Baltic Restaurants Estonia AS kaebus Narva Soldino Gümnaasiumi 30.07.2021 käskkirja nr 1-7/75 punktide 2 ja 4 ning Riigihangete vaidlustuskomisjoni 1.09.2021 otsuse nr 143-21/234692 tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja- Baltic Restaurants Estonia AS, volitatud esindaja – vandeadvokaat Sandor Elias Vastustaja - Narva Soldino Gümnaasium, volitatud esindaja – vandeadvokaat Britta Oltjer Kolmas isik – P. Dussamann Eesti OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Ott Saame
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Baltic Restaurants Estonia AS taotlus ja lubada tal üle minna 30.07.2021 käskkirja nr 1-7/75 punktide 2 ja 4 tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele.
2.Jätta Baltic Restaurants Estonia AS kaebus tervikuna rahuldamata.
3.Mõista Baltic Restaurants Estonia AS-lt välja Narva Soldino Gümnaasiumi kasuks menetluskulud summas 2039,7 eurot (koos käibemaksuga).
4.Mõista Baltic Restaurants Estonia AS-lt välja P. Dussamann Eesti OÜ kasuks menetluskulud summas 300 eurot (koos käibemaksuga).
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 8.11.2021 vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg-le 1. Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioon- või vastukassatsioonkaebust. Apellatsioon-, kassatsioon- ja määruskaebuse võib hankeasjas vaadata läbi lihtmenetluses, sõltumata käesoleva seadustiku § 133 lõigetes 1 ja 2 sätestatust. Kui käesoleva seadustiku § 133 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eeldused ei ole täidetud, ei tee ringkonnakohus hankeasjas otsust ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Apellatsioon-, kassatsioon- ja määruskaebuse esitaja vastaspool on
3-21-2077 kohustatud esitama kümne päeva jooksul edasikaebuse saamisest arvates kaebusele kirjaliku vastuse. Sama tähtaja jooksul on vastuse esitamise õigus ülejäänud menetlusosalistel (HKMS § 278-279).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Narva Soldino Gümnaasium (vastustaja) viis läbi riigihanke nr 234692 „Narva Soldino Gümnaasiumi toitlusteenus“.
2.Vastustaja 30.07.2021 käskkirja nr 1-7/75 punktidega 2 ja 4 otsustati tunnistada pakkujate P. Dussmann Eesti OÜ (kolmas isik) ja Baltic Restaurants Estonia AS (kaebaja) pakkumused majanduslikult põhjendatuks ja neid pakkumusi mitte tagasi lükata (punkt 2). Samas otsustati tunnistada P. Dussamann Eesti OÜ pakkumus edukaks (punkt 4).
3.Kaebaja esitas 6.08.2021 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) 6.08.2021 vaidlustuse, milles palus tunnistada kehtetuks muu hulgas vastustaja 30.07.2021 käskkirja p-d 2 ja 4 osas, milles tunnistati kolmanda isiku pakkumus vastavaks ja edukaks.
4.VAKO jättis 1.09.2021 otsusega nr 143-21/234692 kaebaja vaidlustuse rahuldamata.
5.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 13.09.2021 kaebuse, milles taotles vastustaja 30.07.2021 käskkirja nr 1-7/75 punktide 2 ja 4 osas ja VAKO 1.09.2021 otsuse nr 14321/234692 tühistamist. Ühtlasi taotles kaebaja kohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist ja vastustajal hankelepingu sõlmimise keelamist.
6.Tartu Halduskohus jättis 16.09.2021 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja võttis kaebuse menetlusse. Esialgset õiguskaitset puudutavas osas jõustus määrus 30.09.2021 Tartu Ringkonnakohtu määrusega.
7.Vastustaja teatas 23.09.2021 vastuses kaebusele, et ta on sõlminud 16.09.2021 kolmanda isikuga hankelepingu ja palus jätta kaebuse tervikuna läbi vaatamata.
8.Kaebaja taotles 4.10.2021 kohtult luba üle minna 30.07.2021 käskkirja nr 1-7/75 tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele ning jäi VAKO 1.09.2021 otsuse nr 143-21/234692 tühistamisnõude juurde.
