererõhktõbi on raviga ohjatud. Kohus märgib, et kaebaja terviseandmed ei kinnita, et kaebajal esineks ärkvel oleku ajal teadvusel püsimisega probleeme. Kaebaja kinnitusel tal soole ja põie kontrollimisega probleeme pole. Kohus on juba eespool viidanud, et kaebaja terviseandmed kinnitavad, et tal on karpaalkanali sündroom ja mõnikord esinev tuimus kätes. Seda arvestades on leidnud kinnitust kaebaja väide, et tal esineb väikesi raskusi toidu ja joogi suhu panemisel. Küll aga ei kinnita kaebaja terviseandmed seda, et tal võiks esineda raskusi mälumisel ja neelamisel. Kohtu hinnangul esineb kaebajal võtmetegevuse „söömine ja joomine“ teostamisel maksimaalselt kerge piirang (arvväärtus 1). Kohus nõustub, et muude teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuste arvväärtuseks tuleb hinnata 0. Kuna selle valdkonna aritmeetiliseks keskmiseks on 0,33 ((1+0+0)÷3), ei anna see alust puude raskusastme tuvastamiseks.
28.Kaebaja on taotluses õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna kohta selgitanud järgmist: lihtsat ja keerulisemat tegevust suudab selgeks õppida mõõdukate raskustega; pangaautomaati kasutada enam ei saa, unustab parooli; probleemid silmanägemisega, peavad olema suured tähed; mäluga on probleemid; ei oska kodumasinaid kasutada; kaebaja suudab kavandada, alustada ja lõpetada igapäevategevusi väikeste raskustega, sõltub päevast, mõnikord vajab järelkontrolli, tähtsamad asjad peab üles kirjutama. Ekspertarst A. Pärli on hinnanud kõik õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevused arvväärtusega 0.
3-20-1194 Ekspertarst M. Tammik ei ole õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonda käsitlenud. Kohus soostub A. Pärli järeldusega, et kaebajal tuleb kõik õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevused hinnata arvväärtusega 0. Kaebaja terviseandmed ei kinnita, et tal oleks probleeme tegevuste õppimise, alustamise ja lõpetamisega. Kaebaja terviseandmetes on märgitud, et tal on mälu ja intellekt säilinud. Samuti on kaebaja ise selgitanud, et tegevuste üleskirjutamise kaudu suudab ta oma elu korraldada. Nägemist on käsitletud juba suhtlemise valdkonna all. Seega õppimise ja tegevuste elluviimise valdkond puude raskusastme tuvastamiseks alust ei anna.
29.Kaebaja on taotluses muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna kohta selgitanud järgmist: kaebaja suudab kodust lahkuda ja minna tuttavatesse kohtadesse väikeste raskustega, kardab väljas käia, kardab kukkuda maha või kaotada teadvust; tundmatutesse kohtadesse läheb suurte raskustega, ilma abita ei suuda käia võõrastes kohtades seoses terviseprobleemidega; mõnikord unustab gaasipliidi välja lülitada, vajab järelkontrolli; kaebaja võimekus saada hakkama igapäevarutiinis toimuvate muudatustega on muutlik, tihti tekib ärevus, eriti kui muudatus on ootamatu, stressiolukorras võib käituda ettearvamatult. Ekspertarst A. Pärli on hinnanud kõik muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevused arvväärtusega 0. Ekspertarst M. Tammik on märkinud, et segatüüpi ärev-depressiivse reaktsiooni tõttu on psühhiaater Liidia Ivanova välja kirjutanud bromasepaami, mis on retseptikeskuse andmetel välja ostetud. Kohus märgib, et kaebaja terviseandmetes on kirjeldatud, et ta on emotsionaalselt labiilne ja ärev, kuid samas ei kinnita terviseandmed, et kaebajal esineks olulisel määral takistusi väljas käimise, riski või ohu tajumise ja muutustega toimetuleku osas. Kaebaja saab oma vaimse seisundi parandamiseks ravi. Kohus peab kaebaja selgitusi ja terviseandmeid arvestades võimalikuks hinnata iga muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuse piirangut maksimaalselt kergeks (arvväärtus 1). Seega oleks selle valdkonna aritmeetiline keskmine 1 ((1+1+1)÷3). See ei anna alust puude raskusastme tuvastamiseks.
