V.G.i kaebus Eesti Töötukassa 07.03.2021 otsuse nr TVH/21/011813 ja 08.03.2021 otsuse nr TVT/21/014657 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata töövõime hindamise taotlus ja töövõimetoetuse avaldus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – V.G. Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindajad Meelis Paavel, Helle Rebane
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi initsiaalidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 07.10.2021.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V.G. (kaebaja) esitas 01.03.2021 Eesti Töötukassale (Töötukassa) töövõime hindamise taotluse ja töövõimetoetuse avalduse.
2.Eksperthinnangu saamiseks kaasati menetlusse tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst Kaido Kangur, kes koostas 05.03.2021 töövõime hindamise eksperthinnangu ja leidis, et kaebajal on osaline töövõime.
3.Töötukassa tegi 07.03.2021 otsuse nr TVH/21/011813, millega hindas V.G.i töövõime osaliseks kestusega 5 aastat. Töövõime hinnangu põhjendustena on välja toodud järgnev: Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 p 2 kohaselt on isikul osaline töövõime, kuna isiku töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on dorsopaatiad. Taotlejal on mõõdukad 1(8)
tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades, kerge tegutsemispiirang suhtlemise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Taotleja kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondi hinnates. Taotleja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkondades ning ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotlejal on raskendatud pikkade vahemaade läbimine ja sundasendite kestev säilitamine seljavalu tõttu. Taotlejal on piiratud igapäevategevuste sooritamine, igapäevarutiinis ootamatute muudatustega toimetulemine ning suhtlemine kiire vaimse väsimise, emotsionaalse labiilsuse ning emotsioonide kontrollimise raskuste tõttu. Arvestades taotleja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 5 aasta jooksul tõenäoliselt vähemuutuv.
4.Töötukassa tegi 08.03.2021 otsuse nr TVT/21/014657, millega määras töövõimetoetuse perioodiks 22.03.2021 – 21.03.2026 suurusega 8,4873 eurot ühe kalendripäeva eest.
5.V.G. esitas 06.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Töötukassa töövõime hindamise otsuse tühistamiseks ja Töötukassa kohustamiseks vaadata töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.
6.Kohus võttis kaebuse 12.04.2021 määrusega menetlusse. Kohus tõlgendas kaebust selliselt, et kaebaja nõuab Eesti Töötukassa 07.03.2021 otsuse nr TVH/21/011813 ja 08.03.2021 otsuse nr TVT/21/014657 tühistamist ning Eesti Töötukassa kohustamist vaadata töövõime hindamise taotlus ja töövõimetoetuse avaldus uuesti läbi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
7.Kaebajale oli eelmise otsusega määratud 100% töövõimetus. Kaebaja sai 08.03.2021 uue otsuse, millega on tema töövõimetuseks määratud osaliseks. Kaebaja ei nõustu sellise otsusega.
8.Kaebaja suudab läbida väga lühikest vahemaad ilma nõrkuse ja tasakaaalukaotuseta, sest tekib hingeldus ja õhupuudus. Liikumisel valutavad jalad (tekivad tursed) ja selg ning siis tekib nõrkusehoog. Kaebaja on pidevalt väsinud, liikumisel tekib tihti peavalu ja sellega tasakaaluhäire. Korruste vahel üles liikudes tekib valu alaseljas, õhupuudus ning pearinglus, mille tagajärjel on kaebaja kukkunud. Kaebaja suudab ühes asendis istuda samuti väga lühikest aega, sest jalad muutuvad tuimaks (surevad ära). Kaebaja peab istudes kehaasendeid muutma, et alaselga valu ei lööks. Ka on probleeme kummardamisega, mille tagajärjel hakkab pea ringi käima.
9.Kaebaja ei saa käsi üleval hoida, sest need hakkavad valutama. Kaebaja vajab raskuste tõstmisel abi.
10.Teabe vastuvõtmisel on olnud probleeme, sest vahel on tunne, et ei kuule (kõrvad oleks nagu kinni). Õppimine on raskendatud. Tegevuste alustamine ja lõpetamine raskendatud.
11.Vaimne väsimus tekib kiiresti ja kaebaja mõttetegevus on aeglane. Kui kaebaja tunneb ennast kehvasti, siis ta soovib olla üksi ja ei kontakteeru mitte kellegagi.
