4.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Edasikaebamise kord ja muud selgitused
5.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule. Määruse resolutsiooni punkti 1 (kaebuse tagastamise) osas on kaebetähtaeg 10 päeva määruse kättetoimetamisest, resolutsiooni punkti 2 (esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise) osas kolm tööpäeva määruse kättetoimetamisest.
6.Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja vastustajale.
Asjaolud
1.Vastustaja Tartu Ülikool viib läbi riigihanget „Tartu Ülikooli õppehoonesse, Jakobi 5 sisustuse ostmine“, viitenumber 237719. Menetluse liigiks on avatud hankemenetlus. Hange ületab rahvusvahelist piirmäära.
2.Kaebaja Saloni Büroomööbli AS esitas hankes pakkumuse.
3.Vastustaja andis 06.08.2021 korralduse nr 6-20/HR/74-17 (tl 20, edaspidi esimene korraldus). Vastustaja otsustas - tunnistada vastavaks kokku neli pakkumust, sh kaebaja pakkumuse (korralduse punktid 14); - lükata kaebaja pakkumuse tagasi kui põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse (korralduse punkt 5); - tunnistada edukaks pakkumuseks Kitman Thulema AS pakkumuse kui majanduslikult soodsaima vastavaks tunnistatud pakkumuste hulgast (korralduse punkt 6).
4.Vastustaja andis 09.08.2021 korralduse nr 6-20/HR/74-18 (tl 22, edaspidi teine korraldus). Vastustaja jättis kõrvaldamata ja kvalifitseeris edukaks tunnistatud pakkuja Kitman Thulema AS-i (korralduse punktid 1 ja 2).
5.Kaebaja esitas 19.08.2021 riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse (tl 24-28), milles ta palus teise korralduse punktid 1 ja 2 kehtetuks tunnistada.
6.Vaidlustuskomisjon jättis 23.08.2021.a otsusega nr 149-21/237719 (tl 30-31) määruse punktis 5 nimetatud vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastas selle kaebajale. Vaidlustuskomisjon leidis, et kaebajal puudub vaidlustuse esitamise õigus. Teine korraldus ei saa rikkuda kaebaja õigusi, kuna vaidlustuse tulemusel ei saa kaebajal tekkida hankelepingu sõlmimise õigust. Vastustaja viib läbi nn pöördmenetlust, kus kõrvaldamise aluse puudumist ja kvalifikatsiooni kontrollitakse üksnes edukaks tunnistatud pakkumuse pakkujal. Kaebaja pakkumus lükati tagasi esimese korraldusega, kaebaja ei ole seda vaidlustanud ja vaidlustamise tähtaeg on möödunud.
7.Kaebaja esitas 23.08.2021 riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse (tl 33-37), milles ta palus tunnistada kehtetuks esimese korralduse punktid 5 ja 6, millega vastustaja lükkas tagasi kaebaja pakkumuse ja tunnistas edukaks Kitman Thulema AS-i pakkumuse. Kaebaja väitel sai ta esimese korralduse kätte selle tegemisest ülejärgmisel tööpäeval ehk 10.08.2021. Teade avaldati riigihangete registris reede 06.08.2021.a õhtul. Kaebaja märkis pakkumusele lisatud hankepassis kontaktina kaks e-posti aadressi [email protected] ja [email protected]. Teade saadeti ainult aadressile [email protected], selle aadressi omanik oli kuni 10.08.2021 Saaremaal ja Tallinnas komandeeringus ja tal ei olnud e-kirjadele ligipääsu. Varem on teateid korduvalt saadetud mõlemale e-posti aadressile. Kaebaja esitas vaidlustuse tähtaegselt.
