Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene 3. juuni 2021, Tartu
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X ́i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Tartu Halduskohtu 24. aprilli 2021. a määrus Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus Kirjalik menetlus Taotleja/määruskaebuse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet Esindaja Lii Mahlberg Puudutatud isik X Esindaja Markus Hallang
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-21-872
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu
24.aprilli 2021. a määrus ning anda luba X ́i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates käesoleva määruse teatavakstegemisest kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
2.Asendada käesolevas määruses selle avaldamisel puudutatud isiku nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 23. aprillil 2021. a Tartu Halduskohtule taotluse Süüria kodaniku X ́i kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ning VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused.
1.1.Taotluse kohaselt ületas isik 23. aprillil 2021. a kell 07.23 Setomaa vallas, Võmmorski külas ebaseaduslikult piiri. Isik on Süüria kodanik, rahvuselt araablane, räägib araabia keelt ning omab kõrgharidust. Esmaste selgituste kohaselt ületas ta teadlikult ja tahtlikult ebaseaduslikult Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise kontrolljoone ning tema eesmärgiks oli jõuda Eestisse, et siin õppima asuda. Isik väitis, et on varasemalt kolmel korral
üritanud ebaseaduslikult Venemaalt Eestisse jõuda, kuid Venemaa piirivalveametnikud on ta kinni pidanud. Isiku väidete kohaselt teenis ta Süürias õhujõududes ohvitserina koos Venemaa vägedega. 2016. aastal pandi ta vangi, sest ta keeldus täitmast käsku. Vanglas viibis ta 9 kuud ja lahkus 2017. aastal Venemaale. Isik täpsustas ametnikele suuliselt, et Süürias viibis ta eeluurimise all ning karistust talle mõistetud ei ole, mistõttu on ta seal tagaotsitav. Venemaal isik ei töötanud ja tegeles bitcoinide müügiga.
1.2.Isik avaldas 23. aprillil 2021 kell 15.05 suuliselt soovi rahvusvahelise kaitse taotlemiseks ja ta peeti VRKS § 15, § 361 lg 2 p-de 4, 5 alusel 48 tunniks kinni. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses väitis isik, et tema Eestisse saabumise eesmärk oli siin varjupaiga taotlemine ning ta tuli Eestisse, sest siin on vähe araablasi ja Eesti on arenenud ilusa loodusega riik.
1.3.PPA taotluse kohaselt on isiku kinnipidamine VRKS § 361 2 p 4 kohaselt ja koosmõjus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-ga 8 põhjendatud, kuivõrd rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolud vajavad täpsustamist, arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. Isik on varasemalt viibinud Venemaal legaalselt pikka aega viisade alusel, mis on väljastatud õppimise eesmärgil. Väljasaatmismenetluses selgitas isik, et tema Eestisse saabumise eesmärk oli õppimine, kuid rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses selgitas ta, et tema Eestisse saabumise eesmärk oli kaitse taotlemine ja ta valis Eesti, sest siin on vähe araablasi, ilus loodus ning Eesti on arenenud riik. Isiku varasematest selgitustest ei nähtu, et Venemaal oleks olnud tema elu ohus ning seal viibides oleks tekkinud vajadus taotleda kaitset päritoluriigi eest. Isiku kinnipidamine on vajalik ka rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks seoses isiku selgitustega Süürias õhuväes koos Venemaa vägedega teenimise ja hiljem seaduslikult Venemaale saabumise kohta ning Venemaal asuvast Süüria Araabia Vabariigi saatkonnast uue passi taotlemisega. PPA-le ei ole käesoleval ajal usutav, et isikule, kes on väidetavalt Süürias tagaotsitav sõjakuritegude eest (isik kasutas väljendit „militaarkuriteod“), väljastatakse Süüria Araabia Vabariigi saatkonna poolt uus pass ilma probleemideta. Samuti peab PPA vajalikuks läbi töötada isikuga kaasas olnud araabia- ja venekeelsed dokumendid, mis PPA esmasel hinnangul võivad omada tähtsust rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses.
1.4.PPA hinnangul esineb isiku suhtes ka põgenemisoht, sest isik on teadlikult ja tahtlikult ületanud ebaseaduslikult välispiiri, mis näitab, et isik on valmis seadust rikkuma, ning annab PPA-le aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugita olla ametivõimudele kättesaadav. Põgenemisohtu suurendab PPA hinnangul ka asjaolu, et isikul on sugulased Saksamaal ning kuigi isik on väitnud, et tema sihtriigiks oli Eesti, võib ta omavoliliselt jätkata teekonda Saksamaale. Olukorras, kus isik annab vastuolulisi ütlusi oma Eestisse saabumise eesmärgi osas ning pole sisuliselt põhjendanud kaitsevajadust taotluse vastuvõtmisel, on isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks põhjendatud ja vajalik.