9.Vastustaja palus 7.10.2021 kohtule esitatud seisukohas jätta kaebaja taotluse, kus ta taotles luba tuvastamisnõudele üleminekuks, rahuldamata. Vastustaja hinnangul ei ole ülemine tuvastamisnõudele antud juhul lubatud ja põhjendatud ning asjaolude muutmise tõttu (16.09.2021 sõlmitud hankeleping) tuleb kaebus jätta tervikuna läbi vaatamata.
10.Kolmas isik nõustus 21.10.2021 kohtule esitatud seisukohas vastustajaga.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.Kaebaja leiab, et antud juhul kuulub kohaldamisele riigihangete seadus (RHS) § 115. Vastustaja poolt läbiviidud madala hinnaga pakkumise kontroll oli puudulik. Vastustaja ei ole kontrollinud ega veendunud, kas esinevad konkreetsed asjaolud, mis põhjendavad pakkumise madalat maksumust. Vastustaja järeldus ei ole kontrollitav. Käesolevas riigihankes pidi koolieine maksumus sisaldama kõiki kulusid ning kolmas isik ei saanud kuidagi tõendada, et tema 0,01 eurone koolieine maksumus sisaldab kõiki kulusid. Sel põhjusel ei saanud vastustaja
3-21-2077 kontroll olla sisuline. Samas oli koolieine hinna ristsubsideerimine keelatud ehk koolieine hind pidi sisaldama kõiki otseseid ja kaudseid koolieine pakkumisega seotud kulusid (riigihanke alusdokumendid RHAD lisa 1 p 3.2.22, RHAD lisa 2 p 2.2.). Kolmanda isiku tõendid ja arvutused ei saanud kuidagi piisavalt põhistada ega tõendada 0,01 eurost koolieine omahinda. Kaebaja möönis, et tema poolt pakutud hinnakujundus ei ole ainumõeldav, kuid ta on kindel, et kordades väiksem koolieine omahind ei ole reaalne ega eluliselt mõeldav. Sellise mastaapsäästu kohta oleks kolmas isik pidanud esitama vastustajale konkreetsed ja põhjalikud tõendid, kuid seda ei ole ta teinud. Analoogsetes riigihangetes oli kolmanda isiku pakkumise hinnaks 0,100,27 eurot. Vastustaja viited Tallinna linna toitlusteenuse riigihankele ei ole koolieine hindade võrdlemiseks asjakohased. Seega leidis kaebaja, et vastustaja on õigusvastaselt jätnud kolmanda isiku madala maksumusega pakkumuse tagasi lükkamata ning tunnistas tema pakkumise edukaks, mistõttu kuuluvad 30.07.2021 käskkirja nr 1-7/75 punktid 2 ja 4 tühistamisele.
12.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Asjakohatu on vaidlus ristsubsideerimise lubatavusest või keelust, kuna kolmas isik ei ole kordagi tuginenud asjaolule, et kavatseb pakkumises esitatud koolieine maksumust mingite muude tulude arvelt ristsubsideerida. Eeltoodust lähtuvalt on asjasse mittepuutuv kaebaja väide, et ristsubsideerimisel või selle lubatavusel on käesolevas vaidluses sisuline tähendus. Samas ei ole vastustaja arvates ristsubsideerimine käesolevas hankes täielikult keelatud teatud allikatest saadava tulu arvelt. Kuna kaebaja ei tea, millised on kolmanda isiku põhjendused tehtud pakkumise osas, on tegemist vaid oletusega. Kaebaja etteheited on ekslikud, kuna vastustaja kontrollis kolmanda isiku pakkumist sisuliselt. Vastustaja poolt esitatud küsimused ja kolmanda isiku vastused on kättesaadavad riigihangete registris. Vastustaja kontrollis muu hulgas kolmanda isiku esitatud toorainete hindu (protokolli p 12.7 ja 12.8) ja kolmas isik esitas hindade tõendamiseks tarnija kinnituse hindade võimalikkuse kohta. Kaebaja on ise korduvates varasemates samaväärse hinna pakkumistes tõestanud, et toiduportsjoni hind summas 0,01 eurot on majanduslikult reaalne. Kolmanda isiku poolt esitatud küsimuste põhjal kontrollis vastustaja tema pakkumust nii toorainekulude personaalikulude kui ka kommunaalkulude osas. Vastustaja on vastava kontrolli hanke komisjoni protokollis veenvalt ja arusadavalt dokumenteerinud. Vastustaja poolt esitatud protokolli punktiviidetest nähtub selgelt, et vastustaja on vastavaid asjaolusid kontrollinud ja sisuliselt kaalunud. Seega viis vastustaja läbi põhjaliku ja korrektse kolmanda isiku pakkumise kontrollimismenetluse. Vastustaja leidis, et kaebajal puudub õigus minna üle tuvastamiskaebusele. Kaebaja soovi üle minna tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele hilisema kahjunõude esitamise eesmärgiga takistab HKMS § 45 lg 2. Täidetud ei ole ka HKMS § 45 lg-s 2 sätestatuid eeldusi. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas VAKO 1.09.2021 otsus rikub iseseisvalt kaebaja õigusi, seega VAKO otsuse iseseisev vaidlustamine ei ole lubatud. Vastustaja on sõlminud kolmanda isikuga 16.09.2021 hankelepingu, mistõttu kaebus on muutunud ainetuks. Sellest tulenevalt palus vastustaja jätta kaebuse tervikuna läbi vaatamata ja alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda.
13.Kolmas isik pidas kaebust põhjendamatuks. Kolmas isik jäi vaidlustusmenetluses esitatud põhjenduste juurde ning nõustus vastustaja poolt halduskohtumenetluse käigus esitatud seisukohtadega.
3-21-2077
KOHTU SEISUKOHT
14.Esmalt võtab kohus seisukoha kaebaja taotluse osas üle minna tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele (I), seejärel vaatab kaebuse sisuliselt läbi (II) ning viimasena jagab menetluskulud (III).
I
14.1.Haldusasja materjalide kohaselt vastustaja ja kolmas isik sõlmisid 16.09.2021, kelle pakkumine tunnistati hankemenetluses edukaks, hankelepingu riigihankes nr 234692 „Narva Soldino Gümnaasiumi toitlusteenus“. Kaebaja taotles algul kohtult vastustaja 30.07.2021 käskkirja punktide 2 ja 4 osas, millega tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumine, tühistamist. Hilisemas menetlusstaadiumis esitas kaebaja 4.10.2021 kohtule taotluse, milles taotles kohtult luba üleminekuks 30.07.2021 käskkirja punktide 2 ja 4 tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 2 alusel. HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
14.2.HKMS § 267 lg 4 sätestab, kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus hankelepingu aluseks olevat haldusakti. Kohtu hinnangul on võimalik HKMS § 267 lg 4 tõlgendada nii, et kohus ei tühista peale hankelepingu sõlmimist muu hulgas ka pakkumuse edukaks tunnistamise otsust, kuna selle õiguslik mõju ammendub hankelepingu sõlmimisel. Samas nimetatud otsuse tühistamiseks puudub ka praktiline vajadus. Seega on kohtu hinnangul võimalik asuda seisukohale, et vaidlustatud vastustaja 30.07.2021 käskkirja nr 1-7/75 punktide 2 ja 4 tühistamisnõue on muutunud halduskohtumenetluse käigus muutunud asjaolude tõttu ainetuks.
14.3.Riigikohus on leidnud, et kui haldusakt on aga täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2. Nendes sätetes käsitletud olukord on haldusakti kehtivusaja lõppemisele märksa lähedasem kui puudulikult põhjendatud haldusakti jõusse jätmine HMS § 58 alusel. Haldusakti ammendumisel saab kohus tühistamiskaebuselt haldusakti õigusvastasuse tuvastamisele üle minna vaid kaebaja taotlusel ja tema põhjendatud huvi korral (nt seoses võimaliku kahju hüvitamise nõudega - HKMS § 152 lg 2).1 Seonduvalt ülemineku lubamisega tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele leidis Riigikohus hilisemas lahendis, et õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek HKMS § 152 lg 2 alusel teenib ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud. Samuti on säte abiks kaebajale, kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal õige õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult muutunud asjaolude tõttu enam võimalik rahuldada. Nende eesmärkide valguses ei ole kohus, kes otsustab kaebuse muutmise lubatavuse üle HKMS § 152 lg 2 alusel, seotud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega, mis on sätestatud HKMS § 45 lg-s 2. Küll aga peab tuvastamiskaebuse menetlemine olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. See võib nii olla näiteks juhul, kui kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude või kui
RKHKo 3-3-1-44-14, p 12.
