VP kaebus Sotsiaalkindlustusameti 25.09.2020.a otsuse nr P26O-2020-107741 tühistamise ja asja uueks otsustamiseks kohustamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja VP Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Madis Kotsar
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 25.09.2020.a otsus nr P26O-2020-107741 ja kohustada vastustajat kaebaja 15.09.2020.a taotlust uuesti lahendama.
2.Jätta menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.10.2021. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 17).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tegi 25.09.2020 otsuse nr P26O-2020-107741 (tl 3, edaspidi vaidlustatud otsus), millega ta ei tuvastanud kaebaja VP puude raskusastet, ei määranud talle puudega vanaduspensioniealise isiku toetust ja ei väljastanud puudega isiku kaarti. Otsusega lahendati kaebaja 15.09.2020.a taotlus (tl 23-24). Vastustaja leidis, et kaebajal ei ole terviseseisundist tulenevat kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadust. Hinnangu andmise aluseks on e-tervise infosüsteemi esitatud terviseandmed ning SKA ekspertarsti Tiina Varblase arvamus (tl 25).
Otsuse kohaselt on kaebajal liikumisfunktsiooni piirang, mida tuleb hinnata kergeks. Kaebaja liigub iseseisvalt, abivahendeid ei vaja. Pikemate vahemaade (üle 300 m) puhkamata läbimist ja raskuste kandmist piiravad selja- ja liigeste valu. Piirang on põhjustatud lihas-luukonna haigustest. Lülisambahaigus ei ole põhjustanud närvikahjustust, jalgade nõrkust või tuimust. Liigeste liikuvuse olulist takistust terviseandmete alusel ei ole, põlveliigeste passiivne liigutamine on valulik. Kaebajal esinevad südame-veresoonkonna haigused ja kilpnäärme alatalitlus on raviga (ravimid, südamestimulaator) kompenseeritud, südamepuudulikkuse nähte ei esine.
2.Kaebaja esitas 22.10.2020 vaidlustatud otsusele vaide. Vastusaja jättis 11.11.2020.a vaideotsusega nr 8-3/26657-2 (tl 4-5) vaide rahuldamata. Vastustaja viitas ekspertarst Reet Tali arvamusele, et esitatud terviseandmetele tuginedes ei esine kaebajal eakohasest suuremat regulaarse kõrvalabi, juhendamise ega järelevalve vajadust sellisel määral, et oleks põhjendatud puude raskusastme tuvastamine. Vaideotsuses on muuhulgas öeldud, et kaebaja jõuab puhkamata käia 300 m, käib kaupluses iseseisvalt, 2-4 korda nädalas jalutab keskmise intensiivsusega 2 tundi.
3.Kaebaja esitas 18.11.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kohus tõlgendas kaebaja nõuet ja võttis kaebuse menetlusse vaidlustatud otsuse tühistamise ja asja uueks otsustamiseks kohustamise nõudes. Kaebaja ei ole nõus tema suhtes tehtud eitava otsusega. Juulis pani töötukassa töötaja dokumentide vormistamisel valesti kirja, et kaebaja saab iseseisvalt puhkamata käia 300 m. Tegelikult on õige 50 m. Õige ei ole ka see, et kaebaja käib ise kaupluses ja jalutab 2- 4 korda nädalas 2 tundi. Kaebaja ei käi ise kaupluses ja jalutab harva teise isiku abiga. Kaebaja vajab kõrvalabi. Kaebaja viis oktoobris vabas vormis kirjutatud avalduse õigete andmetega, ka perearst edastas andmed uuesti, kuid vaide lahendamisel ei ole neid arvestatud. Kaebaja soovib tema invaliidsuspensioni taastamist ja puude raskusastme tuvastamist.