1.5.Isiku kinnipidamiseks esineb PPA hinnangul ka VRKS § 361 lg 2 p-s 5 sätestatud alus. On alust arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus võis olla esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kuigi isiku väitel oli tema sihtriigiks Eesti ning ta väitis algselt, et soovis tulla siia õppima, selgitas ta hiljem rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmisel, et saabus Eestisse rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise eesmärgil. Seda arvestades on PPA-l kahtlus isiku tegelikes eesmärkides. Isik on selgitanud, et tema õde on Saksamaal ning PPA on menetluse käigus tuvastanud, et isik on taotlenud 2016. aastal viisat Prantsusmaalt sugulaste-sõprade külastamise eesmärgil. Nimetatud asjaolu annab PPA-le aluse arvata, et isiku sihtriik ei pruugi tegelikkuses olla Eesti ning kaitsetaotlus esitati, et vältida tagasisaatmist riiki, kust isik saabus Eestisse ehk Venemaale. Samuti, arvestades seda, et isik esitas kaitsetaotluse alles kell 15.05 ning pärast seda, kui talle selgitati, et ta saadetakse tagasi Venemaale, on PPA-l kahtlus, et kaitsetaotlus esitati lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või vältimiseks. Isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel on põhjendatud ka olukorras, kus isiku tagasisaatmist ettevalmistavate toimingutega on juba alustatud, kuid isikule ei ole jõutud
vormistada lahkumisettekirjutust. Antud juhul peeti isik ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna kinni 23. aprillil 2021. a kell 07.23, misjärel alustati ettevalmistustega isiku tagasisaatmiseks riiki, kust ta saabus Eestisse ehk Venemaale. Isiku suhtes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine), sest esineb põgenemisoht. Arvestades Schengeni ala sisest liikumisvabadust ning piirikontrolli puudumist liikmesriikide vahel, ei oleks isiku omavolilise Eestist lahkumise korral tema liikumine sisuliselt takistatud. Välistatud ei ole isiku omavoliline ja ebaseaduslik edasiliikumine Saksamaale õe juurde või sõprade-sugulaste juurde Prantsusmaale, kelle külastamiseks isik 2016. aastal viisat taotles.
2.Puudutatud isik väitis Tartu Halduskohtus 24. aprillil 2021. a toimunud kohtuistungil, et ta saabus Eestisse rahvusvahelise kaitse taotlemise eesmärgil. Ta märkis, et viibis pikka aega ebaseaduslikult Venemaal, kus ei nõustutud tema viibimist seadustama. Ta läks Venemaale 2017. aastal ning 2016. aastal enne Venemaale minemist taotles ta ka Prantsusmaa viisat, kuid sai viisa Venemaale ja läks sinna. Venemaal viibimise ajal oli ta ka varem üritanud jõuda Eestisse. Pärast seda, kui ta 23. aprillil 2021. a Venemaa ja Eesti piiri ületas, andis ta ennast Eesti politseipatrullile ise üles (läks patrulli nähes metsast välja tee peale), mitte teda ei võetud kinni, nagu väidab PPA. Patrulliga toimus suhtlus vene keeles ning araabia keele tõlk jõudis kohale hiljem. Tõlgi vahendusel sai ta anda täpsemaid selgitusi ja parandas siis ka seda, et ta ei tulnud Eestisse mitte õppimise eesmärgil, vaid varjupaiga saamiseks. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde ning leidis jätkuvalt, et isiku suhtes esineb taotluses märgitud asjaoludel põgenemise oht. PPA selgitas täiendavalt, et isiku liikumist üle piiri märgati PPA valvesüsteemist ning selle peale saadeti välja politseipatrull. Seda, et isik ei osutanud füüsilist vastupanu ning tegi ametnikega koostööd, võib isik tõlgendada sellena, et ta andis end ise üles. Algselt suhtlesid politseiametnikud isikuga vene keeles, kell 12.12 tellis aga PPA araabia keele tõlgi ja kell 14.44 jätkati toiminguid araabia keele tõlgi vahendusel.
3.Tartu Halduskohtu jättis 24. aprilli 2021. a määrusega PPA taotluse rahuldamata. Halduskohtu määruse põhjendused on järgnevad.
3.1.Kohtu hinnangul ei ole täidetud VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaldamise alused. Isik ei ole küll pärast tema esmast kinnipidamist antud seletustes selgelt väitnud, et tema eesmärgiks Eestisse saabumisel oleks olnud rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine. Seda, et isik soovib rahvusvahelist kaitset, on isik aga kinnitanud alles 23. aprillil 2021. a kell 15.05, pärast seda kui araabia keele tõlk menetlusse kaasati. Selle vastuolu väljatoomisel on PPA jätnud aga tähelepanuta, et juba viidatud isiku esmastes seletustes on isik siiski kirjeldanud 2016. aastal Süüriast lahkumise asjaolusid, samuti seda, et ta pandi seal vangi, kuna keeldus täitmast käsku, ja on nimetanud ära sõjaväes tema ülemuseks olnud isiku nime. Üldjoontes samu asjaolusid kirjeldas isik ka kohtuistungil, kui PPA palus tal tema rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolusid lühidalt selgitada. Seega saab kohtu hinnangul juba isiku esmase seletuse pinnalt kaudselt siiski järeldada tema soovi saada Eestis nendel asjaoludel rahvusvahelist kaitset. Rahvusvahelise kaitse taotlemise soovi kinnitas isik vähese aja möödumisel sellest, kui menetlusse oli kaasatud araabia keele tõlk. Isiku selgitusi, et ta sai araabia keele tõlgi ehk oma emakeelt oskava inimese vahendusel asjaolusid täpsustada ja talle said asjaolud seeläbi selgemaks, saab pidada pigem eluliselt usutavateks.
3.2.Kohtu hinnangul ei saa lugeda täidetuks ka VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise eelduseid. Halduskohus nõustus PPA-ga, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolud ei ole selged ja neid on vaja isiku abiga täpsustada, kuid taotluse asjaolude ebaselgus üksi ei ole aga üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks.
3.3.Kohtule esitatud tõendite kogumist ei saa veenvalt järeldada, et isiku kinnipidamine oleks tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise eesmärgil tingimata vajalik ja proportsionaalne ning et tema suhtes esineks põgenemise oht.
PPA on järeldanud põgenemise ohtu ennekõike asjaoludest, et isik on viibinud legaalselt pikka aega viisade alusel Venemaal, kuid seal viibides ei ole tal tekkinud vajadus päritoluriigi eest kaitset taotleda; ta on teadlikult ja tahtlikult ületanud ebaseaduslikult välispiiri; ta esitas väljasaatmis- ja rahvusvahelise kaitse menetluses erinevaid väiteid Eestisse saabumise eesmärgi kohta; ning kuna tema õde elab Saksamaal ja ta on varasemalt taotlenud Prantsusmaa viisat, on alust arvata, et tema sihtriik ei ole tegelikkuses Eesti.
3.4.Nii kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest kui ka isiku selgitustest PPA-le ja kohtule tuleneb, et isik on viibinud Venemaal alates 2017. aastast. Seejuures on kohtule esitatud väljavõtted isiku kehtetusse passi kantud viisadest, kuid alates 2019. aastast isikule sarnaste viisade väljastamist asja materjalidest ei nähtu. Seega ei saa välistada, et vastavad tõele isiku poolt kohtuistungil esitatud väited sellest, et ta viibis aastaid Venemaal ebaseaduslikult. Samas ei oma need asjaolud kohtu hinnangul määravat tähtsust isiku põgenemise ohu sisustamisel ning PPA saab neid asjaolusid hinnata rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendatuse hindamisel. Ka PPA viidatud asjaolu, et isik on Venemaal viibimise ajal taotlenud Süüria Araabia Vabariigi saatkonnast uue passi, on pigem hinnatav rahvusvahelise kaitse taotluse sisulises menetluses ega oma kohtu hinnangul olulist tähtsust isiku põgenemisohu sisustamisel.
3.5.Kohtu hinnangul ei saa põgenemisohu esinemist antud juhul veenvalt järeldada ainuüksi asjaolust, et isik on teadlikult ja tahtlikult ületanud ebaseaduslikult välispiiri ja ta ei ole saanud luba Eestis viibimiseks. PPA-le antud esmastes selgitustes kohe rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaoludele viitamine ja samal päeval rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine võib kohtu hinnangul kinnitada isiku tegelikku ja juba Eestisse saabumise hetkel eksisteerinud tahet Eestis viibimine seadustada. Samuti ei ole millegagi tõendatud, et isik oleks proovinud end pärast piiriületust varjata. Kuigi isiku väiteid sellest, et ta andis ennast ise politseile üles, ei ole kohtul taotluse kiireloomulisust arvestades võimalik täiendavalt kontrollida, ei ole PPA neid väiteid ka millegagi ümber lükanud. Selle asemel kinnitas PPA, et isik ei ole kinnipidamisel füüsilist vastupanu osutanud ning tegi ametnikega koostööd.
3.6.Ka pelgalt asjaolust, et isik on märkinud PPA-le antud seletustes ära selle, et tema õde elab Saksamaal, ei saa veel järeldada, et isiku sooviks on olnud tingimata liikuda edasi Saksamaale. Isikuga kaasas olnud dokumentide seas on mitmeid tema hariduse omandamisega seotud dokumente. Samuti on tema seletustest nähtuvalt olnud tema sooviks jätkata õpinguid, mille võimalikuks saamise eeldamist isiku poolt ei saa rahvusvahelise kaitse taotlemisel pidada täiesti alusetuks. Seega ei nõustu kohus PPA hinnanguga, et isikuga seotud asjaoludest kogumis saaks veenvalt järeldada tema edasiliikumise ohtu. Kinnipidamiskeskusse ei saa paigutada varjupaigataotlejat, kelle põgenemise oht on väike.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
4.PPA esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 24. aprilli 2021. a määrus tühistada ning teha uus määrus, millega anda luba X ́i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad.
4.1.PPA ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et puudutatud isiku suhtes ei esine põgenemisohtu ja sellest tulenevalt ei ole täidetud VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise aluse kohaldamise eeldused. PPA hinnangul on kohus automaatselt järeldanud, et isiku suhtes esineb kaitsevajadus ning puudub põgenemisoht. PPA ei ole põgenemisohu sisustamisel lähtunud ainult asjaolust, et isik ületas ebaseaduslikult Eesti Vabariigi välispiiri ega ole saanud luba Eestis viibimiseks (VSS § 68 p 8), vaid hindas siinjuures kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis, sh isiku selgitusi, et soovib rahvusvahelist kaitset, et jätkata pooleli jäänud õpingutega. PPA hinnangul näitab isikust tulenevat põgenemisohtu ka asjaolu, et isik on varasemalt taotlenud Prantsusmaalt viisat sugulaste külastamiseks, kuid on saanud keelduva vastuse. PPA ei nõustu halduskohtu väitega, et eelnimetatud asjaolu ei anna alust arvata, et isiku
tegelikuks sihtriigiks ei pruukinud olla mõni teine liikmesriik. Puudutatud isik kinnitas kohtuistungil, et tal on tuttavaid ja sugulasi mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikides ning õde Saksamaal. Samuti selgitas isik, et kui ta oleks soovinud mõnda teise liikmesriiki edasi liikuda, oleks ta palunud Poolas elaval sõbral end selles osas transpordiga aidata. PPA hinnangul ei ole kohus võtnud otsuse langetamisel arvesse ka isiku muutuvaid ütlusi seoses Süüriast lahkumisega, mis PPA hinnangul suurendavad temast tulenevat põgenemisohtu. PPA ei nõustu, et isiku väidetav ebaseaduslik viibimine Venemaal ning väidetavalt tagaotsitavana Süüria saatkonnast uue passi saamine ei oma tähtsust isikust tuleneva põgenemisohu sisustamisel. Lisaks ei nõustu PPA halduskohtu seisukohaga, et kuivõrd isik ei osutanud enda kinnipidamisel PPA ametnikele füüsilist vastupanu, vähendab see temast tulenevat põgenemisohtu.
4.2.Samuti ei nõustu PPA halduskohtu seisukohaga, et isikuga seotud asjaoludest kogumina saab kaudselt järeldada, et tema Eestisse saabumise tegelik eesmärk oli rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine ning sellest tulenevalt ei ole VRKS § 361 lg 2 p-s 5 sätestatud kinnipidamise alus täidetud. Halduskohus leidis, et kuivõrd isik väitis kohtuistungil kaitsetaotluse põhjusteks olevat samad asjaolud, mida kirjeldas esmasel kinnipidamisel väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel, saab tema esmaste selgituste pinnalt järeldada, et isiku soov oli Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda. PPA hinnangul on kohus automaatselt jõudnud seisukohale nagu iga Süüria Araabia Vabariigi kodanik oleks koheselt rahvusvahelise kaitse saaja ning isiku suhtes puudub sellest tulenevalt põgenemisoht.
