Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja on seisukohal, et temale uue diagnoosi määramisel töövõime ulatus oleks pidanud muutuma. Kaebaja leiab, et kui arst oleks vaadanud hoolikalt tema haiguslugu ja võtnud ühendust kaebaja perearstiga, siis ta teaks, et kaebajal on haavand, mille tõttu ta ei tohi tarvitada palju ravimeid. Kaebaja tarvitab kogu aeg Omeprosooli, kuna ravimid mõjuvad tema haavandile. Kaebaja ei ole nõus vaidlustatud otsustega, kuna tema terviseseisund on väga halb. Kaebaja esitas kõik tõendid selle kohta, mis tervisehäired tal on ja need tervisehäired ei võimalda töötada. Kaebaja toob välja, et tema õlga on kolm korda opereeritud, samuti on opereeritud põlved, väga valutab selg ja esinevad teised terviseprobleemid. Kaebaja märgib, et ta ei saa töötada isegi osaliselt, kuna õlg, selg ja jalad hakkavad nii valutama, et saab ainult pikali olla mitmeid päevi, õlg, selg ja jalad valutavad kogu aeg. Valud on muutlikud, tugevamad ja veel tugevamad. Lisaks kaebaja on jälgimisel psühhiaatri juures ja vajab psühhiaatri abi ning tarvitab juba neli aastat ravimit Venlogamma. Kaebaja palub tühistada Töötukassa vaidlusalused otsused, kuna nendes ei ole kaalutud tema tervisehäireid ja otsused ei vasta kaebaja terviseseisundile. Kaebajal ei ole võimalik töötada tervisepiirangutega. Kaebajale oli enne määratud puuduv töövõime, tema tervis on halvenenud, aga nüüd määrati temale osaline töövõime. Kaebaja ei ole nõus temale osalise töövõime määramisega. Lisandunud on tervisepiirangud, sh psüühikahäired, mis olid ammu diagnoositud, aga töövõime hindamise käigus vastustaja pole seda arvestanud. Otsuse järgi on näha, et kaebajal on olemas mõõdukad tervisehäired, aga töövõime ulatus (osaline töövõime) on jäänud samaks. Kaebaja arvates tuleks temale määrata täielik töövõimetus (töövõime puudumine). Vastustaja on seisukohal, et kaebajale osalise töövõime määramine 5 aastaks on õiguspärane ning vastab seaduse nõuetele. Vastustaja selgitab, et töövõime hindamisel kasutatakse viimase viie aasta terviseandmeid. Kui kaebajal diagnoositi maohaavandid 1998. aastal, kuid hiljem ei ole nende ägenemisi olnud, siis ei pruugi maohaavandite diagnoos ka TIS-is kajastuda, sest TIS asutati 2008. aastal. Üle 20 aasta tagasi diagnoositud maohaavandid, mis viimastel aastatel ei ole ägenenud, kaebaja töövõimet ei vähenda, sest töövõime hindamisel ei ole määravaks ainuüksi kaebajal esinev/esinenud haiguse diagnoos, vaid neist põhjustatud funktsioonihäireid ja nende raskus. Töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja hindamise ajal olemasolevate reaalsete tegutsemispiirangute põhjal. Töövõime hindamise käigus hinnatakse isiku tervisehäiretest tulenevaid funktsionaalseid tegutsemispiiranguid taotluse esitamise seisuga, sh nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Töövõime hindamisel arvestatakse taotluse esitajal hindamise hetkel olemasolevaid enesehinnangulisi piiranguid, mida peavad kinnitama objektiivsed terviseandmed. Kaebaja ei ole maoprobleemidest tingitud tegutsemispiiranguid 10.02.2020 töövõime hindamise taotluses ega 30.03.2020 esitatud vaides märkinud. Käesoleval hetkel maohaavandeid ei ole kaebajal diagnoositud. TTO ja Töötukassa ekspertarstid on töövõime hindamisel lähtunud kaebaja haigustest, mis on objektiivsete terviseandmete alusel otseselt püsivate tegutsemispiirangute põhjuseks ning puudub alus kahelda ekspertarstide pädevuses ja objektiivsuses. Kokkuvõtlikult märgib vastustaja, et kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu kaebajal oleks tuvastatav puuduv töövõime. 