30.Kaebaja on taotluses inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna kohta selgitanud järgmist: kaebaja saab väikeste raskustega kohtuda tuttavate inimestega, tundmata liigset ärevust või hirmu; kaebaja saab mõõdukate raskustega kohtuda võõraste inimestega, tundmata liigset ärevust või hirmu; kaebaja ei suuda täpselt ja arusaadavalt oma mõtet esitada teistele; hoidub suhtlemast teiste inimestega; suhtlusring on kitsas ‒ lähedased ja tuttavad; meeleolu kõigub, tekib apaatia; kaebaja vaimse ja emotsionaalse seisundiga seotud käitumine ei häiri teisi. Ekspertarst A. Pärli on hinnanud kõik inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevused arvväärtusega 0. Ekspertarst M. Tammik on märkinud, et segatüüpi ärev-depressiivse reaktsiooni tõttu on psühhiaater Liidia Ivanova välja kirjutanud bromasepaami, mis on retseptikeskuse andmetel välja ostetud. Kohus märgib, et kaebaja terviseandmetes on lisaks sellele, et kaebaja on emotsionaalselt labiilne ja ärev, märgitud, et kaebaja on enesekeskne ja tal on põhimeeleolu alanenud. Samas
3-20-1194 kinnitavad kaebaja terviseandmed, et ta saab oma olukorra parandamiseks ravi. Kohus peab kaebaja selgitusi ja terviseandmeid arvestades võimalikuks hinnata inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevuse „sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine“ sooritamisel esinevat piirangut maksimaalselt kergeks (arvväärtus 1). Võtmetegevuse „olukorrale kohane käitumine“ sooritamisel kaebaja selgituste järgi piiranguid pole. Seega oleks inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna aritmeetiline keskmine 0,5 ((1+0)÷2). See ei anna alust puude raskusastme tuvastamiseks.
31.Ekspertarstid ei ole üheski valdkonnas nn „muu piirangu“ võtmetegevuse puhul kaebajal piiranguid tuvastanud (arvväärtus 0) ning kohus nõustub, et kaebaja terviseandmed ei anna alust selles osas piirangute tuvastamiseks. Seetõttu on kohus jätnud kõikides valdkondades nn „muu piirangu“ võtmetegevused aritmeetilise keskmise arvutamisest kõrvale (määruse nr 18 § 6 lõige 4).
32.Seega valdkondade võtmetegevusi hinnates ja nende põhjal valdkondade aritmeetilisi keskmisi arvutades ei oleks alust kaebajal puude raskusastme tuvastamiseks.
33.Kaebaja märkis, et A. Pärli ekspertiisi kohaselt on tuvastatud erinevad punktiväärtused liikumise valdkonnas, piirangu raskusastme kohta vastust ei ole antud. Kohus sellega ei nõustu. Iga valdkonna võtmetegevuse sooritamisel esinevale piirangule antakse oma arvväärtus vastavalt määruse nr 18 § 4 lõikes 6 sätestatule. Arvväärtus kajastabki määruse nr 18 § 4 lõikes 6 kirjeldatud piirangu ulatust. Kohus on ka neid arvväärtusi ja nendele vastavaid piiranguid eespool põhjalikult käsitlenud.