3-21-2077 tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks kaebajal muul moel oma õigusi tulevikus tõhusalt kaitsta.2
14.4.Pidades silmas käesolevas halduskohtumenetluses tekkinud olukorda, oleks kohtu hinnangul asjakohane, tuginedes eelpoolnimetatule Riigikohtu seisukohtadele, lubada kaebajal üle minna 30.07.2021 käskkirja p-de 2 ja 4 tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele. Eelnevalt arvestades ei nõustu kohus vastustaja ja kolmanda isiku vastuväidetega tuvastamisnõudele ülemineku lubatamatuse osas.
14.5.Sellest tulenevalt rahuldab kohus HKMS § 152 lg 2 alusel kaebaja taotluse ja lubab tal üle minna 30.07.2021 käskkirja nr 1-7/75 punktide 2 ja 4 tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele.
14.6.Kohus selgitab täiendavalt, et RHS § 185 lg-st 5 ja HKMS § 268 lg 1 koostoimest tulenevalt peaks tuvastusnõude kohtule esitamisel olema kaebajal läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus VAKO-s. VAKO on juba hinnanud 1.09.2021 otsuses 30.07.2021 käskkirja punktide 2 ja 4 õiguspärasust viimase kehtetuks tunnistamise nõude raames. Kohtu hinnangul halduskohtumenetluse käigus toimunud muudatused (hankelepingu sõlmimine) ei saaks mõjutada VAKO varasemat sisulist seisukohta. Sellele tuginedes on kohus seisukohal, et kaebajal puudub kohustus veel kord pöörduda VAKO poole, kui ta on läinud tühistamisnõudelt üle tuvastamisnõudele. Seega, VAKO seisukoht vastustaja 30.07.2021 käskkirja punktide 2 ja 4 õiguspärasuse osas on olemas ning kohus peab tuvastamisnõude osas kohustuslikku vaidlustusmenetlust läbituks.
14.7.Lisaks tuvastamisnõudele avaldas kaebaja 4.10.2021 vastuses kohtunõudele soovi jääda VAKO 1.09.2021 otsuse tühistamisnõude juurde. Kaebaja leiab, et juhul, kui ta otsustab hiljem pöörduda kohtusse kahjunõudega võib VAKO 1.09.2021 otsus nr 143-21/234692 olla takistuseks kahjunõude rahuldamisel.
14.8.HKMS § 268 lg 2 sätestab, et VAKO otsuse peale võib kaebaja ilma vaidlustuse esemeks olnud haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus rikub kaebaja õigusi sõltumata vaidlustuse esemest. Sellest tulenevalt on iseenesest lubatud kaebuse esitamine VAKO otsuse peale, kui vaidluse all on endiselt vastustaja otsus, mille õiguspärasust on hinnanud ka VAKO. Antud juhul on endiselt vaidluse all vastustaja 30.07.2021 käskkirja nr 1-7/75 p-de 2 ja 4 õiguspärasus, kuid muutunud asjaolude tõttu hindab seda kohus tuvastamisnõude, mitte tühistamisnõude raames.
14.9.Kohus rõhutab, kuna kaebaja on esitanud kaebuse 30.07.2021 käskkirja nr 1-7/75 p-de 2 ja 4 peale ja menetlus selles kaebuse osas jätkub, ei näe kohus sõltumata kaebaja põhjendustest alust arvata, et kaebajal puudub VAKO 1.09.2021 otsuse nr 143-21/234692 vaidlustamise osas kaebeõigus. Tuvastamisnõude rahuldamata jätmise korral jääb rahuldamata ka kaebus VAKO otsuse tühistamisnõude osas.