2019 hinnatud lühiajaline puuduv töövõime ei tähenda, et 2020 oleks töövõime samuti automaatselt puuduvana hinnatav. Otsuse puhul, millele kaebaja viitab (12.04.2019), on tegemist mitte eelmise, vaid üle-eelmise töövõime hindamise otsusega. 11.10.2019 otsusega nr TVH/19/048527 hinnati kaebaja töövõime osaliseks kestusega 1 aasta. TIS terviseandmete alusel ei ole kaebaja tervislik seisund eelmise ekspertiisiga võrreldes oluliselt halvenenud ning tema tegevusvõime täpsemaks hindamiseks viidi kohtumenetluse käigus läbi ka visiidipõhine hindamine, mille kohaselt ei ole kaebaja tegevuspiirangud nii rasked, et ta oleks puuduva töövõimega. Vastustaja muutis 28.07.2020 otsusega nr TVH/20/065544 vaidlustatud otsuse nr TVH/20/011312 punktis 4 toodud põhjendusi, kuid jättis hinnangu kaebaja töövõime ulatusele muutmata. 28.07.2020 otsuse nr TVH/20/065544 aluseks olevas ekspertarvamuses on 5

võtmetegevuse piirangut võrreldes varasema 0-i (piirang puudub) asemel hinnatud 1-ga (kerge piirang). Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa jätkuvalt 9. Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusega nr 39 kinnitatud „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 8 lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või suurem. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamisel viidatud määruse § 8 lg 1 nimetatud kaalutlusõiguse kasutamisel, arvestab eksperdiarvamuse andja eelkõige taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate asjaoludega: erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus, ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõime osaliseks, kasutades kaalutlusõigust, kui isik ei suuda mistahes võtmetegevust sooritada iseseisvalt. Vaatamata asjaolule, et otsuse andmise faktiline alus muutus (tuvastati täiendavad tegutsemispiirangud), on vaidlustatud otsuse resolutiivosa (osaline töövõime) eeltoodud põhjendustel jätkuvalt õiguspärane. Vastustaja selgitab, et mis puudutab töövõime ulatuse mittemuutmist 28.07.2020 otsuse nr TVH/20/065544 puhul, siis kuigi selle otsuse aluseks olevas ekspertarvamuses on viie võtmetegevuse piirangut varasema 0-i (piirang puudub) asemel hinnatud 1-ga (kerge piirang), ei muuda see võtmetegevuste piirangute koguskoori, sest vastavalt töövõime hindamise metoodikale piirangute raskusastmeid 0 ja 1 skoorimisel, st võtmetegevuste piirangute koguskoori arvutamisel, ei arvestata. Seega on nii 18.03.2020 otsuse nr TVH/20/011312 aluseks olevas ekspertarvamuses kui ka 28.07.2020 otsuse nr TVH/20/065544 aluseks olevas ekspertarvamuses võtmetegevuste piirangute koguskoor 9 ja sellise koguskooriga inimese töövõime võib ekspertarst hinnata kaalutlusõiguse alusel kas osaliseks või puuduvaks. Antud juhul on ekspertarst mõlema otsuse aluseks olevas ekspertarvamuses hinnanud kaebaja töövõime osaliseks, sest kuigi kaebajale ei sobi füüsiliselt raske töö sundasendites ega töö, mis on seotud pideva seismise või pikema käimisega ning suure ajasurve ja vastutusega, siis istuvas asendis tehtavat kerget käelist tööd peaks kaebaja vähemalt osalise koormusega teha suutma. Töövõime hindamisel arvestatakse igasugust inimesele sobivat tööd, mis ei pruugi olla tema varasem töö. Kaebaja töövõime on hinnatud osaliseks, mitte puuduvaks, sest kuigi kaebaja kõnnitasakaal on ebakindel ja ta lonkab paremat jalga, suudab ta liikuda iseseisvalt ilma abivahendi ja teise inimese abita, ta suudab nii seista kui istuda ning kuigi tal esineb mõõdukas piirang käte sirutamisel ning asjade ülestõstmisel ja liigutamisel, siis käte peenmotoorikas tal olulist piirangut ei esine. Suhtlemisel (nägemine, kuulmine ja kõnelemine) ning teadvusel püsimisel ja enesehooldusel kaebaja piiratud ei ole. Kuigi kaebajal esinevad kerged piirangud vaimse võimekuse valdkondades tingituna ülemäärasest ärevusest, meeleolu ja tahteaktiivsuse alanemisest, on tema teadvus selge, ta orienteerub enda isikus, ajas, kohas, situatsioonis ja ruumis, tema intellekt on säilinud, luulu ega meelepetteid ei esine. Kaebaja töövõime ei ole puuduv, tema igapäevategevused ei ole täielikult takistatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Haldusasjas pooled vaidlevad selle üle, kas Xile osalise töövõime määramine 5 aastaks perioodil 10.02.2020 – 09.02.2025 oli õiguspärane, sh kaalutletud, või mitte. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja

eeldatavat kestust vastavalt TVTS § 5 lg-le 2. Lisaks võetakse arvesse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele. Vastustaja selgitas, et töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile (https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/Toovoimereform/toovoime_hindamistest/ metoodika_14092015.pdf). Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus nr 39) § 8 lg 6 järgi tuvastab Töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Sama määruse § 5 lg 1 kohaselt koostatakse töövõime hindamiseks eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: - taotluses olevad andmed (s.o taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele erinevates valdkondades ja tegevustes); - TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud andmed (tervise infosüsteemi kantud taotleja terviseandmed); - taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral andmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt. Eesti Töötukassa 18.03.2020 otsuse nr TVH/20/011312 (sh vaideotsuse nr 901) tegemisel on rakendatud kuni 29.02.2020 kehtinud määruse redaktsiooni. Määruse nr 39 § 6 lg 1 kohaselt antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa. See tähendab, et inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine; käeline tegevus; suhtlemine; teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste elluviimine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; inimestevaheline lävimine ja suhted) võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile. Sama määruse § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määruse lisas kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (astmed 0-4), mis tähendab, et igas valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa. Võtmetegevused on tegevused, mis on vajalikud töösooritusteks või annavad ülevaate töösoorituseks vajalikust funktsioonist. Vastustaja selgitas, et inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Vastustaja väitel kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, samas aga peavad tema ütlusi kinnitama ka terviseandmed. Kõnealuse määruse § 6 lg 3 p-de 1-3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste raskusastet järgnevate arvväärtusega: - 0 (piirangut ei tuvastatud); - 1 (kerge piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast); - 2 (mõõdukas piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel); - 3 (raske piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav); - 4 (täielik piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub). Määruse § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused summeeritakse, välja arvatud arvväärtused 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse, kuid arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta. Vastustaja selgitab, et kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, siis on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks

võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa jätkuvalt 9. Vaadeldava määruse § 8 lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või suurem. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamisel § 8 lg 1 nimetatud kaalutlusõiguse kasutamisel, arvestab eksperdiarvamuse andja eelkõige taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate asjaoludega: erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus, ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõime osaliseks, kasutades kaalutlusõigust, kui isik ei suuda mistahes võtmetegevust sooritada iseseisvalt. Kohtule on esitatud Töötukassa töövõime hindamise ja töövõimet toetavate teenuste osakonna töövõime hindamise ekspertarsti dr Alvi Tellmanni seisukoht Xi poolt 10.02.2020 töövõime hindamise taotluses, 30.03.2020 esitatud vaides ning 04.06.2020 kohtule esitatud kaebuses kirjeldatud piirangutele. Nimetatud kirjalikus seisukohas märgitakse, et tervishoiuteenuse osutaja Qvalitas Arstikeskus AS ekspertarst kutsus Xi käesoleva kohtuvaidluse raames 10.07.2020 enda juurde visiidipõhisele töövõime hindamisele, analüüsis veelkord tervise infosüsteemis olemasolevaid terviseandmeid, sh kaebuses kirjeldatud ning visiidil tuvastatud asjaolusid, ning muutis oma esialgset hinnangut. Eksperdiarvamuse koostanud TTO ekspertarst kutsus 10.07.2020 Xi enda juurde visiidile, et hinnata tema tegelus- ja osalusvõimet vaatluse ja vaide esitaja selgituste abil ning visiidi läbiviijaks oli töötervishoiuarst dr Ülla Melnikov. Vaadeldavas seisukohas ekspertarst dr Alvi Tellmann märgib, et TTO ekspertarst on hinnanud liikumise valdkonnas raske tegutsemispiirangu, kuna Xil on pikalt seismine, püstitõusmine, kükitamine, kummardamine, põlvitamine, põlviliasendi säilitamine, pikkade vahemaade läbimine ja mitmesugustel pindadel liikumine piiratud liigeste valude ja liigeste liikuvuse patoloogia tõttu muutustest põlveliigese struktuuris. Võtmetegevuste kaupa märgib Eesti Töötukassa ekspertarst piirangud järgmiselt: 1.1 Liikumine eri tasapindadel. Kaebaja enda hinnang - 4 (täielik piirang), ekspertarsti hinnang – 3 (raske piirang). Piirang on hinnatud raskeks, sest kuigi kaebajal on liikumine seljavalu ja põlvede haigestumise tõttu rakendatud (ta liigub aeglaselt, kõndimine on valulik, kõnnitasakaal ebakindel, lonkab paremat jalga), suudab ta liikuda iseseisvalt ilma teise inimese abita ning visiidi ajal liikus ka ilma abivahendita. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale hinnatakse piirang selle võtmetegevuse juures täielikuks (st 4-ga) ainult siis, kuid isik ei suuda üldse liikuda ilma teise inimese abita. Võtmetegevuses 1.2 Ohutu ringiliikumine. Kaebaja enda hinnang - 0 (piirang puudub), ekspertarsti hinnang – 1 (kerge piirang). Piirang on hinnatud kergeks, sest kaebaja liigub aeglaselt ja visiidi ajal ilmnes ka kerge tasakaaluhäire. Nägemise ja kuulmisega (mida samuti arvestatakse selle võtmetegevuse hindamisel) kaebajal probleeme ei ole. Võtmetegevuses 1.3 Seismine ja istumine. Kaebaja enda hinnang – 3 (raske piirang), ekspertarsti hinnang – 2 (mõõdukas piirang). Piirang on hinnatud mõõdukaks, sest visiidi ajal suutis kaebaja iseseisvalt nii istuda kui seista, kuid põlveliigeste jäikuse ja valulikkuse tõttu tõusis istest seisma kätega toetudes tooli käetugedele tasakaalu otsides. Kuigi isik märgib oma ekspertiisitaotluses, et ta suudab seista ainult lühikest aega, siis töövõime hindamise metoodika kohaselt arvestatakse piirangu hindamisel selle võtmetegevuse