Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Krista Kirspuu ja Margo Klaar IP kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.05.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse IP määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Võlgnik: IP (isikukood XXXXXXXXXXX), volitatud esindaja vandeadvokaat Margus Sorga esindajad Usaldusisik: KS-S (isikukood XXXXXXXXXXX) Võlausaldaja 1: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), volitatud esindaja Merlin Paas Võlausaldaja 2: Swedbank AS (registrikood 10060701), volitatud esindajad Indrek Kumm ja Silja Kichno Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 02.05.2016 määrus tühistada ja saata asi tagasi samale maakohtule IP kohustustest vabastamise uueks otsustamiseks.
2.IP määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
Tsiviilasi nr: 2-09-15681 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohus kuulutas 06.10.2009 välja IP (edaspidi: võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Urmas Trossi (edaspidi: pankrotihaldur). 07.10.2011 esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpparuande võlgniku pankrotimenetluses. 29.10.2011 määrusega kinnitas kohus lõpparuande halduri poolt esitatud kujul ja lõpetas võlgniku pankrotimenetluse.
2.Harju Maakohtu 17.11.2011 määrusega algatas kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning määras võlgniku usaldusisikuks KS-S. Maakohtu 17.11.2011 määrus jõustus 13.01.2012.
3.22.05.2014 esitas võlausaldaja Swedbank AS taotluse lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Taotluse põhjenduste kohaselt pole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel täitnud pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik on rikkunud pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg-t 1, kuna ei ole asunud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ega ole sellist tegevust ka otsinud.
4.27.08.2014 esitas võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) taotluse lõpetada võlgniku võlgadest vabastamise menetlus tuginedes PankrS § 175 lg-le 5. Võlgnik pidi kohustuste täitmiseks kandma 337,19 eurot võlgniku pangakontole nr 17001161151 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, mille kasutamise õigused on ümber vormistatud usaldusisikule. Neid makseid võlgnik teinud pole.
5.16.01.2015 esitas võlgniku usaldusisik kohtule taotluse lõpetada võlgniku kohustusest vabastamise menetlus ja vabastada KS-S võlgniku usaldusisiku kohustusest.
6.Võlgnik vaidles võlausaldajate taotlustele vastu. 17.12.2015 ärakuulamisel kinnitas võlgnik, et on teinud endast oleneva töö leidmiseks.
7.14.01.2016 menetlusdokumendis loobus usaldusisik oma 16.01.2015 taotlusest võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Maakohtu määrus
8.Harju Maakohus lõpetas 02.05.2016 määrusega võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus võlgnikku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Maakohus vabastas KSS võlgniku usaldusisiku kohustustest.
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-09-15681
9.Määruse põhjenduste kohaselt pole võlgnik tõendanud kohtule oma väiteid töö otsimise kohta. Võlgniku väited on paljasõnalised.
10.Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on kestnud viis aastat. Usaldusisiku aruandes esitatud andmete kohaselt on võlausaldajate nõudeid kohustustest vabastamise menetluse jooksul rahuldatud vaid 1057,24 euro ulatuses, millest suure osa moodustas pankrotimenetlusest jäänud summa. Nii laekus ajavahemikus märts 2013 kuni märts 2014 võlgniku pangakontole 0,75 eurot, mida selles asjas ilmselget ei saa lugeda põhjendatuks ja piisavaks. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt asus maakohus seisukohale, et võlgnik pole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata. Võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel. Määruskaebus
11.Võlgniku volitatud esindaja esitas maakohtu määrusele 17.05.2016 määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus lõpetas võlgadest vabastamise menetluse ja jättis võlgniku kohustustest vabastamata. Võlgnik palus teha uue määruse, millega jätkata kohustustest vabastamise menetlust. 18.05.2016 esitas võlgnik määruskaebuse täienduse.
12.Maakohus on ekslikult leidnud, et kohustustest vabastamise menetlus on kestnud viis aastat. AS Swedbank 22.05.2014 taotluse esitamise ajaks oli menetlus kestnud üle kahe aasta.
13.Maakohus on kohaldanud PankrS § 175 lg 2 p 2 ja lg-t 5 valesti. Maakohus pole põhjendanud, milles seisneb kohustuse tahtlik rikkumine. Võlgniku käitumises pole raskelt süülise käitumise tunnuseid. Võlgnik on andnud kohtule PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud teavet ning pole rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatut. See, et võlgnik pole igakuiselt tasunud 337,19 eurot, ei saa olla käsitletav kohustuse tahtliku rikkumisena. Võlgnik on 14.01.2016 e-kirjas esitanud kohtule kirjelduse, mida ta on töö leidmiseks teinud. Võlgnikul on alaealised lapsed ning võlgnikul puudub kõrgharidus või koolis õpitud ametioskused. Võlgniku tööotsinguid on olulisel määral kahjustanud ka ajakirjanduses ilmunud halvustavad artiklid.