14.10.Sellest tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks vastustaja ja temaga nõustunud kolmanda isiku väidet, et kaebajal puudub muutunud õigusliku olukorra tõttu VAKO 1.09.2021 otsuse nr 143-21/234692 tühistamisnõudega vaidlustamise õigus ja kaebus tuleks tervikuna jätta läbi vaatamata. II
RKHKm 3-20-580, p 12.
3-21-2077
15.Kaebaja vaidlustab kahte erinevat otsust: 1) kolmanda isiku ja kaebaja pakkumused majanduslikult põhjendatuks tunnistamine ja 2) kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine. RHS §-dest 114-115 on võimalik aru saada, et esmalt teostab hankija talle laekunud pakkumuste vastavuse kontrolli (sh põhjendatud madalama pakkumuse kontrolli) ning otsustab selle kontrolli läbiviimise tulemusena, kas tunnistada pakkumus vastavaks või tagasi lükata. Järgmise etapina tunnistab hankija hindamise teel vastavaks tunnistatud pakkumuste seast edukaks osutatud pakkumise. Kaebuse põhjendused viitavad pigem sellele, et kaebaja ei ole nõus kolmanda isiku pakkumuse majanduslikult põhjendatuks tunnistamise otsusega, mis toob kaebaja arvates omakorda kaasa ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasuse. Pidades silmas eelpoolnimetatut on kohus seisukohal, et kaebuses esitatud põhjendused ja riigihankemenetluse läbiviimist reguleerivad õigusnormid lubavad hinnata kaebaja poolt vaidlustatud otsuste õiguspärasust ühiselt. Teisisõnu, juhul, kui kohus teeb kindlaks vastustaja otsuse kolmanda isiku pakkumuse majanduslikult põhjendatuks tunnistamise õigusvastasuse kohta, esineb alus pidada ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsust õigusvastaseks, kuna mõlemad on vaidlustatud kaebaja poolt.
16.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et vastustaja pidas vajalikuks ja on läbi viinud kolmanda isiku madalamaga maksumusega pakkumuse kontrolli. Pooled vaidlevad selle üle, kas läbiviidud kontroll oli sisuline ning vastas õigusaktides ja kohtupraktikas esitatud kriteeriumidele. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kolmas isik on rikkunud ristsubsideerimise keeldu ning tema pakkumuses nimetatud hind koolieine kohta on pidades silmas kõiki minimaalseid kulutusi piisavalt tõendatud ja reaalne.
17.Kohus nõustub kaebajaga, et kolmanda isiku poolt pakutud suhteliselt madal koolieine hind 0,01 eurot oli saavutatud muu hulgas ristsubsideerimise tulemusena. Ristsubsideerimine on näha komisjoni protokolli p-st 12.7 (tl 71).
17.1.Kaebaja arvas, et ristsubsideerimine on RHAD-ga täielikult keelatud. Vastustaja vaidles sellele vastu ja väitis, et ristsubsideerimine on RHAD järgi keelatud vaid teataud allikatest saadava tulu arvelt ja tegemist on ammenduva loeteluga.
17.2.Riigikohus on leidnud, et ei ole alust pidada põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks igasugust alla omahinna pakkumust, kui see on saavutatud ristsubsideerimise tulemusena ja ristsubsideerimine ei ole eriseadusega ega RHAD-s keelatud.3
17.3.Esmalt märgib kohus, et antud juhul ristsubsideerimine ei ole keelatud eriseadusega. Seega tuleb lähtuda ristsubsideerimise keelu kontrollimisel RHAD-st. RHAD lisa 1 p 3.2.22 ja lisa 5 p 4.1.10 kohaselt on ristsubsideerimine keelatud koolilõuna maksumuse, koolipuhveti kasumi, joogi- või snäkiautomaatide kasumi või kooli personalile pakutud koolilõuna koolieine kasumi arvelt. Seega saab nõustuda vastustajaga selles, et RHAD lisa 1 p 3.2.22 ja lisa 5, p 4.1.10 ei keela täielikult ristsubsideerimist. Ristsubsideerimise keeld on olemas ainult RHAD lisa 1 p-s 3.2.22 ja lisa 5 p-s 4.1.10 kirjeldatud kasumi allikate arvelt. Järelikult, RHAD järgi on olemas piiratud ulatusega ristsubsideerimise keeld. Sellist arusaama toetab ka RHAD lisa 1 p 3.2.22 ja lisa 5, p 4.1.10 grammatiline tõlgendus, mis ei anna alust arvata, et vastustaja oleks kehtestanud täieliku ristsubsideerimise keelu. Seega juhul, kui kolmanda isiku poolt pakutud koolieine hind oli seotud muu hulgas sellega, et komisjoni protokolli p-s 12.7 nimetatud toetustega on kaetud toorainete hind, on kohtu hinnangul tegemist lubatud ristsubsideerimisega.