8.Vaidlustuskomisjon jättis 24.08.2021.a otsusega nr 151-21/237719 (tl 39-40) määruse punktis 7 nimetatud vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastas selle kaebajale, kuna vaidlustus ei olnud esitatud tähtajaks. Vaidlustuskomisjon viitas, et ta märkis juba määruse punktis 6 nimetatud otsuses, et kaebaja on minetanud võimaluse esimese korralduse vaidlustamiseks. Riigihangete registrist nähtuvalt on teade esimese korralduse andmisest edastatud kaebaja pakkumuses märgitud kontaktisiku eposti aadressile [email protected] 06.08.2021 kell 16.41. Isegi kui kaebaja ei saanud esimesest korraldusest teada 06.08.2021, pidi ta sellest teada saama hiljemalt järgmisel tööpäeval ehk 09.08.2021. Kaebaja ei ole sellest arvates kümne päeva jooksul esimest korraldust vaidlustanud. Vastuseks kaebaja väidetele märkis vaidlustuskomisjon, et kaebaja on riigihangete registris märkinud vastutavaks isikuks Toomas-Karl R (TR), e-post [email protected]. Pakkujate kontaktandmeid ei sisesta registrisse pakkumuse dokumentide alusel hankija, vaid seda teeb pakkumuse esitamisel pakkuja ise. Antud juhul on kaebaja 23.06.2021 märkinud registris TR-i vastutavaks isikuks ja MS-i volitatud isikuks. Kaebaja pidi seejuures märkama riigihangete registri teadet, et teavitusi pakkumuse kohta saab vaid vastutav isik. Pakkujatele teadete saatmisel riigihangete registri kaudu tuleb vahet teha teabevahetusel (RHS § 45) ja teavitamisel (RHS § 47). Riigihangete register on üles esitatud selliselt, et kui hankija saadab teabevahetusest sõnumi pakkujale (järelepärimised, selgitused pakkumuse kohta), siis saavad sellest teavituse kõik pakkuja poolt nimetatud pakkumusega seotud isikud (nii
vastutavad kui ka volitatud isikud), kuid kui hankija teavitab pakkujat pakkumusega seotud otsusest (tulemdokumendist), saab selle teavituse üksnes vastutav isik. Hankemenetluse jooksul ei ole ühegi otsuse kohta saadetud teadet MS-ile. Kaebaja pidi esimesest korraldusest teada saama hiljemalt 09.08.2021. Majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Isegi kui pakkujat esindab hankemenetluses mitu isikut, piisab pakkuja teavitamiseks, kui teade on kätte toimetatud vähemalt ühele pakkujat hankemenetluses esindavale isikule. Kaebaja töökorraldusega seotud riske kannab kaebaja.
9.Kaebaja esitas 02.09.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja palus tühistada esimese korralduse punktid 5 ja 6, millega hankija lükkas tagasi kaebaja pakkumuse ja tunnistas edukaks Kitman Thulema AS-i pakkumuse. Kaebetähtaja osas leidis kaebaja, et teise korralduse peale esitatud vaidlustusest oli võimalik aru saada, et vaidlustus on suunatud kaebaja pakkumuse tagasilükkamise ja edukaks tunnistamata jätmise vaidlustamisele. Asjaolu, et vaidlustuse taotluses on viidatud ebatäpselt korraldusele ja sellele punktidele ei tähenda, et kaebajal ei ole õigus hankija tegevust vaidlustada. Kui vaidlustuskomisjon leidis, et vaidlustuse taotlus on ebaselge, siis on tegemist puudusega, mida sai kõrvaldada. Muus osas jäi kaebaja oma varasemate seisukohtade juurde.
10.Kaebaja esitas kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse keelata hankelepingu sõlmimine kohtumenetluse ajaks kuni asjas lõpliku lahendi jõustumiseni. Kohtu seisukoht
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 alusel võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 268 lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha põhjal on isikul kohustusliku kohtueelse menetluse puhul kaebeõigus, kui ta pidas kinni asja kohtuväliseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast, kuid vastav organ on isiku avalduse õigusvastaselt tagastanud (vt näiteks Riigikohtu lahend 3-3-1-30-12 p 18). Kui isik rikkus vaidluse kohtueelse lahendamise korda ja seetõttu jäi tema avaldus sisuliselt lahendamata, siis isikul halduskohtule kaebuse esitamise õigust ei teki.