12.Kaebaja kohaneb muutustega halvasti, sest tekib pinge, mida juhtida ei suuda ja osalt jäävad kaebaja probleemid lahendamata.
13.Valu tõttu on raske magama jääda. Kaebaja kasutab uinuteid selleks, et üldse magada. Kehatemperatuur kõigub, mis on samuti kaebaja olukorda raskendav tegur.
14.Kaebaja leiab, et tema töövõime on puuduv. Iga uus olukord tekitab ärevust ja see omakorda mõjub negatiivselt kaebaja tervisele. Kaebaja on viimaste aastatega kaotanud ka kehakaalu ja ilma ravimiteta hakkama ei saa. Tekkinud on vaevused, milliseid varem ei olnud ja millised arstid jätavad tähelepanuta. 2(8)
Vastustaja seisukohad
15.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et Töötukassa 07.03.2021 otsus nr TVH/21/011813 on õiguspärane.
16.TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Lisaks võetakse arvesse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele. Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 8 lg 6 järgi tuvastab Töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel.
17.Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile.
18.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 01.03.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi kantud andmed. Kaebaja ise on 01.03.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades. Lisaks on kaebaja kirjeldanud ravimite kõrvaltoimetest ja muudest tervisehäiretest põhjustatud piiranguid.
19.Tervishoiuteenuse osutaja AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus ekspertarst koostas 05.03.2021 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Eesti Töötukassa otsusega tuvastati, et kaebaja töövõime on osaline kestusega viis aastat. Vastustaja saatis käesoleva kohtuasja raames kaebaja 01.03.2021 taotluse, samuti 09.04.2021 halduskohtule esitatud kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud ja terviseandmed tervishoiuteenuse osutaja Qvalitas Arstikeskus AS ekspertarstile, so teisele ekspertarstile teisese eksperthinnangu saamiseks. Tervishoiuteenuse osutaja Qvalitas Arstikeskus AS ekspertarst on koostanud 02.05.2021 omapoolse eksperthinnangu, milles nõustub AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus ekspertarsti eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega.
20.Lisaks analüüsis Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, halduskohtule esitatud kaebuses kirjeldatud asjaolusid ja eeltoodud ekspertarstide koostatud eksperdiarvamusi ning leiab, et eksperdiarvamuste põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, on kaalutlusvigadeta ja õiged.
21.Töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine; käeline tegevus; teabe edasiandmine ja vastuvõtmine; teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste sooritamine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; suhtlemine) võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile. Võtmetegevused on tegevused, mis on vajalikud töösooritusteks või annavad ülevaate töösoorituseks vajalikust funktsioonist. Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama ka terviseandmed.
22.Töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on 4. Määruse nr 3(8)
39 § 8 lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või suurem. AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus ekspertarst hindas kaalutlusõigust kasutades kaebaja töövõime osaliseks, kaebaja igapäevategevused ei ole täielikult takistatud. Ekspertarst leidis, et arvestades kaebaja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime osaline ja viie aasta jooksul tõenäoliselt vähemuutuv.
23.Põhjendatud on hinnata kaebajal kerge tegutsemispiirangu liikumise valdkonnas, mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades ning kerge tegutsemispiirangu suhtlemise valdkonnas, arvestades kaebaja enda hinnanguid tegutsemisvõimele ja terviseandmeid. Kuigi kaebajal esinevad piirangud eelnimetatud tegevustes, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, et oleks tuvastatav raske või täielik piirang. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu kaebajal oleks tuvastatav puuduv töövõime. Kaebajal esinevad haigused on raviga kompenseeritud. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Ekspertarstide hinnangul on kaebajale ebasobiv vaimselt pingeline töö. Muus osas piirangud töötamisele puuduvad. Qvalitas Arstikeskus AS ekspertarst (erialalt psühhiaater) on 02.05.2021 hinnangus märkinud, et osalise koormusega töö on oluline osa psühhiaatrilisest rehabilitatsioonist ja tööprotsessist kõrvalejäämine võib pigem seisundit halvendada. Kaebaja töövõimet toetaks taastusja liikumisravi, pikaajalised rehabilitatsiooniteenused (02.05.2021 hinnangu kokkuvõte, soovitused).
