Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
5.Tühistada Tallinna Halduskohtu 14.01.2021 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.11.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).
3-20-2555
Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega (HKMS § 253 lg 3). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja ja tema pereliikmete nimed tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) taotles 23.08.2018 oma laste A (sünd. XXXX), B (sünd. XXXX), C (sünd. XXXX), D (sünd. XXXX), E (sünd. XXXX) ja F (sünd. XXXX) eest lapsetoetuse, lapsehooldustasu ja vanemahüvitise maksmist, samuti lasterikka pere toetuse maksmist. Avaldusele oli märgitud kaebaja aadressiks xxxxx.
2.Valga Vallavalitsus vastas septembris 2018. a Sotsiaalkindlustusameti (vastustaja) järelepärimisele, et rahvastikuregistri (RR) andmetel on xxxxxx kaebaja elukoht alates 23.08.2018, tema abikaasa Y elukoht alates 23.04.2018 ja laste elukoht alates 11.07.2018. Vallavalitsusel ei õnnestunud 18.09.2018 koduvisiidil perega kohtuda. Majaomaniku abikaasa selgitas, et perekond X ei ela seal, vaid olid lihtsalt palunud sissekirjutust. X lapsed Valgas koolis ei käi.
3.Vastustaja otsustas 16.10.2018 otsusega nr 1 (toimiku nr 506546) määrata kaebajale alates 01.06.2018 igakuulised lapsetoetuse, lapsehooldustasu ja lasterikka pere toetuse.
4.Kaebaja abikaasa edastas 23.01.2019 vastustajale Läti kooli tõendi A, B ja C õppimise kohta Läti koolis.
5.Vastustaja tegi 29.11.2019 kaebajale järelepärimise tema perekonna tegeliku elukoha ja töötamise riigi kohta, samuti selle kohta, kas kaebaja perele on makstud või taotletud välisriigis perehüvitisi ning millises riigis ja koolis kaebaja lapsed õpivad.
6.Kaebaja abikaasa vastas 07.12.2019 vastustajale, et nad elavad hetkel Lätis, kus lapsed käivad koolis. Eestis neil elukohta pole. Y asus tööle Eesti ettevõttes Lätis.
7.Vastustaja tegi 29.11.2019 järelepärimise Pärnu Linnavalitsusele, paludes kaasabi tuvastamaks, kas kaebaja ja tema perekonna elukoht asub aadressil xxxxxxx.
8.Pärnu Linnavalitsus vastas 13.12.2019 vastustajale, et sotsiaalosakonnale teadaolevalt kaebaja Eestis ei tööta ega ole arvel töötuna. Kaebaja laste ema samuti ei tööta ja lapsed Eestis ei õpi. Sotsiaalkonsultandile teadaoleva info järgi elavad aadressil xxxxxxx teised isikud ja see leidis kodukülastusel ka kinnitust. Nimetatud aadressil elab Y tädi, kelle sõnul elavad kaebaja ja tema abikaasa Valgas. Tädi registreeris oma vennatütre pere Pärnu aadressile, sest nad soovisid Pärnu kolida, aga hetkel on töökoht Valgas ja nad ei ole Pärnu kolinud.
9.Vastustaja lõpetas 18.12.2019 otsusega nr 15-12/180266-7 kaebajale perehüvitiste maksmise laste A, B, C, D, E ja F kasvatamise eest alates 01.01.2020. RR-i andmetel on kaebaja 2(8)
3-20-2555
ja tema pere registreeritud aadressile xxxxxx. Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel A, B ega C Eestis ei õpi. Töötamise registri (TÖR) andmetel kaebaja Eestis ei tööta ega ole arvel töötuna. Laste ema teatas 07.12.2019 vastustajale, et A, B ja C käivad koolis Lätis ja pere elukoht on Lätis. Y teatas, et asus tööle Eesti firmasse Lätis. TÖR-i andmetel töötab Y alates 02.12.20191 X OÜ-s. Pärnu Linnavalitsuse 13.12.2020 vastusest nähtuvalt kaebaja aadressil xxxxxx ei ela. RR-i alusel on kaebaja pere elukoht küll Eestis, ent registreeritud elukoht ei kinnita pere elamist Eesti Vabariigi territooriumil. Kuna pereliikmed ei ela alaliselt Eestis, ei vasta kaebaja perehüvitiste seaduses (PHS) sätestatud tingimustele ja puudub alus perehüvitiste maksmiseks.
