Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 28.07.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks 4 kuu võrra välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. PPA märkis taotluses kokkuvõtlikult järgmist: 1) puudutatud isik peeti 23.04.2021 kell 07.23 Võmmorski külas Setomaa vallas väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel kinni 48 tunniks. Isik tuvastati kehtiva Süüria Araabia Vabariigi kodaniku passi alusel; 2) isiku esmaste selgituste kohaselt ületas ta teadlikult ja tahtlikult ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise kontrolljoone ning tema eesmärgiks oli jõuda Eestisse,
3-21-872 et siin õppima asuda. Isik väitis, et on varasemalt kolmel korral üritanud ebaseaduslikult Venemaa Föderatsioonist Eestisse jõuda, kuid Venemaa piirivalveametnikud on ta kinni pidanud. Isiku väidete kohaselt teenis ta Süürias õhujõududes ohvitserina. Ta teenis koos Venemaa Föderatsiooni vägedega, valvas sõjatehnikat. Ta pandi 2016 vangi, kuna keeldus käsku täitmast. Vanglas viibis 9 kuud, pärast mida lahkus 2017 Venemaale. Isik täpsustas, et viibis Süürias eeluurimise all ning karistust mõistetud ei ole, mistõttu on ta seal tagaotsitav. Venemaal ei töötanud, tegeles arvutis bitcoin ́ide müügiga. Isiku väitel on tal Saksamaal Münchenis õde, kes sõitis sinna 2016; 3) PPA tuvastas, et isik üritas 2016 taotleda Prantsusmaalt viisat sõprade-sugulaste külastamiseks, kuid sai keelduva vastuse. Isik ei ole teinud midagi selleks, et saabuda Eestisse seaduslikult; 4) isik avaldas 23.04.2021 kell 15.05 suuliselt soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. Seejärel peeti isik VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel 48 tunniks kinni. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses väitis isik, et tema Eestisse saabumise eesmärk oli taotleda Eestis varjupaika. Ta väitis, et tuli Eestisse, sest siin on vähe araablasi ja Eesti on arenenud riik. Täiendavalt on isik rahvusvahelise kaitse taotlemisel selgitanud, et soovib Eestis kaitset taotleda, sest Eesti on ilusa loodusega riik. Täiendavaid ütlusi kaitse taotlemise põhjuste osas isik anda ei soovinud; 5) Tartu Ringkonnakohus lubas 03.06.2021 määrusega pidada isik kinni kuni kaheks kuuks; 6) isiku kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaega tuleb pikendada VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolud vajavad täpsustamist. Isikuga on läbi viidud kaks vestlust, mille tulemusena ei ole saadud selgeid vastuseid, millest tulenevalt on vaja läbi viia veel kolmas vestlus ning täpsustada erinevaid asjaolusid. Isik andis vastuolulisi ütlusi oma Eestisse saabumise eesmärgi kohta ning pole sisuliselt põhjendanud kaitsevajadust. Isik on rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses käitunud agressiivselt, millest võib järeldada, et ta ei austa Eesti Vabariigi õiguskorda ning Eesti ei ole isiku tegelik sihtriik. Isik viibis Venemaa Föderatsioonis legaalselt pikka aega viisade alusel, mis on väljastatud õppimise eesmärgil. Isik selgitas väljasaatmismenetluses, et saabus Eestisse õppimise eesmärgil. Isik selgitas rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses, et tema Eestisse saabumise eesmärk oli kaitse taotlemine. Isiku varem esitatud selgitustest ei nähtu, et tema elu oleks Venemaa Föderatsioonis olnud ohus. Täpsustamist vajavad asjaolud seoses isiku selgitustega, et ta on teeninud Süüria õhuväes koos Venemaa Föderatsiooni vägedega, hiljem seaduslikult Venemaa Föderatsiooni saabunud ning taotlenud Venemaal asuvast Süüria Araabia Vabariigi saatkonnast uut passi. Usutav ei ole, et isikule, kes on väidetavalt Süürias tagaotsitav sõjakuritegude eest (isik kasutas väljendit „militaarkuriteod“), väljastatakse Süüria Araabia Vabariigi saatkonnas uus pass ilma probleemideta. PPA-l on tarvis läbi töötada isikuga kaasas olnud araabia- ja venekeelsed dokumendid. Isikust lähtub põgenemisoht. Isik peeti kinni Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ja tal puudub Eestis viibimiseks õiguslik alus (VSS § 68 p 8). Isik ületas teadlikult ebaseaduslikult välispiiri. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isikul on Saksamaal sugulased. Isik vestles isaga ja kinnitas, et ta plaanis Eestist minna edasi Hollandisse või Rootsi ning Hollandisse plaanis ta minna sõiduautoga Läti, Poola ja Saksamaa kaudu; 7) isiku kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaega tuleb pikendada VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel. Isik võis rahvusvahelise kaitse taotluse esitada lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isiku sihtriik ei pruugi olla Eesti. Käesoleval juhul on isiku kinnipidamine eelnimetatud sätte alusel võimalik ka olukorras, kus PPA ei jõudnud isikule lahkumisettekirjutust vormistada. Kinnipidamiseks võib piisav olla ka see, kui PPA on isiku VSS § 15 lg 3 alusel 48 tunniks kinni pidanud, tehes sellega ettevalmistusi isiku tagasisaatmiseks. Isik peeti ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna kinni 23.04.2021 kell 07.23, misjärel alustati ettevalmistustega isiku tagasisaatmiseks Venemaa Föderatsiooni; 8) isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, sest isikust lähtub põgenemisoht. Schengeni alal puudub piirikontroll.
2(6)
3-21-872
2.Puudutatud isik vaidles taotlusele vastu. Põgenemisohu puudumist kinnitab see, et viibides enne kinnipidamiskeskusesse paigutamist Vao majutuskeskuses, ei proovinud ta sealt põgeneda. Puudutatud isiku hinnangul ei saa tema kinnipidamist õigustada sellega, et tal on Saksamaal õde ning isaga peetud telefonivestluse osas viitas puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses 09.07.2021 toiminud vestluse protokollile, kus ta selgitas, et andis isale selliseid vastuseid, nagu isa saada soovis. Puudutatud isik kinnitab, et tema kavatsus oli tulla Eestisse ja paluda siin rahvusvahelist kaitset. PPA taotlusest ei selgu, millised on need küsimused, millele PPA ei ole senise rahvusvahelise kaitse menetluse kestel vastuseid saanud. Puudutatud isik kordab, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse kohe, kui ilmus araabia keele tõlk, kuna tema vene keele oskus ei olnud selleks piisav ja tal ei tulnud meelde sõna „varjupaik“.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 02.08.2021 määrusega PPA taotluse ja pikendas puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaega kuni 02.12.2021. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) puudutatud isikut on õigus kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Usutav on, et isikuga läbi viidud kahel vestlusel saadud teave ei ole piisav tema esitatud taotluse lahendamiseks ning vaja on läbi viia täiendavaid vestlusi. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse konfidentsiaalsusest tingituna ei ole menetlejal üldjuhul võimalik kontrollida taotleja esitatud teavet päritoluriigi allikatest. Seetõttu tuleb taotleja väidetu õigsuses veendumiseks temaga korduvalt vestelda. Täiendavate vestluste vajaduse tingib eelkõige see, kui taotleja esitatud teave on vastuoluline või kahtlusi tekitav. Üksnes puudutatud isiku esindaja kohtuistungil esitatud 09.07.2021 vestluse protokolli nr 7002110027-2 pinnalt saab tõdeda, et puudutatud isiku varasem tegevus nii Süürias kui Venemaal ei ole selge. Seni ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid sellele, et puudutatud isikut ähvardanuks mingisugune oht Venemaal, kus ta viibis mitu aastat enne Eestisse saabumist. Tartu Ringkonnakohus on käesolevas asjas 03.06.2021 tehtud määruses osundanud, et puudutatud isiku seletused enda varasema elu kohta Süürias ei pruugi olla tõele vastavad. 09.07.2021 seletuse protokoll ei hajuta kahtlusi puudutatud isiku antud selgituste täielikkuses ja aususes. Isikust lähtub põgenemise oht VRKS § 361 lg 21 ja VSS § 68 p 8 tähenduses. Isik peeti kinni Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu. Tartu Ringkonnakohus märkis 03.06.2021 määruses, et PPA ei ole põgenemise ohtu põhjendanud üksnes ebaseadusliku piiri ületamisega. Isiku õde elab Saksamaal ning saab vajadusel isikut selles aidata. Isik väitis telefonikõnes oma isale, et kavatseb Eesti kaudu edasi liikuda Hollandisse. Usutav ei ole isiku väide, et ta andis isale lihtsalt selliseid vastuseid, nagu viimane soovis. Telefonikõne väljakirjutusest nähtuvalt selgitas puudutatud isik