G.T.i kaebus Eesti Töötukassa 29.07.2021 otsuse nr TVH/21/031411 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata tema 14.07.2021 töövõime hindamise taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – G.T. Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Maarika Nüganen, Helle Rebane
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi initsiaalidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 25.11.2021.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.G.T. (edaspidi kaebaja) esitas 14.07.2021 Eesti Töötukassale (edaspidi Töötukassa või vastustaja) taotluse töövõime hindamiseks. Kaebaja taotluses sisalduv info oli kokkuvõtlikult järgnev: Kui on madalseis, mis vahest on lausa üle päeva, siis ei taha hommikuti üldse üles tõusta. Lamaks terve päeva voodis teki all. Võimekus liikuda on muutlik. Kui on suur hoone, palju korruseid ja korpuseid, siis hakkab füüsiliselt halb. Viimane kord arsti juurde minnes oli lõpuks suur ärevus peal. Kaebaja väldib rahvarohkeid kohti. Kui just peab minema, siis võtab kellegi kaasa. Teiste ees söömine tekitab ärevust. Võimekus minna tuttavatesse kohtadesse on muutlik. Võimekus kohtuda tuttavate inimestega ärevust või hirmu tundmata on muutlik. Kaebaja tunneb, et antidepressandid tekitavad väsimust. Kaebajal on ka migreenihood.
2.Töötukassa tegi 29.07.2021 otsuse nr TVH/21/031411, millega tuvastas, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Otsuse põhjendused olid järgnevad: 1(8)
Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. Taotlejal on kerged tegutsemispiirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Taotleja kirjeldatud piirangud liikumise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkondades ning ravimite kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotlejal on võõras keskkonnas esineva ärevuse ja madala pingetaluvuse tõttu raskendatud igapäevatoimingute tegemine, stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek, kohanemine uute olukordadega ja väljaskäimine. Ärevuse tõttu on piiratud võõrastega kontakteerumine. Kuigi taotlejal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist.
3.Kaebaja esitas 02.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, millega palus töövõime otsuse nr TVH/21/031411 uuesti üle vaadata.
4.Kaebaja esitas 02.08.2021 ka vaide Töötukassale, mille Töötukassa tagastas 23.08.2021 haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 5 alusel, sest korraga ei saa toimuda kohtumenetlus ja vaidemenetlus.
5.Kohus võttis 16.08.2021 määrusega menetlusse kaebuse Töötukassa 29.07.2021 otsuse nr TVH/21/031411 tühistamiseks ja Töötukassa kohustamiseks vaadata tema 14.07.2021 töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.
6.Kohus määras 29.09.2021 määrusega kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
7.Kaebaja ei nõustu otsusega. Tööealistel inimestel tuvastatakse vajaduse korral püsiv töövõimekaotus. Arvesse võetakse isiku haigusi, vigastusi ja nende põhjustatud funktsioonihäireid. Töövõimekaotust väljendatakse protsentides.
8.Kaebaja tunneb, et ei ole hetkel suuteline töötama. Kaebaja lahkus viimaselt töökohalt samadel tervislikel põhjustel ning ärevushäired ja paanikahood ei ole kaebajale esmakordne haigestumine. 30.08.2021 läheb kaebaja ka psühhiaatri kordusvisiidile.
9.Psühholoogilise nõustamise koostöö kohta märgib kaebaja, et esimesel korral helistades ei saanud ta vestelda seoses koolitusel viibimisega. Lubati tagasi helistada ja seda ei tehtud. Kaebaja sai endale määratud nõustajalt ka nende telefoninumbri, millele esimesel korral helistades lubati järgmisel päeval tagasi helistada, kuid seda ei tehtud. Kolmandal ja neljandal korral tema kõnedele enam ei vastatud. Samuti on kaebaja palunud oma perearstil kirjutada saatekirja psühholoogile. Ainus psühhiaatria keskus Pärnus, mis teeks tööd ka Töötukassaga (ehk perearsti poolt kirjutatud saatekirjaga vastuvõtt) on psühhiaatria ja psühhoteraapia keskus Sensus, kelle vastuvõtule on kaebaja samuti üritanud kolmel korral saada, kuid nende ooteaeg oli algselt augusti lõpuni ning viimasel katsel öeldi, et uusi esmakordseid patsiente hetkel vastu ei võeta. Seega on abi raske ja aeganõudev leida.
