Tallinna linna ja Infragate Eesti AS kaebused Riigihangete vaidlustuskomisjoni 27.07.2021 otsusele nr 128-21/234868 ning Infragate Eesti AS kaebus Tallinna Linnavaraameti 28.06.2021 käskkirjale nr 1.-9/55 Kaebaja: Infragate Eesti AS, volitatud esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindajad Nancy Vojeikin, Karoli Unus Kolmas isik: ühispakkujad Projektibüroo OÜ ja Enska OÜ, lepingulised esindajad Triin Kaurov, Liisa Levandi
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
Istung 31.08.2021, digitoimik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Infragate Eesti AS kaebus osaliselt ja tühistada Tallinna Linnavaraameti 28.06.2021 käskkirja nr 1.-9/55 p 2, millega tunnistati kolmanda isiku pakkumus edukaks hindamiskomisjoni poolt 25.06.2021 antud hindepunktide ja maksumuse alusel (RHS § 117 lg 1). Muus osas jätta Infragate Eesti AS kaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna linna kaebus rahuldamata.
3.Jätta Riigihangete vaidlustuskomisjoni 27.07.2021 otsus tühistamata.
4.Mõista Tallinna linnalt Infragate Eesti AS kasuks välja menetluskulud 2440 eurot.
6.Mõista Infragate Eesti AS-lt Projektibüroo OÜ ja Enska OÜ kasuks välja menetluskulud 572,52, eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, see tähendab hiljemalt 27.09.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku, edaspidi HKMS, § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,
tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnavaraamet avaldas riigihangete registris hankemenetluse riigihanke „Lasnamäe lasteaedade projekteerimine (Loitsu 8, Liikuri 9, Ümera 9, Linnamäe 4, Läänemere 56, Linnamäe 6)“ (viitenumber 234868) hanketeate ning tegi kättesaadavaks järgmised riigihanke alusdokumendid: riigihanke alusdokumendi (edaspidi AD), Tehnilise kirjelduse (edaspidi TK), Vastavustingimused ja Hindamiskriteeriumid. Eesmärgiks on kuue lasteaia projekteerimine. Pakkumused esitasid Infragate Eesti AS (kaebaja), AS Nord Projekt, SWECO Projekt AS ning ühispakkujad Projektibüroo OÜ ja Enska OÜ (kolmas isik). Tallinna Linnavaraameti juhataja 28.06.2021 käskkirjaga nr 1.-9/55 tunnistas vastustaja vastavaks (p 1) ja edukaks (2) kolmanda isiku pakkumuse. Kolmanda isiku pakkumus sai kõige rohkem väärtuspunkte (83,25 punkti), kaebaja pakkumus jäi teiseks 76,48 punktiga.
2.Infragate Eesti AS (edaspidi kaebaja) vaidlustas 06.07.2021 käskkirja kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise osas. VAKO rahuldas 27.07.2021 otsusega vaidlustuse osaliselt ning tunnistas kehtetuks käskkirja, millega tunnistati kolmanda isiku pakkumus edukaks.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) kaebuse (asi nr 3-21-1812) VAKO otsusele osas, milles VAKO leidis, et pakkumuse vastavaks tunnistamine on õiguspärane, Tallinna Linnavaraameti 28.06.2021 käskkirja tühistamiseks kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise osas ning nõude (nõue 3) muuta kohtuotsusega VAKO otsuse põhjendusi kolmanda isiku pakkumuse hindamise osas. Tallinna linn (edaspidi vastustaja) esitas kaebuse (asi nr 3-121-1811) VAKO otsusele osas, milles VAKO tunnistas kehtetuks vastustaja käskkirja. Kohus liitis haldusasjad. Kaebaja muutis 30.08.2021 kaebuse nõuet 3 järgmiselt: tühistada Tallinna Linnavaraameti 28.06.2021 käskkirja nr 1.-9/55 p 2, millega vastustaja tunnistas kolmanda isiku pakkumuse edukaks hindamiskomisjoni poolt 25.06.2021 antud hindepunktide (visioonikavandi ja seletuskirja eest 25,25 punkti) ja maksumuse alusel (RHS § 117 lg 1).
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja nõueteks on tühistada VAKO otsus ning tühistada käskkiri osas, millega tunnistati kolmanda isiku pakkumus vastavaks ja edukaks hindamiskomisjoni poolt antud hindepunktide alusel.
5.Kolmanda isiku pakkumus/visioonikavand kannab nime „Karupoja lasteaed“. Kavandis puudub bassein ning rühmaruumid ei vasta nõuetele, kuna on väiksemad, kui vastustaja soovis (hindamiskomisjoni protokoll, lk 3). Pakkumus peab sisaldama Tallinna Loitsu Lasteaed (aadressiga Loitsu 8) kinnistule ehitatava uue hoone ja kinnistule rajatavate mänguväljakute, õpperaja jms visioonikavandit koos seletuskirjaga (alusdokumendid, edaspidi AD p 5.5.) Visioonikavand peab vastama
lähteülesandele, mis on esitatud TK p-s 42: bassein on kavandatud Tallinna Loitsu Lasteaeda (aadressiga Loitsu tn 8) ja Tallinna Liikuri Lasteaeda (aadressiga Liikuri tn 9). Võimalusel tuleb juurdepääs basseinikompleksi näha ette eraldi sissepääsuna õuest koos ooteruumiga lapsevanematele. Samuti on tehnilise kirjelduse punktis 6 antud ette nõuded rühmaruumile. Tehnilise kirjelduse kohaselt tuleb rühmaruumis arvestada minimaalselt 4m2 põrandapinda lapse kohta ning laste arv aiarühmas on 24 ning sõimerühmas 16 last. Hankija on hindamisprotokollis toonud välja, et kaks rühma on soovitust palju väiksemad.
6.VAKO asus vaidlusaluse otsuse punktis 11 seisukohale, et pakkumuses esitatud visioonikavandite ja seletuskirjade puhul on vastavustingimuseks visioonikavandi ja seletuskirja esitamise nõue ise, mitte aga esitatud visioonikavandi vastavus tehnilise kirjelduse tabelis 1 toodud tellija eesmärkide kirjeldusele. VAKO otsus põhineb hindamiskriteeriumite tõlgendamisel, millel ei ole pakkumuse vastavuse hindamise osas õiguslikku tähendust.
7.Kaebaja on seisukohal, et VAKO seisukoht on vastuolus AD p-ga 5.5., kuivõrd kolmanda isiku pakkumus ei vasta lähteülesandele. VAKO-ga nõustumine tähendaks, et vastavaks tuleb tunnistada iga pakkumus, millega koos on esitatud dokumendid, mis on pealkirjastatud kui visioonikavand ja seletuskiri ja seda sõltumata dokumentide sisust.
8.VAKO seisukoht on vastuolus RHS § 114 lg-ga 2, kuna kolmanda isiku pakkumuses esineb sisulisi kõrvalekaldeid alusdokumentides sätestatud tingimustest. Nõudeid arvestades on basseinikompleksi näol tegemist ca 250...300m2 suuruse hoone osaga, mis kolmandal isikul on jäänud täielikult kavandamata. Arvestades 10-rühmalise lasteaiahoone keskmist suurust (ca 3000m2), siis moodustab basseinikompleks kogu hoone netopindalast 10%. Sellise mahu kavandamata jätmine ei mõjuta mitte üksnes hoone vastavust tellija eesmärkidele ja ruumiprogrammile, vaid visioonikavandi asendiplaani, hoone arhitektuuri, energiatõhusust ning hoone ehitushinda.
9.VAKO jättis vaidlustuse rahuldamata väidetava ebaõige väärtuspunktide andmise osas (VAKO otsuse p-d 23-38). Samas tõdes VAKO otsuse punktis 26, et vastustaja põhjendused pakkumuste hindamisel on niivõrd üldsõnalised ning ebaselged, et nendest lähtudes ei ole hankija otsuse õiguspärasus kontrollitav. Kaebaja hinnangul jättis vastustaja pakkumiste hindamisel arvestamata AD-ga, rikkus läbipaistvuse ja kontrollitavuse (RHS § 3 p 1) ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet (RHS § 3 p 2). Riigikohus on selgitanud, et avatud hankemenetluses kehtib oluliselt täpsem õigusraam võrreldes ideekonkursiga ning märksa suurem kaal on ka riigihanke korraldamise üldpõhimõtetel, eriti läbipaistvusel, kontrollitavusel, proportsionaalsusel ja võrdsel kohtlemisel. Seega ei saa olla avatud hankemenetluses hankija otsustes ja pakkumuste hindamises sedavõrd suures ulatuses subjektiivsust, nagu praegusel juhul nähtub vastustaja hindamisprotokollist.
10.VAKO asus otsuse p-s 34 seisukohale, et basseinikompleksi kavandamata jätmise korral oli vastustajal kaks võimalust: 1) kas vähendada sellele visioonikavandile alamkriteeriumi „Hoone vastavus tellija eesmärkidele, ruumiprogrammile“ alusel antud punkte olulisel määral või 2) arvestada basseinikompleksi puudumist punktide vähendamisel kõikides alamkriteeriumides ulatuses, milles basseinikompleksi puudumine neid sai mõjutada. Vastustaja valis esimese variandi ning vähendas ruumiprogrammi eest antud punkte 5 võrra. VAKO luges sellise tegevuse õiguspäraseks (VAKO otsuse punkt 34 jj). Kaebaja sellega ei nõustu, leides, et VAKO otsus on vastuolus RHS § 117 lg-ga 1, samuti riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Kaebaja hinnangul oleks pidanud vastustaja hindama kolmanda isiku pakkumust alamkriteeriumi „Hoone vastavus ruumiprogrammile“ alusel väärtuspunktidega 0, kuna kolmanda isiku töö ei vasta AD hoone ruumiprogrammile esitatud nõuetele.