üksikasjalikult, kuidas ta kavatseb Eesti kaudu Hollandisse liikuda. Samuti arutas ta oma isaga erinevates riikides makstavate võimalike toetuste summade üle ning kordagi ei olnud kõneks võimalus jääda Eestisse. See asjaolu õigustab kahtlust, et puudutatud isik võib püüda võimaluse tekkimisel lahkuda Eestist Lääne-Euroopasse. Seda kahtlust suurendab asjaolu, et puudutatud isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust kohe enda kinni pidamisel, ning puudutatud isiku selgitused selle kohta, kuidas ta sai mitme aasta vältel Venemaal vabalt elada ja ringi käia ja ka selle kohta, kuidas ta sai (vaatamata tema väidetavale tagaotsimisele Süürias) Süüria välisesindusest uue dokumendi. PPA kahtlus on põhjendatud, et isiku seletused ei ole tõesed ning olles enda jaoks tegelikuks eesmärgiks seadnud jõudmise Lääne-Euroopasse, võib ta vabadusse pääsedes lahkuda Eestist teistesse Schengeni ala riikidesse, kus tal on isiklike tutvuste tõttu ja sealse suuremaarvulise süürlaste kogukonna tõttu lihtsam end varjata ja seeläbi takistada enda väljasaatmist. Kohtuistungil esitatud isiku väide, et ta ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust kohe enda kinni pidamisel, kuna talle ei tulnud meelde sõna „varjupaik“, ei ole usutav. Kui isik oleks Venemaalt Eestisse tulnud kindla sooviga taotleda siin rahvusvahelist kaitset, on äärmiselt ebausutav, et Venemaal mitu aastat elanud ja seega vene keelt vähemalt lihtsamal suhtlustasandil oskava isikuna ei valmistanud ta end ette rahvusvahelise kaitse taotluse esitamiseks esimese Eesti ametnikuga kohtudes. Põhjendatud on kahtlus, et 3(6)
3-21-872 rahvusvahelise kaitse taotluse esitas isik alles siis, kui talle sai selgeks, et ta võidakse paigutada kinnipidamiskeskusesse ja hiljem saata tagasi Venemaale. Põgenemise ohtu ei välista asjaolu, et puudutatud isik viibis enne kinnipidamiskeskusesse paigutamist mõnda aega majutuskeskuses ega põgenenud sealt. Majutuskeskuses korrektse käitumise ajendiks võiski olla eeskätt soov vältida kinnipidamiskeskusesse paigutamist; 2) puudutatud isikut on õigus kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel. Puudutatud isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust kohe enda kinni pidamisel. Isiku seletusest nähtub, et ta veetis mitu aastat Venemaal, ent selle aja jooksul ei pidanud vajalikuks rahvusvahelist kaitset taotleda. Viimati märgitu viitab sellele, et isik ei pruugi rahvusvahelist kaitset vajada ning vastava taotluse esitas ta selleks, et saada varjupaigataotleja staatus ja seeläbi vältida enda välja saatmist ning suurendada võimalusi liikuda teise riiki. Ilmnenud on uued asjaolusid, mis kinnitavad põgenemise ohtu. PPA esitas täiendava tõendina väljakirjutuse isiku telefonikõnest oma isaga, kus isik selgelt ütleb, et tema eesmärk on jõuda Hollandisse; 3) leebemate järelevalvemeetmete rakendamine ei ole piisavalt tõhus. Isik on varem muus riigis suutnud viibida võrdlemisi pikka aega ebaseaduslikult. Isikul on sõjaväelase taust, mistõttu võib ta keskmisest inimesest paremini osata end ja oma liikumisi varjata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.Puudutatud isik taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebajaga on läbi viidud kaks intervjuud. PPA soovib teha kaebajaga 27. augustil veel ühe intervjuu. Isiku kinnipidamine intervjuu tegemiseks ei olnud õigustatud. Seda oleks saanud teha ka siis, kui isik oleks viibinud majutuskeskuses; 2) kui isik viibis majutuskeskuses, oli ta PPA-le kättesaadav. Kaebajal puudub tahtmine riigist lahkuda ja ta on teinud PPA-ga koostööd; 3) isik taotles rahusvahelist kaitset pärast seda, kui oli saabunud tõlk ja pärast seda sai ta teha seda oma emakeeles. Kaebaja oli viibinud enne mitu päeva metsas; 4) kaebaja on eelnevalt intervjuudel rääkinud, et Venemaal läheneti talle mitmel korral pakkumistega sõdida erinevates relvastatud konfliktides ning tema isik oli Venemaa sõjaliste grupeeringute juhtidele teada. Lisaks on kaebaja öelnud, et tal puudus võimalus Venemaalt legaalselt lahkuda ning ta kartis tagasisaatmist Süüriasse
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 203 lg 1, § 204 lg 1 ja § 207 lg 1).