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja selgitas, et puude raskusastme tuvastamine on dokumendipõhine, s.t tugineb esitatud taotlusele ja aktuaalsetele terviseandmetele. Nende alusel annab ekspertarst hinnangu, millised funktsioonid ja millises ulatuses on püsivalt piirangutega ning kas kaebaja vajab eakohasest suuremat kõrvalabi hügieenitoimingutel, söömisel, riietumisel, liikumisel ja suhtlemisel. Praeguses asjas leidsid ekspertarstid Tiina Varblane ja Reet Tali, et kaebajal puudus terviseseisundist tulenev vajadus kõrvalabile, juhendamisele või järelevalvele vähemalt keskmisele puude raskusastmele vastavas määras. Kaebaja esitas ka 12.08.2020 vastustajale taotluse puude raskusastme tuvastamiseks. 07.09.2020 tegi vastustaja otsuse nr P26O-2020-101515, millega kaebajal puude raskusastet ei tuvastatud. Antud otsusele andis ekspertarvamuse ekspertarst Julija Aleksandrova. Sellest ilmneb, et perearst ja eriarstid on fikseerinud kaebaja kaebused vastuvõtul, kuid objektiivsetel uuringutel ja läbivaatusel on üldine sooritusvõime olnud rahuldav. Püsiva iseloomuga diagnoosiga kinnitatud objektiviseeritud funktsioonipiiranguid E-tervise infosüsteemis olevate sissekannete põhjal ei esine või esineb harva ning kõrvalabi vajadus hügieenitoimingutel, liikumisel, riietumisel, suhtlemisel ja söömisel on eakohane. Objektiviseeritud uuringutes ja raviarstide sissekannetes on muuhulgas kirjas, et kaebaja liigub abivahendita, puhkamata jõuab käia 300 m ning ka kaupluses käib iseseisvalt, 2-4 x nädalas jalutab keskmise intensiivsusega 2 tundi. Vastustajale jääb arusaamatuks kaebaja kirjeldatu, et
ta käis Töötukassas midagi vormistamas ja seal pandi talle väidetavalt taotlusele midagi valesti kirja. Eesti Töötukassas saavad ühistaotlust (töövõime ja puude raskusastme hindamise taotlus) esitada üksnes tööealised isikud. Taastusravi saamine ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks. Vaidlustatud otsuse tegemisel sai arvesse võtta ainult neid terviseandmeid, mis olid olemas taotluse esitamise hetkel. Kui lisandub täiendavaid sissekandeid kaebaja terviseseisundi muutumise kohta, siis on vajalik uue taotluse esitamine, et oleks võimalik ka uusi andmeid arvesse võtta. Kohtu seisukoht
5.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 1 kohaselt on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 11 sätestab, et vanaduspensioniealisel inimesel tuvastatakse sügav, raske või keskmine puude raskusaste olenevalt sellest, mil määral vajab isik eelnimetatud kõrvalekalde tõttu kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet. PISTS § 2 lg 2 alusel on kõrvalabi või juhendamine abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega. Vastustaja möönab, et kaebajal esineb kõrvalekalle - liikumisfunktsiooni piirang. Pooled vaidlevad selle üle, kas kõrvalekalle on sedavõrd ulatuslik, et põhjendatud on puude raskusastme tuvastamine. Madalaim lävend puude raskusastme tuvastamiseks on see, kui isik vajab kõrvalabi väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas (PISTS § 2 lg 11 p 3).
6.PISTS § 23 lg 6 alusel võetakse puude raskusastme tuvastamisel arvesse 1) terviseseisund; 2) tegevusvõime; 3) kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest; 4) kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata; 5) elukeskkond; 6) rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused. Eeltoodu hindamisel lähtutakse isiku taotlusest, milles on andmed terviseseisundist tingitud kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajaduse, elutingimuste ning terviseseisundi muutuste kohta (PISTS § 22 lg 1 ja 4) ning tervise infosüsteemis olevatest andmetest (PISTS § 23 lg 3).
7.Vastustaja väitel on puude raskusastme tuvastamise menetlus dokumendipõhine ja määrava tähtsusega on tervise infosüsteemis olevate andmete alusel antud ekspertarsti hinnang. Kohus nõustub sellega osaliselt. Sotsiaalkaitseministri määruse „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (edaspidi määrus) § 3 lg 1 ja § 4 lg 4 näevad tõesti ette, et menetluses võetakse aluseks tervise infosüsteemis olevad andmed ning nende põhjal annab arstiõppe läbinud isik arvamuse vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme kohta. Samas selgitas Riigikohus 05.09.2019.a otsuses kohtuasjas 3-17-1110, et puude tuvastamise kohta tehtud otsus peab olema motiveeritud, mitte üksnes kordama eksperdiarvamuse
kokkuvõtet. Otsusest peab olema arusaadav, miks kaebajal puuet ei tuvastatud. Eksperdiarvamus ei ole vastustajale siduv, vaid tegemist on tõendiga, mida haldusorgan saab kõrvutada teiste tõenditega. Haldusakti kontrollimisel saab halduskohus tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel tervise infosüsteemi kantud andmeid õigesti. Kohtu hinnangul tuleb puude raskusastme tuvastamise menetluses arvestada ka isiku taotlust, sh andmed, mille isik selles annab oma tervisliku seisundi ja abivajaduse kohta. Kui taotluse ja terviseandmete vahel on vastuolu, siis peab otsusest nähtuma, milliseid andmeid ja millisel põhjendusel peab vastustaja õigeteks.
