Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Tiina Pappel 28.09.2021, Tartu 3-19-1812 OÜ Pro Grupp Invest kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 23.08.2019. a otsuse tühistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks uuesti läbi vaatama OÜ Pro Grupp Invest 15.08.2019. a taotlust Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 25.02.2016. a otsuse nr 13-6/91 kehtetuks tunnistamiseks Tartu Halduskohtu 23.09.2020. a otsus OÜ Pro Grupp Invest apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ Pro Grupp Invest Lepinguline esindaja v.adv. Rene Varul Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 23.09.2020. a otsus muutmata.
2.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 28.10.2021 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) nõudis 25.02.2016. a otsusega nr 13-6/91 tagasi OÜ-le Pro Grupp Invest PRIA 09.02.2010. a otsusega nr 13-6/260 määratud maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse summas
99 989,77 eurot ning tunnistas kehtetuks PRIA 09.02.2010. a otsuse nr 13-6/260. Otsuse lisaks on kontrolliaruanne nr 15-7/15/17, milles sisaldub asjaolude analüüs.
2.Tartu Halduskohus jättis 21.10.2016. a otsusega haldusasjas nr 3-16-1004 OÜ Pro Grupp Invest kaebuse PRIA 25.02.2016. a otsuse nr 13-6/91 peale rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 28.03.2017. a otsusega OÜ Pro Grupp Invest apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.10.2016. a otsuse muutmata, muutes ja täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi. Kohtuotsused jõustusid 25.09.2017, kui Riigikohus jättis OÜ Pro Grupp kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. OÜ Pro Grupp Invest tagastas toetuse PRIA-le.
3.OÜ Pro Grupp Invest esitas 15.08.2019 PRIA-le taotluse PRIA 25.02.2016. a otsuse nr 13-6/91 kehtetuks tunnistamiseks ja otsuse täitmisena tasutud summa tagastamiseks, kuna PRIA otsus toetuse tagasinõudmiseks on tehtud aegunult.
4.PRIA jättis 23.08.2019. a vastusega nr 1-11/18/47-7 PRIA 25.02.2016. a otsuse nr 13-6/91 kehtetuks tunnistamata ja summa tagastamata, kuna tagasinõude otsus ei ole tehtud aegunult. PRIA märkis, et investeeringuobjekti mittesihipärane kasutamine toimus alates kombaini soetamisest 2011-2014. a ja jätkus 2015. a, seega oli tegemist jätkuva rikkumisega Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95, Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, tähenduses ning nõue ei ole aegunud. Otsus toetuse tagasinõudmiseks on tehtud õigeaegselt.
5.PRIA jättis 19.09.2019. a vaideotsusega nr 13-4/19/8-1 rahuldamata OÜ Pro Grupp Invest vaide PRIA 23.08.2019. a keeldumisele.
6.OÜ Pro Grupp Invest esitas 26.09.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 07.02.2020 ja 04.09.2020 täiendavad seisukohad. Kaebaja palus tühistada PRIA 23.08.2019. a otsus ja kohustada PRIA-t uuesti läbi vaatama kaebaja 15.08.2019. a taotlus. Kaebaja põhjendused: Tulenevalt Euroopa Kohtu 08.05.2019. a otsusest kohtuasjas C-580/17 tuleb tähtaega arvestada alates toetuse määramise otsusest. PRIA seisukoht, et kontrolli alustamine oli võimalik 4 aasta jooksul jätkuva rikkumise lõppemisest ehk alates aastast 2015, ei ole kooskõlas Tartu Ringkonnakohtu 28.03.2017. a otsusega nr 3-16-1004. 5-aastane periood algas 09.02.2010. a otsusega ja sihtotstarbelise kasutamise periood lõppes 09.02.2015. PRIA alustas kontrolli 20.02.2015, seega aegunult. Kontrollimenetlus, mida on alustatud peale tähtaja möödumist, ei saa tuua taotlejale kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi. Võimalik jätkuv rikkumine ei pikenda järelevalveperioodi. Ringkonnakohus arvestas otsust tehes, et kaebaja rikkumist on peetud jätkuvaks. Haldusmenetluse uuendamisel ei saa hakata jõustunud kohtulahendit uuesti üle vaatamata. PRIA jättis kaebaja põhjendamatult välja isikute hulgast, kelle suhtes tehtud otsuseid PRIA üle vaatab, ning põhjendas keeldumist valedel alustel.
7.Tartu Halduskohus jättis 23.09.2020. a otsusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda ja menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata. Otsuse põhjendused: 1) Kaebajal oli investeeringuobjekti sihipärase kasutamise kohustus kuni 09.02.2015. Euroopa Kohus selgitas 08.05.2019. a otsuses kohtuasjas C-580/17, et 5-aastane investeeringuobjekti sihipärase kasutamise kohustus algab toetuse määramise otsuse tegemise päevast. Kaebaja puhul 09.02.2010. Euroopa Kohtu seisukoht puudutab toetuse tagasimaksmiseks kohustatud taotlejate õigusi, kelle puhul tuvastati rikkumisi perioodil, mille võrra Euroopa Kohtu seisukohast lähtuvalt n.ö nihkus varasemaks investeeringuobjekti sihipärase kasutamise kohustuse lõpptähtpäev. 2) Investeeringuobjekti sihipärase kasutamise tähtaega ei saa samastada kontrollimenetluse alustamise tähtaja või toetuse tagasinõudmise tähtajaga. Nende perioodide ühetaolisust ei tulene
ühestki õigusaktist. Kontrollimenetluse läbiviimise tähtaega reguleerib määrus nr 2988/95. Kaebaja nõustus haldusasjas nr 3-16-1004, et üldine toetuste tagasinõude esitamise aegumistähtaeg tuleneb nimetatud määrusest (TrtRKo 28.03.2017, p 13). Euroopa Kohus järeldas 05.03.2019. a otsuses kohtuasjas C-349/17, et alates määruse nr 2988/95 jõustumise kuupäevast võivad liikmesriikide pädevad asutused üldjuhul kõikide eeskirjade eiramiste suhtes, mis kahjustavad liidu finantshuve, 4 aasta jooksul menetlust alustada, v.a valdkondades, milles liidu seadusandja on ette näinud lühema tähtaja. EAFRD (European Agricultural Fund for Rural Development) toetuste puhul lühemaid tähtaegasid sätestatud ei ole. 3) Ringkonnakohus sedastas haldusasjas nr 3-16-1004, et kaebaja kasutas investeeringuobjekti mittesihipäraselt kuni 2015. a ning kaebajale omistatud rikkumise puhul on tegemist jätkuva rikkumisega määruse nr 2988/95 tähenduses (28.03.2017. a otsuse p 21). Kuna kaebajale on ette heidetav jätkuv rikkumine kuni investeeringuobjekti sihipärase kasutamise perioodi lõpuni, s.o kuni 09.02.2015, saab investeeringuobjekti sihipärase kasutamise kontrolli menetluse algatamise tähtaeg lõppeda kõige varem 4 aastat pärast investeeringuobjekti sihipärase kasutamise kohustuse lõppu, s.o 09.02.2019. Kontrollimenetluse alustamise päevaks (20.02.2015) ei olnud möödunud menetluse alustamise 4-aastane aegumistähtaeg. Ka toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise ajal 25.02.2016 ei olnud möödunud 4-aastane tähtaeg, ammugi asja lõpliku aegumise 8-aastane tähtaeg. Kui 4 aastat jätkuva rikkumise lõppemisest möödus aastal 2019 ja programmiperiood lõppes aastal 2016, siis ei ole programmi kestus 4-aastasest aegumistähtajast pikem. 4) Kohtu seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel oleksid PRIA-le siduvad, kui tegemist oleks otsusega, mille resolutsioonis PRIA-le pandi kohustus asja uueks otsustamiseks. Seda kohtuasjas nr 3-16-1004 tehtud ei ole. 5) Vastustaja jättis õiguspäraselt menetluse uuendamata. Kuna kaebus jääb tühistamisnõudes rahuldamata, ei ole võimalik rahuldada ka kohustamisnõuet.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.OÜ Pro Grupp Invest esitas 23.10.2020 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 23.09.2020. a otsus ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) PRIA alustas kontrolli peale 5-aastase järelevalveperioodi lõppemist ehk hilinenult. Euroopa Kohus leidis kohtuasjas C-580/17, et kontrolliperioodi algust tuleb arvestada toetuse määramise otsuse tegemisest. Ringkonnakohus määratles 28.03.2017. a otsuses nr 3-16-1004 ebaõigesti järelevalveperioodi algusmomendi. Jõustunud kohtulahendis sisalduv seisukoht kuulub ülevaatamisele. Seega esineb alus haldusmenetluse uuendamiseks. 