6.Halduskohus viitas määruses puudutatud isiku kinnipidamise pikendamisel VRKS § 361 lg 2 p-le 4 ja VSS § 68 p-le 8.
7.Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui esineb põgenemise oht (VRKS § 361 lg 2 p 4). VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (VRKS § 361 lg 21).
8.PPA märkis taotluses, et isik viibis pikka aega Venemaa Föderatsioonis õppimise eesmärgil antud viisade alusel. Isik selgitas väljasaatmismenetluses, et tema Eestisse saabumise eesmärk 4(6)
3-21-872 oli õppimine. Samas rahvusvahelise kaitse menetluses väitis isik, et ta tuli Eestisse rahvusvahelise kaitse taotlemise eesmärgil. Isiku varem esitatud selgitustest ei nähtunud, et tema elu oleks Venemaa Föderatsioonis olnud ohus. PPA hinnangul vajavad täpsustamist isiku selgitused selle kohta, et ta on teeninud Süüria õhuväes koos Venemaa Föderatsiooni vägedega, samuti hiljem seaduslikult Venemaa Föderatsiooni saabumise ning Venemaal asuvast Süüria Araabia Vabariigi saatkonnast uue passi taotlemise kohta. PPA ei pea esmahinnangul usutavaks, et isikule, kes on väidetavalt Süürias tagaotsitav kuritegude eest, väljastatakse Süüria Araabia Vabariigi saatkonnas uus pass ilma probleemideta. Lisaks rõhutab PPA, et tarvis on läbi töötada isikuga kaasas olnud araabia ja venekeelsed dokumendid.
8.1.Ringkonnakohtu hinnangul on PPA taotluses osutanud nendele tähtsust omavatele asjaoludele, mida on tarvis rahvusvahelise kaitse menetluses välja selgitada ja kontrollida, kas puudutatud isiku seletused kogumis on usaldusväärsed ja veenvad või mitte.
8.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei välista puudutatud isiku väide, et temaga kavandati kolmas intervjuu 27.08.2021, VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamist. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamisel ei ole oluline üksnes see, et rahvusvahelise kaitse taotlejaga on seletuste võtmiseks läbi viidud teatud kindel arv intervjuusid. VRKS ei sea seletuste võtmiseks läbiviidavatele intervjuude arvule selgesõnalist piiri (VRKS § 15 lg 1 p 5 ja § 18 lg 4). Seejuures võib ka enne otsuse tegemist PPA-l esineda vajadus antud seletusi täpsustada. Lisaks antakse rahvusvahelise kaitse taotlejale enne rahvusvahelise kaitse taotluse kohta otsuse tegemist täiendav võimalus esitada enda arvamus ja vastuväited (VRKS § 1 lg 3 ja haldusmenetluse seadus § 40). Rahvusvahelise kaitse taotleja ärakuulamine enne otsuse tegemist võib mõjutada hinnangut seletuste usaldusväärsuse ja veenvuse kohta ning alles seejärel saab selguda PPA lõplik seisukoht rahvusvahelise kaitse taotluse andmise küsimuses. Praegusel juhul PPA esile toodud vastuolud ja täpsustamist vajavad asjaolud omavad tähtsust kuni selle hetkeni, millal PPA on rahvusvahelise kaitse taotlust puudutavas otsuses kujundanud oma lõpliku seisukoha.