10.Vastustaja esitas 17.12.2019 Läti pädevale asutusele järelepärimise kaebaja perekonna elukoha ja kaebaja abikaasa töökoha kohta ning Lätis saadavate hüvitiste kohta.
11.Läti pädev asutus vastas 08.05.2020 vastustajale, et kaebaja ja tema abikaasa ei tööta Lätis alates 01.11.2018. Neil on Lätis registreeritud aadress, kuid puudub teave, kas nad ka tegelikult seal elavad. Kaebaja abikaasale maksti peretoetusi kuni 31.08.2018. Kaebajal on ajutine elamisluba kehtivusega kuni 29.05.2020.
13.Kaebaja vastas 28.09.2020 vastustajale, et ta ei nõustu midagi tagastama, sest kõik maksti seaduslikult.
14.Vastustaja kohustas 16.10.2020 ettekirjutusega nr 10.4-4/113625-3 kaebajat maksma tagasi perehüvitise summas 11 112,44 eurot hiljemalt 15.11.2020. Euroopa Liidu perehüvitiste maksmise prioriteetsuse määramisel on otsustav lapsevanema(te) töötamise riik. Töötamisega võrdsustatakse lapsehoolduspuhkusel viibimine ja töötusega seotud hüvitiste saamine. Kaebaja perel oli Eesti sissekirjutus Valga maakonnas kuni 07.04.2019 ja kehtiv sissekirjutus Pärnu maakonnas alates 08.04.2019. Valga ja Pärnu maakonna kohalike omavalitsuste poolt teostatud kodukülastused kinnitasid, et kaebaja pere ei viibinud registreeritud aadressidel. Lapsed ei õpi Eestis ja Läti pädev asutus on kinnitanud, et kaebaja perel on registreeritud elukoht Lätis. Y töötas Eestis perioodil 09.05.2018–13.12.2018 ning töötab uuesti alates 02.01.2020. Perioodil 14.12.2018–01.01.2020 ei elanud ega töötanud kaebaja pere Eestis. Seega puudus kaebajal perioodil 01.01.2019–31.12.2019 õigus perehüvitisele Eesti Vabariigis laste kasvatamise eest ja sel perioodil maksti kaebajale perehüvitisi (lapsetoetus, lapsehooldustasu, lasterikka pere toetus) summas 11 112,44 eurot alusetult.
15.Kaebaja esitas 24.10.2020 vaide.
16.Vastustaja jättis 23.11.2020 vaideotsusega nr 8-3/26916-2 vaide rahuldamata. Põhjendused:
16.1.PHS § 4 lg 1 ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 3 lg 1 alusel makstakse perehüvitisi eeldusel, et nii toetust taotlev vanem kui ka laps elavad alaliselt Eestis. Pärnu Linnavalitsus kontrollis kaebaja elamist RR-isse märgitud aadressil xxxxxx ja selgus, et pere seal ei asu. Kontaktandmetes on Läti suunakoodiga telefoninumber. Lapsed ei õpi Eesti koolis, vaid Lätis. Läti pädev asutus kinnitas, et pere elukoht on registreeritud Lätis. Y kinnitas, et pere elab Lätis.
16.2.Perel ei ole õigust saada sama lapse eest perehüvitisi täismääras kahest riigist samaaegselt. Lapsevanematele ei ole jäetud õigust valida, millisest riigist nad soovivad perehüvitisi saada, vaid see otsustatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29.04.2004
TÖR-i andmetel on töötamise algusajaks 02.01.2020 – kohtu märkus.
3(8)
3-20-2555
määruses nr 883/2004, sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta, (määrus nr 883/2004) sätestatud reeglitele. Kaebaja sõnul ta ei tööta. TÖR-is tema töötamise kohta info puudub. TÖR-i andmetel ei tööta Y Eestis alates 13.12.2018 ja töötab taas alates 02.01.2020.
16.3.Arvestades, et kaebaja elas koos perega Lätis ja töösuhe Eestiga puudus, ei olnud perel 2019. a õigus saada Eestist perehüvitisi ja perehüvitiste maksmine oli seega alusetu. Alusetult makstud hüvitis kuulub SÜS § 31 lg 1 p 2 kohaselt kas osaliselt või täielikult tagasi nõudmisele, kui isikul puudus õigus hüvitisele, kuna õigus oli peatunud või lõppenud. Võttes arvesse kõiki asjaolusid, on ettekirjutusega otsustatud 2019. a makstud perehüvitised täielikult tagasi nõuda. Hüvitise andja võib tagasinõudest loobuda, kui tagasinõudmisega seotud kulud ületavad hüvitise andmiseks tehtud kulutused või muul seadusest sätestatud juhul (SÜS § 31 lg 3 p-d 1 ja 2). Puuduvad alused tagasinõudest loobumiseks.