Basseini ärajätmise tõttu ei vasta kolmanda isiku pakkumuse asendiplaaniline lahendus TK tabeli p 3 nõudele, et sissepääs basseiniga hoonesse tuleb ette näha hoone väliselt. Kuid vastustaja ei vähendanud asendiplaanile antud väärtuspunkte. Sama kehtib hoone arhitektuuri alamkriteeriumi kohta, kuna vastustajal ei ole võimalik hinnata hoone asetust, vaateid ja lõikeid ning nende vastavust projekteerimistingimustele olukorras, kus kohustuslik osa hoonest on jäetud täielikult kavandamata. Kui basseinikompleksi ruumiosa puudub täielikult, mõjutab see hoone arhitektuurset lahendust tervikuna, hoone lõiked on erinevad ning kogu hoone näeb välja teistsugune. Vastustajal oleks tulnud väärtuspunkte vähendada ka selle alamkriteeriumi osas. Sarnaselt oleks vastustaja basseini ärajätmise tõttu pidanud vähendama kolmandale isikule antud väärtuspunkte energiatõhususe alamkriteeriumi osas. Ometi andis vastustaja kolmandale isikule neli väärtuspunkti (maksimum 5 p), st sama palju kui kahele teisele pakkujad. Veelgi ilmselgem on basseinikompleksi kavandamata jätmise mõju hoone kuluoptimaalsuse ja ehitushinna alamkriteeriumile. Ka selle alamkriteeriumi eest andis vastustaja kolmandale isikule neli väärtuspunkti (maksimum 5 p), st sama palju kui ülejäänud kolmele pakkujale.
11.Vastustaja 23.08.2021 vastuse punktist 3.1 nähtub kaebajale, et vastustaja on visioonikavandi esitamist sisustanud sisuliselt informatiivse ülevaatena, mis võimaldaks hinnata pakkuja võimekust, loovust ja hankijaga kaasamõtlemise võimet. Vastustaja selgitused visioonikavandi esitamise osas hankemenetluses on vastuolus AD-s sätestatuga. AD p-s 5.5 on vastustaja rõhutanud, et „Hankelepingu eseme visioonikavand peab andma ülevaate pakkuja kavandatud hoonestusest ja tegevustest, arusaamast ning lähenemisest hanke objektiks olevale projekteerimistööle“. Seega on AD-s selgesõnaliselt nähtav seos visioonikavandi ja hankelepingu eseme ehk projekteerimistöö vahel. Vastustaja püüab luua kohtule ekslikult mulje, nagu oleks vastustaja viinud läbi mitte avaliku hankemenetluse, vaid ideekonkursi. Juhul kui vastustaja eesmärgiks oli välja selgitada loovad lahendused lasteaedade projekteerimiseks, siis oleks tulnud korraldada mitte avatud hankemenetlus projekteerimistööks, vaid ideekonkurss. Vastustaja poolt esitatud väited hankemenetluse eesmärgist ei ühti AD-s sätestatud eesmärkide ja valitud hankemenetluse liigi (avatud hankemenetlus) eesmärgiga.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
12.VAKO otsus kolmanda isiku vastavaks tunnistamise osas ja käskkirja punkt 1 on õiguspärased, mistõttu ei ole esitatud kaebus põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Juhul kui kohus peab põhjendatuks kaebuse osa, milles kaebaja palub asendada VAKO otsuse p 2338 kaebuses esitatud põhjendustega, palume ka selles osas jätta kaebus rahuldamata. Tulenevalt edukaks pakkumuseks tunnistamise otsuse tühistamise tõttu ei ole asjakohased kaebuses esitatud pakkumuste hindamisega seonduvad väited ja põhjendused (kaebaja kaebuse punkt 2.2 kokku 5,5-l lehel), vaid üksnes kaebuse aluseks olevad kaebaja seisukohad ja põhjendused, mis puudutavad vastavaks tunnistamist (kaebaja kaebuse punkt 2.1 kokku 3-l lehel).
13.Vastustaja eesmärk on leida linnale riigihankemenetlusega mõistliku maksumusega sobiv partner, kellega sõlmida projekteerimise leping. Sobiva lepingupartneri leidmiseks töötas vastustaja välja valikumehhanismi, milleks on projekteerija visioon, kogemus ja teenuse maksumus, sh hindamise põhirõhk oli asetatud visioonikavandile (40 p) ja maksumusele (40 p), nagu on viidanud ka VAKO oma otsuses (VAKO otsuse p 11 alapunkt 2).
14.AD p-i 5.5 kohaselt peab visioonikavand andma ülevaate pakkuja kavandatud hoonestusest ja tegevustest, arusaamast ning lähenemisest hanke objektiks olevale projekteerimistööle. AD p 5.5 kohaselt peab visioonikavandi seletuskiri sisaldama minimaalseid kavandeid (asendiplaan, korruseplaanid, vaated, lõiked), mis võimaldavad spetsialistidest koosneval komisjonil hinnata kogumis kokku 8 laias laastus loomingulist aspekti (vastavus projekteerimistingimuste
eelnõule, idee, hoone ruumiline sobivus, üldlahenduste põhimõtted, välis- ja siseruumi seosed, hoone gabariidid, põhimõtteline ruumijaotus, viimistlus jm). TK on oma põhiolemuselt hankelepingu lisa, mis riigihankemenetluses omab kahetist funktsiooni: 1) indikatsioon pakkujatele, milline saab olema hankelepinguga tellitava teenuse sisu ja nõuded ning 2) alusdokument visioonikavandi ja seletuskirja koostamiseks. Seega ootas vastustaja visioonikavandist ja seletuskirjast eelkõige loovat lahendust, mis võimaldaks selgitada, kas pakkujaga on võimalik projekteerimislepingut sõlmida. Visioonikavand pidi võimaldama komisjonil selgitada, kas esitatud arusaama ja lähenemisega pakkuja on suuteline projekteerima etalonlasteaia (Loitsu tn 8) ja puit-moodul ehitise (Liikuri tn 9). Visioonikavand ja seletuskiri ei olnud tulevase hankelepinguga tellitav projekteerimistöö, nagu ekslikult on kaebaja oma kaebuses viidanud (p 2.1.9), vaid üksnes ülevaade, visioon, kontseptsioon tulevasest tööst hindamaks pakkuja võimekust, loovust ja hankijaga kaasamõtlemise võimet.
15.Vastustaja soovib sõlmida projekteerimislepingu 6 lasteaia projekteerimiseks, millest üksnes 2 lasteaeda on kavandatud basseiniga (TK tabel, p 42). Seega enamik lasteaedu on kavandatud ilma basseinita. Nagu ka eelpool viidatud, peab visioonikavand andma ülevaate pakkuja kavandatud hoonestusest ja tegevustest, arusaamast ning lähenemisest hanke objektiks olevale projekteerimistööle (AD p 5.5). Vastustaja ei pidanud kahes lasteaias kavandatava basseini puudumist niivõrd oluliseks kõrvalekaldeks, et jätta kolmas isik konkurentsist välja, kuivõrd hankija kohustus on tagada efektiivse konkurentsi ärakasutamine riigihankel (RHS § 3 p 3). Vastustaja leidis, et basseini puudumine ei olnud sisuline kõrvalekalle ja kolmanda isiku pakkumus läks õiguspäraselt hindamise etappi. Samamoodi oli puudusi ka teiste pakkujate visioonikavandites (näiteks kaebaja puhul eraldi sissepääsu puudumine väliterassilt, VAKO otsuse p 12 viidatud voodite puudumine), kuid vastustaja pidas kõiki saabunud pakkumusi vastavaks määral, mis võimaldas kõikidel järgmisesse, hindamise etappi pääseda. Vastustaja hinnangul on VAKO õiguspäraselt leidnud, et basseini puudumine saab olla visiooni hindamise objektiks, mitte aga vastavustingimus (VAKO otsus p 11). Vastavustingimuseks on visiooni ja seletuskirja esitamine. Puudujääki mõnes üksikus detailis hinnatakse komisjoni poolt järgmises menetluse etapis. Kohus ei saa ümber hinnata kaalutlusotsuste sisu haldusorgani eest, vaid peab kontrollima haldusakti õiguspärasust. Vastustaja diskretsioonipiirid on määratud hindamise kriteeriumidega, mis on sätestatud AD-s. Vastustaja loodud spetsialistidest koosnev komisjon ei ole eeltoodud piiridest hindamisel väljunud. Komisjon peab hinnete andmisel lähtuma AD-s sätestatust, kuid loovtöö hindamine on võrdlemisi subjektiivsetel kaalutlustel põhinev komisjonil lasuv diskretsiooniõigus. Kaalutlusotsuse tegemisel on komisjon lähtunud enda parimast äranägemisest ning teinud otsuse ilma menetlus- ja vormivigadeta ning diskretsioonipiiridest väljumata. Vaidlustaja ei ole vaidlustusmenetluses ega ka käesolevas haldusasjas tõendanud, et komisjon oleks teinud pakkumuste hindamisel ilmselgeid kaalutlusvigu. Vaidlustusmenetluses viitas VAKO õigesti, et pakkumusi hinnati individuaalselt, vaadeldes iga pakkumust konkreetse hindamiskriteeriumi valguses (VAKO otsuse p 27) ning jõudis õigesti järeldusele, et hindamine on olnud kontrollitav, proportsionaalne ja läbi viidud vastavalt RHS § 117 lg 1. VAKO on oma otsuses piisava põhjalikkusega analüüsinud ja kõrvaldanud olulised kahtlused seonduvalt vaidlustaja ja kolmanda isiku visioonikavandite hindamisega (VAKO otsuse p 29, 35, 36 ja 37) ja leidnud, et loovlahenduste puhul tuleb teatud komisjoni subjektiivseid seisukohti aktsepteerida (VAKO otsuse p 30). Sellist loovlahenduste hindamise puhul ilmselge subjektiivsuse aspekti olemasolu on kinnitanud korduv kohtupraktika, millele on ka VAKO
otsuses viidatud. Seetõttu on ka otsuse vaidlustamise ja selle peale kaebamise korral oluline arvestada vaidlustuskomisjoni ja ka kohtu piiratud kontrolli võimalusega, kuivõrd vastavad organid ei saa astuda ei vastustaja ega ka vastustaja poolt oma ala spetsialistidest koosneva komisjoni asemele.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
16.Kolmas isik leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
17.VAKO otsuse punktides 23-38 esitatud põhjendused on õiguspärased (vt selle kohta täpsemalt ptk C), mistõttu puudub vajadus otsuse põhjenduste muutmiseks. Visioonikavandi ja seletuskirja küsimise selge eesmärk oli näha pakkuja visiooni, sh kunstilist lähenemist, ning kasutada seda pakkumuste paremusjärjestuse väljaselgitamisel. Sõna „visioon“ viitab, et küsiti pakkuja looval kujutlusel põhinevat nägemust/ettekujutust. Seda, et visioonikavandi sisu olulisus tõstatub üksnes hindamise kontekstis kinnitavad üheselt AD tingimused, mh tuleneb see selgelt AD üldosa p-st 5.5 („esitatud visioonikavandi lahendust koos seletuskirjaga kasutatakse pakkumuste edukuse hindamisel“) kui ka p-st 7.1.1 (nt „punktide andmisel hinnatakse visioonikavandi /.../ vastavust alusdokumentides toodud lähteülesannetele“ ja „skaalal madalaim punktide arv tähendab, et ei vasta hankija ootustele ja maksimum punktide arv tähendab, et vastab hankija ootustele täielikult“). Järelikult on VAKO jõudnud õigesti järeldusele, et visioonikavandis esinenud võimalikud kõrvalekalded AD-s toodud lähteülesandest ei saanud tingida pakkumuse mittevastavaks tunnistamist.