2) PRIA ei saa ega tohi algatada kontrollimenetlust, kui on möödunud 5-aastane järelevalveperiood. 5-aastane järelevalveperiood algas 09.02.2010 ja kestis kuni 09.02.2015. Võimalik jätkuv rikkumine ei pikenda järelevalveperioodi. Ringkonnakohus ei teinud järeldust, et jätkuv rikkumine pikendaks investeeringuobjekti säilimise ja kasutamise 5-aastast tähtaega ning 5-aastast programmi. 3) Euroopa Kohtu otsuse valguses on ebaõige ringkonnakohtu järeldus, mis puudutab 5-aastase perioodi kestuse algusmomenti – see ei alga toetuse väljamaksmisest, vaid toetuse määramise otsusest. Antud juhul algas 5-aastane periood 09.02.2010. a otsusega ja sihtotstarbelise kasutamise periood lõppes 09.02.2015. 4) Ringkonnakohus järeldas, et asja sihipärase kasutamise tähtaeg on samastatav kontrollimenetluse alustamise tähtajaga. Halduskohus tegi vaidlustatud otsuses põhjendamatult teistsuguse järelduse. Seda üllatavat lähenemist ei saa aktsepteerida.
9.PRIA esitas 28.12.2020 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:
Kontrollimenetluses kontrollitakse investeeringuobjekti sihipärast kasutamist järelevalveperioodil, mis kõnealusel programmperioodil 2007-2013 oli 5 aastat toetuse määramisest arvates. Sihipärase kasutamise periood ei saa kokku langeda perioodiga, mil PRIA-l on õigus kontrollida, kuidas sihipärase kasutamise kohustuse 5-aastasel perioodil investeeringuobjekti tegelikult kasutati. Mitmeaastaste programmide korral ei aegu asi enne programmi täielikku lõpetamist. Asi aegub lõplikult päeval, mil 2-kordse aegumistähtajaga võrdne ajavahemik saab läbi, ilma et pädev asutus oleks määranud karistust, v.a juhul, kui haldusmenetlus on peatatud vastavalt art 6 lg-le 1. Tegemist on jätkuva rikkumisega. PRIA-l oli õigus kontrolli läbi viia 20.02.2015. Halduskohtu seisukoht (otsuse p 12) sihipärase kasutamise kontrolli menetluse tähtaja algatamise kohta on õige.
10.OÜ Pro Grupp Invest märkis 19.08.2021. a täiendavas seisukohas, et PRIA hilines kontrollimenetluse alustamisega, seega kaotas õiguse rikkumise tuvastamiseks ja tagasinõude esitamiseks. Kaebaja järgib Tartu Ringkonnakohtu 28.03.2017. a otsuses toodut. Veel märkis kaebaja, et PRIA on teinud sisulise otsuse taotluse rahuldamata jätmise kohta, seega on PRIA haldusmenetluse uuendanud ja taotluse sisuliselt läbi vaadanud.
11.PRIA selgitas 24.08.2021. a täiendavas seisukohas, et määruse (EÜ) nr 1698/2005 kohaselt oleks kaebaja pidanud investeeringuobjekti sihipäraselt kasutama 5 aasta jooksul alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest (mitte väljamaksmisest). Programmi kestust ja kontrollitoimingute läbiviimise aega ei saa samastada. Menetlust alustati õigeaegselt. Kuna toetuse tagasinõudmise otsus tehti 2016. a, siis ei olnud tagasinõudmise võimalus aegunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.
13.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas PRIA otsus jätta kaebaja haldusmenetluse uuendamise taotlus rahuldamata põhjendusega, et kaebaja suhtes 25.02.2016 tehtud toetuse tagasinõude otsus ei olnud aegunud, oli õiguspärane.