12.Kaebaja esitas kohtule kaebuse esimese korralduse punktide 5 ja 6 tühistamise nõudes. Sama nõudega vaidlustuse esitas kaebaja vaidlustuskomisjonile 23.08.2021 ning vaidlustuskomisjon jättis selle 24.08.2021 läbi vaatamata põhjendusel, et kaebaja ületas vaidlustuse esitamise tähtaega. Kaebuse lubatavus sõltub sellest, kas vaidlustuskomisjoni 24.08.2021.a otsus oli õiguspärane. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vaidlustuskomisjoni otsus on õiguspärane. Kohus nõustub vaidlustuskomisjoni seisukohtadega (vt määruse punkti 8).
13.Riigihangete seaduse (RHS) § 189 lg 1 alusel pidi praeguses asjas vaidlustus olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. Vastustaja andis esimese korralduse 06.08.2021 ning teade selle kohta edastati kaebajale riigihangete registri vahendusel samal päeval kell 16.41. Vaidlustuskomisjoni arusaam, et kaebaja pidi esimese korralduse andmisest teada saama hiljemalt selle andmisele järgneval tööpäeval ehk 09.08.2021 ühtib riigihankeõiguses üldiselt aktsepteeritud seisukohtadega (vt näiteks Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2019. Lk 1065-1066, p 16). Vaidlustuse esitamise tähtaeg oli 19.08.2021. Kaebaja esitas vaidlustuse esimese korralduse punktide 5 ja 6 kehtetuks tunnistamise nõudes 23.08.2021. Kaebaja hilines vaidlustuse esitamisega ja kaebeõigust tal tekkinud ei ole.
14.Kohtu hinnangul ei mõjuta vaidlustuse esitamise tähtaja algust või kulgemist asjaolu, et teade esimese korralduse andmise kohta edastati ühele kaebaja avaldatud e-posti aadressile. Vaidlustuskomisjoni selgituse põhjal sisestas kaebaja oma kontaktandmed riigihangete registrisse ise, kaebaja sai seejuures määrata vastutava isiku ja soovi korral ühe või mitu volitatud isikut ning talle kuvati hoiatus, et teavitusi pakkumuse kohta saab vaid vastutav isik. Kaebaja ei ole vastu vaielnud sellele, et vastutavaks isikuks oli tema pakkumuse puhul ToomasKarl Reinoja, e-post [email protected]. Kaebajale oli teada, et riigihanke menetlus on staadiumis, kus vastustaja teeb aktiivselt toiminguid. Sh andis kaebaja 22.07.2021 ja 30.07.2021 selgitusi oma pakkumuse maksumuse kohta, kaebaja nimel tegi seda Toomas-Karl Reinoja (tl 10-11, 14-17). Kui kaebaja sellises menetlusstaadiumis asetas ennast olukorda, kus vastutaval isikul ei olnud rohkem kui nädala jooksul (kaebaja sõnul 31. nädalal ja osaliselt 32. nädalal) juurdepääsu oma e-kirjadele ning ta ei korraldanud ka kirjade ümbersuunamist vms, siis on see tema enda riisiko. Vastutavale isikule pidi 10.08.2021 oma e-kirjadega tutvumisel olema arusaadav, et vaidlustuse esitamise tähtaega arvestatakse alates 09.08.2021.