24.Vastustaja selgitab, et kaebajal hinnati Töötukassa 21.02.2019 otsusega nr TVH/19/007759 puuduv töövõime kestusega kaks aastat. Uue töövõime hindamise taotluste alusel toimub uus töövõime hindamine ning uue taotluse esitamisel ei ole isikul esinevad tegutsemispiirangud automaatselt hinnatavad samas ulatuses, mis varasemate taotluste alusel, isikul ei saa tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmise otsusega. Inimese seisund muutub ajas. Haigusseisunditest tingitud tegutsemispiirangud võivad süveneda või ka vastupidi, ravi foonil väheneda. Ühegi taotluse hindamisel ei ole ega saa olla ette kindlaks määratud tulemust.
25.TVTS § 11 järgi makstakse töövõimetoetust isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Kuna kaebaja osaline töövõime kestusega viis aastat on 07.03.2021 otsuse nr TVH/21/011813 kohaselt õigesti tuvastatud, on ka 08.03.2021 otsus nr TVT/21/014657 õiguspärane.
KOHTU PÕHJENDUSED
26.Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
27.Kaebaja nõuab Töötukassa 07.03.2021 otsuse nr TVH/21/011813 ja 08.03.2021 otsuse nr TVT/21/014657 tühistamist ning Töötukassa kohustamist vaadata töövõime hindamise taotlus ja töövõimetoetuse avaldus uuesti läbi. Töötukassa on seisukohal, et kaebaja töövõime on osaline. Kaebaja leiab, et Töötukassa oleks pidanud tuvastama temal puuduva töövõime. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas kaebaja töövõime ulatus tuvastati Töötukassa poolt õiguspäraselt.
28.Vaidlus puudub selles, et Töötukassa oli vaidlustatud haldusaktide tegemiseks pädev haldusorgan ja kaebaja on tööealine isik. Vaidlus puudub ka selles, et Töötukassa tuvastas varasema töövõime hindamise otsusega (21.02.2019 otsus nr TVH/19/007759) kaebajal puuduva töövõime kestusega kaks aastat. 4(8)
29.Töövõime hindamist reguleerivad töövõimetoetuse seadus (TVTS) ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39). Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul osaline töövõime, kui tema töötamine on TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama.
30.Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3).
31.Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (TIS andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1).
32.Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa (määrus nr 39 § 6 lg 1). Võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0-4. Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem (määrus nr 39 § 8 lg 5). Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega 4 (määrus nr 39 § 8 lg 1). Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6).
33.Esmalt selgitab kohus, et varasemalt tehtud töövõime hindamise otsus ei loo kaebajale õiguspärast ootust, et ka järgnevad töövõime hindamised lõpevad sama tulemusega. Iga töövõime hindamine toimub uue taotluse alusel. Kaebaja esitas taotluse töövõime hindamiseks 01.03.2021 (vastustaja 12.05.2021 vastus kaebusele, lisa 1). Taotluse alusel telliti tervishoiuteenuse osutajalt ekspertiis. Uues ekspertiisis tuli arvestada ka nende terviseandmetega, mis lisandusid pärast 21.02.2019 otsust. Seega ei ole välistatud olukord, kus seni puuduva töövõimega isiku puhul tuvastatakse, et tema töövõime on kõiki asjaolusid arvestades osaline. Töövõime hindamise otsus peab siiski olema õiguspärane. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
34.Asja materjalide hulgas on 05.03.2021 dokumendipõhine töövõime hindamise eksperthinnang, mille koostas tervishoiuteenuse osutaja AS Põhja-Eesti Taastusravikeskuse ekspertarst dr Kaido Kangur (kaebaja 09.04.2021 esitatud menetlusdokument). Ekspertarst hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust 1.1. „Liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja andis oma taotluses võtmetegevusele 1.1 sama hinnangu. Ekspertarst hindas liikumise valdkonna võtmetegevust 1.3. „Seismine ja istumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang), kaebaja ise märkis piiranguks 3 (raske piirang). Kaebaja on oma taotluses kirjeldanud vajadust kehaasendeid vahetada pärast pooletunnist istumist ning jalgade ja selja tuimust ja ärasuremist. Ekspertarst on selgituseks märkinud, et TIS andmetel vastab taotleja talitluslik võimekus kergele piirangule. Puudub lülisamba radiodiagnostika, retseptipõhiseid 5(8)