10.Kaebaja tunneb tihtipeale, et üldsus ei teadvusta, mis ärevushäire on ja kohati oodatakse kaebajalt palju enamat kui ta suudab anda. Ärevushäire on raske haigus, millega võideldakse igapäevaselt, mitte hetkelise emotsiooniga, mis üle läheb.
2(8)
Vastustaja seisukohad
11.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
12.TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Lisaks võetakse arvesse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele. Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 8 lg 6 järgi tuvastab Töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel.
13.Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile.
14.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 14.07.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi kantud terviseandmed. Kaebaja ise on 14.07.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise jaohu tajumise ning suhtlemise valdkondades. Lisaks on kaebaja kirjeldanud ravimite kõrvaltoimetest ja muudest tervisehäiretest põhjustatud piiranguid.
15.Tervishoiuteenuse osutaja AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus ekspertarst, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 28.07.2021 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks ja tegi otsuse, millega tuvastas, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
16.Käesoleva kohtuasja raames analüüsis töötukassa töövõime hindamise ekspertarst töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, halduskohtule esitatud kaebuses kirjeldatud asjaolusid ja eeltoodud AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, on kaalutlusvigadeta ja õiged. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst on koostanud selle kohta ka omapoolse seisukoha, mille vastustaja palub kohtul arvesse võtta.
17.Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama ka objektiivsed terviseandmed.
18.Vaidlustatud otsuses on kokkuvõtlikult märgitud, et kaebajal esinevad kerged tegutsemispiirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebajal on võõras keskkonnas esineva ärevuse ja madala pingetaluvuse tõttu raskendatud igapäevatoimingute tegemine, stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulek, kohanemine uute olukordadega ja väljaskäimine. Ärevuse tõttu on piiratud võõrastega kontakteerumine. Kaebaja kirjeldatud piirangud liikumise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkondades ning ravimite kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0. 3(8)
19.Määruse nr 39 § 8 lg 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on AS Põhja-Eesti Taastusravikeskuse ekspertarst õigesti hinnanud kaebaja töövõimeliseks. Käesoleva kohtumenetluse raames vaatas töötukassa ekspertarst AS Põhja-Eesti Taastusravikeskuse ekspertarsti eksperdiarvamuse, kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja objektiivsed terviseandmed üle ja nõustus ekspertarsti arvamusega.
20.Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu kaebaja töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Töövõime hindamisel hinnatakse isiku üldist töövõimet ning hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Kaebaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist TVTS § 5 lg 3 mõttes. TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes püsivalt takistatud. Tervise infosüsteemis vaidlustatud otsuse tegemise seisuga olemasolevatel andmetel ei ole kaebajal sellist seisundit, mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist.
21.Töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja hindamise ajal olemasolevate reaalsete tegutsemispiirangute põhjal. Lisaks võetakse arvesse kas isiku haigus on talle määratud raviga kompenseeritud. Hindamisel on arvestatud kaebaja haigust, mis põhjustab püsivaid tegutsemispiiranguid vaimses võimekuses. Samas ei ole kaebajal esinevad tegutsemispiirangud hinnatavad enamas kui kerges ulatuses, kuna piirangute püsivust hinnatakse määratud ravi kasutamisel, arvestades kogu võimalikku ravipotensiaali, kuid kaebaja ei ole seda kasutanud.
22.Hindamisel on üle vaadatud kõik olemasolevad terviseandmed, mis olid hindamise läbiviimiseks piisavad. Sisuliselt on kaks töövõime hindamise ekspertarsti andnud hinnangu kaebaja töövõimele. Ekspertarstid on kõiki olemas olnud andmeid arvesse võttes leidnud, et kaebajal esinevad kerged tegutsemispiirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, kuid need ei esine sellises ulatuses, et oleks tuvastatav raske või täielik piirang ja/või osaline/puuduv töövõime. Eeltoodu alusel on Eesti Töötukassa 29.07.2021 otsus nr TVH/21/031411 õiguspärane.