juures asjaoluga, et istuvat ja seisvat asendit võib vahetada ehk seismise vahel võib istuda 2-3 minutit ja ka vastupidi. Võtmetegevus 1.4 Liikumisega seotud muud probleemid. Kaebaja enda hinnang – 9 (muutuv piirang), ekspertarsti hinnang – 0 (piirang puudub). Vastavalt töövõime hindamise metoodikale ei loeta liikumisega seotud muid probleeme võtmetegevuseks ja selle juures hinnatakse ainult neid probleeme, mida ei olnud võtmetegevuste (liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine) juures võimalik hinnata. Et kaebaja poolt liikumisega seotud muude probleemide juures märgitud põlveliigeste kulumist ja valu on liikumise valdkonna võtmetegevuste juures juba hinnatud, on liikumisega seotud muudest probleemidest tingitud piirang hinnatud puuduvaks. TTO ekspertarst on hinnanud käelise tegevuse valdkonnas mõõduka tegutsemispiirangu, sest kaebajal on piiratud küünitamine, raskuste tõstmine ja kätega esemete pööramine liigeste häire ja

liigesevalu tõttu ning kinnitamata kaelavalust muutustest õlaliigese struktuuris. Käelise tegevuse valdkonnas on põhjendatud hinnata kaebaja tegutsemispiirang mõõdukaks. Võtmetegevuste kaupa märgib Töötukassa ekspertarst piirangud järgmiselt: 2.1 Käte sirutamine. Kaebaja enda hinnang - 3 (raske piirang), ekspertarsti hinnang – 2 (mõõdukas piirang). Piirang on hinnatud mõõdukaks, sest kuigi kaebajal on ühe, st parema käe funktsioon õlaliigese haigestumise tõttu piiratud (visiidi ajal oli parema käe lihastoonus kergelt langenud, õlaliiges oli valulik, üle 90 kraadi kätt õlaliigesest tõsta ei suutnud), on tema teise käe funktsioon normis (visiidi ajal olid vasaku õlaliigese ja küünarliigeste ekstensioonid ja fleksioonid normis). Võtmetegevus 2.2 Asjade ülestõstmine ja liigutamine. Kaebaja enda hinnang – 4 (täielik piirang), ekspertarsti hinnang – 2 (mõõdukas piirang). Piirang on hinnatud mõõdukaks, sest kuigi kaebajal on parema käe funktsioon piiratud (visiidi ajal oli õlaliiges valulik, üle 90 kraadi kätt õlaliigesest tõsta ei suutnud, käe lihastoonus oli kergelt langenud ja peenmotoorika kergelt häirunud), ei ole see käsi täiesti kasutamiskõlbmatu (suudab parema käega nii süüa kui kirjutada) ning tema vasaku käe funktsioon on normis (visiidi ajal oli vasaku käe liigeste liikuvus normaalne ja käe pigistusjõud oluliselt üle eakohase normi). Võtmetegevus 2.3. Käteosavus. Kaebaja enda hinnang – 0 (piirang puudub), ekspertarsti hinnang – 0 (piirang puudub). Visiidi ajal tuvastatud parema käe esimese sõrme kerge tundlikkuse häire selle võtmetegevuse juures olulist, st töövõimet mõjutavat piirangut ei põhjusta. Võtmetegevus 2.4 Käelise tegevusega seotud muud probleemid. Kaebaja enda hinnang – 0 (piirang puudub), ekspertarsti hinnang – 0 (piirang puudub). Töötukassa ekspertarsti hinnangul käelise tegevuse valdkonnas on põhjendatud hinnata kaebaja tegutsemispiirang mõõdukaks, sest töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse käelise tegevuse valdkonnas mõlema käe funktsiooni, mistõttu ühe käe funktsioonihäire selles valdkonnas rasket ega täielikku piirangut ei põhjusta. TTO ekspertarst on hinnanud õppimise ja tegevuste elluviimise ja muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna kerge tegutsemispiiranguga, sest kaebajal on piiratud paljude ülesannetega tegelemine ja paljude ülesannete lõpetamine kuna alanenud on vaimse energia tase psüühika- ja käitumishäire tõttu. TTO ekspertarst on hinnanud valdkonnas inimestevaheline lävimine ja suhted kerge tegutsemispiirangu, sest kaebaja mitteametlikud suhted tuttavatega ja komplitseeritud inimestevaheline lävimine on