valuravimeid ei vaja, füsioteraapias regulaarselt ei käi. Ekspertarst hindas võtmetegevust 1.4. „Liikumisega seotud muud piirangud“ arvväärtusega 0, sest taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Kaebaja kirjeldatud hingelduse või õhupuuduse kohta andmed puuduvad. Ekspertarst hindas käelise tegevuse valdkonna võtmetegevust 2.1. „Käte sirutamine“ arvväärtusega 0, kaebaja märkis oma hinnanguks 1. Ekspertarst märkis selgituseks, et kaebaja kirjeldatud probleemid käte ülevalhoidmisega ja käte valutamisega ei leidnud TIS andmetel kinnitust ja TIS-s ei ole andmeid käelise tegevuse piirangute kohta. Kaebaja märkis võtmetegevuse 2.4 „Käelise tegevusega seotud muud piirangud“ all, et kui kaal on suurem kui 20 kg, ise hakkama ei saa ja ta vajab abi. Ekspertarst on selles osas märkinud, et kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust ja TIS-s ei ole andmeid käelise tegevuse piirangute kohta. Ekspertarst hindas teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevust 3.2. „Teabe vastuvõtmine“ arvväärtusega 0, kaebaja märkis oma hinnanguks 1. Ekspertarst märkis selgituseks, et TIS-is ei ole andmeid kuulmislanguse kohta, nägemislangus on prillidega kompenseeritav. Ekspertarst hindas õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevust 5.2. „Tegevuste alustamine ja lõpetamine“ arvväärtusega 2, sest TIS andmetel esineb antud võtmetegevusel kuni mõõdukas tegutsemispiirang kiire vaimse väsimise tõttu. Kaebaja nimetatud võtmetegevuses ise piiranguid välja ei toonud. Väljaskäimisega seotud piiranguid hindas ekspertarst õppimise ja tegevuste sooritamise ning suhtlemise valdkondade all. Ekspertarst hindas muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevust 6.3. „Toimetulek muutustega“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), seoses hüpohondria diagnoosiga. Kaebaja oli oma taotluses märkinud sama hinnangu. Ekspertarst hindas suhtlemise valdkonna võtmetegevust 7.1. „Suhtlemisega hakkamasaamine“ arvväärtusega 1 seoses hüpohondria diagnoosiga. Kaebaja oli oma taotluses märkinud sama hinnangu. Võtmetegevust 7.2. „Kohane käitumine“ hindas ekspertarst arvväärtusega 1. Kaebaja taotluses oli hinnanguks 2. Ekspertarst selgitas seoses emotsioonide kontrollimise raskuste ja ärritumisega, et TIS andmetel vastab kaebaja talitluslik võimekus kergele piirangule, psühhiaater ärrituvust ei kirjelda. Sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete all tõi kaebaja oma taotluses välja, et ta on ravimite võtmise tõttu tihti uimane ja puudub jõud. Ise tunneb, et on sõltlane, sest ravimeid on palju. Ekspertarst märkis, et kirjeldatu ei leidnud TIS andmetel kinnitust ja kõrvaltoimete esinemisel tuleb konsulteerida arstiga. Muude tervisehäirete all tõi kaebaja välja, et valu tõttu on raske uinuda ja magada terve öö. Kaebaja tarvitab uinuteid igapäevaselt ja siis suudab 6 tundi magada. Ilma ravimita ei saa üldse magada. Kehatemperatuur ei ole stabiilne. Kaebaja ei saa kaalu juurde võtta, praegu on kaal umbes 60 kg. Tihti on halb enesetunne, puudub jõud ja kiiresti tekib väsimus. Meeleolu on väga muutlik ja ei ole stabiilne. Ekspertarst märkis, et puuduvad andmed selle kohta, et uneravimite tarvitamise foonil püsib töövõimet langetav unehäire. Kirjeldatud piiranguid on hinnatud valdkondade 5, 6 ja 7 all. Kokkuvõttes leiti eksperthinnangus, et seljavalu tõttu esinevad piirangud pikkade vahemaade läbimisel ja sundasendite kestval säilitamisel. Kiire vaimse väsimise tõttu esineb piirang igapäevategevuste sooritamisel. Emotsionaalse labiilsuse tõttu esineb piirang toimetulemisel ootamatute muudatustega igapäevarutiinis. Emotsionaalse labiilsuse tõttu esinevad piirangud suhtlemisel, kaebaja ei suuda alati oma emotsioone kontrollida. Kaebajal on osaline töövõime kestusega 5 aastat. Kaebajale ei sobi vaimselt pingeline töö ja töövõime toetamiseks on vajalik taastus- ja liikumisravi.