8.Vaidlustatud otsuse tegemisel aluseks võetud kaebaja terviseandmetest (tl 26-31) nähtub, et kaebajal on 28.06.2017 diagnoositud esmane kahepoolne gonartroos ja 14.09.2020 esmane generaliseerunud (osteo)artroos, mõlema puhul on tegemist korduvhaigestumisega. Avalikult kättesaadavatel andmetel tähendab generaliseerunud osteoartroos kolme või enama liigese või liigesegrupi artroosi. Kaebaja on valu ja raskusi liikumisel kurtnud arstile 26.06.2019, 07.07.2020, 14.09.2020. Arst on kaebaja läbivaatusel 07.07.2020 märkinud järgmist. Mõlema õlaliigese ROM piiratud, eelkõige ekstensioonis. Mõlema käe MKF-liigeste valulikkus. Randmetest liikuvus vaba. Lülisamba vähene skolioos, keskjoone palpatsioon valutu. Ettekummardamine raskendatud. Puusaliigeste palpatsioon valutu. Põlveliigeste valulikkus passiivsel liigutamisel. Kaebajal on diagnoositud ka muud haigused - südame rütmihäire (paigaldatud südamestimulaator) ja kilpnäärme alatalitus. Kuna kohtuasjas on vaidluse all liikumisfunktsiooni piirang, siis kohus neid haigusi pikemalt ei käsitle.
9.Kaebaja kohta on arvamuse andnud kaks vastustaja ekspertarsti, esmalt puude raskusastme tuvastamise menetluses ja seejärel vaidemenetluses. Ekspertarst Tiina Varblane leidis (tl 25), et kaebajal esineb liikumisfunktsiooni piirang, mida terviseandmete alusel tuleb hinnata kergeks. Kaebaja liigub iseseisvalt, abivahendeid ei vaja. Pikemate vahemaade (üle 300 m) puhkamata läbimist ja raskuste kandmist piiravad selja ja liigeste valu. Piirang on põhjustatud lihasluukonna haigustest. Lülisambahaigus ei ole põhjustanud närvikahjustust, jalgade nõrkust või tuimust. Liigeste liikuvuse olulist takistust terviseandmete alusel ei ole, põlveliigeste passiivne liigutamine on valulik. Ekspertarst Reet Tali leidis (tl 33), et esineb kaebus puusaliigeste, põlvede, labajalgade ja õlgade valule, mistõttu liikumine raskendatud, raskusi ei saa tõsta. Kaebaja liigub abivahendita, puhkamata jõuab käia 300 m, kaupluses käib iseseisvalt. 2-4 x nädalas jalutab keskmise intensiivsusega 2 tundi. Seisundi objektiivsel hinnangul on selja ja õlaliigeste liikuvus piiratud, puusaliigeste palpatsioon valutu, põlveliigeste valulikkus passiivsel liigutamisel. Sõrme põhiliigeste valulikkus, randmete liikuvus vaba, sõrmede liikuvus rahuldav. Röntgenoloogilistel uuringutel lülisamba-, puusa ja põlveliigeste kulumuslikud muutused.
10.Vaidlustatud otsus ega vaideotsus ei sisalda vastustaja põhjendusi puude raskusastme tuvastamata jätmise kohta. Mõlemas haldusaktis on vastustaja tsiteerinud õigusaktide sätteid ja ekspertarstide hinnanguid, kuid ei ole esitanud omapoolseid põhjendusi või kaalutlusi. Vaidlustatud otsus on oluliste põhjendamispuudustega (haldusmenetluse seaduse § 56 lg 1 ja 3) ning see võis mõjutada asja otsustamist. Kohus põhjendab seda järgmiselt.