piiratud emotsioonide reguleerimise häirest psüühika- ja käitumishäire tõttu. Töötukassa ekspertarst märgib, et õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevuste kaupa on piirangud järgmised: 5.1 Tegevuste õppimine. Kaebaja enda hinnang – 0 (piirang puudub), ekspertarsti hinnang – 0 (piirang puudub). Võtmetegevus 5.2 Tegevuste alustamine ja lõpetamine. Kaebaja enda hinnang – 0 (piirang puudub), ekspertarsti hinnang – 1 (kerge piirang). Piirang on hinnatud kergeks, sest kaebajal on 2017. aastal diagnoositud depressioon ning visiidi ajal kaebas ta väsimust, meeleolu ja tahteaktiivsuse alanemist, mis võivad takistada tegevuste elluviimist. Võtmetegevus 5.3. Õppimise ja tegevuste elluviimisega seotud muud probleemid. Kaebaja enda hinnang – 0 (piirang puudub), ekspertarsti hinnang – 0 (piirang puudub). Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuste kaupa on piirangud järgmised: 6.1 Väljaskäimine. Kaebaja enda hinnang – 0 (piirang puudub), ekspertarsti hinnang – 1 (kerge piirang). Piirang on hinnatud kergeks, sest kaebajal on 2017. aastal diagnoositud depressioon ning visiidi ajal kaebas ta ärevust, meeleolu ja tahteaktiivsuse alanemist, mis võivad takistada väljaskäimist. Võtmetegevus 6.2 Riski ja ohu tajumine. Kaebaja enda hinnang – 0 (piirang puudub), ekspertarsti hinnang – 0 (piirang puudub). Võtmetegevus 6.3 Toimetulek muudatustega. Kaebaja enda hinnang – 0 (piirang puudub), ekspertarsti hinnang – 1 (kerge piirang). Piirang on hinnatud kergeks, sest kaebajal on 2017. aastal diagnoositud depressioon ning visiidi ajal kaebas ta ärevust ja keskendumisvõime häirumist, mis võivad takistada muudatustega toimetulekut. Võtmetegevus 6.4 Muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud probleemid. Kaebaja enda hinnang – 0 (piirang puudub), ekspertarsti hinnang – 0 (piirang puudub). Inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevuste kaupa on piirangud järgmised: 7.1 Sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine. Kaebaja enda hinnang – 0 (piirang puudub), ekspertarsti hinnang – 1 (kerge piirang). Piirang on hinnatud kergeks, sest kaebajal on 2017. aastal diagnoositud depressioon ning visiidi ajal kaebas ta ärevust ja keskendumisvõime häirumist, mis võivad raskendada sotsiaalsete olukordadega

hakkamasaamist. 7.2 Kohane käitumine. Kaebaja enda hinnang – 3 (raske piirang), ekspertarsti hinnang – 1 (kerge piirang). Piirang on hinnatud kergeks, sest kuigi kaebajal on 2017. aastal diagnoositud mõõdukas depressioon ning visiidi ajal kaebas ta meeleolu ja tahteaktiivsuse alanemist (mis võib vähesel määral mõjutada tema käitumist), ei ole ei visiidi kokkuvõttes ega psühhiaatri epikriisis kirjeldatud teisi inimesi häirivat käitumist. Hindamisel on arvestatud ka seda, et kaebaja ei ole pärast 20.03.2018 depressiooni tõttu psühhiaatri poole pöördunud (kuigi teda on tagasi kutsutud). Mätsis 2020 on kaebaja pöördunud psühhiaatri poole antidepressandi tarvitamisest tingitud võõrutusseisundi tõttu, kuid on selle ravist keeldunud. Töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse aga tegevusvõimet koos adekvaatse raviga. See tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodeid (ravimid, protseduurid jms) rakendatakse vastavalt arsti ettekirjutatule. Võtmetegevus 7.3 Inimestevahelise lävimise ja suhetega seotud muud probleemid. Kaebaja enda hinnang – 0 (piirang puudub), ekspertarsti hinnang – 0 (piirang puudub). Eespool nimetatud hinnangute kohaselt tuleb Xi võtmetegevuste piirangute koguskoor 9, mille korral, vastavalt töövõime hindamise metoodikale, võib ekspertarst kaalutlusõiguse