18.VAKO leidis õigesti, et pakkumuse mittevastavuse oleks tinginud see, kui visioonikavandit ja seletuskirja ei oleks üldse esitatud, sest vastavustingimuste järgi nõuti üksnes visioonikavandi ja seletuskirja esitamist, mitte aga nende sisu 100%-list kooskõla lähteülesandes tooduga. Ebaõige on kaebaja väide, et kolmanda isiku pakkumus ei sisaldanud hankelepingu eseme kontseptsiooni. Seega on kohatu võrrelda kolmanda isiku poolt esitatut olukorraga, kus oleks esitatud tühi dokument, mis oleks üksnes pealkirjastatud visioonikavandina. Visioonikavandi eesmärk on selle alusel pakkumusi hinnata. Hindamismetoodika on üles ehitatud selliselt, et kui kasvõi ühe hindamiskriteeriumi „Ehitise visioonikavand ja seletuskiri“ alakriteeriumi osas saab pakkumus 0 punkti, omistatakse kogu selle kriteeriumi eest pakkumusele 0 punkti. Järelikult tagas vastustaja, et kui esitatakse visioonikavand, mis olulisel määral hankija ootustele ei vasta (nt esitatakse dokument, milles pole lasteaia kontseptsiooni), tähendab see hindamise kontekstis 40 väärtuspunkti kaotamist. See välistab eelduslikult sellise pakkuja osalemise. Kuna vastavustingimusena oli ettenähtud visioonikavandi ja seletuskirja esitamine, siis RHS § 114 lg 2 kohaselt pidi hankija sisuliselt kontrollima seda, et visioonikavand ja seletuskiri oleks esitatud. Kolmanda isiku pakkumuses olid need nõuetekohaselt esitatud. Hankijal on kohustus lähtuda AD-s enda poolt sätestatud tingimustest, mistõttu ei oleks olnud hankijal võimalik laiendada RHS § 114 lg 2 alusel pakkumuse vastavuse kontrolli selliselt, et kontrollima oleks hakatud visioonikavandis ja seletuskirjas esitatud täpset vastavust lähteülesandele. Selline kontroll oli selgelt nähtud ette hindamise etapis. Järelikult ei ole hankija kolmanda isiku pakkumuse vastavuse kontrolli käigus eksinud.
19.Tuleb eristada vastavustingimuste ja hindamiskriteeriumide eesmärke ja olemust. Kui vastustaja oleks oodatud kõigilt pakkujatelt 100%-lt TK-s esitatud ootustega kooskõlas olnud visioonikavandeid, ei oleks nende kavandite kasutamisel hindamisel puudunud mõtet. Kui vastavustingimuse eesmärk on seada paika miinimumnõuded, millele pakkumus peab vastama,
siis hindamiskriteeriumide eesmärk on panna paika pakkujate paremusjärjestus. Paremusjärjestuse tekkimine saab olla aga võimalik ainult juhul, kui vastustajal on võimalik hinnata, mille poolest on üks või teine pakkumus teistest parem. Kui aktsepteerida kaebaja tõlgendust visioonikavandi esitamise nõudest, ei oleks tegemist enam hindamiskriteeriumiga.
20.Hindamiseks esitatud visioonikavand pakkumuses esitatud kujul ei ole hankelepingu esemeks oleva projekteerimistöö osa. Kolmas isik juhib tähelepanu, et TK-s esitatud nõuded on eelkõige aluseks hankelepingu esemeks olevate projekteerimistööde teostamisele. Visioonikavandi loomine ei ole üks osa hankelepingu esemest. Tehnilisest kirjeldusest lähtuvate projekteerimistöödega alustatakse alles seejärel, kui eduka pakkujaga on hankeleping sõlmitud. Ei saa eeldada, et pakkumuse esitamise eelselt teeks kõik pakkujad juba osa hankelepingu esemeks olevatest töödest ära. Tegelikult seda, et visioonikavandil pole määravat tähendust hankelepingu esemeks olevate tööde osas, on kinnitanud kaebaja ka ise, tuues kaebuse p-s 2.2.11 välja, et „projekteerimise käigus on võimalik vastavalt tellija soovile akende tüüpi ja fassaaditooni muuta“.
21.Kaebaja etteheited võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele on ebaõiged. Basseini puudumine visioonikavandist ei takista visioonikavandis oleva hoone, milleks on lasteaed, vastavuse hindamist hankija ootustele, ning hankija on sellega ka edukalt hakkama saanud. Hankelepingu esemeks on lasteaedade, mitte basseinikomplekside, projekteerimine. Seega ei ole õige kaebaja väide, justkui ei oleks olnud visioonikavandid võrreldavad ainult seetõttu, et kolmanda isiku visioonikavandis puudus bassein. Seda loogikat arendades, saaks öelda, et ka kaebaja enda visioonikavand ei olnud teiste kavanditega võimalik võrrelda, kuivõrd selles esinesid kõrvalekalded lähteülesandest, mida teistes pakkumustes ei esinenud.
22.VAKO otsuse p-d 23-26 käsitlevad kehtivat Riigikohtu praktikat. Kaebaja ei ole esitanud kaebuses põhjendusi, miks ta leiab, et kehtiva Riigikohtu praktika käsitlus VAKO otsuse viidatud punktides on ebaõige. Seega tuleb VAKO otsuse p-des 23-26 esitatud põhjendused jätta muutmata. VAKO otsuse p-d 27-31 käsitlevad kaebaja enda pakkumuse hindamist, kuid kaebaja ei ole välja toonud põhjendusi, miks on vajalik VAKO otsuse muutmine viidatud punktides. Kaebaja etteheide, mille kohaselt on tema pakkumusele omistatud põhjendamatult vähe väärtuspunkte, on täielikult põhjendamata. Kaebaja ei ole selles osas esitanud sisulisi põhjendusi ei VAKO menetluses ega ka kaebuses. Ka VAKO istungil ei osanud kaebaja tuua välja ühtki selget asjaolu, mis tema hinnangul tema pakkumuse hindamisel valesti on tehtud. Samuti on RHAD üldosa p-s 7.1.1 selgelt viidatud, et vastustaja jaoks on oluline, et hoone arhitektuurikeel oleks piisavalt tagasihoidlik ning sobituks Lasnamäe linnaossa. Eelduslikult ei täitnud kolmanda isiku visioonikavandis ettenähtud lahendus neid eesmärke, kusjuures lasteaia arhitektuurse osa kunstiline pool võib omada vastustaja jaoks arusaadavatel põhjustel ehk suurematki tähtsust, kui sellesse kavandamata jäänud bassein, mis tehnilise kirjelduse kohaselt projekteeritaks nii või teisiti lasteaia keldrisse, mõjutamata suures plaanis lasteaia arhitektuurset poolt. Basseini lisamine projekti võib olla tehniliselt isegi lihtsam kui kogu arhitektuurse lahenduse muutmine selliselt, et see vastustaja ootustega sobituks.
23.Kolmas isik ei nõustu kaebaja etteheidetega, mis puudutavad kolmanda isiku visioonikavandi hindamist. Vastustaja on vaidlustusmenetluse raames esitatud täiendavate selgituste kaudu veenvalt põhjendanud, kuidas on basseini puudumine mõjutanud kolmanda isiku visioonikavandi hindamist. Samuti on VAKO sellekohased põhjendused kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Kaebaja ei ole viidanud selgelt, millises osas on VAKO otsuse p-des 32-38 esitatud põhjendused tema hinnangul õigusvastased.