4.3.Halduskohus on jõudnud ebaõigesti järeldusele, et isiku tegelikuks sooviks oli just Eestis kaitset taotleda. PPA ei nõustu sellega, et isik ei olnud ilma araabiakeele tõlgita võimeline väljendama rahvusvahelise kaitse taotlemise soovi. Puudutatud isik viibis enne Eestisse saabumist Venemaal mitu aastat ja õppis sealses kõrgkoolis. Kõrgkooli õppekava oli venekeelne ja hoolimata asjaolust, et isik väitis seal õppivat ainult paar-kolm nädalat, ei ole PPA hinnangul eluliselt usutav, et mitu aastat Venemaal elav inimene ei ole võimeline vene keeles kaitse taotlemise soovi väljendama. Seda enam, et esmased selgitused võeti isikult ametnike poolt vene keeles ning isik oli võimeline vene keeles teada andma, et ta on Süürias sõjaväes töötanud koos Venemaa vägedega. PPA hinnangul on kohus automaatselt jõudnud seisukohale, et Süüria Araabia Vabariigist isikul on peale ebaseaduslikku piiriületust Schengeni alale soov kohe esimeses riigis kaitset taotleda. PPA ei nõustu kohtu seisukohaga, et isiku poolt esitatud kaitse taotlus ei ole esitatud võimaliku lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. PPA möönab, et käesoleva praktika kohaselt ei saada Euroopa Liidu liikmesriigid Süüria Araabia Vabariigi kodanikke negatiivse rahvusvahelise kaitse taotluse korral tagasi kodakondsusjärgsesse riiki, kuid välistatud ei ole isiku tagasisaatmine riiki, kust isik saabus Eestisse. Praegusel juhul on selleks riigiks Venemaa.
4.4.PPA hinnangul ei saa tõsikindlalt uskuda ka isiku väiteid, et ta Venemaal alates 2018. a ebaseaduslikult viibis. PPA hinnangul seab isiku sellise väite kahtluse alla ka asjaolu, et isik väitis, et on varasemalt kolmel korral üritanud ebaseaduslikult Venemaalt Eestisse jõuda, kuid Venemaa ametivõimud on teda takistanud. Samas väidab isik, et Venemaa ametivõimud on isikut Venemaalt lahkuma kohustanud. PPA hinnangul ei ole eluliselt usutav, et isik, kes on riigist lahkuma kohustatud, saab vabalt kolmel korral proovida ebaseaduslikult Venemaalt Schengeni alale lahkuda ilma, et sellele ei järgneks Venemaa ametivõimude poolt näiteks isiku kinnipidamine ja lahkumiskohustuse sundtäitmine. Samuti ei ole PPA hinnangul usutav, et isik õppis Venemaa kõrgkoolis ainult 3 nädalat, arvestades, et isikule on korduvalt väljastatud viisad õppimiseks, ning ei ole usutav, et Venemaa ametivõimud väljastavad isikule, kellel tegelikkuses puudub selleks alus, viisad pikemaks riigis viibimiseks. PPA hinnangul on oluline puudutatud isiku kohtuistungil selgitatu, et kui teda peetakse rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks kinni kinnipidamiskeskuses, siis ta pigem valib väljasaatmise Venemaale või Süüriasse. PPA hinnangul tõendab selline isiku suhtumine seda, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus võis olla esitatud väljasaatmise vältimiseks, kuna isiku edasiliikumine oli tõkestatud. PPA hinnangul ei ole halduskohus vaidlusaluses määruses käesoleval juhul eelnimetatud
asjaolusid arvesse võtnud, vaid leidnud, et eelmainitud asjaolud omavad ehk tähtsust isiku kaitse taotluse menetluses, kuid ei oma tähtsust põgenemisohu sisustamisel.
4.5.PPA peab oluliseks märkida, et kuigi PPA ei tuginenud oma taotluses VRKS § 361 lg 2 ps 6 sätestatud kinnipidamise alusele (rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmise eesmärgil), siis arvestades isiku selgitusi Süüria sõjaväes koos Venemaa vägedega töötamise osas ja viidetele, et ta on tagaotsitav tema poolt toimepandud tegude eest (isik ei täpsustanud, mis tegude eest), ei ole välistatud, et isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses võivad selguda asjaolud, mis võivad kinnitada isikust tulenevat ohtu ka Eesti riigile.