alusel hinnata isiku töövõime kas osaliseks või puuduvaks. Antud juhul on ekspertarst hinnanud kaebaja töövõime osaliseks, sest kuigi kaebajale ei sobi füüsiliselt raske töö sundasendites, ega töö mis on seotud pideva seismise või pikema käimisega ning suure ajasurve ja vastutusega, siis istuvas asendis tehtavat kerget käelist tööd peaks isik vähemalt osalise koormusega suutma teha. Töövõime hindamisel arvestatakse igasugust isikule sobivat tööd, mis ei pruugi olla tema varasem töö. Nagu eeltoodust nähtub, siis on arvestanud ka kaebaja enda hinnangutega. Vastustaja analüüsis täiendavalt kaebaja poolt 04.06.2020 kohtule esitatud kaebuse raames tema enda poolt kirjeldatud piiranguid ja kaebaja terviseandmeid ning leidis, et kaebaja tuleb kutsuda visiidipõhisele töövõime hindamisele, et hinnata veelkord kaebaja tegutsemis- ja osalusvõimet isiku selgituste, vaatluse ja testide abil. Vastustaja kinnitas, et hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks 10.07.2020 toimunud visiidipõhisel töövõime hindamisel kaebaja antud selgitusi ja tuvastatud asjaolusid, tema enda poolt 10.02.2020 esitatud töövõime hindamise taotluses ja 04.06.2020 kaebuses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi kantud terviseandmed ning 16.07.2020 uut eksperdiarvamust. TTO ekspertarst on visiidipõhise hindamise, terviseandmete ning kaebaja ütluste alusel muutnud oma eksperdiarvamust, mille alusel muutis (täiendas) vastustaja oma varasemat töövõime hindamise otsust. Haldusasja materjali hulgas on visiidipõhine töövõime hindamise eksperthinnang 16.07.2020. Eksperthinnangu saamiseks kaasati ekspertarst dr Lauri Laas (Qvalitas Arstikeskus AS). Eksperthinnangu kohaselt Xil on osaline töövõime. Eksperthinnagu esilehel on lahter „Töövõimet välistavad seisundid“, milles nii X taotlejana kui ka ekspertarst märkisid „Ei“. Eksperthinnangus muuhulgas märgitakse, et taotlejal on raskesti prognoositav seisund kehtivusega 5 aastat, kuna tegu on mitme kroonilise luu-liigessüsteemi haigusega ja ei ole oodata funktsioonide täielikku paranemist. Eksperthinnang on sisult põhjalik ning selles on üksikasjalikult välja toodud hinnatavad kriteeriumid ja tõendid, millele tuginedes jõuti vastavate järeldusteni. Kohus ei hakka neid üle kordama. Kohtule esitatud meditsiinialastest tõendites nähtub, et kaebaja terviseseisundit on hinnanud erinevate valdkondade arstid, sh erinevad ekspertarstid. Eelviidatud eksperthinnangus ja vastustaja ekspertarsti poolt sellele antud hinnangus on jõutud kaebaja terviseseisundi osas ühesugusele järeldusele. Kaebajale on korraldatud ka vaatlus: TTO ekspertarst kutsus kaebaja 10.07.2020 enda juurde visiidile, vaatluse läbiviijaks oli töötervishoiuarst dr Ülla Melnikov. Vastustaja märgib, et kaebaja 10.02.2020 esitatud taotluses ja 04.06.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud, kaebaja terviseandmed ning TTO ekspertarsti 16.07.2020 muudetud visiidipõhise eksperdiarvamuse on täiendavalt üle vaadanud ka Töötukassa

töövõime hindamise ekspertarst dr Alvi Tellmann ning nõustunud TTO ekspertarsti uue 16.07.2020 hinnanguga. Vastustaja selgitas, et Töötukassa muutis 28.07.2020 otsusega nr TVH/20/065544 vaidlustatud otsuse nr TVH/20/011312 punktis 4 toodud põhjendusi, kuid jättis hinnangu kaebaja töövõime ulatusele muutmata. Töötukassa jäi seisukohale, et kaebajal on osaline töövõime kestusega 5 aastat (töövõime vähenemise periood 10.02.2020 – 09.02.2025). Käesoleva kohtumenetluse käigus X kutsuti 10.07.2020 visiidile, mille viis läbi töötervishoiuarst dr Ülla Melnikov (10.07.2020 toimunud visiidi tulemuste