24.Vastustaja ei ole pakkumuste hindamisel rikkunud läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtteid. Kaebaja toob välja, et VAKO on oma otsuse p-s 26 viidanud vastustaja hindamise protokollis esitatud üldsõnalistele ja ebaselgetele põhjendustele. Samas jätab kaebaja tähelepanuta, et samas punktis on VAKO selgitanud, et Riigikohtu praktika kohaselt on vastustajal õigus vaidlustusmenetluses esitada täiendavaid põhjendusi, mis esialgseid hindamise põhjendusi täiendavad. Seda on vastustaja teinud nii vaidlustusele esitatud vastuses kui ka VAKO istungil. Muuhulgas selgitas vastustaja VAKO istungil veenvalt, et arvestas hindamisel basseini puudumisega ning omistas seetõttu kolmanda isiku visioonikavandile maksimaalsest oluliselt vähem punkte. Kuid kuivõrd visioonikavandi esemeks oli lasteaed, mitte basseinikompleks, oli kolmanda isiku visioonikavandi hindamine võimalik sõltumata basseini puudumisest. Kaebaja vastupidised väited on ekslikud. Basseini puudumise mõju erinevate visioonikavandi hindamiskriteeriumi alakriteeriumide osas ei ole võrdselt suur. Mõju olulisus sõltub paljuski vastustaja subjektiivsetest eelistustest. Vastustaja selgitas VAKO istungil, et asendiplaani kriteeriumi hindamisel ei omanud basseini puudumine niivõrd olulist tähendust kui ruumiprogrammi puhul. Samuti arvestas vastustaja arhitektuurse lahenduse osas sellega, et tehnilise kirjelduse kohaselt paikneks bassein selle olemasolul keldrikorrusel, mistõttu mõjutab selle puudumine arhitektuurset lahendust minimaalselt ja selline kõrvalekalle ei ole niivõrd oluline. Energiatõhususe kriteeriumi osas väärib märkimist, et AD üldosa kohaselt tuli esitada energiatõhususe saavutamise kontseptsioon seletuskirjaliselt, mis pidi kirjeldama kasutatavaid tehnoloogiaid ning arhitektuurseid lahendusi liginullenergiahoone energiaklassi saavutamiseks. Seega ei ole õiged kaebaja viited, justkui mõjutaks basseini puudumine visioonikavandi hindamist kõigi alakriteeriumide lõikes väga olulisel määral.
25.Vastustaja arvestas visioonikavandi hindamisel basseini puudumise mõju kogu visioonikavandile. Kuivõrd basseini puudumine omas eelkõige tähtsust ruumiprogrammi kriteeriumi vaates, siis otsustas vastustaja omistada kolmanda isiku pakkumusele selle kriteeriumi eest ainuüksi basseini puudumise tõttu 50% maksimaalsest vähem punkte. Vastustaja selgitas VAKO istungil, et koondas selle kriteeriumi alla ka basseini puudumise mõjud teiste kriteeriumite lõikes. VAKO leidis õigesti, et hindamismetoodikat arvestades, oli selline lähenemine õiguspärane. Seda arvestades, on ekslikud kaebuses toodud väited, et vastustaja ei arvestanud hindamisel seda, kuidas mõjutab basseini puudumine teisi visioonikavandi hindamiskriteeriumi alakriteeriumide alusel hinnatavaid aspekte. Vastustaja on basseini puudumist kõigi alakriteeriumite lõikes arvestanud. Selle asemel, et jaotada ruumiprogrammi punktis kaotatud 5 punkti erinevate alakriteeriumite vahel selliselt, et basseini puudumise mõju oleks näha iga alakriteeriumi all eraldi, on hankija koondanud basseiniga seotud asjaolud kokku ruumiprogrammi alakriteeriumi alla. Kaebaja väide, et vastustaja oleks pidanud basseini puudumise tõttu omistama kolmanda isiku visioonikavandile ruumiprogrammi osas 0 punkti, on samuti ekslik, kuivõrd ruumiprogramm koosnes paljudest erinevatest aspektidest, millest bassein oli vaid üheks vastustaja ootuseks. Üksnes basseini puudumise tõttu 0 punkti omistamine oleks ruumiprogrammi nõudeid arvestades olnud ebaproportsionaalne. Seda on kinnitanud ka VAKO.
26.Kaebaja väide, nagu ei kajastuks basseinikompleksi projekteerimisekulu pakkumuse lõppmaksumuses, on väär. Sõltumata sellest, kas basseinikompleks visioonikavandis sisaldus või mitte, on ilmselge, et kolmas isik on teinud pakkumuse arvestades kõiki AD-s esitatud nõudeid ning on lähtudes sellest eelarvestanud pakkumuse maksumuse.
27.Visioonikavandi kui loovtöö hindamine annab hindajatele alati suure hinnanguruumi. VAKO on selles osas õigesti viidanud, et VAKO-l (ja ka kohtul) puudub õigus asuda vastustaja asemele andes hinnangu, kas vastustaja poolt välja toodud kõrvalekalle tema ootustest väärib
punktisumma alandamist just nii palju, nagu vastustaja on seda teinud. Vastavalt kehtivale Riigikohtu praktikale ei saa lisaks vastustaja hinnangute asendamisele asuda kohus kõrvaldama kõiki mõeldavaid kahtlusi, vaid kõrvaldada tuleb olulised kahtlused. Praegusel juhul on vastustaja vaatamata oma algsetele hindamisprotokollis esitatud üldsõnalistele selgitustele, hilisemalt vaidlustusmenetluses oluliselt täpsustanud, millistest kaalutlustest lähtudes on kolmanda isiku pakkumust hinnatud ning visioonikavandile punkte omistatud. Selliselt on kolmanda isiku hinnangul sellised olulised kahtlused, mis võiks hankija otsuse õiguspärasuses küsitavusi tekitada, kõrvaldatud. Arvestades, et vastustaja kõrvaldas VAKO menetluses antud selgitustega olulised kahtlused, mis võiksid tingida hindamisotsuse õigusvastasuse, on VAKO õigesti leidnud, et selles osas oli vastustaja tegevus õiguspärane.
28.Kaebajal oleks võimalik saada edukaks üksnes juhul, kui kolmanda isiku pakkumus kaotaks visioonikavandi eest basseini puudumise tõttu veel täiendavad 6,78 punkti. Arvestades vastustaja põhjendusi basseini puudumise mõju kohta kolmanda isiku visioonikavandi hindamisele, ei looks ruumiprogrammi osas maha võetud punktide laiali jaotamine alakriteeriumide lõikes ja isegi mõne täiendava punkti maha arvamine basseini puudumise tõttu olukorda, kus kaebajal oleks võimalik riigihankes edukaks saada. Vastustaja hindamismetoodikat vaadates ei ole eluliselt usutav, et vastustaja peaks võimalikuks ja vajalikuks sedavõrd suures ulatuses punktide vähendamist üksnes seetõttu, et kolmanda isiku visioonikavandis puudus bassein. Seda kinnitab mh asjaolu, et olukorras, kus kaebaja visioonikavandi väline arhitektuurne lahendus tervikuna (nii värvitoonid kui akende kuju) ei vastanud vastustaja ootustele, vähendati visioonikavandile antavaid punkte üksnes 1,3 punkti võrra. See näitab selgelt, et vastustaja ei ole visioonikavandite hindamisel võtnud ranget lähenemist lähteülesandest kõrvalekallete osas, vaid on lähtunud üldpildist ning hinnanud oma ootustele vastavust üleüldiselt pigem leebelt.
VASTUSTAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
29.Vastustaja taotleb VAKO otsuse osas, millega käskkiri kehtetuks tunnistati, tühistamist. Riigihankes esitatud pakkumused olid maksumusega 513 000 eurot kuni 1 100 000 eurot. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus oli neist kõige odavam, millele järgnes kaebaja pakkumus hinnaga 744 000 eurot, seejärel AS-i Nord Projekt pakkumus summas 830 000 eurot ning SWECO Projekt AS pakkumus hinnaga 1 100 000 eurot. Tallinna Linnavaraameti 2021. aasta hankeplaanis (lisa 3) ja riigihangete registris on käesoleva riigihanke eeldatavaks maksumuseks määratud 600 000 eurot. Nagu vastustaja otsuses välja tõi, oli kolmanda isiku pakkumuse maksumus riigihanke eeldatavast maksumusest 14,5% väiksem. Varasema riigihankemenetluste praktika kohaselt ei ole 14,5 % väiksem pakkumuse maksumus automaatselt tähendanud hankija kohustust kahtlustada põhjendamatult madala maksumusega pakkumust, kuna protsentuaalselt ei esine nii suurt erinevust eeldatava maksumusega. Seetõttu ei tekkinud vastustajal kahtlust pakkumuse maksumuse osas, mistõttu ta ei küsinud kolmandalt isikult maksumuse osas selgitust. Samuti ei ole tõendatud VAKO otsuses toodud hinnang, et tõenäoliselt on poole aastaga projekteerimistööde maksumused tõusnud, mistõttu on hankeplaanis ja määratud eelarves hanke eeldatav maksumus vale. Vastustaja täitis VAKO otsuse ettepaneku ning palus kolmandalt isikult selgitusi pakkumuse maksumusele. Kolmanda isiku 05.08.2021 selgituste kohaselt on kolmas isik põhjalikult hinnanud maksumuse kujunemist ning kinnitab, et ei ole esitanud alapakkumist. Kinnituste kohaselt on pakkumuse hinnastamisel arvestatud kõigi lepingu täitmise seisukohalt vajalike kuluartiklitega ning arvestatud on hankelepingu täitmise muutuvkulu ja kogukulu koos mõistliku kasumiga.
Eelnev selgitab, et hankemenetluses ühispakkujate esitatud pakkumuse maksumuse puhul ei olnud tegemist alapakkumusega ning kaebajal ei tekkinud alapakkumuse kahtlust ühispakkujate esitatud pakkumuse osas põhjendatult.