23.Vastustaja märgib, et kaebaja viited töövõimekaotuse protsendile ei ole asjakohased ja need tuleb jätta tähelepanuta.
24.Kaebaja on kaebuses märkinud, et ta läheb 30.08.2021 kordusvisiidile psühhiaater dr Jaak Gramanni juurde. Vastustaja märgib, et halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg 2 kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Vaidlusaluse otsuse õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda kaebaja tervislikust seisundist töövõime hindamise otsuse tegemise eel, st enne 29.07.2021. Samuti sai ekspertarst arvestada vaid selle hetke seisuga olemas olnud terviseandmetega. Seega ei saa arvestada terviseandmeid, mis on koostatud peale eeltoodud kuupäeva, so peale 29.07.2021.
25.Vastustaja selgitab, et juhul, kui kaebaja töövõime edaspidi oluliselt muutub või on käesolevaks hetkeks muutunud ning seda kinnitavad ka tervise infosüsteemis olemasolevad või muul moel tõendatavad objektiivsed terviseandmed (nt uued uuringud ja/või diagnoosid), on tal võimalik esitada töötukassale uus töövõime hindamise taotlus.
KOHTU PÕHJENDUSED
26.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
4(8)
27.Kaebaja nõuab Töötukassa 29.07.2021 otsuse nr TVH/21/031411 tühistamist ja Töötukassa kohustamist vaadata tema 14.07.2021 töövõime hindamise taotlus uuesti läbi. Töötukassa on seisukohal, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja sellega ei nõustu. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas kaebaja töövõime ulatus tuvastati Töötukassa poolt õiguspäraselt.
28.Vaidlus puudub selles, et Töötukassa oli vaidlustatud otsuse tegemiseks pädev haldusorgan ja kaebaja on tööealine isik. Kaebaja esitas Töötukassale ka vaide, kuid Töötukassa ei saanud seda lahendada, sest kaebaja esitas vaidega samal ajal kaebuse halduskohtule. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 1 kohaselt algab halduskohtumenetlus kohtule kaebuse esitamisega. Halduskohtumenetluse ja vaidemenetluse samaaegsel toimumisel tuleb haldusorganil vaie tagastada haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 5 alusel. Seega polnud kohtul võimalik jääda enne kaebuse menetlusse võtmist ootele, kuni Töötukassa vaideotsuse teeb ja vaide tagastamine Töötukassa poolt oli õiguspärane. Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja töötas viimati OÜ-s X, kust ta lahkus poolte kokkuleppel, olles töötanud täiskoormusega perioodil 23.09.2019-11.03.2021 (Töötukassa 11.10.2021 esitatud vastus, lisa 1). Äriregistri andmetel on OÜ X põhitegevusalaks pandimajad.
29.Töövõime hindamist reguleerivad töövõimetoetuse seadus (TVTS) ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39). Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul osaline töövõime, kui tema töötamine on TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama. Kaebaja on kaebuses viidanud töövõimekaotuse protsentidele, mis ei ole enam asjakohased. Kuna kehtiva õiguse kohaselt tuvastatakse töövõime ulatust, mitte töövõimekaotuse protsenti, ei saanud Töötukassa kaebajale töövõimekaotuse protsenti määrata.
30.Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3).
31.Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (tervise infosüsteemi ehk TIS andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1).
32.Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa (määrus nr 39 § 6 lg 1). Võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0-4. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1 (määrus nr 39 § 6 lg 6). Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem (määrus nr 39 § 8 lg 5). Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega 4 (määrus nr 39 § 8 lg 1).