5.Vastuses määruskaebusele palus puudutatud isik jätta PPA määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24. aprilli 2021. a määrus muutmata. Puudutatud isik põhjendab oma taotlust järgnevalt.
5.1.Puudutatud isik viibib majutuskeskuses juba üle kuu aja. Isik järgib kõiki majutuskeskuse reegleid, ei ole põgenenud ega üritanud põgeneda ning teeb PPA-ga koostööd. Seega on isiku suhtes muud järelevalvemeetmed tõhusad ning puudub vajadus isiku kinnipidamiseks. Isiku praegusest käitumisest lähtuvalt puudub tema suhtes ka põgenemisoht. Isik ei ole ka avaldanud soovi mõnda teise riiki liikumiseks ning on teadlik Dublini määruses sätestatud reeglitest, et tema rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaataamise eest vastutav riik on Eesti.
5.2.PPA viis 27. mail 2021. a puudutatud isikuga läbi intervjuu, kus isik selgitas rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavaid asjaolusid, seega ei ole VRKS § 361 lg 2 p 4 isiku kinnipidamiseks enam asjakohane. Intervjuu käigus selgitas isik, et Süüriasse naasmise korral langeb ta tagakiusu ohvriks VRKS § 4 mõistes.
5.3.Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse koheselt, kui ta sai seda oma emakeeles väljendada. Samuti ei olnud isikul enne taotluse esitamist kehtivat sissesõidukeeldu ega väljasõidukohustust. Isik on jõudnud Eestisse rahvusvahelise kaitse taotlemise eesmärgil ja tegemist on esimese taotlusega. Isik pole kuskil mujal rahvusvahelist kaitset taotlenud, ta on põgenenud oma päritoluriigist tagakiusu kartuse tõttu, ning samuti ei olnud tal enam turvaline viibida Venemaal, seega ei ole vastustaja esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust väljasaatmise vältimiseks ja puuduvad VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaldamise alused.
5.4.Puudutatud isikule jääb PPA esitatud määruskaebusest arusaamatuks, kas PPA tugineb isiku kinnipidamisel VRKS § 361 lg 2 p-s 6 sätestatud alusele või mitte. Kui tugineb, siis see ei ole lubatav, sest PPA ei ole halduskohtule esitatud esialgses taotluses sellele alusele tuginenud.
5.5.Määruskaebuse kohaselt on puudutatud isik andnud Süüriast lahkumise kohta muutuvaid ütlusi, kuid samas ei viita PPA, millised ütlused vastuolulised olid ning kus ja mis hetkel vastustaja neid andis. PPA väide on paljasõnaline, ning viidete puudumise tõttu ei saa ka kontrollida seda, millele PPA tugineb.
5.6.PPA järeldus, et teise riigi viisa taotlemine tõendab põgenemisohtu, on meelevaldne. Seda eelkõige olukorras, kus puudutatud isik on kohtuistungil selgitanud, et taotles nii Prantsusmaa kui ka Venemaa viisasid samaaegselt ja tagakiusust põgenemise eesmärgil, kuid Venemaa viisa väljastati enne, misjärel isik ka Venemaale lahkus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
7.PPA taotluses on isiku kinnipidamise alustena välja toodud VRKS § 361 lg 2 p-d 4 ja 5, mille kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on
esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.
8.VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud kinnipidamise alusega seoses on Riigikohus 30. jaanuari 2018. a määruses nr 3-17-792 punktides 18.1 ja 18.2 selgitatud, et nimetatud alusel kinnipidamise eesmärgiks on see, et isik oleks haldusorganile asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks) kättesaadav. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Samas ei ole asjaolude ebaselgus üksi piisav selleks, et võtta isikult vabadus. Küll aga võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik. Halduskohtule 23. aprillil 2021. a esitatud taotluses selgitas PPA, et puudutatud isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p-s 4 alusel on põhjendatud, sest rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolud vajavad täpsustamist. Puudutatud isikust lähtuv põgenemisoht tuleneb PPA taotluse kohaselt järgnevatest asjaoludest: ebaseaduslikust piiriületamisest, vastuolulistest ütlustest piiril, isiku sugulased elavad Saksamaal (dtl 39-40). 24. aprillil 2021. a toimunud kohtuistungi protokollist (dtl 63) nähtub, et PPA pidas põgenemisohuks ka asjaolu, et isik on viibinud legaalselt pikka aega Venemaal, kuid seal viibides ei ole tal tekkinud vajadus päritoluriigi eest kaitset taotleda.