KAEBAJA SEISUKOHT
30.Vastustaja on kaebuses õigustanud põhjendamatult madala maksumuse kontrollimata jätmist üksnes asjaoluga, et kolmanda isiku pakkumus oli võrreldes vastustaja enda poolt määratud riigihanke eeldatava maksumusega võrreldes 14,5% madalam. Vastustaja väidab, et kuna kolmanda isiku pakkumus oli 14,5% madalam kui eeldatav maksumus, siis ei tekkinud vastustajal väidetavalt kahtlust pakkumuse maksumuse osas ja seetõttu ei küsinudki vastustaja kolmandast isikust ühispakkujatelt täiendavaid selgitusi. Vastustaja jätab aga tähelepanuta asjaolu, et kolmanda isiku pakkumus oli võrreldes teisele kohale jäänud pakkuja (kaebaja) võrreldes 31,05% madalam ning kõigi teiste pakkujate pakkumuste keskmisest maksumusest 42,45% madalam. Arvestades kolmanda isiku pakkumuse maksumust võrreldes teiste pakkujate poolt esitatud pakkumuste maksumusega, on kaebaja hinnangul ilmselge, et vastustajal kui hankijal pidi tekkima kahtlus kolmanda isiku pakkumuse põhjendatuses. VAKO on õigesti osundanud Riigikohtu praktikale, mille kohaselt peab vastustaja tekkima alapakkumuse kahtlus juhul, kui pakkumuse maksumuse ja hankelepingu väärtuse vahe on silmatorkavalt erinev (RKHKo nr 3-3-1-50-15, p 23). VAKO järeldus, et vastustajal pidi tekkima kahtlus kolmanda isiku pakkumuse põhjendatuses on vastavuses Euroopa Kohtu 04.07.2017 otsusega T-392/15, mille kohaselt peab vastustajal tekkima kahtlus pakkumuse põhjendatuses „eelkõige juhul, kui pakutud hind on märkimisväärselt madalam kui teistes esitatud pakkumustes või tavapärane turuhind“. Antud juhul on ilmne, et kolmanda isiku pakkumuses pakutud hind on märkimisväärselt madalam (31,05% madalam kui teise koha pakkumus ning lausa 42,45% madalam kui teiste pakkujate keskmine pakkumus) kui teistes esitatud pakkumustes. Samuti on esitatud hind märkimisväärselt madalam kui tavapärane turuhind. Asjaolu, et vastustaja poolt pikka aega enne hanke väljakuulutamist koostatud hankeplaanis kindlaks määratud riigihanke eeldatav maksumus on 14,5% suurem kui kolmanda isiku pakkumus, ei oma pakkumuse põhjendatuse hindamisel tähtsust. Esiteks, on Euroopa Kohtu praktika kohaselt oluline pakkuja poolt esitatud pakkumuse maksumuse vahe teiste pakkujate pakkumuste maksumusega, mitte hankija enda poolt määratud hanke eeldatava maksumusega. Teiseks, on hanke eeldatav maksumus määratud hankija poolt kindlaks väga pikka aega enne hanke korraldamist ja pakkumuste esitamise tähtaega. On üldteada asjaolu, et COVID-19 pandeemia ning ka üleüldise valitseva olukorra tõttu ehitussektoris on ehitushinnad käesoleval aastal oluliselt tõusnud (https://www.err.ee/1608269550/ehitushindade-tous-sunnib-riikiinvesteeringuplaane-umber-vaatama). Turuolukord on mõjutanud otseselt ka projekteerimistööde maksumust ja projekteerimistööde turgu. Näitena saab tuua Tallinna linna ühe selle aasta suurima riigihanke Tallinna Haigla projekteerimises, kus hanke eeldatav maksumus oli esmalt 11 miljonit, kuid esitatud pakkumuste keskmine maksumus ületas 20 miljonit (https://www.err.ee/1608260937/tallinna-suurhaigla-projekteerimise-hange-lopetatilepinguta). Riigihange lõpetati ning kuulutati välja uus hange, mille eeldatavat maksumust tõsteti 11 miljoni pealt 23 miljoni peale (https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Linn-kuulutas-valjakordushanke-Tallinna-Haigla-projekteerija-leidmiseks). Seega on ilmne, et ei ole kuidagi adekvaatne võtta pakkumuste põhjendatuse hindamisel arvesse hanke eeldatavat maksumust, vaid pakkumusi tuleb võrrelda omavahel nii, nagu seda on selgitanud oma praktikas Euroopa Kohus. Kolmandaks, ei oleks pakkumuse põhjendatuse hindamine hanke eeldatava maksumuse alusel
adekvaatne ka seetõttu, et hankeplaan – kus on kindlaks määratud ka hanke eeldatav maksumus – on avalik dokument (näiteks Tallinna Linnavaraameti 2021.a hankeplaan on kättesaadav siit: https://www.tallinn.ee/Tallinna-Linnavaraameti-2021.-aasta-hankeplaan) ning see on kättesaadav soovi korral igale pakkujale. Juhul kui nõustuda vastustaja argumentatsiooniga, et kõik pakkumused, mille maksumus on võrreldav hanke eeldatava maksumusega, oleks justkui a priori põhjendatud, siis on võimalik RHS §-s 115 ettenähtud põhjendamatult madala maksumuse mehhanismide rakendamist vältida asjaoluga, et pakkumuse maksumust ei määrata mitte pakkumuse sisu, vaid hankija poolt ennustatava eeldatava maksumuse järgi. Selline olukord toob aga kaasa aga pakkujate ebavõrdse kohtlemise ning on seega vastuolus riigihangete üldpõhimõtetega.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
31.Õige on vastustaja poolt osundatu, et riigihankes esitatud nelja pakkumuse maksumused erinesid üksteisest märkimisväärselt, mistõttu ei pidanud kolmanda isiku pakkumus tekitama vastustajas kahtlust, et just kolmanda isiku pakutud hind võiks olla turuhinnast hälbiv. Seda enam, et vastustaja enda määratud riigihanke eeldatav maksumus erines kolmanda isiku pakkumuse maksumusest üksnes 14,5 %. Kuivõrd kolmanda isiku pakkumuse maksumus oli ainus, mis mahtus vastustaja määratletud eeldatava maksumuse sisse ning ei ületanud seda olulisel määral, on arusaadav, et vastustaja ei pidanud vajalikuks kontrolli läbiviimist, kuivõrd tema teadmiste, kogemuse ja praktika pinnalt olid teised pakkujad teinud võrreldes kehtiva turuolukorraga ilmselgelt liiga kõrged pakkumused. Teenuste hankelepingu sõlmimisel ei ole hankijal kohustust põhjendamatult madala maksumuse kontrolli läbi viia, mistõttu on tegemist hankija kaalutlusotsusega. Vastustaja on nii vaidlustusmenetluses kui ka kaebuses veenvalt selgitanud, miks tal kahtlust ei tekkinud. Seega on hankija kaalutlusotsus kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontrollimata jätmise osas olnud õiguspärane.
32.Vastustajal oli õigus lähtuda kolmanda isiku pakkumuse maksumuse adekvaatsuse hindamisel riigihanke eeldatavast maksumusest. Seda kinnitab ka VAKO viidates sellekohasele Euroopa Kohtu praktikale. Õige on VAKO seisukoht, et olukorras, kus esitatud pakkumuse maksumus on 14,5% väiksem riigihanke eeldatavast maksumusest, ei pea hankijal iseenesest tekkima kahtlust, et pakkumus võib olla põhjendamatult madala maksumusega. Küll aga ei ole põhjendatud VAKO seisukoht, mille kohaselt on küsitav, kas vastustaja hankeplaanis määratud eeldatav maksumus on adekvaatne, tuues põhjenduseks ehitushindade kasvu. Pigem on ehitushindade kasvu tõttu jäänud mitmed kinnisvaraarendused seisma, mis on ühtlasi toonud kaasa projekteerimistööde tellimustes languse. Projekteerimisvaldkonnas on seega nõudlus pigem vähenenud ning hinnad jäänud suures plaanis samaks, kuid kindlasti mitte tõusnud. Kuna vastustaja määras hanke eeldatava maksumuse korrektselt, lähtudes muuhulgas oma olemasolevast kogemusest varasemate sarnaste hangetega, ei saa öelda, et hankija ei võinud kaalutlusotsust tehes eeldatavast maksumusest lähtuma.
33.VAKO ei ole analüüsinud, mis võis praeguse hanke puhul tekitada sedavõrd suured erinevused kõigi nelja pakkumuse maksumustes ning kas see võis anda hankijale õiguse lähtuda peaasjalikult võrdlusest enda määratud eeldatava maksumusega. Seda enam, et VAKO etteheited hankija määratud eeldatava maksumuse adekvaatsusele ei ole tegelikult õiged. Muuhulgas ei ole VAKO arvestanud sellega, et VAKO istungil viitas kolmas isik, et vaidlustaja poolt selgitatud pakkumuse hinnastamismeetod erineb sellest, kuidas toimus kolmanda isiku pakkumuse hinnastamine. Ainuüksi erinev hinnastamismetoodika võib tekitada pakkumuste maksumuses märkimisväärseid erinevusi. See aga ei tähenda, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei võimaldaks hankelepingut nõuetekohaselt täita. Samuti võib taotletav kasumimarginaal olla väga erinev lähtudes sellest, kui suures mahus on konkreetsel pakkujal pakkumuse tegemise hetkel oma äritegevuse eesmärgid teiste projektidega täidetud.
34.Ebaõige on VAKO järeldus, mille kohaselt oleks pidanud kolmanda isiku esitatud visioonikavandist puuduv bassein tekitama kahtluse kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Pakkumuse maksumus kujuneb hankelepingu esemeks olevate teenuste osutamise kogumaksumusena. Pakkumuse maksumus ei sõltu sellest, kas kolmanda isiku poolt hindamisele esitatud visioonikavandis bassein sisaldus või mitte, kuivõrd visioonikavandit kasutatakse riigihankes üksnes pakkumuste paremusjärjestuse väljaselgitamiseks. Kolmas isik on pakkumust tehes arvestanud kõiki RHAD-s esitatud nõudeid hankelepingu esemele ning on nendest lähtudes eelarvestanud pakkumuse maksumuse. Seetõttu on väär vastustajale ette heita, et visioonikavandi võimalikud kõrvalekalded RHAD-s toodud tingimustest oleks pidanud tekitama kahtluse kolmanda isiku pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavuses.