17.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõudes tühistada vastustaja 16.10.2020 ettekirjutus ja 23.11.2020 vaideotsus. Põhjendused:
17.1.Kaebaja kulutas 2019. a saadud summa elamiseks. Kaebajal oli 2019. a 6 last ja praegu 7 last. Kaebaja abikaasa jäi 2019. a lapsehoolduspuhkusele kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Lapsed olid haiged ja kaebaja töövõimetu. Invaliidsust ei ole veel vormistatud, kuna kaebaja ei ole saanud alalist elamisluba, sest tal ei ole perearsti. Läti sotsiaalhoolekandeasutus ei aita kaebajat, kuna kaebaja sissetulekud ei ole vormistatud Lätis. Kaebajal on perega sissekirjutus Eestis ja makse maksavad samuti Eestis.
17.2.Kaebaja ei ole alates 2015. a käeluumurru tõttu töötanud. Käsi on 50-57% ulatuses töövõimeline. Kuna kaebaja abikaasa sai tööd Eesti ettevõttes, sai ta Eestis lapsetoetusi. Naine ei saanud alla 3-aastase lapse kasvatamise tõttu lapsehoolduspuhkuselt tööle minna. Kaebaja ei suutnud hakkama saada 6 lapsega, kellest noorimad olid 2,6 ja 1,6 aasta vanused. Naine viibis kodus kuni 2020. a. Sel perioodil elasid nad ainult lapsetoetustest. Lapsetoetusi sai pere töötamise koha (riigi) alusel, aga vastustaja nõuab toetusi tagasi elukoha järgi.
17.3.Asjaolust, et lapsed õpivad Lätis, teatas kaebaja ise vastustajale. Samuti seda, et nad ei ela alaliselt Eestis. Hüvitisi saadakse ainult Eestis.
18.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
18.1.Perehüvitiste maksmise eelduseks on tingimus, et nii toetust taotlev vanem kui ka laps elavad alaliselt Eestis. Kaebaja elukoha-aadressid olid RR-i andmetel 23.08.2018–07.04.2019 xxxxxxx ja alates 08.04.2019 xxxxxxx. Kontaktandmetes on Läti suunakoodiga telefoninumber. Valga Vallavalitsus teatas 2018. a septembris vastustajale, et kaebaja perekond ei ela Valgas. Pärnu Linnavalitsuse sõnul ei ela pere ka Pärnus ja lapsed ei õpi Eesti koolides. Läti pädev asutus kinnitas, et perel on registreeritud elukoht Lätis. Pere kinnitas 07.12.2019 ekirjas, et nad elavad hetkel Lätis, sest lapsed käivad seal koolis ja Eestis ei ole kusagil elada. Vastustajal puuduvad andmed, et pere tegelikult Eestis elaks või oleks elanud.
18.2.Määruse nr 883/2004 art 68 järgi on esmaseks perehüvitiste maksjaks lapsevanema(te) töötamise riik. Pere jagunemisel kahe riigi vahel ja olukorras, kus mõlemad lapsevanemad töötavad, kuid erinevates riikides, on perehüvitiste esmaseks maksjaks riik, kus laps elab. Lapsevanematele ei ole jäetud õigust valida, millisest riigist nad soovivad perehüvitisi saada. Kaebaja sõnul ta ei tööta. Seda ei nähtu ka TÖR-ist. TÖR-i andmetel viibis kaebaja abikaasa lapsehoolduspuhkusel 01.08.-31.10.2018. TÖR-i andmetel ei tööta kaebaja abikaasa Y Eestis alates 13.12.2018 ja töötab taas alates 02.01.2020. Kuna kaebaja elab koos perega Lätis (ka kaebusele on märgitud Läti aadress) ja töösuhe Eestiga puudus, ei olnud perel 2019. a õigus
4(8)
3-20-2555
saada Eestist perehüvitisi ja perehüviste maksmine oli alusetu. Alusetult makstud hüvitis kuulub tagasi nõudmisele. Antud juhul puuduvad alused tagasinõudest loobumiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Vaidluse all on asjaolu, kas kaebajale maksti 2019. a õiguspäraselt perehüvitisi. Vastustaja 16.10.2020 ettekirjutusest nähtuvalt maksti kaebajale perioodil 01.01.2019–31.12.2019 alusetult lapsetoetust, lapsehooldustasu ja lasterikka pere toetust kokku summas 11 112,44 eurot. Vaidluse all ei ole vanemahüvitise määramise ja maksmise õiguspärasus.