14.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja taotlust PRIA 25.02.2016. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks tuleb mõista taotlusena PRIA-le haldusmenetluse uuendamiseks.
15.ELÜPS § 1 lg 2 kohaselt tuleb Euroopa Liidu õigusaktides, ELÜPS-is ning selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldada haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja ELÜPS-i erisusi. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 näeb ette ammendava loetelu haldusmenetluse uuendamise alustest. Neist ükski ei ole siiski haldusmenetluse uuendamise aluseks olukorras, kus hilisem Euroopa Kohtu lahend võib mõjutada sellise haldusakti õiguspärasust, mis on kohtuvaidluse tulemusena jõusse jäänud.
16.Halduskohus leidis otsuses, et kohtupraktika kohaselt ei ole siiski keelatud esitada haldusakti kehtetuks tunnistamise taotlust muudel alustel kui neil, mis on sätestatud HMS § 44 lõikes 1, kuid haldusorgan ei ole kohustatud sellist taotlust igal juhul sisuliselt menetlema (otsuse p 8). Ringkonnakohus nõustub ka selle halduskohtu seisukohaga.
17.Pooled ei vaidle selle üle, et Euroopa Kohtu otsuse p-dest 81-82 asjas C-580/17 tuleneb, et kaebajal oli investeeringuobjekti sihipärase kasutamise kohustus kuni 09.02.2015 ehk teisisõnu viie aasta jooksul arvates toetuse määramise otsuse tegemise päevast 09.02.2010. Samas eksib kaebaja leides, et ka kontrolliperioodi algust tuleb arvestada toetuse määramise otsuse tegemisest ning see kestab samuti kuni investeeringuobjekti sihipärase kasutamise kohustuse
lõpuni 09.02.2015. Vastustaja ja halduskohus leiavad õigesti, et investeeringuobjekti sihipärase kasutamise periood ei lange kokku perioodiga, mil PRIA-l on õigus kontrollida, kuidas investeeringuobjekti sihipärase kasutamise kohustuse 5-aastase perioodi jooksul kasutati.
18.Määruse nr 2988/95 artiklist 3 tuleneb, et aegumistähtaeg menetluste algatamiseks on neli aastat alates eeskirjade eiramise toimepanekust. Jätkuvate või korduvate eeskirjade eiramiste korral hakatakse aegumistähtaega arvestama päevast, mil eiramine lõpeb. Mitmeaastaste programmide korral ei aegu asi mingil juhul enne programmi täielikku lõpetamist. Asi aegub lõplikult päeval, mil kahekordse aegumistähtajaga võrdne ajavahemik saab läbi, ilma et pädev asutus oleks määranud karistust, välja arvatud juhul, kui haldusmenetlus on peatatud.
19.Ringkonnakohus jääb ka käesolevas kohtuasjas oma varasema seisukoha juurde, et kaebaja kasutas investeeringuobjekti mittesihipäraselt alates kombaini soetamisest 2011. aastal kuni 2015. aastani, mistõttu oli vaidlusaluse rikkumise puhul tegemist jätkuva rikkumisega määruse nr 2988/95 tähenduses (TrtRKK 28.03.2017. a otsus asjas nr 3-16-1004, p 21). Kaebaja ei ole haldusmenetluse uuendamise taotluses märkinud, et ringkonnakohtu poolt haldusasjas nr 3-16-1004 tuvastatud rikkumise kestus oleks muutunud.
20.Vaidlus puudub selle üle, et järelkontrolli aruanne saadeti kaebajale 03.12.2015 ning otsus toetuse tagasinõudmiseks tehti 25.02.2016. Lähtudes määruse nr 2988/95 artiklist 3 ei olnud tagasinõude otsuse tegemine seega aegunud. Vastustaja ja halduskohtu järeldused on vastavas osas õiged ning PRIA-l puudus alus haldusmenetluse uuendamise korras 25.02.2016. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja on tsiteerinud ringkonnakohtu 28.03.2017. a otsuse seisukohti kontekstist väljarebitult, mistõttu need käesolevas vaidluses ei päde.
21.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 23.09.2020. a otsuse muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning PRIA ei ole menetluskulude taotlust esitanud, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.