9.Asjaolude väljaselgitamise vajadus VRKS § 361 lg 2 p 4 mõttes on seotud põgenemisohuga. Halduskohus on õigesti järeldanud, et praegusel juhul saab põgenemise ohtu seostada VSS § 68 p-ga 8, mille kohaselt lähtub välismaalasest põgenemise oht, kui ta on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Isik sisenes Eestisse ebaseaduslikult ning tal puudus Eestis viibimiseks seaduslik alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et põgenemise ohtu kinnitab ka see, et isiku seletused Eestisse saabumise eesmärgi kohta pole olnud järjepidevad (s.o õppimise eesmärk või rahvusvahelise kaitse taotlemise eesmärk). Väidetavalt elab tal õde Saksamaal, kes saaks vajadusel toetada isiku lahkumist Schengeni ala teistesse riikidesse. Telefonikõne väljavõttest nähtub, et isik on oma isale väitnud, et ta kavatseb Eesti kaudu edasi liikuda Hollandisse. Seejuures on ta kirjeldanud, kuidas ta seda kavatseks teha. Isiku väide, et ta andis isale sellise vastuse põhjusel, et see oli isa soov, ei ole veenev. Ebaselgeks jääb, miks isik peaks isale lubama midagi sellist, mida ta teab, et ta ei saaks reaalselt ellu viia. Esitatud selgitus ei tundu loogiline ega usutav. Põgenemise ohu suurendavaks asjaoluks saab pidada ka seda, et isik on väidetavalt sõjaväelane, kelle oskused oma võimaliku põgenemise korraldamisel võivad keskmisest rahvusvahelise kaitse taotlejast olla suuremad. Isikul puuduvad Eestiga sotsiaalsed, majanduslikud ja isiklikud sidemed, mis võiksid teda hoida Eestis senikaua, kuni PPA teeb rahvusvahelise kaitse menetluse otsuse isiku taotluse kohta.
10.Arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 punkti (d), kohaldub VRKS § 361 lg 2 p 5 nendes olukordades, kus isiku suhtes on enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist kohaldatud tagasisaatmismenetluse raames VSS-i norme, sh Euroopa 5(6)
3-21-872 Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115 art 15 alusel kinnipidamismeedet või et isiku suhtes otsustati kinnipidamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 604/2013 art 28 alusel (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 15.04.2021 määrus asjas nr 3-20-2119, p-d 13–15; Euroopa Kohtu 17.12.2020 otsus asjas C-808/18, p 173). Enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist peeti isik kinni VSS § 15 lg 2 p 1 alusel (dtl 44). Protokollist nähtub, et isik peeti kinni 23.04.2021 kell 07.23 põhjusel, et ta oli ületanud ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise kontrolljoone ning tal puudus Eestis viibimiseks seaduslik alus. Isikult 23.04.2021 võetud seletustest nähtub, et ta tuli Eestisse õppimise eesmärgil, mitte rahvusvahelise kaitse taotlemise eesmärgil (dtl 47–48). Isik avaldas alles 23.04.2021 kell 15.05 ehk pärast kinnipidamist VSS-i alusel suuliselt soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. PPA on seega asunud isiku suhtes teostama väljasaatmisemenetluse toiminguid enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist. Praegusel juhul on piisav alus arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga oma lahkumiskohustust edasi lükata või väljasaatmist vältida (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.09.2020 määrus asjas nr 3-20-1275, p-d 15–17). Isik ei vaielnud seejuures kinnipidamisele vastu ega deklareerinud kinnipidamisel, et ta tuli Eestisse rahvusvahelise kaitse taotlemise eesmärgil, kuigi selline võimalus oli talle loodud. Isiku põgenemisohtu on käsitatud käesoleva määruse p-s 9, mis on aktuaalne ka viimati märgitud aluse puhul.
11.Leebemad järelevalvemeetmed ei takista isiku Eestist lahkumist. Isikust lähtub põgenemise oht, tal puuduvad Eestiga majanduslikud, sotsiaalsed ja isiklikud sidemed. Arvestades kinnipidamise ajalist kestvust, ei saa praegust pikendamist pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks meetmeks taotletava eesmärgi saavutamiseks.
12.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus isiku määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.