20.PHS § 4 lg 1 järgi määratakse ja makstakse perehüvitisi selles seaduses sätestatud tingimustel SÜS § 3 lg-s 1 nimetatud isikule. SÜS § 3 lg 1 järgi on sotsiaalseadustikus sätestatud õigused ja kohustused Eestis elaval Eesti kodanikul, pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel ning tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel. Seaduses sätestatud juhul on sotsiaalseadustikus sätestatud õigused ja kohustused ka muul isikul. PHS § 4 lg 2 järgi on perehüvitise saamise õigus sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud isiku Eestis elaval pereliikmel ja välismaal õppimise tõttu perest eemal viibival lapsel. Neist sätetest nähtuvalt omavad asja lahendamisel tähtsust kaebaja ja tema perekonna elukoht.
21.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 21 lg 1 p 6 järgi on elukoha andmed RR-i kantavateks isikuandmeteks. RRS § 6 lg 1 järgi RR-i kantud andmete õigsust eeldatakse ja sama paragrahvi lg 2 järgi lähtutakse avaliku ülesande täitmisel RR-i kantud põhiandmetest. RR andmetel oli kaebaja registreeritud elukohaks perioodil 23.08.2018–07.04.2019 xxxxxxx ja alates 08.04.2019 xxxxxxx. Samad aadressid on RR-is 2019. a registreeritud elukoha aadressideks ka kaebaja teistel pereliikmetel.
22.PHS § 8 lg 3 järgi on Sotsiaalkindlustusametil lisaks RRS-is sätestatud andmetele õigus lähtuda ka teistest andmetest, mille alusel otsustatakse perehüvitise maksmine, peatamine või lõpetamine. Seega ei ole RR-i andmetel perehüvitiste määramisel ja maksmisel määravat tähtsust, kui teiste tõendite alusel on tuvastatav, et RR-i andmed ei vasta tegelikkusele.
23.Vastustaja tuvastas kogutud tõendite alusel, et kaebaja ja tema pere ei elanud 2019. a Eestis. Valga Vallavalitsuse vastusest nähtuvalt ei elanud kaebaja Valgas ja Pärnu Linnavalitsuse vastuse kohaselt ei elanud kaebaja ka Pärnus. Seega ei vastanud RR-is registreeritud elukoha andmed tegelikule olukorrale. Läti pädeva asutuse vastuse kohaselt on kaebaja ja tema pere elukoht registreeritud Lätis. Kaebaja lapsed ei käi koolis Eestis, vaid Lätis. Kaebaja ei ole neile tõenditele ega väidetele vastu vaielnud. Kaebaja abikaasa kinnitas ise 07.12.2019 vastustajale, et nad elavad Lätis, kus lapsed käivad koolis. Vastustaja esitatud tõenditest nähtuvalt teavitas kaebaja abikaasa vastustajat 23.01.2019 e-kirjaga, et A, B ja C õpivad Läti koolis. Seega on põhjendatud ja tõendanud vastustaja seisukoht, et kaebaja ja tema perekond ei elanud 2019. a Eestis, vaid Lätis. Tegemist ei ole olukorraga, kus ainult kaebaja lapsed oleksid elanud Lätis ja perekonnast eraldi (vt PHS § 4 lg 2). Kuna kaebaja ja tema perekonna alaline elukoht 5(8)
3-20-2555
ei olnud 2019. a Eestis, siis puudus kaebajal PHS § 4 lg 1 järgi õigus perehüvitiste maksmisele Eesti riigi poolt.
24.PHS § 1 lg 3 sätestab, et kui pereliige elab või töötab Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis, kohaldatakse perehüvitiste määramisel määrust nr 883/2004. Määruse nr 883/2004 art 68 lg 1 sätestab perehüvitiste maksmisel prioriteetsuse eeskirjad juhuks, kui rohkem kui üks riik on kohustatud perehüvitisi maksma. Määruse nr 883/2004 art 68 lg 1 p a järgi on prioriteetseks riigiks perehüvitise maksmisel esmalt töökohariik, seejärel pensionit maksev riik ja kolmandaks elukohariik. Kaebaja ei tööta enda selgituste kohaselt juba alates 2015. a. Vastustaja andmetel ei ole kaebaja Eesti Töötukassas töötuna arvel. Kaebaja enda selgituste kohaselt ei maksta talle töövõimetusega seotud hüvitisi. Kohus jätab seejuures tähelepanuta kaebaja selgitused oma tervisliku seisundi kohta. Need ei oma asja lahendamisel tähtsust. TÖR-i andmetel töötas kaebaja abikaasa Y alates 09.05.2018 Eesti ettevõttes X OÜ. Tema töösuhe tööandjaga lõppes 13.12.2018 töölepingu seaduse § 79 alusel poolte kokkuleppel. TÖR-i andmetel viibis kaebaja abikaasa lapsehoolduspuhkusel 01.08.-31.10.2018. Tema uus töösuhe Eesti tööandjaga X OÜ algas 02.01.2020. Eeltoodust nähtuvalt puudus nii kaebajal kui ka tema abikaasal 2019. a töösuhe Eesti tööandjaga. Kaebaja abikaasa töösuhe ei olnud 2019. a lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu peatunud, vaid töösuhe lõppes 13.12.2018. Kuna kaebaja ja tema perekond ka ei elanud Eestis 2019. a, siis puudus kaebajal õigus nõuda perehüvitiste maksmist Eesti riigilt. 2018. a ja 2020. a andis selleks õiguse kaebaja abikaasa töösuhe Eesti tööandjaga, mis aga 2019. a puudus. Määruse nr 883/2004 art 68 lg 1 p a järgi oli 2019. a perehüvitiste maksmiseks kohustatud elukohajärgne riik, st Läti Vabariik. Eesti riik maksis 2019. a kaebajale perehüvitisi ilma seadusliku aluseta.
25.PHS § 14 lg 1 järgi kohaldatakse perehüvitiste tagasinõudmisel ja tasaarvestamisel SÜS-i sätteid, arvestades PHS-i erisusi. SÜS § 31 lg 1 p 2 järgi nõuab hüvitise andja isikult talle rahalise hüvitisena alusetult makstud rahasumma ja mitterahalise hüvitise andmiseks alusetult tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi, kui isikul puudus õigus hüvitisele, kuna õigus oli peatunud või lõppenud. Tuvastatud asjaoludest nähtuvalt ei elanud kaebaja ja tema perekond 2019. a Eestis, sh ei töötanud kaebaja ega tema abikaasa 2019. a Eestis. Kaebaja abikaasa töösuhe Eesti tööandjaga lõppes detsembris 2018. a, seega lõppes kaebaja õigus saada PHS-i alusel perehüvitisi Eesti riigilt järgnevast kuust alates, s.o alates 01.01.2019 (PHS § 31). Hüvitise saamise õiguse lõppemise tõttu tuli vastustajal SÜS § 31 lg 1 p 2 alusel kaebajalt hüvitis kui alusetult makstu tagasi nõuda.
26.SÜS § 31 lg 3 järgi võib hüvitise andja tagasinõudest loobuda: 1) kui tagasinõudmisega seotud kulud ületavad hüvitise andmiseks tehtud kulutused; 2) muul seaduses sätestatud juhul. Antud juhul puuduvad seaduslikud alused hüvitise tagasinõudest loobumiseks. Kaebajal puudus 2019. a õigus Eesti riigilt perehüvitisi saada. Alusetult makstud hüvitis koormab põhjendamatult Eesti riigi piiratud eelarvelisi vahendeid, mida oleks võimalik jagada selleks seaduse järgi õigustatud isikutele. Perehüvitise alusetu maksmine on tingitud kaebajast endast, kes ei teavitanud vastustajat õigeaegselt Eestist lahkumisest ja Lätti elama asumisest ning Eestis töösuhte lõppemisest. PHS § 9 p 1 järgi on taotleja kohustatud Sotsiaalkindlustusametile 6(8)
3-20-2555