9.Riigikohus on 15. aprilli 2021. a määruse nr 3-20-2119 p-s 20 ja 30. jaanuari 2018. a määruse nr 3-17-792 p-s 18.6 selgitanud, et põgenemisohtu ei saa järeldada ainuüksi ebaseaduslikust piiriületamise faktist. Praegusel juhul tuleb arvestada seda, et PPA ei ole ainuüksi sellest asjaolust põgenemisohu hinnangul lähtunud. PPA on veenvalt ja põhjalikult selgitanud, kuidas on jõudnud järeldusele, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. Asjaolust, et isik ei osutanud piiri ületamise järgselt vastupanu ja tegi PPA-ga koostööd, ei sa teha järeldust, et põgenemisoht puudub. Koostöövalmidus võib olla ajendatud ka sellest, et isik soovib vältida enda suhtes igasuguseid negatiivseid tagajärgi, sh kinnipidamiskeskusesse paigutamist.
10.Asja lahendamisel omavad olulist tähtsust isiku antud ütlused. Ringkonnakohtu jaoks on oluline see, et isik ei väljendanud koheselt kinnipidamisel oma soovi Eestist kaitset saada, vaid tegi seda alles hiljem, kui selgus oht kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Isiku poolt esitatud ettekääne, et ta ei osanud seda soovi vene keeles väljendada, pole veenev. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et isik, kes teadis, et tuleb Eestisse, et siin kaitset taotleda, ei oska seda vene keeles ametnikele öelda, ning seda hoolimata asjaolust, et ta on väidetavalt mitu aastat Venemaal elanud ning sealses ülikoolis õppinud. Sealjuures suutis kaebaja koheselt vene keeles kirjeldada oma elukäiku Süürias, sh oma teenimist sõjaväes koos Vene vägedega. See ei saanud olla tema jaoks keerulisem kui sõnastada oma soov Eestis kaitset saada. Seetõttu pole usutav kaebaja selgitus, et ta ei osanud oma varjupaigasoovi väljendada. Lisaks nähtub isikuga kaasas olnud dokumentidest nähtub, et ta on oma kodumaal õppinud ka inglise keelt (dtl 24). Samuti kinnitas puudutatud isik, et räägib inglise keelt rahvusvahelise kaitse taotleja vestlusel (dtl 144). Seega ei ole eluliselt usutav, et isik ei osanud ametnikele väljendada soovi vene või inglise keeles. Selleks, et väljendada soovi saada Eestis kaitset, piisab kohtu hinnangul ka vähesest keeleoskusest. Arvestades isikul olemasolevat vene keele oskust, mida kinnitab eeskätt kinnipidamisel oma elukäigu kirjeldamise oskus, ning tõenäolist inglise keele oskust, on ringkonnakohus seisukohal, et puuduv keeleoskus ei takistanud tal koheselt väljendada oma soovi kaitset saada.
11.Praegusel hetkel ei ole tegelikult üheselt selgunud, miks puudutatud isik Venemaalt lahkus ja Eestisse tuli. Seega ei saa ega tohikski välistada seda, et puudutatud isiku eesmärk võib olla mõnda teise riiki minna, mitte jääda Eestisse. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et PPA on põhjendatult toonud välja, et ei saa välistada puudutatud isiku eesmärki minna õe juurde Saksamaale. Kuidagi ei saa välistada, et isik soovib jätkata elu samas riigis oma perekonnaliikmega.
12.Ka PPA viidatud asjaolu, et isik on Venemaal viibimise ajal taotlenud Süüria Araabia Vabariigi saatkonnast uue passi, olles enda väitel Süürias tagaotsitav, seab kahtluse alla, kas tema väited rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi osas on tõesed. Kui isik ei ole Süürias tagaotsitav, siis on selge, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatult ja tal tuleb Süüriasse või Venemaale tagasi minna. Kohtuistungi protokollist nähtub (dtl 65), et istungil selgitas puudutatud isik, et kui ta kinnipidamiskeskusesse paigutatakse, siis oleks ta juba parem Venemaa või Süüria vanglas. Isik väidab, et ta läheks parem koduriiki vangi, sest seal suhtutakse kinnipeetavatesse lugupidavamalt (dtl 66). Selline seisukoht viitab pigem sellele, et isik ei tunne hirmu kodumaale naasmise ees, mistõttu on isiku Eestisse saabumise asjaolud ebaselged. Kui isikul on ükskõik, kuhu ta saadetakse, siis pole põhjust arvata, et ta just Eestis viibida tahab. Isik kirjeldas rahvusvahelise kaitse taotleja vestlusel (dtl 149-150), kuidas teda kodumaal vanglas peksti ja rakendati elektrišokki. Selle valguses on arusaamatu isiku eelistus kinnipidamiskeskusesse paigutamise korral vabatahtlikult Süüriasse tagasi minna ning see võib viidata sellele, et isiku kirjeldus senise elu kohta ei pruugi olla tõele vastav.