34.Kaebaja märkis, et määruse nr 18 § 2 punktis 7 sätestatud erijuhtumi esinemist pole otsuses nõuetekohaselt kontrollitud. Alates 11. maist 2020 sätestab määruse nr 18 § 2 punkt 7, et erijuhtum on juhtum, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on tööealisel inimesel piirangud vähe väljendunud või ei vasta puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele, kuid isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on terviseseisundi ning keskkondlike ja suhtumuslike takistuste koosmõju tulemusena piiratud. Enne 11. maid 2020 sätestas määruse nr 18 § 2 punkt 7, et erijuhtum on juhtum, mille korral valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on tööealisel inimesel piirangud vähe väljendunud või ei vasta puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele, kuid isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on terviseseisundi tõttu takistatud. Määruse nr 18 § 2 punkti 7 muutmise kohta on seletuskirjas märgitud järgmist: „Täpsustus on vajalik, kuna puude tuvastamisel on lisaks terviseseisundist tulenevatele takistustele oluline hinnata ka hakkama saamist ümbritsevas keskkonnas ja ühiskonnas. Ainuüksi terviseseisundi muutumise fakt ei anna alust puude tuvastamiseks. SKA ekspertarstid võtavad ka täna puude raskusastet tuvastades arvesse keskkondlikke ja suhtumuslikke takistusi, seega puude raskusastme kehtiva otsusega ja puuet taotlevate inimeste ning ekspertarstide jaoks midagi võrreldes tänase olukorraga ei muutu. Tegemist on täpsustuse ning õigusselguse tagamisega.“1 Määruse nr 18 § 6 lõige 9 näeb ette, et erijuhtumi korral, kui sellega ei kaasne vähemalt raskele puude raskusastmele vastavat piirangut määruse nr 18 § 4 lõikes 5 nimetatud valdkondades, tuvastatakse isikul keskmine puude raskusaste.
https://eelnoud.valitsus.ee
3-20-1194 Iseenesest on tõsi see, et erijuhtumi esinemist pole vaidlustatud otsuses ega vaideotsuses sõnaselgelt analüüsitud. Vastustaja selgitas vastuses kaebusele, et iga taotluse menetlemisel, kui ekspertarst hindab isiku tegutsemisvõimet valdkondade kaupa ning valdkonniti on piirangud vähe väljendunud või ei vasta puude raskusastme tuvastamise kriteeriumitele, kontrollib ekspertarst alati seda, kas isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on terviseseisundi ning keskkondlike ja suhtumuslike takistuste koosmõju tulemusena piiratud või mitte. Vastustaja leidis, et praegusel juhul kaebajal esinevate tervisehäirete koosmõju ei takista tal igapäevategevusi ja osalemist ühiskonnaelus määral, mis õigustaks puude raskusastme tuvastamist. Vastustaja lisas, et kaebaja ei vaja mõne põhitegevuse juures püsivalt teise inimese abi ja ta saab iseseisvalt hakkama ühiskonnas. Seega ilmneb vastustaja selgitustest, et tegelikult on ekspertarstid erijuhtumi esinemist analüüsinud. Kohtul pole mõistlikku põhjust selles vastustaja selgituses kahelda. Kaudselt kinnitab vastustaja selgitust ka see, et A. Pärli koostatud ekspertarvamuse blanketil on erijuhtumi osa esile toodud. A. Pärli pole sellesse osasse midagi täiendavalt kirjutanud. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et A. Pärli poleks seda osa blanketil märganud või erijuhtumi esinemist analüüsinud. Kohtu hinnangul saab sellest, et A. Pärli blanketil seda osa ei täitnud, järeldada, et tema hinnangul erijuhtumi kohaldamiseks alust polnud. Kohus peab siiski vajalikuks vastustaja tähelepanu juhtida sellele, et korrektne oleks erijuhtumiga seonduvat eksperdiarvamuses ja SKA otsuses selgesõnaliselt analüüsida ka siis, kui ekspertarsti ja SKA hinnangul erijuhtumi kohaldamiseks alust pole. Kaebaja on kohtumenetluses esitanud erijuhtumiga seoses üksnes üldsõnalise vastuväite ega ole vähimalgi määral põhjendanud, miks ta leiab, et tema puhul oleks tulnud kohaldada erijuhtumit. Kaebaja ei ole ümber lükanud vastustaja väidet, et kaebajal esinevate tervisehäirete koosmõju ei takista tal igapäevategevusi ja osalemist ühiskonnaelus määral, mis õigustaks puude raskusastme tuvastamist, ning et kaebaja ei vaja mõne põhitegevuse juures püsivalt teise inimese abi ja ta saab iseseisvalt hakkama ühiskonnas. Vastustaja on põhjendatult osutanud kaebaja vaidele, kus kaebaja sõnaselgelt ütles, et praegu ta veel suudab hoolitseda pereliikmete eest ja ise kõrvalist abi ei vaja. Kohus leiab, et asja materjalid ei anna alust seada kahtluse alla vastustaja järeldust, et erijuhtumi kohaldamiseks alust ei ole. Seega ei oleks kaebajal võimalik puude raskusastet tuvastada ka erijuhtumina. Mis aga puudutab seda, et vastustaja selgitas erijuhtumiga seonduvat alles kohtumenetluses, siis selles osas osutab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 3. juunil 2021 asjas nr 3-20-1281 tehtud otsuse punktile 10, kus ringkonnakohus rõhutas, et kohtul ei ole alust SKA otsust tühistada, kui vastustaja on hiljemalt kohtumenetluses välja toonud põhjendused, mille põhjal on selge, et kaebuse rahuldamise ja otsuse tühistamise korral tuleks vastustajal anda uuesti välja sama resolutsiooniga haldusakt.
35.Kohus nõustub, et kaebajal esinevad igapäevases tegutsemises ja ühiskonnaelus osalemises teatud takistused, kuid asja materjalidest nähtuvalt ei ole need takistused piisavalt tõsised, et ületaksid teatud lävendi ja õigustaksid puude raskusastme tuvastamist.
36.Kohus märgib täiendavalt, et nõustub ka ekspertarst M. Tammiku arvamuses esitatud väitega, et suurenenud ravi, ravimite või arstivisiitide vajadus ei ole aluseks puude raskusastme tuvastamisele. Puude raskusaste tuvastatakse isiku tegutsemises esinevate piirangute alusel. Kui ravimite abil on inimese funktsioonihäired leevenenud, siis on inimesel selle võrra ka piirangud tegutsemises väiksemad. Ainuüksi inimesel diagnoositud haiguste ja tarvitatud ravimite hulk ei saa olla puude raskusastme tuvastamise aluseks, kui ravi abil on tervisehäired vähenenud.
3-20-1194
37.Kaebaja märkis, et vaidemenetluse käigus ekspertarst M. Tammikult tellitud arvamuse kohaselt ei esine kaebajal puuet põhjustavaid piiranguid üheski valdkonnas, kuid põhjendusi, mille alusel ekspert järeldusteni jõudis, arvamuses esitatud ei ole. Kohus sellega täies ulatuses ei nõustu. Kohus möönab, et M. Tammik ei ole oma põhjendusi esitanud iga võtmetegevuse kohta eraldi, kuid ta on siiski analüüsinud erinevaid kaebaja terviseandmeid. Võimalikud põhjendamispuudused M. Tammiku arvamuses ei ole aga määravad, sest kohus on ise eespool analüüsinud kaebaja võimalikke piiranguid valdkondade ja võtmetegevuste kaupa, võttes lisaks M. Tammiku arvamusele arvesse ka kaebaja taotluses esitatud kirjeldusi, kaebaja terviseandmeid ja ekspertarst A. Pärli arvamust.
