Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Janar Jäätma
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.10.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-811
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 30.03.2021 otsuse nr 7002110016-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Grete Raidma
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 05.07.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi ja päritoluriik tähemärkidega.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.11.2021, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul ( lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1).
3-21-811 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2(5)
3-21-811 2) Kaebaja ei soovinud vältida tagasisaatmist XXX-sse enne, kui ilmnes rahvusvahelise kaitse taotlemise aluseks olev asjaolu. Vastupidiselt PPA väidetule proovis kaebaja protsessi kiirendada. Kaebaja esitas taotluse kohe, kui sai temale suunatud ähvardusest teada. 3) PPA hinnang taotluse aluseks olevatele asjaoludele ja sellest tehtud järeldused on ekslikud. Kaebaja müüdud äriühing on sattunud majanduslikesse raskustesse ja ostja nõuab kaebajalt raha, kuigi kaebaja pole makseraskustes süüdi. Selline käitumine võib tunduda ebaloogiline, aga kaebaja ei oska teise inimese peas toimuvat selgitada. Tegemist on ohtliku ja kergemeelse inimesega, kes nõuab kaebaja käest tapmise ähvardusel raha. 4) PPA pole kaebaja väiteid kontrollinud ega täpsustanud küsitavusi tekitanud asjaolusid. PPA küsitluse kvaliteet on äärmiselt halb. Nii puuduliku menetluse vigu ei saa kõrvaldada kohtumenetluses.
3-21-811 4) PPA põhjendused on asjakohased osas, mis puudutab kaebaja seletuste elulist usutavust. Kaebaja loo usutavust vähendab mh kohtuistungil uute detailide väljatoomine selle kohta, et väidetava ähvardaja vennad on kurjategijad, kes on kuulunud Itaalia maffiasse ja Itaaliast välja saadetud. Haldusmenetluses väitis kaebaja seevastu, et ei tea ähvardajast suurt midagi. Kohtu küsimusele, miks pole väidetav ähvardaja, kes soovis kaebajalt raha võlgade tasumiseks, võtnud võlgade katteks kaebaja lähedastelt maja, vastas kaebaja, et ähvardaja soovib üksnes teda. See seletus pole loogiline ja viitab, et taotluse alus on välja mõeldud. 5) Kuna on usutav, et kaebaja pole tegelikult soovinud naasta oma päritoluriiki, on põhjendatud PPA järeldus, et kaebaja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga vältida päritoluriiki tagasisaatmist (VRKS § 201 p 6) ja vabaneda kinnipidamiskeskusest. PPA on taotluse rahuldamata jätmise alusena õigesti tuginenud ka VRKS § 201 p-le 2, mis käsitleb teadvalt valeandmete esitamist ja ebaõigete seletuste andmist. Lisaks saabus kaebaja Eestisse ebaseaduslikult ja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse hilinenult (VRKS § 201 p 7) ning väited ohust teadasaamisest kinnipidamiskeskuses viibimise ajal pole usutavad. Isegi kui kõnealust asjaolu (venna telefonikõne kaudu võlgade pärast ähvardamisest teadasaamine) saaks pidada usutavaks, ei annaks see välja reaalse ja tõsise ohu mõõdet. 6) PPA on asjakohaselt käsitlenud päritolumaa teavet. Kaebuses toodud viide üldiselt kõrgele korruptsioonitasemele riigis ei anna alust järeldada, et riik ei suuda pakkuda oma kodanikele eraisikute ähvarduste korral mingit kaitset (VRKS § 19 lg 6). 7) PPA on asjakohaselt põhjendanud päritoluriiki naasmise piisavat ohutust. 8) PPA ei ole otsuse tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-21-811 esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse selgelt eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada. On usutav, et ta on teadvalt esitanud ebaõigeid seletusi oma täiendava kaitse vajaduse kohta ning tema rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud hilinenult ja eeskätt selleks, et vabaneda kinnipidamiskeskusest, kuid vältida seejuures enda päritoluriiki väljasaatmist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.