lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-2019/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 10.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-2019/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.09.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
795
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-21-2019

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-2019

Määruse kuupäev

10. september 2021

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

Sergei Pragi kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes (seonduvalt vaide tähtaegselt läbivaatamata jätmisega) summas 550 eurot

Resolutsioon

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse peale on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

Asjaolud

1.Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja laekus 3.09.2021 Sergei Pragi poolt esitatud hüvitamiskaebus. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja Viru Vanglale vaide, kuid vangla jättis 41 päeva jooksul vaide lahendamata. Kaebaja soovib iga vaide lahendamisega viivitatud päeva eest 50 eurot hüvitise väljamõistmist vanglalt ehk kokku 550 eurot. Kohtu seisukoht
2.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-le 8 kontrollib kaebuse alluvusjärgne kohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse selle esitajale, kui kaebusega kaitsva õiguse riive on vähemintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Riigikohus on selgitanud, et kaebuse võib HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, kui korraga on täidetud kaks eeldust: kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.1

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Kohus tutvus kaebus põhjendustega ja on seisukohal, et esinevad HKMS § 121 lg 2 p-s 21 nimetatud asjaolud.

RKHKm 3-19-2255, p 10.

3-21-2019

3.1.Õiguse riive intensiivsus Kaebuse põhjenduste kohaselt jättis Viru Vangla läbivaatamata kaebaja poolt esitatud vaide 41 päeva jooksul. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 7 vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Sellest tulenevalt on kaebajal subjektiivne õigus sellele, et vangla vaataks tema vaide läbi seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Tuginedes kaebaja poolt kirjeldatud faktilistele asjaoludele möönab kohus, et vangla on rikkunud VangS § 11 lg-s 7 kindlaksmääratud kohustust vaide läbivaatamise osas. Seega saab eeldada, et kaebajal esineb subjektiivse õiguse riive. Järgmisena hindab kohus kaebajal esinenud subjektiivse õiguse riive intensiivsust. Kohus on seisukohal, et subjektiivse õiguse riive on väheintensiivne. Kohus selgitab, et vastavalt VangS § 11 lg-le 5 on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Sellest tulenevalt ei piira vaide lahendamisega viivitamine muid, sh ka põhiseaduslikke kaebaja õigusi, nagu näiteks kohtusse pöördumise õigus. Kaebaja küll enne kohtusse pöördumist ei tea vangla seisukohast vaides esitatud väidete osas, kuid kaebajal on olemas vaidlusalune haldusakt, mis eeldab, et kaebaja saab koostada selle põhjal argumenteeritud kaebuse ja vajadusel korrata vaides esitatud vastuväiteid kaebuse põhjendustes, mis omakorda tagab talle võimaluse osaleda halduskohtumenetluses tõhusalt. Vaideotsuse väljastamise korral, peale kaebusega kohtusse pöördumist, saab kaebaja vajadusel enda kaebust täiendada, pidades silmas vaideotsuse põhjendusi. Seega, kui kaebajale on seadusega tagatud võimalus pöörduda vaideotsusega esitamise viivitamise korral otse kohtusse, riivatakse sellise viivitamisega küll kaebaja VangS § 11 lg-s 7 sätestatud õigust, kuid selline õiguste riive on kohtu arvates väheintensiivne.
3.2.Hüvitamiskaebuse eduväljavaated Kohus on seisukohal, et hüvitamiskaebuse eduväljavaated on kasinad. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Järelikult hüvitamiskaebuse rahuldamise eeldusteks on kahju olemasolu (varaline või mittevaraline kahju) ja kannatanu subjektiivsete õiguste rikkumine. Kaebaja ei ole kaebuses selgitanud, millist kahju on vangla talle tekitanud vaide lahendamise viivitamisega, kas varalist või mittevaralist. Kaebuse põhjendustest on pigem võimalik aru saada, et viivitamine on toonud endaga kaasa kaebajale vaid negatiivseid emotsioone. Kohtule ei ole samuti äratuntav olukord, kus vaide läbivaatamise viivitamine oleks põhjustanud kinnipeetavast esitajale varalist kahju. Seega sisuliselt taotleb kaebaja kohtult vaide lahendamise viivitamisel talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kohus selgitab, et mittevaralise kahju hüvitamist saab isik nõuda vaid konkreetsete õiguste rikkumise korral. Nimelt sätestab RVastS § 9 lg 1, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus leiab, et vaide tähtaegselt läbivaatamata jätmise tõttu ei tule kõne alla mitte ühtegi RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õiguse riivet. Seega juba praeguses menetluse staadiumis on kohtule selge, et vangla viivitamine ei saanud tekitada kaebajale hingelist valu ja kannatusi. Järelikult on hüvitamiskaebuse eduväljavaated ilmselgelt olematud.

3-21-2019

3.3.Kokkuvõttes märgib halduskohus, et viivitamisega vaide lahendamisel riivatakse kaebaja õigusi väheintensiivselt ja hüvitamiskaebuse ebaväljavaated puuduvad.
4.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 21, tagastab kohus kaebuse.
5.Ühtlasi selgitab kohus kaebajale, et juhul, kui vangla viivitas vaide lahendamisega, on tal õigus pöörduda tühistamiskaebusega otse kohtusse ja vaidlustada juba halduskohtumenetluse käigus Viru Vangla käskkirja.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium