Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

22.02.2017 võlausaldaja Xxxxkohtule seisukohta avaldada ei soovinud ning ühtlasi ei soovinud ka ärakuulamist. 27.02.2017 võlausaldajal Julianus Õigusbüroo kohtule esitatud seisukohas leiab võlausaldaja, et kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldaja viitab sellele, et käesolevas asjas on tuvastatud, et võlgnik Xxxxrikkus tahtlikult PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust kahjustades sellega võlausaldajate huve. Lisaks on tuvastatud ja tõendatud, et võlgnik Xxxxon mõistetud süüdi pankrotikuriteos PankrS § 175 lg 2 p 1. Kokkuvõttes on tõendatud alus absoluutseks keeldumiseks võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks seoses kriminaalasjas 112-5983 pankrotikuriteos süüdi mõistmisega. Lisaks on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik on teadlikult ja tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg 1 tulenevat kohustust, kuna ei ole tegelenud mõistliku tulutoova tegevusega ega seda ka otsinud. 01.03.2017 võlausaldaja Xxxxkohtule esitatud seisukohas leiab võlausaldaja, et kohustustest vabastamine pole vajalik. 03.03.2017 võlausaldaja Swedbank AS kohtule esitatud seisukohas leiab võlausaldaja, et tuleks lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi, mis on eelduseks võlgniku kohustustest vabastamisel. Võlgnik ei ole tegelenud tulutoova tegevusega kogu senise menetluse kestel. Seetõttu ei saa ka kohustustest vabastamise menetluse senist kulgu pidada edukaks ning menetlusel puudub eesmärk. Võlgnik ei täida talle kohtu poolt määratud ja seadusest tulenevaid kohustusi ning ei anna endast parimat. PankrS § 175 lg 2 p 1 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Harju Maakohtu 21.05.2013. a lahendiga kriminaalasjas nr 1-12-5983 on võlgnik süüdi mõistetud selles, et ta on rikkunud talle teadvalt seaduse alusel kohalduvat ärikeeldu. 03.03.2017 võlausaldaja OÜ Xxxxkohtule esitatud seisukohas leiab võlausaldaja, et kuna võlgnik on võlgadest vabastamise menetluse kestel mõistetud süüdi pankrotikuriteos ning rikkunud PankS § 173 lg 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, on võlausaldaja seisukohal, et kohus peaks keelduma võlgniku vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlausaldaja leiab, et kohus peaks võtma võlgnikult vande all seletuse. 03.03.2017 võlausaldaja Xxxxkohtule esitatud seisukohas leiab võlausaldaja, et kohus peaks keelduma võlgniku vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, kuna võlgnik on võlgadest vabastamise menetluse kestel mõistetud süüdi pankrotikuriteos ning rikkunud PankS § 173 lg 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlausaldaja leiab, et kohus peaks võtma võlgnikult vande all seletuse. 06.03.2017 võlausaldaja Danske Bank A/S kohtule esitatud seisukohas leiab võlausaldaja, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ning keelduda kohustustest vabastamisest. Võlausaldaja asub seisukohale, et võlgnik ei ole kohustuste vabastamise menetluse aja jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja ei ole sellist tegevust ka

otsinud. Selle tõenduseks on asjaolu, et võlgnik ei ole viimase nelja aasta jooksul teinud võlausaldajate nõuete katteks mitte ühtegi makset. Võlgniku kohustustest vabastamise välistab ka PankrS § 175 lg 2 p 1, mille kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos. Võlgnik on Harju Maakohtu 21.05.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-5983 süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Võlausaldaja ei soovi täiendavat ärakuulamist. 06.03.2017 võlausaldaja Xxxxkohtule esitatud seisukohas leiab võlausaldaja, et Xxxx(pankrotis) on rikkunud PankrS § 173 sätestatud kohustusi, kuna võlgnik ei ole kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel omanud töökohta ega teinud ka makseid usaldusisikule võlausaldajatele edastamiseks. Sellest tulenevalt on alus jätta võlgnik tema kohustustest vabastamata PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt. Lisaks juhib võlausaldaja tähelepanu sellele, et võlgnik on 21.05.2013 kriminaalasjas nr 1-12-5983 süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Eelnevast tulenevalt palub võlausaldaja lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. 08.03.2017 võlausaldaja AS Xxxxkohtule esitatud seisukohas leiab võlausaldaja, et Xxxx(pankrotis) kohustustest vabastamis menetlus tuleb lõpetada ning keelduda kohustustest vabastamisest. Võlausaldaja asub seisukohale, et võlgnik on rikkunud tahtlikult PankrS § 173 lg-s 1 ja 2 sätestatud kohustust, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud üle viie aasta ning võlgnik ei ole selle ajal jooksul teinud võlausaldajale ühtegi väljamakset. Võlgniku kohustustest vabastamise välistab ka PankrS § 175 lg 2 p 1, mille kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, kriminaalasi nr 1-12-5983. 08.05.2017. a toimunud ärakuulamisel avaldas võlgnik, et töötab alates 03.04.2017 XxxxOÜs. Sama tööandjaga alustas võlgnik koostööd teise projekti raames 2016. aasta detsembris ning töötasu oli 500 eurot kuus. Enne 2016. aasta detsembrit võlgnikul töökohta ei olnud ning viimati töötas 2011. aastal Venemaal. Tööleping Venemaa ettevõttega sõlmiti 05.12.2010. alates 2011. aastast kuni 2016. aasta detsembrikuuni ei olnud võlgnikul ühtegi töökohta, samuti ei kandideerinud võlgnik ühelegi avalikule töökuulutusele. Kohtu põhjendused Esmalt analüüsib kohus, kas esineb alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on süüdi mõistetud pankrotikuriteos. PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamas enne, kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus kuulas võlgniku ning soovi avaldanud võlausaldajad ära 08.05.2017. Usaldusisik esitas oma seisukoha kirjalikult 18.02.2017. Võlausaldajad OÜ Xxxxja Xxxxjäid oma 06.03.2017 esitatud seisukohtade juurde, milles leiavad, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ning kohustustest vabastamisest peaks keelduma. Harju Maakohtu 21.05.2013. a kohtuotsusega tunnistati Xxxx(pankrotis) muuhulgas süüdi seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmises s.o karistusseadustiku (KarS) § 3851 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. Tegemist oli pankrotikuriteona kvalifitseeritud süüteoga. Nimetatud asjaolule on viidanud ka võlausaldajad