6(8)
35.Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa oli
4.Sellisel juhul hindab ekspertarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust. Ekspertarst hindas töövõime osaliseks.
36.Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti põhjendamine on oluline tagamaks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti. Töötukassa 07.03.2021 otsuse põhjendustes on korratud 05.03.2021 ekspertarvamuse kokkuvõtet. Kohus möönab, et Töötukassa 07.03.2021 otsuses ei ole töövõime hindamise metoodikat üldse selgitatud, mistõttu pole aru saada, kuidas töövõimele antud lõplik hinnang kujunes. Täpsemat infot sisaldavale dr Kaido Kanguri 05.03.2021 ekspertarvamusele ei ole Töötukassa 07.03.2021 otsuses nõuetekohaselt viidatud, kuid võib eeldada, et see saadeti kaebajale koos 07.03.2021 otsusega, sest kaebaja esitas ekspertarvamuse kohtule ise. Töötukassa 07.03.2021 otsuses ei ole eraldi selgitust selle kohta, kuidas on kaebaja olukord muutunud võrreldes 2019. aastaga, kui tal tuvastati puuduv töövõime.
37.Riigikohus on 05.09.20219 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et haldusakti andmisel võib kasutada lähenemist, et viidatakse õigusnormide selgitamise osas adressaadile kättesaadavatele juhistele (kas kodulehel või haldusaktile lisatava n-ö teabelehena), kordamata neid põhjalikult haldusaktis. Sel juhul tuleb siiski ka konkreetsest olukorrast lähtuvad põhjendused haldusaktis endas esitada (p 18). Samas otsuses on Riigikohus selgitanud, et kui eksperdiarvamuse andja hinnangul ei vasta meditsiiniliste andmete (nt taotlejal on diagnoositud teatud haigus) alusel taotleja terviseseisund taotleja hinnatud piirangu raskusastmele ja eksperdiarvamuse andja leiab, et piirangu raskusaste on väiksem, on eksperdiarvamuse andjal täiendav põhjendamiskohustus (p 21). Kui eksperdiarvamuse andja hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, siis ei saa haldusorgan kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama eksperdiarvamuse andja kontrollib vaidemenetluses taotleja terviseandmete vastavuse piirangute raskusastmetele üle. Sellises olukorras on piirangute raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks haldusorganil põhjust kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (p 22). Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 märkinud ka seda, et halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel (p 24).
38.Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole Töötukassa 07.03.2021 otsus sellise põhjendamispuudusega, et see tooks kaasa otsuse tühistamise. 05.03.2021 eksperdiarvamuses on ekspertarst põhjendanud, miks ta hindab piirangu raskusastme kaebaja hinnangust väiksemaks. Seega ei ole eksperdiarvamuse andja kohtu hinnangul põhjendamiskohustust rikkunud. Lisaks sätestab HMS § 58, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus võtab arvesse asjaolu, et Töötukassa on lasknud kohtumenetluse ajal veel kahel arstil kaebaja terviseandmed üle vaadata. Töötukassa esitas oma 12.05.2021 vastuse lisana 3 Qvalitas Arstikeskus AS-i ekspertarst Helen Kirberi 02.05.2021 eksperthinnangu. Dr Helen Kirber on kaebaja töövõime hinnanud samuti osaliseks. Lisaks on Töötukassa lisanud 12.05.2021 vastusele Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Piret Tommingase kirjaliku seisukoha, milles on samuti leitud, et kaebajal on osaline töövõime. Dr Piret Tommingas on muuhulgas selgitanud erinevust eelmise töövõime hindamise ja praegu vaidluse all oleva töövõime hindamise olukorra vahel. Kaebajal hinnati 21.02.2019 otsusega töövõime puuduvaks kestusega kaks aastat, arvestades raskeid piiranguid vaimse võimekuse valdkonnas. Kehalised võtmetegevused hinnati piiranguteta. Nimetatud hinnangu andmisel võeti aluseks asjaolu, et kaebaja vajas hindamise eelselt statsionaarset ravi Ahtme Haiglas. Veebruaris 2019 töövõime hindamisel ei olnud veel selge, kas isik vajab jätkuvalt aktiivravi. Samuti oli sel perioodil 7(8)