14.Maksu- ja Tolliamet pole selles asjas enam võlausaldajaks, sest võlgnik on Maksu- ja Tolliametile 12.01.2016 tasunud 175 eurot. Menetluse edasine käik
15.Võlausaldajad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 3(6)
Tsiviilasi nr: 2-09-15681
Määruse põhjendused
17.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ja saata asi tagasi samale maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise uueks otsustamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 1, § 659 ja § 667 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
18.Võlgniku kohustusest vabastamise otsustamine on reguleeritud PankrS §-s 175, mille lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 5 esimese lause kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb sama paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Absoluutsed keeldumisalused on sätestatud PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2, mille järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on võlgnik rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Samuti peab kohus PankrS § 175 lg 4 järgi keelduma võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik ei anna kohtu määratud tähtajaks vande all teavet kohustuste täitmise kohta.
19.Maakohus on määruses heitnud võlgnikule ette võlausaldajate nõuete piisavas ulatuses rahuldamata jätmist. Lisaks on maakohus märkinud, et võlgnik pole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata, rikkudes tahtlikult PankrS § 173 lg-tes 1 ja 2 nimetatud kohustusi. Ringkonnakohtu hinnangul jääb maakohtu vaidlustatud määrusest kokkuvõttes ebaselgeks, millisele õiguslikule alusele tuginedes on maakohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetanud, st kas lõpetamine on toimunud PankrS § 175 lg 1 alusel või PankrS § 175 lg 5 alusel. PankrS § 175 lg 1 kohaldamise eelduseks on mh see, et on möödunud viis aastat võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Maakohtu vaidlustatud määruse tegemise seisuga (02.05.2016) polnud see eeldus täidetud. Menetluse lõpetamisel PankrS § 175 lg 5 alusel tulnuks maakohtul esitada kohtumääruses põhjendused selle normi rakendamise eelduste täitmise kohta. Samuti jääb maakohtu määruse põhjendustest selgusetuks, millistest asjaoludest tulenevalt järeldas maakohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-tes 1 ja 2 nimetatud kohustusi, miks oli selline rikkumine süüline ning kuidas see kahjustas võlausaldajate huvisid.
20.Ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses (PankrS § 3 lg 2). Võlgniku kohustustest vabastamise lahendab kohus hagita menetluses. Hagita menetluse lahend on kohtumäärus (TsMS § 478 lg 1). Määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti (TsMS § 463 lg 2). TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-09-15681 kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, tuleb TsMS § 465 lg 2 p 8 järgi märkida mh põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Põhjendamiskohustuse täitmiseks tuleb kohtul iga asjas tuvastatud ja asja lahendamisel tähtsa asjaolu kohta märkida, missuguste asjas esitatud ja kohtu vastuvõetud ning uuritud tõenditega on üks või teine asjaolu kas tuvastatud või tuvastamata jäetud. Maakohtu määrus nendele nõuetele ei vasta. Maakohtu määrus on olulises ulatuses põhjendamata ja maakohtu järeldused pole jälgitavad. Tegemist on menetlusõiguse normi olulise rikkumisega ja seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
21.Kolleegium ei pea võimalikuks teha tühistatud osas ise uut määrust, sest maakohus on jätnud tuvastamata asjaolud, mille alusel oleks võimalik võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise põhjendatust hinnata. Samuti ei ole maakohus asja materjalidest nähtuvalt enne kohustustest vabastamisest keeldumist kuulanud ära usaldusisikut. Usaldusisik ei ole esitanud maakohtule usaldusisiku aruannet perioodi 2015. a märts kuni 2016. a märts kohta. Lisaks ei ole maakohus selgitanud välja kõikide võlausaldajate seisukohta. Asja materjalidest nähtuvalt on seisukoha avaldanud AS Swedbank ja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu). Toimikust ei nähtu, et maakohus oleks võlgniku teistele võlausaldajatele andnud võimalust seisukoha avaldamiseks. Kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud (PankrS § 175 lg 3).
22.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kuulata ära usaldusisik ja võlausaldajad, kes selleks soovi avaldavad. Tulenevalt hagita menetluses kehtivast uurimispõhimõttest tuleb maakohtul vajadusel selgitada ise välja ka muud asjast tähtsust omavad asjaolud, ennekõike käesoleva määruse p-s 19 märgitu. Maakohtul tuleb teha seaduse nõuetele vastavalt põhjendatud määrus võlgniku kohustuste vabastamise või sellest keeldumise kohta või kohustustest vabastamise menetlust kooskõlas PankrS § 175 lg-ga 51 pikendada.
23.Määruskaebuses ei ole maakohtu määrust vaidlustatud osas, millega kohus vabastas usaldusisiku kohustustest KS-S. Kuivõrd maakohus on aga vabastanud usaldusisiku seoses võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega (PankrS § 172 lg 4 teine lause), tingib ülalmärgitu maakohtu määruse tühistamise ka KS-S usaldusisiku kohustustest vabastamise osas. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on KS-S esitanud 14.01.2016 taotluse enda usaldusisiku kohustustest vabastamiseks ning uue usaldusisiku nimetamiseks (toimikus vastav menetlusdokument puudub). Ringkonnakohus ei saa määruskaebuse lahendamise käigus usaldusisiku nimetatud taotlust lahendada. Usaldusisiku 14.01.2016 taotluse rahuldamise osas tuleb võtta edasise menetluse käigus seisukoht maakohtul.
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-09-15681
24.Seoses maakohtu määruse tühistamisega ja asja tagasi saatmisega samale maakohtule, otsustab menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 1 alusel maakohus.
25.Käesoleva määruse peale on lubatud esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (PankrS § 175 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.