kokkuvõte on toodud TIS terviseandmete juures). Analüüsiti korduvalt TIS terviseandmeid, sh kaebuses kirjeldatud asjaolusid ja visiidipõhisel hindamisel saadud andmeid, ning muudeti vaidlustatud otsuse põhjendusi, lisandusid valdkondade ja võtmetegevuste piirangud. Otsuses nr TVH/20/065544 märgitakse, et arvestades Xi tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime pikemaks kui 5-aastaseks perioodiks raskesti prognoositav. Lisaks vastustaja selgitas, et töövõime hindamisel arvestatakse tegevuspiirangute raskust, mitte eelnevate operatsioonide kordi. Vastustaja märgib, et mis puudutab kaebaja väidet regulaarset jälgimist psühhiaatri juures, siis sellega ei saa nõustuda, sest kuigi kaebaja on käinud Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatri dr Piret Taali vastuvõtul depressiooni tõttu 2017. ja 2018. aastal, ei ole ta pärast 20.03.2018 Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatri poole pöördunud, kuigi teda on sama aasta mais tagasi kutsutud. Psühhiaatri poolt määratud antidepressanti (preparaat Venlagamma, toimeaine venlafaksiin) on kaebajale viimati (st 13.12.2019) välja kirjutanud perearst. 03.03.2020 on kaebaja ühel korral pöördunud Ahme Haigla psühhiaatri Aleksandr Spivaki poole eespool nimetatud antidepressandi tarvitamise lõpetamisest tingitud võõrutusseisundi tõttu, kuid on selleravist keeldunud. Vastustaja peab vajalikuks lisada, et võõrutusseisundit on võimalik ravida. Vastustaja leiab, et TIS terviseandmete alusel ei ole kaebaja tervislik seisund eelmise ekspertiisiga võrreldes oluliselt halvenenud. Kaebaja tegevusvõime täpsemaks hindamiseks viidi kohtumenetluse käigus läbi ka isiku visiidipõhine hindamine, mille kohaselt ei ole kaebaja tegevuspiirangud nii rasked, et ta oleks puuduva töövõimega. Kohus nõustub vastustajaga, et antud juhul puudub alus kahelda TTO ekspertarsti ja Töötukassa töövõime hindamise ekspertarsti pädevuses ja objektiivsuses. Vastustaja selgitas, et töötervishoiuarst dr Ü. Melnikov ei pidanud koostama ekspertarvamust, ta oli vaid käesoleva kohtumenetluse käigus toimunud visiidi läbiviija, kuna tema töökoht on kaebaja elukohale lähemal. Kohus, hinnanud poolte põhjendusi ning haldusasjas esitatud tõendeid, nõustub vastustaja seisukohtadega. Kohus märgib, et kui kohus nõustub vastustaja põhjendustega/seisukohtadega (millega on tutvunud ka kaebaja), siis ei pea hakkama neid üle kordama vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2, mille kohaselt kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Vastustaja osundab, et töövõime hindamisel arvestatakse igasugust isikule sobivat tööd, mis ei pruugi olla tema varasem töö. TTO ekspertarst on hinnanud kaebaja töövõime osaliseks, sest kuigi kaebajale ei sobi füüsiliselt raske töö sundasendites, ega töö mis on seotud pideva seismise või pikema käimisega ning suure ajasurve ja vastutusega, siis istuvas asendis tehtavat kerget käelist tööd peaks isik vähemalt osalise koormusega suutma teha. Ekspertarstid jõudsid järeldusele, et kaebaja töövõime ei ole puuduv, tema iga igapäevategevused ei ole täielikult takistatud. Kohtul puudub alus kahelda arstide-spetsialistide kompetentsuses ning nende erialaste hinnangute õigsuses.

Kohtu hinnangul kaevatavad otsused on põhjendatud, kaalutletud ja õiguspärased ning tuginevad faktilistele asjaoludele ja meditsiinialastele andmetele. Kohus kokkuvõtvalt leiab, et puudub alus vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks.

MENETLUSKULUD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei taotlenud. Seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.