15.Kaebaja väitel oleks vaidlustuskomisjon pidanud tema 19.08.2021.a vaidlustusest (määruse punktis 5 nimetatud vaidlustusest) aru saama, et kaebaja soovib vaidlustada esimest korraldust. Kohus sellega ei nõustu. 19.08.2021.a vaidlustuse taotlus on selge ja konkreetne kaebaja palub tunnistada kehtetuks teise korralduse punktid 1 ja 2. Isegi kui vaidlustuskomisjon oleks andnud kaebajale võimaluse lisada sellele vaidlustusele esimese korralduse kehtetuks tunnistamise nõue, ei oleks see muutnud esimesele korraldusele esitatud vaidlustust tähtaegseks. RHS § 191 lg 1 sätestab küll võimaluse vaidlustuse nõuet muuta või täiendada, kuid iga uus nõue peab olema esitatud, järgides RHS § 189 sätestatud tähtaegu. Kaebaja vaidlustus teise korralduse kehtetuks tunnistamise nõudes laekus vaidlustuskomisjonile 19.08.2021 kell 22.59 (tl 30 pöördel). 20 - 22. august olid puhkepäevad. Kui kaebajale oleks määratud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, siis varaseim võimalus seda teha oli 23.08.2021. Esimese korralduse kehtetuks tunnistamise nõue oleks ikkagi hilinenud. Õiguskirjanduse põhjal on seadusandja teadlikult sätestanud RHS § 191 lõikes 1 rangema nõude kui halduskohtumenetluses ehk HKMS § 49 lg 1 (eelviidatud riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne, lk 1084, p 6). Arusaamatuks jääb kaebaja väide (kaebuse punkt 3.9), et vaidlustuskomisjon oleks pidanud teise korralduse suhtes esitatud vaidlustusest aru saama, et kaebajale ei ole esimest korraldust kättesaadavaks tehtud. Kaebaja esitas teise korralduse peale vaidlustuse 19.08.2021 ning
kaebaja väitel oli vastutaval isikul alates 10.08.2021 võimalus tutvuda oma e-postiga. Esimese korralduse olemasolu oli kaebajale selle vaidlustuse esitamise seisuga ammu teada.
16.Kohtu hinnangul ei saa kaebaja kaebeõiguse põhjendusena tugineda argumendile, et esimene korraldus ei olnud piisavalt põhjendatud. Kaebaja möönab, et talle oli alates 06.08.2021 riigihangete registri kaudu kättesaadav dokument, mis sisaldas põhjendusi kaebaja pakkumuse kui põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasilükkamise kohta (tl 1819). Dokument vastas vorminõuetele ka juhul, kui see ei olnud alla kirjutatud, kuna RHS § 47 lg 1 alusel tuleb teade otsuse kohta esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Dokument oli vormistatud vastustaja kirjablanketile ning selle pealkirjaks oli riigihanke pealkiri ja viitenumber. Dokumendi sisuks on üheselt mõistetavalt põhjendused, miks vastustaja peab kaebaja pakkumust põhjendamatult madalaks, sh sisaldab dokument kaebaja seisukohtade kirjeldust. Esialgne õiguskaitse. Menetluskulud
17.HKMS § 249 lg 1 ja 3 alusel võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kohtupraktika põhjal võib esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks olla kaebuse ilmselge perspektiivitus. Praeguse kaebuse puhul leidis kohus, et kaebus ei ole lubatav ja kohus ei saa seda menetlusse võtta. Kohtu hinnangul on tegemist kaebuse ilmselge perspektiivitusega, mis välistab esialgse õiguskaitse kohaldamise. Kohus jätab taotluse rahuldamata.
18.Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 30 eurot. Kaebaja on tasunud riigilõivu vähem, kuna riigilõivuseaduse § 60 lg 5 ja § 258 lg 1 p 2 alusel oleks riigilõivu tulnud tasuda 1280 eurot. Kuna kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kuulub HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tagastamisele, siis ei ole vajadust jätta kaebust täiendava riigilõivu tasumiseks käiguta. Kaebajal tuleb teatada kohtule, kellele ja millisele kontole tagastab kohus osaliselt tasutud riigilõivu 30 eurot.
19.Menetluskulud, sh esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot jäävad HKMS § 108 lg 4 alusel kaebaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.