oma kohtule esitatud seisukohtades. KarS § 3 lg 3 kohaselt on kuritegu karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus. Kuivõrd käesolevaks hetkeks on KarS § 3851 kehtetu ehk tegemist ei ole enam kuriteoga KarS tähenduses, puudub alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 1 tulenevalt. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Süü vormid on vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on PankrS § 175 lg 2 p-des 1 või 2 või lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid. Seega on Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisiku 30.04.2014 aruande kohaselt ei ole usaldusisikule esitatud tõendeid tööalaste suhete või sissetuleku kohta, kuna võlgnik ei ole vaatamata korduvatele meeldetuletustele usaldusisiku teabenõuetele vastanud. Lisaks leidis usaldusisik, et Xxxxkohustustest vabastamise menetluse senist kulgu ei saa pidada edukaks. Võlgnik ei ole täitnud talle kohtu poolt pandud ja/või pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Seda seisukohta kinnitavad ka 04.03.2013, 16.01.2015 ja 15.02.2017 esitatud usaldusisiku aruanded. Lisaks märgib usaldusisik 04.03.2013 aruandes, et kohustustest vabastamise menetluse jätkamist tuleks kaaluda lähtuvalt võlgniku suhtes käimasoleva kriminaalmenetluse lahendist. Muuhulgas on usaldusisik seisukohal, et võlgnik ei adu kohustustest vabastamise protsessi olulisust ja tema enda rolli selles. Seega ei suhtu võlgnik menetlusse piisava tõsidusega. Usaldusisiku 15.02.2017 aruande kohaselt oli aruande perioodil võlgniku elukohaks Vene Föderatsioon. Võlgniku andmeil ei ole tal 2015. aastal olnud ametlikku töökohta. Küll olevat ta teinud jõupingutusi töö leidmiseks nii Venemaal kui Skandinaavia riikides. Erinevatel põhjustel see aga ei õnnestuvat (keerulised tingimused tööle vormistamisel Venemaal, maine kahjustamine ajakirjanduse poolt jmt). Kohtule esitatud võlausaldajate seisukohtadest nähtub, et kõik võlausaldajad on seisukohal, mille kohaselt võlgnik on rikkunud PankrS § 173 sätestatud kohustusi. 08.05.2017 võlgniku ärakuulamisel avaldas võlgnik, et töötab alates 03.04.2017 XxxxOÜ-s, kuid perioodil, mis jäi 2011nda aasta ja 2016nda aasta vahele, ta tööd ei teinud ega tegelenud ka aktiivselt töö otsimisega. Võlausaldajad Xxxxja AS Xxxxon kohtule esitatud seisukohas välja toonud, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul teinud võlausaldajatele ühtegi väljamakset. Võlausaldaja Danske Bank A/S tõi välja, et võlgnik ei ole viimase nelja aasta jooksul teinud võlausaldaja nõuete katteks mitte ühtegi makset. Kohtu hinnangul on võlgnik tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi, kuivõrd ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning kohtule esitatud tõenditest ei nähtu ka, et ta oleks sellist tegevust aktiivselt otsinud. Nimetatud asjaolu on võlgnik ka ise oma ütlustega ärakuulamisel kinnitanud (tl 161), mille kohaselt võlgnik kinnitas vastavalt võlausaldaja küsimusele, et perioodil 2011-2016 a. ei olnud võlgnikul ühtegi töökohta ega tööülesannet. Võlgnike ei ole mitte ühelegi avalikule

töökuulutusele reageerinud ega pidanud vajalikuks oma CV saatmist. Kuivõrd võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 17.11.2011 a. ning nimetatud viieaastase perioodi jooksul ei olnud võlgnikul ühtegi töökohta, leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevaid kohustusi, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Kohus on 17.11.2011. a pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses selgitanud võlgnikule tema kohustusi ning Xxxxon oma avalduses kohtule kinnitanud, et kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Kuivõrd kohtule teadaolevalt ei ole Xxxxkohustustest vabastamise menetluse jooksul oma seadusest tulenevaid kohustusi täitnud – ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda ka aktiivselt otsinud, ei ole jaotiste alusel ka võlausaldajatele väljamakseid teinud, siis tuleb füüsilisest isikust võlgniku Xxxxpankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning keelduda teda vabastamast tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et võimalus vabaneda oma kohustustest ei ole PankrS-s ettenähtud korras eelduslikult iga võlgniku õigus. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.