35.Vastustajal on kaalutlusotsust tehes õigus otsustada, kas ja millised asjaolud pakkuja pakkumuse maksumuse osas temas kahtluse tekitavad. Vastustaja kaalutlusruumi ei saa lõpmatult kitsendada. See ei ole olnud seadusandja eesmärgiks, kuivõrd vastasel juhul võiks kirjutada teatud protsentuaalsete erinevuste esinemisel pakkumuste maksumuste vahel ette alati pakkumuse maksumuse kontrollikohustuse.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
36.Kohus leiab, et kaebaja kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tühistab Tallinna Linnavaraameti 28.06.2021 käskkirja nr 1.-9/55 p 2, millega tunnistati kolmanda isiku pakkumus edukaks hindamiskomisjoni poolt 25.06.2021 antud hindepunktide ja maksumuse alusel (RHS § 117 lg 1). Muus osas jätab kohus kaebaja kaebuse rahuldamata. Kuna VAKO otsus ei sisalda resolutsiooni edukaks tunnistamise otsuse kohta RHS § 117 lg 1 alusel, ei kuulu VAKO otsus selles osas tühistamisele. Kohus esitab seisukohad, miks ta VAKO otsusega selles küsimuses ei nõustu, kohtuotsuse põhjendavas osas. Kohus jätab Tallinna linna kaebuse rahuldamata. Seetõttu jätab kohus VAKO 27.07.2021 otsuse tühistamata. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine
37.Vaidluse esimene küsimus on selles, kas kolmanda isiku pakkumuse koosseisus olevas visioonikavandis basseini kajastamata jätmine ning rühmaruumide suuruse puudus kuuluvad vastavustingimuste või pakkumuse hindamise esemesse. Riigihanke alusdokumendid on kõik hankija koostatud või viidatud muud dokumendid, sh dokumentide esitamise nõuded (RHS § 4 p 17). Käesoleval juhul on küsimuste lahendamiseks asjakohased järgmised riigihangete registris avaldatud riigihanke alusdokumendid: AD, TK, Hindamiskriteeriumid ja Vastavustingimused. AD p 5 pealkirjaga Vastavustingimused alapunktis p 5.5 esitatakse nõue, et pakkumus peab sisaldama Tallinna Loitsu Lasteaed (aadressiga Loitsu 8) kinnistule ehitatava uue hoone ja kinnistule rajatavate mänguväljakute, õpperaja jms visioonikavandit koos seletuskirjaga. Täpsustav nõue on, et visioonikavand peab sisaldama hankelepingu eseme kontseptsiooni, mis peab olema koostatud vastavalt alusdokumentide lisas 1 toodud lähteülesandele. TK p-s 1 pealkirjaga Riigihanke ese ja objektid märgitakse, et vastavalt tellija eesmärkidele projekteeritakse Tallinna Loitsu Lasteaed, mille arhitektuuriline, ruumiline ja tehniline lahendus kooskõlastatakse Tallinna Planeeringute Registris linna eri asutuste poolt ja võetakse aluseks kõikide järgnevate Lasnamäe linnaosa lasteaedade projekteerimisel (etalon lasteaed). TK p 3
pealkirjaga Tellija eesmärk määratleb, et uue hoone projekteerimisel peab olema tagatud funktsionaalsus lähtuvalt hoone eesmärgist. Funktsionaalsuse osas on täpsustavad nõuded: 1) TK tabeli 1 p 6, et rühmaruumis arvestada minimaalselt 4m2 põrandapinda lapse kohta. 2) TK tabeli 1 p 42, et bassein on kavandatud Tallinna Loitsu Lasteaeda (aadressiga Loitsu tn 8) ja Tallinna Liikuri Lasteaeda (aadressiga Liikuri tn 9). Basseinikompleksi asukoht on hoone keldris. Kompleksi koosseisu kuuluvad eraldi poiste ja tüdrukute riietusruumid koos sisustusega kokku 12 lapse tarvis (sh seinapealsed föönid, pingid, nagid, üks laud nt teejoomise vahenditele), duširuum, õppevahendite hoiuruum ja bassein. Lähtuvalt asjaolust, et basseiniruume kasutavad teiste lasteaedade lapsed, milles puudub bassein, nähakse sellesse võimalusel ette eraldi sissepääs õuest koos ooteruumiga lastevanematele. AD p 5 pealkirjaga Vastavustingimused punktis p 5.5 märgitakse, et esitatud visioonikavandi lahendust koos seletuskirjaga kasutatakse pakkumuste edukuse hindamisel. AD p 7 pealkirjaga Pakkumuste hindamine punktist 7.1. nähtub, et üheks hindamise esemeks on Tallinna Loitsu Lasteaed visioonikavand ja seletuskiri, mille eest on võimalik maksimaalselt anda 40 punkti. See kattub dokumendis Hindamiskriteeriumid märgituga. Dokumendis pealkirjaga Vastavustingimused on üheks alajaotuseks Ehitise visioonikavand koos seletuskirjaga, milles on tekst Küsimused ettevõtjale:
1.Kas pakkuja on lisanud Tallinna Loitsu Lasteaed (aadressiga Loitsu 8) kinnistule ehitatava uue hoone ja kinnistule rajatavate mänguväljakute, õpperaja jms visioonikavandi koos seletuskirjaga. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
Kohus leiab, et eelnimetatud dokumente tuleb tõlgendada grammatiliselt, süstemaatiliselt ja eesmärgipäraselt. Kohtu hinnangul viitab AD p 5.5 koosmõjus AD p-ga 7.1 ning dokumentidega Vastavustingimused ja Hindamiskriteeriumid sellele, et vastustaja tahteks oli hinnata visioonikavandit pakkumuse edukaks tunnistamise etapis. Pakkumuste vastavaks tunnistamise etapis tuli vastustajal üksnes kontrollida seda, kas visioonikavand koos seletuskirjaga on esitatud. Seega nõustub kohus VAKO järeldusega, et visioonikavandi sisu oli pakkumuste hindamise esemeks, mitte aga pakkumuste vastavuse kontrolli esemeks (VAKO otsus p 11). Puudub vaidlus, et kolmanda isiku pakkumuse koosseisus oli visioonikavand. Seega vastab kolmanda isiku pakkumuse riigihanke alusdokumentides esitatud nõuetele.
38.Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele (RHS § 114 lg 2 esimene lause). Kuivõrd pakkumus vastas riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, puudus vastustajal õiguslik alus pakkumuse tagasilükkamiseks. RHS § 114 lg 2 teises lauses sisaldub hankija kaalutlusruum tunnistada pakkumus vastavaks olukorras, kus esineb kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentidest. Vastustajal puudus käesoleval juhul vajadus kohaldada RHS § 114 lg 2 teist lauset, kuivõrd esines RHS § 114 lg 2 esimeses lauses kirjeldatud olukord.
39.Järelikult tunnistas vastustaja õiguspäraselt kolmanda isiku pakkumuse vastavaks riigihanke alusdokumendis esitatud tingimustele. Seega ei rahulda kohus kaebaja nõuet tühistada vastustaja käskkiri ja VAKO otsus vastavas osas. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine Alapakkumuse kontroll
40.Vaidluse teine küsimus on selles, kas vastustajal tuli alapakkumuse kontrolli teostada (RHS § 115 lg 1). Selle puhul on alaküsimus, milliseid andmeid tuleb vastustajal analüüsida, et otsustada, kas tuleb teostada alapakkumuse kontroll. Kohus märgib, et RHS § 115 ega selle aluseks olev Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL art 69 lg 1 ei sätesta, milliseid andmeid tuleb analüüsida. Kohus märgib, et esineb ka teatud vastuolu RHS § 115 lg 1 ja art 69 lg 1 sõnastuses. Avaliku sektori hankija palub ettevõtjatel selgitada pakkumuses esitatud hindu või kulusid, kui pakkumused tunduvad olevat asjaomaste ehitustööde, asjade või teenuste kohta põhjendamatult madala maksumusega (art 69 lg 1). RHS § 115 sõnastuses kasutatakse kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingut arvestades põhjendamatult madal. Kohus leiab, et kuivõrd RHS § 115 on art 69 lg 1 ülevõttev (Riigikohtu 04.11.2020 otsus asjas nr 3-20-924, p 20), siis tuleb alapakkumuse kontrolli teostada kooskõlas art 69 lg 1 mõttega: kahtluse korral tuleb alapakkumuse kontroll teostada. See kehtib art 69 lg-st 1 tulenevalt teenuste korral, mille alla kuulub käesoleva riigihanke teenus – projekteerimine. Kohus nõustub VAKO lähenemisega, mille kohaselt on vastustajal alapakkumise kontrolli üle otsustamisel kohane hinnata pakkujate maksumuste erinevusi, et tuvastada kas mõne pakkuja hind on märkimisväärselt madalam kui teistes esitatud pakkumustes või tavapärane turuhind. Seda lähenemist, et võtta võrdlusaluseks teiste pakkumuste hinnad samas riigihankes toetatakse ka erialakirjanduses (Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, komm 8, lk 740). Käesoleva hanke eripära arvestades – 6 lasteaia projekteerimine – ei olnud võimalik aluseks võtta tavapärast turuhinda. Seega pidi vastustaja hindama pakkujate maksumuste erinevusi. Puudub vaidlus, et need erinesid märkimisväärselt. Seega leidis VAKO puhul põhjendatult, et vastustajal oleks pidanud pakkumuste võrdlemisel tekkima kahtlus, et kolmanda isiku pakkumus tundub olevat põhjendamatult madala maksumusega.
41.Ebaõige on kolmanda isiku kriitika, et VAKO ei ole analüüsinud, mis võis tekitada sedavõrd suured erinevused. See ülesanne oli vastustajal, kes jättis oma õigusliku kohustuse täitmata. Kohus leiab, et vastustaja poolt pärast alapakkumuse kontrolli teostamine pärast kolmanda isiku edukaks tunnistamist, ei oma käesoleval juhul tähtsust. Riigikohus on küll tõdenud, et hankija võib pakkumuse maksumuse põhjendatust kontrollida ka pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist ja enne hankelepingu sõlmimist. Kuid seda olukorras, kui hankijal vaidlustuse esitamise järel tekib kahtlus, et pakkumuse maksumus võib olla põhjendamatult madal. Seda on selgitatud vajadusega võimaldada hankijal oma võimalik vea ilma et peaks kaebaja vaidlustust lahendama (Riigikohtu otsus 04.11.2020 otsus asjas nr 3-20-924, p 17). Vastustaja, olles esitanud kaebuse VAKO otsusele, kinnitab oma tegevusega, et tal ei ole tekkinud vastavat kahtlust. Seega ei saa rääkida vastustaja poolt vea parandamisele asumisest. Järelikult ei oma kolmanda isiku 05.08.2021 esitatud selgitused tähendust 28.06.2021 käskkirja õiguspärasuse hindamisel RHS § 115 lg 1 alusel.