13.Vastuses määruskaebusele heidab puudutatud isik PPA-le ette, et määruskaebuse kohaselt on puudutatud isik andnud Süüriast lahkumise kohta muutuvaid ütlusi, kuid samas ei viita PPA, millised ütlused vastuolulised olid ning kus ja mis hetkel vastustaja neid andis. Ringkonnakohus selgitab, et isiku ütlused on olnud vastuolulised eeskätt Eestisse saabumise eesmärgi osas, mitte niivõrd Süüriast lahkumise osas. Samas juhib ringkonnakohus tähelepanu, et PPA ei ole Süüriast lahkumise asjaolude vastuoludele 23. aprilli 2021. a taotluses ega ka 24. aprillil 2021. a toimunud kohtuistungil tuginenud.
14.Vastuses määruskaebusele selgitas puudutatud isik, et ta viibib majutuskeskuses juba üle kuu aja, järgib kõiki majutuskeskuse reegleid, ei ole põgenenud ega üritanud põgeneda ning teeb PPA-ga koostööd, mistõttu puudub tema suhtes ka põgenemisoht. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellele asjaolule omistada määravat tähendust, sest korrektse käitumise ajend võibki olla eeskätt see, et kinnipidamiskeskusesse paigutamist vältida. Seega ei saa sellest kuidagi teha järeldust, et isiku puhul puudub põgenemisoht. Millegagi pole välistatud, et kui isikut kinnipidamiskeskusesse ei paigutata, siis ta kasutab võimalust ja lahkub Eestist.
15.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga ka selles, et praeguses asjas ei ole täidetud VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaldamise eeldused. Nimetatud sättega on Eesti õigusesse üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p d, mis lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada siis, kui ta peetakse kinni Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/115/EÜ sätestatud tagasisaatmiskorra kohaselt tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks ning asjaomane liikmesriik saab objektiivsete kriteeriumite alusel, sealhulgas selle alusel, et tal on juba olnud võimalus saada juurdepääs varjupaigamenetlusele, põhjendada, et on piisavalt alust arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema tagasisaatmist käsitleva otsuse täideviimist.
Praegusel juhul on PPA põhjendanud, miks on piisav alus arvata, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema tagasisaatmist käsitleva otsuse täideviimist.
16.Isik, kes tuleb Eestisse sooviga esitada siin rahvusvahelise kaitse taotlus, teeb seda koheselt, sõltumata sellest, kas ta teab, et teda plaanitakse Venemaale tagasi saata või mitte. Kui isikul oli eesmärgiks tulla Eestisse, et kaitset saada, siis oleks ta seda ka koheselt teinud. Puudutatud isik seda aga ei teinud. Praeguse asja materjalidest saab pigem järeldada, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles siis, kui talle sai tõlgi vahendusel teatavaks, et ta plaanitakse Venemaale tagasi saata. Seetõttu ei ole halduskohtu istungil avaldatu, et isikule sai tema Venemaale tagasisaatmine teatavaks alles kohtuistungil, ringkonnakohtule usutav ja ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isiku suhtes täidetud VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaldamise eeldused, sest on põhjendatud arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.
17.Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et PPA taotlus puudutatud isiku kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on põhjendatud ja proportsionaalne rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, sest puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise oht ning on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. VRKS §-s 29 loetletud järelevalvemeetmeid ei saa pidada isiku suhtes piisavalt tõhusaks, sest isiku antud vastuolulised ütlused ja menetluses kogutud tõendid viitavad isikust lähtuvale põgenemisohule.
18.Ülaltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu 24. aprilli 2021. a määruse ning rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa paigutada X kinnipidamiskeskusesse alates käesoleva määruse teatavakstegemisest kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
19.Ringkonnakohus asendab halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel määruskaebuse esitaja nime tähemärgiga X.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.