38.Kaebaja viitas sellele, et varem on vastustaja tal tuvastanud keskmise puude raskusastme ning tema haigusest tingitud piirangud on ajas süvenenud. Puude raskusastme tuvastamine saab tugineda üksnes aktuaalsetele andmetele ja hinnangutele (vt määruse nr 18 § 7 lõige 2). Praeguses asjas vaidlustatud haldusaktid põhinevad kaebaja 2020. a taotlusel ning selle menetlemise käigus tehtud ekspertarst A. Pärli 24. märtsi 2020. a ekspertarvamusel ja vaidemenetluses ekspertarst M. Tammiku antud täiendaval hinnangul, milles on arvestatud mh kaebaja aktuaalseid terviseandmeid. Kohus kontrollis neid hinnanguid samuti lähtudes aktuaalsetest kaebaja terviseandmetest. Kuna puude raskusastme tuvastamise kestus on PISTS § 24 lõigete 3–5 kohaselt ajaliselt piiratud ning kaebajal on SKA 12. oktoobri 2018. a otsusega tuvastatud keskmine puue tähtajaga 1. juuni 2018 ‒ 19. aprill 2020, siis ei saanud tal otsusest tekkida ka õiguspärast ootust, et puue tuvastatakse ka selles määratule järgnevaks ajaks. (Vt Tallinna Ringkonnakohtu 5. novembri 2020. a otsus asjas nr 3-19-2182, punkt 12 ja 3. juuni 2021. a otsus asjas nr 3-20-1281, punkt 15.)
39.Asja materjalidest nähtuvalt taotles kaebaja puude raskusastme tuvastamist ja töövõime hindamist samaaegselt. Töötukassa tellis kaebaja töövõime hindamiseks eksperdiarvamuse Niina Neglasonilt. Kaebaja viitas sellele, et N. Neglasoni 20. märtsi 2020. a arvamuse kohaselt on kaebajale liikumise valdkonnas antud koguskoor 2. Kaebaja leidis, et määruse nr 18 § 6 lõike 6 kohaselt tuleks selle skoori alusel tuvastada kaebajal keskmine puue. Kaebaja heitis vastustajale ette, et ta pole oma otsuses Töötukassa tellitud ekspertiisi käsitlenud. N. Neglason on hinnanud liikumise valdkonna võtmetegevusi järgmiselt: „liikumine eri tasapindadel“ 2, „ohutu ringiliikumine“ 0, „seismine ja istumine“ 2, „liikumisega seotud muud probleemid“ 0. Täpselt samasugused võtmetegevuste arvväärtused esitas oma arvamuses ka A. Pärli. Seega oleks N. Neglasoni antud arvväärtuste põhjal liikumise valdkonna aritmeetiline keskmine 1,33, mis ei anna puude raskusastme tuvastamiseks alust. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et töövõime hindamise metoodika on teistsugune võrreldes puude raskusastme tuvastamise metoodikaga. Töövõimet hinnates võrdub valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga (tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määrusega nr 39 vastu võetud „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 6 lõige 5). Puude raskusastme tuvastamisel arvutatakse iga valdkonna kohta võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Seetõttu ei saa töövõime hindamiseks tehtud eksperdiarvamuses märgitud valdkonna koguskoori puude raskusastme tuvastamisel arvestada. Kuna vastustaja tellis puude raskusastme tuvastamiseks eraldi ekspertiisi, polnud tal kohustust otsuses käsitleda Töötukassa tellitud eksperdiarvamust. Nagu aga kohus eespool juba märkis, poleks ka Töötukassa tellitud eksperdiarvamus puude raskusastme tuvastamise osas teistsugusele järeldusele viinud.
3-20-1194
40.Kaebaja heitis vastustajale ette, et vastustaja jättis enne otsuse tegemist välja selgitamata menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ega kogunud tõendeid oma algatusel vaatamata sellele, et selline vajadus oli. Kaebaja märkis, et vastustaja lähtus otsuse vastuvõtmisel ja kaebaja tervise hindamisel 2018. a andmetest, mis on kajastatud kaebaja perearsti S. Fetisovi poolt digiloos. Kaebaja lisas, et kuna andmed olid puudulikud, siis nende andmete põhjal ei olnud võimalik kaebaja taotlust lahendada. Kaebaja järeldas, et seega on kaheldav, kas vastustaja on otsuse tegemisel arvesse võtnud kõiki olulisi asjaolusid, sh kaebaja kõrvalabi vajadust. Kohus juhtis 27. septembri 2021. a määruses kaebaja tähelepanu sellele, et kaebaja ei ole vähimalgi määral täpsustanud, millel tugineb tema väide, et vastustaja lähtus 9. aprilli 2020. a otsuse tegemisel 2018. a andmetest, mis on kajastatud kaebaja perearsti poolt digiloos. Kaebaja ei täpsustanud oma väidet ka pärast kohtu 27. septembri 2021. a määrust. Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et otsuse tegemisel võeti arvesse kaebaja TIS-i andmed 2020. a seisuga ning seejuures on arvestatud nii perearsti kui ka eriarstide poolt sisestatud andmeid. Samuti pole kaebaja absoluutselt selgitanud, millised andmed ja tõendid jäid vastustajal väidetavalt arvestamata. Kaebaja etteheited on üldsõnalised. Kui kaebaja tahab vastustajale ette heita asjaolude või tõenditega arvestamata jätmist, tuleb tal ka vastav asjaolu või tõend konkreetselt esile tuua. Kõrvalabi vajaduse osas on kohus juba eespool viidanud, et kaebaja terviseandmed ei kinnita pidevat kõrvalabi vajadust ning kaebaja on ka ise vaides kinnitanud, et kõrvalist abi ta ei vaja.