33.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, 5(8)
proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakti õiguspärasuse seisukohalt on oluline ka HKMS § 158 lg 2 teine lause, mille kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Kuna Töötukassa sai vaidlustatud otsuse tegemisel arvestada ainult nende asjaoludega, mis olid otsuse tegemise seisuga teada, ei saa hiljem tekkinud asjaolud mõjutada tagantjärgi otsuse õiguspärasust. Selliseks asjaoluks on näiteks kavatsus minna psühhiaatri kordusvastuvõtule 30.08.2021, mille kaebaja avaldas kohtule esitatud kaebuses.
34.Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Asja materjalide hulgas on 28.07.2021 dokumendipõhine töövõime hindamise eksperthinnang, mille koostas tervishoiuteenuse osutaja AS Põhja-Eesti Taastusravikeskuse ekspertarst Johanna Hade (Töötukassa 16.09.2021 vastus kaebusele, lisa 3). Eksperthinnangus on valdkondade ja nende alla kuuluvate võtmetegevuste kaupa välja toodud kaebaja enda hinnang ja ekspertarsti hinnang koos põhjendusega.
35.Eksperthinnangu kokkuvõttes on välja toodud, et peamine piiranguid põhjustav diagnoos on F40.1 – foobsed ärevushäired ehk foobiad, sotsiaalfoobia. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang suhtlemise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Muudes valdkondades kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Taotleja kirjeldatud piirangud sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Taotleja kirjeldatud piirangud muude tervisehäirete osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa oli eksperthinnangu kohaselt 0, sest võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta. Sellisel juhul tuvastatakse, et töövõime ei ole vähenenud.
36.Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti põhjendamine on oluline selleks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks tema suhtes just selline otsus tehti. Töötukassa 29.07.2021 otsuse põhjendustes on välja toodud osa ekspertarvamuse kokkuvõttest, kuid töövõime hindamise metoodikat täpsemalt selgitatud ei ole. Samas on Töötukassa otsuses viidatud eksperdiarvamusele, mis oli töövõime ulatuse tuvastamise aluseks ja on selgitatud, et see on patsiendiportaalis ja e-töötukassas kättesaadav. 28.07.2021 eksperdiarvamuse põhjal saab juba täpsema ülevaate sellest, milliseid valdkondi ja võtmetegevusi hinnati, millised arvväärtused anti võtmetegevuste sooritamisel esinevatele piirangutele milliseid terviseandmeid ekspertarst hindas ja millistele kaalutlustele ekspertarst tugines. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuse „6.1. Väljaskäimine“ all on ekspertarst välja toonud, et piirangu saab hinnata maksimaalselt kergeks, sest taotleja pöördus märtsis 2021 psühhiaatrile, kes alustas ravi ja kutsus taotleja korduvale vastuvõtule, kuid määratud ravimid on retseptikeskuse andmetel välja ostmata ja korduvale vastuvõtule taotleja ei läinud. Kuna piiranguid saab hinnata vaid ravi foonil, siis on tegemist kerge piiranguga. Sama valdkonna võtmetegevuse „6.3. Toimetulek muutustega“ all on ekspertarst märkinud, et piirangut on võimalik hinnata kergeks ärevusega kaasneva pingetaluvuse languse tõttu. Suhtlemise valdkonna võtmetegevuse „7.1. Suhtlemisega hakkamasaamine“ all on ekspertarst välja toonud samad põhjendused nagu punktis 6.1. Ülejäänud valdkondades ei leidnud kaebaja kirjeldatud piirangud TIS-i andmetel kinnitust. Punktis 8 on ekspertarst ravimite kõrvaltoimete osas märkinud, et ravimi kõrvaltoimete kohta info puudub. Punktis 9 on muude tervisehäiretena nimetatud migreenihoogude osas märgitud, et nimetatud piirang ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Töövõime hindamise metoodika kohta on põhjalikumad selgitused antud Töötukassa 16.09.2021 esitatud vastuses. Kaebaja töövõimele antud hinnangut on täiendavalt põhjendanud Töötukassa teine ekspertarst 15.09.2021 antud kirjalikus seisukohas (Töötukassa 16.09.2021 esitatud vastus, lisa 4). Seega loeb kohus Töötukassa 29.07.2021 otsuse põhjendused esitatuks ka 28.07.2021 6(8)
eksperdiarvamuses, millele otsuses viidatakse, ning eksperdiarvamuse võimalikud põhjendamispuudused kõrvaldatuks 15.09.2021 esitatud teise ekspertarsti kirjaliku seisukohaga.