11.Kohtu hinnangul tuleb eristada terviseandmeid ehk andmeid kaebaja tervisliku seisundi kohta, mis põhinevad arsti teostatud läbivaatuse või terviseuuringute tulemustel, ning andmeid kaebaja tegevusvõime kohta. Terviseandmete osas ei ole vaidlust selles, et kaebajal on selja ja liigeste haigused, mis põhjustavad valu. Andmed kaebaja tegevusvõime kohta ei ole läbivaatuse või terviseuuringutega objektiivselt kindlaks tehtud. Need pärinevad kaebaja taotlusest ja kaebaja ütluste kajastustest terviseandmetes. Kaebaja väitis 15.09.2020.a taotluses (tl 23 pöördel), et tal on käia väga raske, puhkab iga 50 m järel, ise enda eest hoolitseda ei saa, elab koos poja ja miniaga. Vastustaja on lähtunud andmetest, et kaebaja jõuab puhkamata käia 300 m, käib kaupluses iseseisvalt, 2-4 korda nädalas jalutab keskmise intensiivsusega 2 tundi. Andmed selle kohta, et kaebaja jõuab puhkamata käia 300 m ja käib kaupluses iseseisvalt, on kaebaja terviseandmetesse kandnud arst Alexander Milovidov 07.07.2020 (tl 29). Täistekstina on andmed järgmised: „Väljas liigub kepi abita, kuid liikumine vaevaline, patsiendil selg küürus. Ei saa pikalt kõndida, korraga suudab 300 m kõndida ilma puhkamata. Elab pojaga. Poes käib iseseisvalt, kuid raskusi ei saa tõsta“. Samad andmed on oma 14.09.2020.a sissekandes kajastanud perearst Diana Treštšina (tl 27). Andmed ei pärine Töötukassas täidetud taotlusest, nagu arvab kaebaja.
12.Vastustaja ei ole põhjendanud, miks peab ta usaldusväärseks andmeid, et kaebaja liigub puhkamata 300 m, aga mitte seda, et see vahemaa on 50 m ehk miks lähtus ta arst Alexander Milovidovi poolt terviseandmetesse märgitust, aga mitte kaebaja taotluses esitatud andmetest. Ei saa väita, et kaebaja esitatud andmete sisu mõjutas see, et tema eelmine taotlus puude raskusastme tuvastamiseks jäeti 07.09.2020 rahuldamata. Kaebaja tõi juba 12.08.2020.a taotluses välja, et ta elab koos poja perega, sest vajab abi igapäevaselt, kõndides peab tihti istuma ja puhkama, liikumisel kasutab toeks teise inimese abi, poes käib poeg, sest ise raskusi kanda ei saa (tl 21 pöördel). Kohtul ei õnnestunud leida toimikus olevatest dokumentidest üldse mingit allikat vastustaja väitele, et kaebaja jalutab 2-4 korda nädalas keskmise intensiivsusega 2 tundi. Vaidlustatud otsuse tegemisel aluseks võetud kaebaja terviseandmetes ega kaebaja taotluses selliseid andmeid ei ole. Lisaks tundub see väide kaebaja tervisliku seisundi üldise kirjelduse taustal eluliselt vähe usutav. Keskmise intensiivsusega füüsiline koormus 2-4 korda nädalas à 2 tundi võiks olla usutav terve tööealisele inimese puhul. Vanaduspensioniealise isiku puhul, kellel on liikumisfunktsiooni piirang ja südamehaigus, oleks sellised andmed pidanud tekitama mõistlikus isikus kahtluse, kas need on ikka õiged.
13.Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ei tingi see, et kaebaja saab puhkamata liikuda lühikese vahemaa ja ei saa tõsta raskusi, kõrvalabi vajadust väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas. Isegi kui lähtuda sellest, et kaebaja saab liikuda iseseisvalt kuni 300 m, ei ole see kuigi pikk maa. PISTS § 1 lg 2 nimetab seaduse ühe eesmärgina puuetega inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamist. Kohtu hinnangul ei pruugi eeltoodu olla tagatud inimesele, kellel on iseseisva liikumise võimalus üksnes lühikese vahemaa ulatuses või marsruutidel, kus iga sellise vahemaa järel leidub puhkamise võimalusi. Määruse § 4 lg 2 alusel arvestatakse puude raskusastme hindamisel tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist. Kohtuasja dokumentidest ei nähtu, et kaebajale saaks teha etteheiteid arsti määratud ravi järgimisel.