viivitamata teatama taotleja või lapse elama või õppima asumisest teise riiki. SÜS § 21 lg 1 p 2 järgi on isik hüvitise saamisel kohustatud teavitama hüvitise andjat viivitamata hüvitise saamise õigust ja hüvitise andmist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest. Kaebaja abikaasa teavitas küll 23.01.2019 e-kirjaga laste õppima asumisest Läti kooli, kuid ei teavitanud kaebaja ja tema perekonna elukoha muutumisest ja töösuhte lõppemisest. Samuti jäid muutmata RR-is registreeritud elukoha andmed. Seega puudus vastustajal 2019. a teave kaebaja elukoha muutumise ja töösuhte lõppemise ning sellest tulenevalt makstava perehüvitise alusetuse kohta. Kaebaja abikaasa teavitas vastustajat elukoha muutusest alles 07.12.2019, seega jättis kaebaja oma kohustused Eesti riigi ees õigeaegselt täitmata. Kaebajale pidi olema mõistlikult arusaadav, et kui tema ega tema abikaasa ei ela ega tööta Eestis, siis puudub neil ka õiguslik alus saada sotsiaaltoetusi Eestis. Kaebaja ei ole põhjendanud, millel tugines tema vastupidine õiguspärane ootus. Kuna kaebajat ei sidunud 2019. a Eestiga ükski asjaolu, siis ei saanud tal ka olla õigus Eesti makstavale sotsiaaltoetusele. Pigem võib RR-i kantud ebaõigetest elukoha andmetest järeldada, et kaebaja oli sotsiaaltoetuse maksmise eeldusena Eestis elamise nõudest teadlik ja deklareeris teadlikult ebaõigeid elukoha andmeid eesmärgiga saada jätkuvalt sotsiaaltoetusi Eesti riigilt, kuigi sai aru, et tal puudub selleks õigus. Isegi kui eeldada, et kaebaja ei olnud teadlik Eestis elamise nõudest, pidanuks tal tekkima vastav kahtlus ja ta pidanuks vastustajalt selgitusi küsima. Seega on kaebajale makstud alusetult perehüvitisi tema enda seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmise tõttu või temapoolse vastustaja teadliku eksitamise tõttu, mis ei võimalda jätta kaebajale alusetult makstud hüvitisi tagasi nõudmata. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei ole hüvitise kaebajalt tagasinõudmine ebaproportsionaalne.
27.Tagasinõudest loobumiseks ei anna alust asjaolu, et kaebaja ei ole samal perioodil Läti riigilt perehüvitisi saanud. Kaebajal oli võimalik taotleda Lätis elamise ajal perehüvitisi Läti riigilt. Selle tegemata jätmist ei muuda Eesti riigi makstud hüvitisi õiguspärast alust omavateks.
28.Kaebaja kehv majanduslik olukord ei võimalda jätta alusetult makstud hüvitist tagasi nõudmata ja kaebajal oma kohustust täitmata. Kaebajal on õigus taotleda vastustajalt tagasinõutava summa tagasimaksmist osade kaupa (SÜS § 32 lg 2).
29.Kaebaja ei ole esitanud ühtegi õiguslikku vastuväidet vastustaja seisukohtadele ega ole lükanud ümber ühtegi vastustaja tuvastatud asjaolud ega esitatud tõendit. Ka kohus ei tuvastanud, et vastustaja oleks teinud vaidlusaluste haldusaktide andmisel vigu. Seega on kaebus põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlusalused haldusaktid on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus.
30.Kohus rahuldas 14.01.2021 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas vastustaja 16.10.2020 ettekirjutuse kehtivuse kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, tuleb tühistada ka kohaldatud esialgne õiguskaitse (HKMS § 253 lg 3). Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsusega.
31.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente ega taotlenud nende väljamõistmist kaebajalt, seetõttu tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
32.Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Praegune vaidlus oli riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 alusel lõivuvaba. Seetõttu tuleb kaebaja tasutud riigilõiv lugeda enam tasutuks ja tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 1, lg 8).
33.HKMS § 62 lg 2 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil
7(8)
3-20-2555
ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kaebaja esitas kohtule dokumendid tema käe trauma kohta 2015. a ja 2020. a toimunud randme kliinilise hindamise dokumendid (X avaldus lisa 1 pdf; SAVE_20210908_130135; SAVE_20210908_130148; SAVE_20210908_130159; SAVE_20210908_130218; SAVE_20210908_130231; Screenshot_2020-12-22-16-31-23-549_com.android.chrome). Kohtu hinnangul pole neil tõenditel asjas tähtsust ja need tuleb kaebajale tagastada. Kaebaja kinnitas, et ta ei töötanud 2019. a. Praeguse vaidluse seisukohalt ei ole oluline, miks ta ei töötanud või kas ta oli töövõimetu. Seega on tegemist asjakohatute tõenditega.
/allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.