RKHKo 3-20-924, p 22.
3-21-2077 Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kolmanda isiku poolt pakutud koolieine hind summas 0,01 oleks moodustatud RHAD lisa 1 p-s 3.2.22 ja lisa 5 p-s 4.1.10 sätestatud saadava kasumi arvelt. Samas ei nähtu RHAD-st, et kolmanda isiku pakkumuses oleks keelatud toorainete osas saadud või tulevikus saadava toetusega. Kohus märgib, et RHAD tingimuste õiguspärasuse kontroll ei ole käesoleva vaidluse lahendamise raames enam võimalik (HKMS § 268 lg 4). Sellest tulenevalt ei nõustu kohus kaebajaga, et kolmas isik on rikkunud ristsubsideerimise keeldu ja vastustaja jättis selle tähelepanuta.
18.Kaebaja leidis, et kolmas isik ei ole põhjendanud tema poolt pakutud koolieine hinda summas 0,01 eurot ning arvas, et vastustaja on rikkunud põhjendatud madalamaga pakkumuse kontrolli läbiviimise korda. Kaebaja arvates kolmanda isiku pakutud hind on põhjendamata, ebareaalne ja on võimalik vaid tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisel. Lisaks arvas kaebaja, et põhjendatud madalama maksumusega kontrolli läbiviimise käigus tegi vastustaja kaalutlusvead.
18.1.Põhjendatud madalama pakkumusega läbiviimise kontrolli reguleerib RHS § 115 lg 1, 7, 8 ja 9. Riigikohus on leidnud, et põhjendamatult madala maksumuse kindlakstegemine on keerukas majanduslik otsus, mille üle kohtulik kontroll on üldjuhul piiratud.4 Alistatud kontrolli korras tuleb hankijal pakkuja vastust sisuliselt hinnata.5 Põhjendatud ei ole usaldada pakkuja kontrollimatut vastust hankija selgitusnõudele.6 Hankija hindamisruum arvesse võetavate asjaolude osas on ka piiratud ja RHS § 115 lg 9 alusel peab hankija pakkumuse tagasi lükkama, kui ta tuvastab, et pakkumuse põhjendamatult madal maksumus on tingitud hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisest. Lisaks saab põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks pidada pakkumust, mille puhul on tõsine oht, et leping jääb täitmata, või mille puhul pakkuja suudab lepingut täita vaid õigusrikkumise teel saadud eelise tõttu. Pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega ka siis, kui selle aluseks on ilmselge valekalkulatsioon või kohatu lootus, et lepingu hinda õnnestub tulevikus ebaseadusliku muutmise abil tõsta. Samuti võib põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks pidada ilmset konkurentsi kahjustamise katset.7
18.2.Haldusasja materjalide kohaselt on vastustaja küsinud kolmandalt isikult selgitusi pakkumuse kohta 26.05.2021, 2.06.2021, 9.06.2021, 14.06.2021 ja 8.07.2021. Kohus on tutvunud vastustaja küsimustega ja kolmanda isiku vastustega ja on seisukohal, et kolmas isik on piisavalt põhjendanud, miks tema poolt pakutud koolieine hind on tema jaoks majanduslikult põhjendatud. Vastustaja tegevus RHS § 115 lg-s 8 nimetatud kontrolli läbiviimise osas koos järeldusega on jälgitav vastustaja 30.07.2021 protokollis („Narva Soldino Gümnaasiumi toitlustusteenus“ riigihanke koosoleku protokoll pakkumuse esitatud maksumuse majandusliku põhjendatuse kohta“). Nimetatud protokollist on näha, et vastustaja hindas kolmanda isiku poolt esitatud põhjendusi ja tõendeid (mh arvestas sellega, et koolilõuna hind summas 0,01 eurot ei ole harva esinev pakkumus, aga samuti sellega, et pakkumuses kirjeldatud hinnastamine ei ole keelatud). Lisaks on kolmas isik esitanud vastustajale nii tooraine kui ka tööjõu hinnakalkulatsioonid koos vastava selgitustega. Seega nähtub praegusel juhul kolmanda isiku selgitustest ja vastustaja otsuse põhjendustest, et kolmas isik on esitanud vastustajale konkreetsed andmeid enda pakkumuse maksumuse põhjendamiseks. Kohus leiab,
RKHKo 3-20-924, p-d 18 ja 23. RKHKo 3-19-1825, p 15.