37.Riigikohus on 05.09.20219 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et kui eksperdiarvamuse andja hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, siis ei saa haldusorgan kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama eksperdiarvamuse andja kontrollib uuesti üle taotleja terviseandmete vastavuse piirangute raskusastmetele. Sellises olukorras on piirangute raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks haldusorganil põhjust kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (p 22). Praeguses asjas hindas ekspertarst mitmes võtmetegevuses piirangu raskusastmed väiksemaks kui kaebaja ja kaebaja on seadnud eksperdiarvamuse andja antud hinnangud kahtluse alla. Seega oli kahtluse kõrvaldamiseks vajalik, et teine arst kontrolliks üle kaebaja terviseandmete vastavuse dr Johanna Hade määratud piirangute raskusastmetele.
38.Töötukassa on kohtumenetluses lasknud dr Pille Tommingal kaebaja töövõime hindamise taotluse üle vaadata. Dr Pille Tommingas on 15.09.2021 seisukohas leidnud, et kokkuvõtlikult esinevad kaebajal püsivad piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkonnas, kuid need ei ole väljendunud ulatuses, et oleks hinnatav üldise ja püsiva töövõime vähenemine. Võib eeldada, et kui vaidemenetlus oleks läbi viidud enne kaebuse kohtule esitamist, oleks Töötukassa lasknud ka vaidemenetluses teisel ekspertarstil kaebaja taotluse üle vaadata, sest see on Töötukassa tavapärane praktika. Kuna vaidemenetlust polnud samal ajal toimuva kohtumenetluse tõttu võimalik läbi viia, peab kohus kohtumenetluses esitatud teise arsti kirjalikku seisukohta piisavaks, et kõrvaldada võimalikud kahtlused dr Johanna Hade hinnangu põhjendatuse osas.
39.Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel (p 24). Kuna kaebaja terviseandmete analüüsimine ja töövõimele hinnangu andmine eeldab meditsiinialaseid teadmisi, ei saa kohus ekspertarstide seisukohti sisuliselt ümber hinnata.
40.Kohtule on esitatud väljavõte TIS-s sisalduvatest kaebaja terviseandmetest (Töötukassa 16.09.2021 vastus kaebusele, lisa 2). Kohtul puudub alus arvata, et dr Johanna Hade on oma eksperthinnangus TIS-i kantud andmeid valesti kasutanud. Dr Johanna Hade on viidanud asjakohastele terviseandmetele ja põhjendanud võtmetegevuste raskusastmetele antud hinnanguid. Eksperthinnangus ei ole põhjendusi, mis oleks terviseandmete väljavõttes sisalduva infoga otseses vastuolus. Kohtul puudub alus arvata, et ekspertarst ei mõista ärevushäireid ja nendega kaasnevaid probleeme. Dr Johanna Hade on selgitanud, et piiranguid saab hinnata vaid ravi foonil. Kuna kaebajale määratud psühhiaatriline ravi oli töövõime hindamise ajal jäänud pooleli, ei saanud paanikahäirest ja sotsiaalfoobiast tulenevaid piiranguid hinnata rohkem kui kergeks. Kui ravi on järgitud ja sellest pole abi olnud, saab hinnata piirangut raskemaks.