42.Eeltoodust tulenevalt on VAKO otsus tunnistada 28.06.2021 käskkiri kehtetuks alapakkumuse kontrolli teostamata jätmise tõttu, õiguspärane. Hindamisotsuse õiguspärasus
43.Hindamiskomisjon hindas pakkumusi avaliku hankemenetluse raames. Riigikohus selgitas 11.12.2020 otsuses asjas nr 3-20-1198, et avatud hankemenetluse käigus esitatud loovtöö hindamisel (edaspidi hindamisotsus) tuleb arvestada järgmisi põhimõtteid: 1) kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte (otsuse p 17); 2) kui hankija määrab detailid kindlaks, tuleb neid hindamisel järgida (otsuse p 19); 3) Väga üldsõnalised põhjendused võivad olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1, vaidluse korral saab aga hankija otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada. Mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused (otsuse p 21). Hindamisotsuses tõi komisjon välja järgmise: Karupoja lasteaed Pos
Hindamiskriteerium
Visioonikavand ja seletuskiri
Väärtuspunktide osakaal
1.1
Asendiplaan, maastikuarhitektuur ja selle vastavus PT-le
6,5
1.2
Hoone arhitektuur (asetus, vaated, lõiked) ja selle vastavus PT-le
6,75
1.3
Hoone vastavus ruumiprogrammile (korruste plaanid)
1.4
Energiatõhusus ja sisekliima lahendus
1.5
Hoone kuluoptimaalsus ja ehitushinna ratsionaalsus
Kokku väärtuspunkte
25,25
Hoone mahuline jaotus ning siseõu loovad põneva lahenduse. Mänguväljakute ala on pooleldi lahendatud. Katuseterrass ei leiaks kasutust ning on lastele ohtlik. Siseõu on põnev lahendus ning annab piisavalt hajusvalgust koridori, kuid võib tekitada probleeme hooldamisega. Ruumiprogrammis on puudu bassein. Kaks rühma on ainult hommikuse päikesega ning palju väiksemad soovitus. Rühmaruum koos magamisosaga põrandapinna suurus peaks jääma vahemiku 96 – 100m2. Kõikide rühmaruumide suurused on sarnased. Ruumide paigutuses on loogika ning need on lahendatud plokkidena. Huvitav töö, kuid praktilises mõttes tekitab küsimusi.
Vaidlustusmenetluse 12.07.2021 kirjalikus vastuses (lk 3) selgitas vastustaja hindamisotsust järgnevalt: Hindamiskomisjon on kavandit „Karupoja lasteaed“ hinnanud kriteeriumis „Hoone vastavus tellija eesmärkidele, ruumiprogrammile (korruste plaanid)“ 4 punktile 10-st. Punktisummat on vähendatud 5 punkti võrra, kuna kavandis puudus bassein. Samas leiti hindamisel, et ideekavandil ei olnud planeeritud keldrikorrust, mistõttu bassein koos abiruumidega mahuks hoonesse, nii et kavandi olemus ei muutu. Ilma basseinita lasteaiahoonetel puudub keldrikorrus, mille tulemusena on hoone ehitushind oluliselt odavam. Tulenevalt asjaolust, et rühmaruumide suurused ei olnud vastavuses, vähendati punktisummat veelgi 1 punkti võrra, samuti vähendati seetõttu 1 punkti võrra punktisummat hindamiskriteeriumis „Hoone arhitektuur (asetus, vaated, lõiked) ja selle vastavus PT-le“. Hanke tehnilises kirjelduses oli esitatud järgnev: „Rühmaruumid paiknevad hoone esimesel ja teisel korrusel, mis tuleks võimalusel planeerida hoone lõunasuunda“. Leiti, et kui pakkuja leiab parema lahenduse ja kõik nõuded on täidetud, ei ole see oluline muudatus. Kavandi „Karupoja lasteaed“ ruumiprogramm oli loogiline, lihtne, väga hästi seotud siseruum välisruumiga ning saali hajumisruum hästi läbimõeldud, mistõttu hindas hindamiskomisjon ruumiprogrammi 4-le punktile. Rühmaruumid Kohtuistungil selgitas vastustaja, et hindamiskomisjon leidis, et kaks rühmaruumi on väiksemad soovitust. Hindamiskomisjon eksis rühmaruumide suuruse hindamisel, sest rühmaruumide
suurused pidid olema sellised, et minimaalselt oleks tagatud 4 m2 põrandapinda lapse kohta. Eksimus tulenes sellest, et TK p-s 6 olid nõuded nii sõime- kui ka aiarühmadele. TK p 6 nõuded on järgmised: Kavandada tuleb 10 sarnaste parameetritega rühmaruumi. 10rühmalise lasteaia korral on 7 rühma kavandatud aiarühmade tarbeks ja 3 rühma kavandatud sõimerühmade tarbeks. Sõimerühmad tuleb kavandada hoone esimesele korrusele. Laste arv aiarühmas 24 ja sõimerühmas 16 last. Lisaks 2-4 pedagoogi. Rühmaruumis arvestada minimaalselt 4m2 põrandapinda lapse kohta. Rühmaruumi peab olema võimalik liigendada lükandseinaga mängu- ja magamisalaks. Kohus leiab, et TK nõuded on vastuolulised. Ühelt poolt oli nõue kavandada 10 sarnaste parameetritega rühmaruumi, samas aga oli selgelt öeldud, et nendest 7 on mõeldud aiarühmadeks ning 3 sõimerühmadeks. Arvestades, et sõimerühmades on võrreldes aiarühmadega oluliselt vähem lapsi (16 last 24 asemel), siis on ka minimaalselt nõutavast 4 m2 põrandapinnast tulenevalt rühmaruumide suurus erinev. Kolmanda isiku visioonikavandi kohaselt on esimesel korrusel kaks rühmaruumi suurusega 66,9 m2 ja neli rühmaruumi suurused 97,9 m2 (lk 10) ning teisel korrusel neli rühmaruumi suurused 97,9 m2 (lk 11). Rühmaruumid on mõeldud nii mängu- kui ka magamisalaks. Vastustaja ei ole TK määratlenud magamisala suurust. Kui seda oleks tehtud, saaks tekkida küsimus, kas põrandapinna suurus hõlmab ka magamisala või mitte. Sellest tulenevalt leiab kohus, et hindamiskomisjon on õigesti järeldanud, et minimaalne nõue 4 m2 põrandapinda lapse kohta hõlmab rühmaruumi koos magamisalaga. Seega, isegi kui öelda, et rühmaruumid pidid oleksid pidanud olema minimaalselt 96 m2 suured, ei olnud kolmanda isiku visioonikavand niivõrd suure puudusega, et hindamiskomisjon oleks pidanud vähendama punkte rohkem, kui ta tegi (kokku kahe punkti võrra). Järelikult on hindamisotsus ja VAKO otsus (otsuse põhjendus 37) selles osas õiguspärased. Basseinikompleks
44.TK p-s 42 esitatakse nõuded basseinikompleksile. Basseinikompleksi asukoht on hoone keldris. Kompleksi koosseisu kuuluvad eraldi poiste ja tüdrukute riietusruumid koos sisustusega kokku 12 lapse tarvis (sh seinapealsed föönid, pingid, nagid, üks laud nt teejoomise vahenditele), duširuum, õppevahendite hoiuruum ja bassein. Poiste ja tüdrukute riietusruum võimalusel paigutada nii, et ühel õpetajal on võimalik mõlemal ruumil korraga silma peal hoida nt avatud uste kaudu, samas oleks tagatud privaatsus riietumisel. Duširuum võib olla ühine, kuid poiste ja tüdrukute osa peab olema laste kõrguselt visuaalselt eraldatud privaatsuse tagamiseks (samas õpetajal peab säilima ülevaade mõlemast poolest, näiteks üle vaheseina). AD p 5.5. kohaselt peab visioonikavand sisaldama hankelepingu eseme kontseptsiooni, mis peab olema koostatud vastavalt vastustaja lähteülesandele (TK) ning sellest peab muuhulgas selguma: hoone üldlahenduse põhimõtted; hoone mahulahendus (gabariidid); ligikaudne hoone ehitusmaksumus ja ligikaudne arvestuslik hoone ning kinnistu ekspluatatsioonikulu aastas.
Kohtu hinnangul ei anna AD p 5.5. kahtlust selles, et hindamiskomisjon pidi pakkumusi hindama (hindamiskriteeriumid 1.2-1.5) lähtuvalt Tallinna Loitsu Lasteaed visioonikavandi lähteülesandest. 1.2
Hoone arhitektuur (asetus, vaated, lõiked) ja selle vastavus PT-le
1.3
Hoone vastavus ruumiprogrammile (korruste plaanid)
1.4
Energiatõhusus ja sisekliima lahendus
1.5
Hoone kuluoptimaalsus ja ehitushinna ratsionaalsus
Vastustaja kinnitas istungil, et hindamiskomisjon pidi lisaks visuaalsele lahendusele hindama detaile, mis olid lähteülesandes määratletud (salvestis 10:22:27). Samuti nõustus vastustaja, et visioonikavandi hindamine pidi näitama, millise kvaliteediga suudab pakkuja hiljem lasteaiad projekteerida (salvestis 10:22:45). TK-s on esimeseks tellija eesmärgiks nimetatud, et uue hoone projekteerimisel peab olema tagatud funksionaalsus lähtuvalt hoone otstarbest (TK p 3). Loitsu lasteaia puhul on lisaks tavalise lasteaia funktsionaalsusele vajalik tagada ujumise võimaldamise funktsionaalsus (basseinikompleks).