41.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja viited PISTS § 2 lõike 11 punktile 3 ja § 2 lõikele 2 on asjakohatud, sest need reguleerivad puude raskusastme tuvastamist kuni 16-aastasel lapsel ning vanaduspensioniealisel inimesel. Kaebaja on aga tööealine inimene ehk 16-aastane kuni vanaduspensioniealine inimene.
42.Kohus viitas praeguse kohtuotsuse punktides 16 ja 34 vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses esinevatele põhjendamispuudustele, kuid leiab kõike eelnevat arvesse võttes, et on selge, et põhjendamiskohustuse rikkumine ei mõjutanud asja otsustamist. Seega pole kohtul alust vastustaja 9. aprilli 2020. a otsuse ja 13. mai 2020. a vaideotsuse tühistamiseks (vt HMS § 58) ega vastustaja kohustamiseks tegema uut otsust. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
43.HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
44.Praeguses asjas esindas kaebajat riigi õigusabi korras määratud vandeadvokaat I. Västrik, kes esitas 6. oktoobril 2021 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt koosneb taotletav riigi õigusabi tasu järgnevast: − 16. september 2021, tutvumine dokumentidega, 45 minutit, 54 eurot; − 16. september 2021, kokkusaamine kaebajaga, 65 minutit, 78 eurot; − 20. september 2021, vastuse koostamine, 70 minutit, 84 eurot. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lõike 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus kindlaks RÕS § 21 lõikes 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. RÕS § 21 lõike 3 alusel kehtestatud justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 11 lõike 1 kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest
3-20-1194 halduskohtumenetluses 36 eurot iga poole tunni kohta. RÕS § 22 lõike 7 kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud, riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Kohus leiab, et riigi õigusabi osutamiseks kulutatud aeg on põhjendatud 16. septembril 2021 tehtud toimingute osas. Kohus ei pea aga 20. septembril 2021 vastuse koostamisele kulutatud aega täies mahus põhjendatuks. Advokaat on selles dokumendis täiesti tarbetult koostanud umbes ühe lehekülje pikkuse kokkuvõtte vastustaja seisukohtadest. Vastustaja seisukohtade refereerimine on ebavajalik, sest nendega on menetlusosalistel ja kohtul võimalik tutvuda vastustaja seisukohti otse lugedes. Advokaadil oleks tulnud menetlusdokumenti alustada kohe kaebaja seisukohtade esitamisega. Kaebaja seisukohad moodustavad umbes ühe lehekülje. Seda arvestades peab kohus 20. septembril 2021 vastuse koostamisele kulutatud ajast põhjendatuks 30 minutit, millele vastab 36 eurot. Advokaadile tuleb seega hüvitada riigi õigusabi tasuna 201,60 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohtuotsuse alusel riigi õigusabi tasu väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile korraldab RÕS § 24 lõike 1 alusel Eesti Advokatuur.
45.Kaebaja eraelu kaitseks asendab kohus avaldatavas kohtuotsuses HKMS § 175 lõike 3 alusel kaebaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.