Terviseandmete põhjal tarvitab kaebaja arvukalt ravimeid (tl 29, 31). Vastustaja pädevuses ei ole hinnata, kas kaebajale oleks tulnud määrata rohkem või teistsugust ravi. Samuti ei ole arusaadav, kuidas aitaksid kaebajat abivahendid. Ekspertarst Reet Tali arvamuses on nimetatud üksnes ratastega ostukotti, kuid see kaebaja liikumisraadiust ei suurenda. Ka ostukotti tuleb asjad tõsta. Kaebaja vanus oli vaidlustatud otsuse tegemise ajal 71 aastat. Kohtule ei ole äratuntav, miks liikumisraadiust 300 m ja raskuste tõstmise võimekuse puudumist saab pidada kaebaja puhul eakohaseks.
14.Kaebaja esitas omalt poolt tõenditena tööraamatu ning terviseandmed, sh andmed kaebajal kutsehaiguse tuvastamise ja kaebaja töövõime hindamise kohta, mis pärinevad aastatest 2004 2009 (tl 13-16, 45-68). Tööraamat ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuna see ei iseloomusta kaebaja tervislikku seisundit või abivajadust. Puude raskusastme hindamisel ei ole oluline, miks kaebajal tervisehäired tekkisid. Kaebaja esitatud terviseandmed võivad tähtsust omada, kuna puude raskusastme hindamisel tuleb arvesse võtta, kas tegemist on püsiva iseloomuga piiranguga ja kuivõrd saab seda korrigeerida raviga. Sel juhul võib olla oluline, et kaebajal diagnoositi juba 2004. aastal õlavöötme-käte müofastiaalsed valud, mõlema õla rotaatormanseti kahjustus, küünarliigeste epikondüliidid, tendinoosid, oluline õlaliigeste liikuvuse piiratus, kerge karpaalkanali sündroom mõlemal käel, krooniline kaela- ja seljavalu (tl 47, 57), valud olid selleks ajaks kestnud olenevalt valu piirkonnast 1,5 kuni 8 aastat ja kaebaja oli valuvaigisteid kasutanud 5 aastat (tl 59). Kohtuasja lahendamisel on aga olulisema kaaluga, et kaebaja ei esitanud neid dokumente vastustajale haldusmenetluses ja vastustaja ei saanud nendega asja lahendamisel arvestada. Määrus näeb küll ette, et kaebaja viimase viie aasta terviseandmed muretseb vastustaja tervise infosüsteemist, kuid see ei võta kaebajalt õigust esitada haldusmenetluses omapoolseid tõendeid. Kaebajal on asja uuel läbivaatamisel võimalus seda teha.
15.Kokkuvõttes ei ole piisavalt põhjendatud vastustaja järeldus, et kaebaja terviseseisund ei tingi abi vajadust väljaspool kodu vähemalt üks kord nädalas. Kohus rahuldab kaebuse, tühistab vaidlustatud otsuse ja kohustab vastustajat kaebaja 15.09.2020.a taotlust uuesti lahendama. Kohus selgitab, et - kohus ei võta seisukohta, kas ja milline puue oleks kaebajal tulnud tuvastada. Seda on pädev otsustama vastustaja. Kaebuse rahuldamine tähendab, et vastustajal tuleb kohaseid asjaolusid ja tõendeid aluseks võttes teha uus põhjendatud otsus, kas kaebajal esines vaidlustatud otsuse tegemise ajal puue ning kui esines, siis kas kaebajal saab tuvastada sügava, raske või keskmise puude või oli tegemist kergema seisundiga, mida ei tuvastata. Tegemist on otsusega, mis tehakse tagasiulatuvalt, lähtudes kaebaja terviseseisundist ja abivajadusest taotluse esitamise ehk 15.09.2020.a seisuga; - kohtuasja dokumentide põhjal on kaebaja terviseandmetesse pärast vaidlustatud otsuse tegemist lisandunud täiendav teave. Sh on ortopeedi 08.10.2020.a hinnangu (tl 37) põhjal kaebajal kroonilise valu sündroom, vajalik on valuravi ja taastusravi. Need on uued andmed, millega vaidlustatud otsuse tegemisel arvestada ei saanud. Kaebajal on võimalus esitada uus taotlus puude raskusastme tuvastamiseks. Kaebaja 15.09.2020.a taotluse uue lahendamise
vajadus ei lange selle tõttu ära, kuna vaidlustatud otsus ehk 25.09.2020.a otsus mõjutab kaebaja õigusi kuni uue taotluse alusel otsuse tegemiseni. Menetluskulud. Selgitused
16.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole (kaebus oli riigilõivuvaba). Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
17.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.