45.Puudub vaidlus selles, et kolmanda isiku visioonikavand ei sisaldanud basseinikompleksi: basseini, duširuumi ega riietusruume ega vajalikke ligipääse basseinikompleksile (trepikojad, koridorid). Vastustaja selgitas istungil, et kui kolmas isik otsustas visioonikavandis basseini esitamata jätta, oli see tema risk, et temalt võetakse punkte maha (salvestis 11:29:34). Kohus tutvus kolmanda isiku ja teiste pakkujate visioonikavanditega ning tuvastas järgneva. Kolmanda isiku visioonikavandi kohaselt on projekteeritav hoone kahe maapealse korrusega suletud brutopinnaga 2957,4 m2. SWECO Projekt AS visioonikavandi kohaselt on maa-alune brutopind 753,3 m2 , maapealne suletud brutopind 3688,7 m2. AS Nord Projekt visioonikavandi kohaselt on suletud brutopind 4300 m2. Kaebaja visioonikavandi kohaselt on suletud brutopind kokku 3806 m2 maapealne 3118 m2 maa-alune 688 m2. Kõikide visioonikavandite kohaselt hõlmab basseinikompleks ja sellega seonduvad ruumid märkimisväärse osa keldrikorruse pinnast. Kohus leiab, et kuna kaebaja jättis keldrikorruse tervikuna visioonikavandis esitamata, siis ei olnud hindamiskomisjonil võimalik anda tegelikkuse vastavat hinnangut kolmanda isiku hoone üldlahenduse põhimõtetele, hoone mahulahendusele, hoone ehitusmaksumusele ega kinnistu ekspluatatsioonikulule. Need olid vastustaja poolt määratud detailid, mis kuulusid hindamisele tulenevalt lähteülesandest (AD p 5.5.). Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kaebajaga selles, et basseinikompleksi puudumine pidanuks mõjutama kolmanda isiku visioonikavandi hindamist hindamiskomisjoni poolt erinevate alakriteeriumide lõikes olulisel määral. Kolmanda isiku väide, et vaatamata visioonikavandis basseini ärajätmisele (vastustaja nimetas vastavat käitumist kolmanda isiku valikuks ja riskiks) arvestas ta basseiniga hoone ehitusmaksumust ja kinnistu ekspluatatsioonikulu eelhinnastades, on paljasõnaline. Kohus tutvus kolmanda isiku ja teiste pakkujate visioonikavanditega ning tuvastas järgneva. Kolmas isik hindas kinnistu ekspluatatsioonikuluks kokku 15520 eurot, samas kui kaebaja hinnangul on see 51000 ning AS Nord Projekt hinnangul 57 275 eurot. Niivõrd märkimisväärne erinevus ekspluatatsioonikulus võib olla põhjuseks, et kolmas isik ei arvestanud basseinikompleksi ülalpidamiskuludega. Samuti on küsitav, kas kolmas isik on ehitushinda pakkudes arvestanud basseinikompleksiga. Nimelt on kolmanda isiku hoone ehitusmaksumuse hinnang madalam kui kaebaja ja AS Nord Projekti maksumus.
46.VAKO tõdes, et hindamiskomisjoni põhjendused on niivõrd üldsõnalised, et nendest lähtudes ei ole vastustaja otsuse õiguspärasus kontrollitav (otsuse p 26). VAKO hinnangul kõrvaldas vastustaja hindamise puudused vaidlustusmenetluses, selgitades, kui palju punkte nad kolmanda isiku pakkumusele mingis alamkategoorias vähendasid (otsuse p-d 34-37). Kohus sellega ei nõustu, kuivõrd vastustaja selgitus on üksnes osaline. Vastustaja põhjendas üksnes, et hindamiskomisjon vähendas hindepunkte 5 punkti võrra alamkriteeriumi 1.3. Hoone vastavus ruumiprogrammile osas. Hindamiskomisjon on kavandit „Karupoja lasteaed“ hinnanud kriteeriumis „Hoone vastavus tellija eesmärkidele, ruumiprogrammile (korruste plaanid)“ 4 punktile 10-st. Punktisummat on vähendatud 5 punkti võrra, kuna kavandis puudus bassein. Esiteks, ei ole vastustaja põhjendanud, miks ta andis kolmanda isiku visioonikavandile 6,75 p 10-st punktist alamkriteeriumi 1.2. Hoone arhitektuur (asetus, vaated, lõiked) eest olukorras, kus kolmas isik jättis keldrikorruse arhitektuuri osa täielikult esitamata. Tõdemus, et puudus hoone teatud osas mõjutab alamkriteeriumi 1.2 hindamist nähtub vastustaja enda seisukohast. Vastustaja selgitas, et 2 rühmaruumi puuduse tõttu vähendati seetõttu 1 punkti võrra punktisummat hindamiskriteeriumis „Hoone arhitektuur (asetus, vaated, lõiked) ja selle vastavus PT-le“. Seetõttu ei ole hindamiskomisjoni otsuse ega vastustaja vaidlustusmenetluses antud selgituse alusel jälgitav, miks niivõrd suuremahulise arhitektuuri puuduse korral omistas vastustaja kaebajale 6,75 punkti. Teiseks, ei ole vastustaja põhjendanud, miks ta andis kolmanda isiku visioonikavandile 4 p maksimaalsest 5-st punktist alamkriteeriumi 1.5. Hoone kuluoptimaalsus ja ehitushinna ratsionaalsus olukorras, kus hoone kulu ja ehitushinna maksumuse puhul tuli arvestada basseinikompleksiga.
47.Nende kahe alamkriteeriumi eest omistas vastustaja kolmandale isikule kokku 10,75 punkti. Lisaks omistas vastustaja kolmandale isikule alamkriteeriumi 1.3 Hoone vastavus ruumiprogrammile punktide vähendamise tulemusel 4 puntki. Seega sai kolmas isik nende alamkriteeriumite eest kokku 14,75 punkti. Kolmas isik on õigesti märkinud, et kaebajal oleks võimalik saada edukaks üksnes juhul, kui kolmanda isiku pakkumus kaotaks visioonikavandi eest basseini puudumise tõttu veel täiendavad 6,78 punkti. Kohus ei saa asuda hindamiskomisjoni asemele, et öelda, kui palju oleks tulnud kolmanda isiku pakkumuse antud hindeid täiendavalt alandada alamkriteeriumite 1.2, 1.3 ja 1.5 puhul. Siiski leiab kohus, et 6,78 punkti mahus hindepunktide alandamine ei ole välistatud, arvestades, et kolmanda isiku visioonikavandi puhul ei olnud märkimisväärses osas tagatud hoone otstarve. Nagu vastustajal istungil märkis, pidi visioonikavand andma sisendi selle kohta, millise kvaliteediga suudab pakkuja hiljem hoone projekteerida. Kohtu hinnangul ei saanud visioonikavandi sellise puuduse korral tekkida kindlust pakkuja kvaliteedis. Kuna vastustaja ei ole taganud hindamisotsuse läbipaistvust ega kontrollitavust (RHS § 3 p 1, Riigikohtu 11.12.2020 otsuse p 21), siis ei ole kolmandale isikule antud hindepunktide kujunemine jälgitav ning hindamisotsus õiguspärane.
48.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).
49.Kuna kohus jätab VAKO otsuse tühistamata, siis ei ole alust muuta vaidlustusmenetluse menetluskulude jaotust.
50.Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja ning taotluse mõista vastustajalt välja kohtumenetluses kantud menetluskulud õigusteenuse eest 3132 eurot (30.08.2021 ja 31.08.2021 menetlusdokumendid, 21,75 h tunnihind 144 eurot koos käibemaksuga) ja riigilõivu eest 1280 eurot, kokku 4412 eurot. Arvestades asja keerukust ning mahtu, samuti asjaolu, et kaebaja seisukohad kordavad teatud osas VAKO menetluses esitatut, peab kohus põhjendatuks vastustaja õigusteenuse kulusid 2592 eurot (18 h x 144=). Kaebuse osa, milles kohus kaebaja kaebuse rahuldas, moodustab 1⁄2 kaebuse mahust. Lisaks kuuluvad tervikuna hüvitamisele menetluskulud, mis seonduvad kaebaja tegevusega seoses Tallinna linna kaebusega. Need menetluskulud moodustavad ca 40% menetluskuludest. Seega on 18 tunnist ca 60% ca 11h ning 40% ca 7 h. Seega on õigusabiteenuse maht, mille osas menetluskulud kuuluvad hüvitamisele 12,5 h (5,5+7 h=). Riigilõivust kuulub hüvitamisele 1⁄2. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud 2440 eurot (1800+640=).
51.Kolmas isik esitas menetluskulude nimekirja ning taotluse mõista kaebajalt välja kohtumenetluses kandud menetluskulud õigusteenuse eest 2002,20 eurot (30.08.2021 menetlusdokument, 10,90 h keskmine tunnihind 183,68 eurot koos käibemaksuga). Sellele lisandub 6 h kohtuistungi seonduvat menetluskulusid 594 eurot (03.09.2021 menetlusdokument, 6 h keskmine tunnihind 198 eurot). Seega on menetluskulud kokku 2596,20 eurot. Arvestades asja keerukust ning mahtu, samuti asjaolu, et kolmanda isiku seisukohad kordavad teatud osas VAKO menetluses esitatut, peab kohus põhjendatuks kolmanda isiku õigusteenuse kulusid 1696,08 eurot (6 h*183,68 + 3*198=). Hüvitamisele ei kuulu menetluskulud, mis seonduvad Tallinna linna kaebusega. Need menetluskulud moodustavad ca 30% menetluskuludest. Seega on põhjendatud menetluskulud 70% menetluskuludest, st ca 6 h. Kaebuse osa, milles kohus jättis kaebaja kaebuse rahuldamata, moodustab 1⁄2 kaebuse mahust. Seega on õigusabiteenuse maht, mille osas menetluskulud kuuluvad hüvitamisele 3 h. Seega tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista menetluskulud 572,52, eurot (3 h x ((183,68+198)):2)=).
52.Kuna kohus jätab vastustaja kaebuse rahuldamata, jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.