psühhiaater diagnoosinud lisaks põhihaigusele kaasuvalt raske depressiooni. Praegusel hetkel on diagnoositud kerge depressiooni episoode. Seisund ei ole väljendunud määral, et raviv psühhiaater oleks pidanud vajalikuks raviskeemi täiendamist ärevushäirete ravi lisamisega (antidepressandid ja vajadusel neuroleptikumid). Ei ole mingeid viiteid, et kaebaja ei oleks võimeline tegema füüsilist tööd talle sobivates vaimse võimekuse piiranguid arvestavas keskkonnas. Dr Helen Kirberi ja dr Piret Tommingase seisukohti arvesse võttes leiab kohus, et Töötukassa 07.03.2021 otsuse täiendav põhjendamine ei tooks kaasa teistsuguse otsuse tegemist.
39.Kohtul puudub alus arvata, et kolm erinevat arsti on TIS-i kantud kaebaja terviseandmeid valesti kasutanud ja jõudnud valele järeldusele. Dr Pille Tommingas on oma 11.05.2021 kirjalikus seisukohas selgitanud, et kuigi kaebajale ei sobi vaimselt pingeline töö, on osalise koormusega töö oluline osa psühhiaatrilisest rehabilitatsioonist. Tööprotsessist kõrvalejäämine võib pigem seisundit halvendada. Lisaks tuleb arvesse võtta, et kaebaja dignoosiks on hüpohondria. Dr Helen Kirber on oma 02.05.2021 eksperthinnangus võtmetegevuse 5.2 juures selgitanud, et hüpohondria on häire, kus inimene on liigselt keskendunud oma kehalistele vaevustele, millel alust ei ole. Nagu ka raviv psühhiaater on märkinud, ei ole kaebajal adekvaatset arusaama oma seisundist ja toimetuleku tasemest ning tema haiguskriitika on vähene. Kaebaja terviseandmetest nähtub, et kaebaja huvid on piiratud oma tervise probleemidega (Töötukassa 12.05.2021 vastuse lisa 2, lk 12, 18, 21, 23). Kohus leiab, et kui kaebaja tajub oma tervislikku seisundit halvemana kui see tegelikult on ja töötamisest kõrvalejäämine ei pruugi olla tema parimates huvides, oli põhjendatud tuvastada kaebajal määruse nr 39 § 8 lg 1 alusel pigem osaline kui puuduv töövõime.
40.Töötukassa otsuses on selgitatud, et kui kaebaja töövõime muutub enne kordushindamise tähtaega, on kaebajal õigus esitada Töötukassale uus taotlus töövõime hindamiseks. See tähendab, et kui kaebaja tervise osas tekivad uued asjaolud, mis toovad kaasa vajaduse töövõimet uuesti hinnata, saab kaebaja esitada Töötukassale uue töövõime hindamise taotluse.
41.TVTS § 11 sätestab, et töövõimetoetust makstakse TVTS-s sätestatud tingimustel sissetuleku tagamiseks isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Kuna kaebaja osaline töövõime kestusega 5 aastat on 07.03.2021 otsusega nr TVH/21/011813 õiguspäraselt tuvastatud, on ka Töötukassa 08.03.2021 otsus nr TVT/21/014657 töövõimetoetuse määramise kohta õiguspärane.
42.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 07.03.2021 otsuse nr TVH/21/011813 ja 08.03.2021 otsuse nr TVT/21/014657 tühistamiseks puudub alus. Kuna Eesti Töötukassa otsused ei kuulu tühistamisele, puudub alus ka Eesti Töötukassa kohustamiseks hinnata uuesti kaebaja töövõimet ja määrata uuesti töövõimetoetus.
43.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
44.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime initsiaalidega, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.