RKHKo 3-19-1825, p 17.
RKHKo 3-20-924, p 26.
3-21-2077 et kolmanda isiku poolt esitatud selgituste ja tõendite põhjal oli vastustajal võimalus jõuda õige järelduseni, kas kolmanda isiku pakkumus on põhjendatult madal või mitte.
18.3.Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja 30.07.2021 käskkiri nr 1-7/75 p-i 2 osas on põhjendamata ja kaalutlusvigane. 30.07.2021 käskkiri nr 1-7/75 punkti 2 põhjendusest on võimalik aru saada, et madalamaga hinnaga pakkumuse lubatavaks peetud otsuse põhjendused on esitatud komisjoni protokollis, mis jäi kaebajale avalikustamata seal esineva ärisaladuse tõttu. Kohus tutvus komisjoni protokolliga ja on seisukohal, et vastustaja on võtnud arvesse kõiki kaalutavaid asjaolusid (RHS § 115 lg-tes 7- 9) ning veenvalt põhjendanud, miks ta ei pea kolmanda isiku pakkumust alampakkumiseks. Komisjoni protokollist tuleneb, et arvesse oli võetud see, et kolmas isik on kogenud pakkuja, kes on varasemalt osalenud sarnastes hangetes, mistõttu eeldas vastustaja, et kolmandal isikul on piisav kogemus ja kompetents oma rahaliste võimekuse hindamiseks. Kolmanda isiku poolt esitatud näidismenüü kinnitab muuhulgas, et kolmas isik mõistab hankes koolieinele esitatud nõudeid ning esitatud menüü kinnitab valmisolekut vastavat toitu vastava hinnaga pakkuda. Vastustaja nõustus kolmanda isikuga, et on olemas varasem praktika, kus toidukordi on pakutud 0,01 eurot toidukorra kohta. Vastustaja nentis, et kolmanda isiku poolt esitatud näidismenüü hinnakalkulatsioonide tabelid võimaldavad vastustajal pakkumust sisuliselt hinnata. Kolmanda isiku selgitused tööjõukulude kohta olid vastustaja hinnangul põhjendatud. Vastustaja leidis täiendavalt, et tal puuduvad põhjused kahelda, et vastava toiduvalmistamise perioodi jooksul oleksid kommunaalkulud ebamõistlikus suurusjärgus.
18.4.Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja leiab, et kolmas isik on piisavalt tõendanud ja põhjendanud enda madalama maksumusega pakkumust ning vastustajal oli piisavalt andmeid sisulise otsuse tegemiseks. Lisaks märgib halduskohus, et kaebaja poolt esitatud väidete põhjendamatusele viitab ka see asjaolu, et kaebaja on ise, olles teistes analoogsetes hangetes pakkuja, pakkunud vaidlustatavaga (0,01 eurot) võrdseid hindu (tl 100 pöördel). Seega jäävad kohtule arusaamatuks kaebaja väited selle kohta, et kolmanda isiku poolt pakutud koolieine hind 0,01 eurot ei ole reaalne ega eluliselt võimalik. Lisaks märgib kohus, et VAKO on samuti leidnud, et kooleine hind 0,01 eurot on reaalne.8
19.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vastustaja on kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsustamisel toiminud õiguspäraselt. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks seejuures eksinud RHAD-st või RHS-st tulenevate nõuete ja tingimuste vastu. Kaebaja ei ole väitnud, et vastustaja 30.07.2021 käskkirja nr 1-7/75 punkt 4 (kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine) oli sõltumata punktist 2 (kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine) õigusvastane. Seega peab kohus eelpool esitatud põhjendustele tuginedes õiguspäraseks vastustaja 30.07.2021 käskkirja nr 1-7/75 p 2 ja 4 osas.
20.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse vastustaja 30.07.2021 käskkirja nr 1-7/75 p-de 2 ja 4 õigusvastasuse kindlakstegemise osas rahuldamata.
21.Kuivõrd VAKO 1.09.2021 otsus nr 143-21/234692 on lõppkokkuvõttes õige, ei pea kohus kaebaja tühistamiskaebust ka selles osas põhjendatuks. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse VAKO 1.09.2021 otsuse nr 143-21/234692 tühistamisnõude osas rahuldamata. III
VAKO 132-20/221106.
3-21-2077
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda.
22.1.Haldusorgani esindajatasu väljamõistmist peetakse kohtupraktikas põhjendamatuks juhul, kui vaidlus on seotud haldusorgani põhiülesannetega. Riigihankeasjadest võrsunud vaidlusi ei saa käsitada haldusorgani põhitegevusena, sest hankemenetluste läbiviimine on halduse kõrvalfunktsioon. Küll aga tuleb menetluskulude väljamõistmisel hinnata õigusabikulude väljamõistmise ulatust. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja vaid vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. 9
22.2.Vastustaja on palunud 21.10.2021 ja 25.10.2021 esitatud taotlustes kaebajalt välja mõista menetluskulu kokku summas 4079,40 eurot (koos käibemaksuga). Õigusabiteenust on osutatud vastustajale kokku 26 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et kaebaja väited on peamiselt samad, mis vaidlustusmenetluses, siis on kohtu hinnangul vastustaja õigusabikulud põhjendamatult suured. Õigusabikulude ülepaisutatusele on viidanud ka VAKO oma otsuses ning vähendanud vastustaja õigusabikulusid 40% võrra. Ka praegusel juhul ei pea kohus vastustaja õigusabikulusid kogu ulatuses põhjendatuks, vaid leiab, et mõistlikuks ja vajalikuks saab pidada õigusabikulusid 50% ulatuses. Seetõttu mõistab kohus kaebajalt välja vastustaja kasuks menetluskulu summas 2039,7 eurot (koos käibemaksuga).
23.HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kolmanda isiku vastaspooleks oli kaebaja, kellel on tulenevalt HKMS § 108 lg-st 1 menetluskulude kandmise kohustus. Kolmas isik palub kaebajalt välja mõista menetluskulud summas 810 eurot (koos käibemaksuga). Kohus tutvus kolmanda isiku poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, millest nähtub, et kolmanda isiku esindaja tegi 1.09.2021 VAKO otsuse analüüsi (1 tund), 14.09.2021 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse analüüsi ja koostas vastuse (1 tund), 20.09.2021 kaebaja määruskaebuse analüüsi (1 tund), 21.10.2021 kaebuse ja menetluskulude analüüsi ning koostas vastuse ja menetluskulude nimekirja. Kohus märgib, et kolmas isik ei ole esitanud halduskohtumenetluses mitte ühtegi sisulist vastust, vaid viitas antud menetluses vaidlustusmenetluses esitatud põhjendustele ja nõustus vastustaja poolt esitatud põhjendustega. Seega, kaebajalt kolmanda isiku menetluskulude 810 eurot koos käibemaksuga väljamõistmist, mis tekkisid pelgalt seoses halduskohtumenetluse käigus esitatud dokumentide analüüsiga, ei pea kohus tervikuna põhjendatuks. Põhjendatud on kaebajalt mõista välja kolmanda isiku kasuks menetluskulud summas 300 eurot (koos käibemaksuga). (allkirjastatud digitaalselt)
RKHKo 3-20-1198, p-d 30–31; 3-3-1-68-14, p 33
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.