41.Dr Pille Tommingas on 15.09.2021 kirjalikus seisukohas selgitanud, et töövõime hindamise otsusele eelnevalt kasutas kaebaja alates ärevushäire diagnoosimisest 22.02.2021, s.t vähem kui viis kuud enne taotluse ja eksperdihinnangu andmist ravi katkendlikult ühe kuu jooksul märtsis ning seejärel vähem kui kaks kuud juunis/juulis. Samuti ei ole kaebaja pidanud vajalikuks kordusvisiiti psühhiaatrile. Dr Pille Tommingas on paanikahäirest ja sotsiaalfoobiast tingitud piirangute kergeks hindamise osas selgitanud, et eksperthinnangu andmisel saab ravi pidada alles äsja alustatuks ning paraku ka ebakorrapäraseks, mistõttu ei ole võimalik hinnata, et kaebaja poolt enesehinnanguliselt esitatud piirangud ei oleks kompenseeritavad määratud tavapärase ravi kasutamisel ning püsivad piirangud (enam kui 6 kuud kestvad) oleksid vaimse võimekuse valdkondades hinnatavad enam kui kergetena.
7(8)
Kaebaja töölt lahkumise osas on dr Pille Tommingas märkinud, et paanikahäire teke võis olla töölt lahkumise ajendiks, kuid terviseandmete alusel ei ole võimalik öelda, miks ei oleks vajadusel olnud võimalik meeleoluhäire tõttu olla ajutisel töövõimetuslehel pikema aja jooksul ja adekvaatse ravi järel naasta tööle või soovi korral vahetada töökohta. Kohus peab eluliselt usutavaks, et kaebaja lahkus viimaselt töökohalt tervise tõttu. Terviseandmetest nähtub, et kaebajal oli 20.02.2021 tugev paanikahoog, mille tõttu ta töölt koju tuli ja vajas töövõimetuslehte (Töötukassa 16.09.2021 vastuse lisa 2, lk 21). Kaebaja lahkus töölt 11.03.2021 ehk vähem kui 3 nädalat pärast paanikahoogu. Samas ei tähenda ühelt töökohalt lahkumine, et kaebaja töövõime on üldises plaanis vähenenud. Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et töövõime hindamisel hinnatakse isiku üldist töövõimet ning hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Seega võivad kaebaja puhul olla välistatud kindlad töökohad, kus tuleb palju võõraste inimestega suhelda ja pingeliste olukordadega toime tulla, kuid kõiki töötamise valdkondi arvesse võttes ja adekvaatset ravi tingimustes pole siiski põhjust tuvastada osaline või puuduv töövõime.
42.Kaebaja on kaebuses kirjeldanud raskusi psühholoogilisele nõustamisele pääsemisega. Psühholoogi vastuvõtule minemise vajadust terviseandmetest otseselt ei nähtu. Ekspertarstid on esile tõstnud hoopis selle, et kaebaja kasutas ravi katkendlikult ning ei läinud mais 2021 psühhiaatri korduvale vastuvõtule. Psühholoogiline nõustamine on vaimse tervise ravis kahtlemata oluline, kuid tähelepanuta ei saa jätta juba väljakirjutatud ravimeid ja kokkulepitud arstivisiite, sest ravi järgimine on töövõime hindamisel oluline asjaolu. Seega puudub alus pidada kaebaja töövõimele antud hinnangut põhjendamatuks seetõttu, et kaebajal puudub ligipääs ravile, mis on töövõime säilitamiseks hädavajalik. Kaebaja ei ole väitnud, et tal polnud mais 2021 võimalik psühhiaatri korduvale vastuvõtule minna.
43.Töötukassa otsuses on selgitatud, et kui kaebaja töövõime muutub enne kordushindamise tähtaega, on kaebajal õigus esitada Töötukassale enne kordushindamise tähtaega uus taotlus töövõime hindamiseks. See tähendab, et kui kaebaja tervise osas tekivad või on juba kohtumenetluse ajal tekkinud uued olulised asjaolud, mis toovad kaasa vajaduse töövõimet uuesti hinnata, saab kaebaja esitada Töötukassale uue töövõime hindamise taotluse.
44.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et Eesti Töötukassa 29.07.2021 otsuse nr TVH/21/031411 tühistamiseks puudub alus. Kuna Eesti Töötukassa otsus ei kuulu tühistamisele, puudub alus ka Eesti Töötukassa kohustamiseks hinnata uuesti kaebaja töövõimet.
45.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
46.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses enda algatusel kaebaja nime initsiaalidega, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.