Harju Maakohtu 15.05.2017 määrus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamise keeldumiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (võlgnik): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Sorga Võlgniku usaldusisik YY Puudutatud isik I (võlausaldaja I): Nordea Bank AB Eesti filiaal (registrikood 12608043, asukoht Liivalaia 45, 10145 Tallinn, e-post: [email protected]) Puudutatud isik II (võlausaldaja II): HHL Rühm Osaühing (registrikood 10743222, asukoht Parda 6, 10151 Tallinn, e-post: XXX), seaduslik esindaja HL Puudutatud isik III (võlausaldaja III): TP (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Kerli Kase Puudutatud isik IV (võlausaldaja IV): Osaühing Vain & Partnerid (registrikood 10324593, asukoht Lesta 1, 13516 Tallinn), seaduslik esindaja PV Puudutatud isik V (võlausaldaja V): Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), esindaja Silja Kichno Puudutatud isik VI (võlausaldaja VI): Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, 15015 Tallinn), esindaja Annely Paaps
Puudutatud isik VII (võlausaldaja VII): Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ (registrikood 10344152, asukoht Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn), esindaja Arne Ots Puudutatud isik VIII (võlausaldaja VIII): OÜ Hotel Management Services (registrikood 10479376, asukoht Põhja pst 21b, 10414 Tallinn, e-post: XXX, XXX), seaduslik esindaja EN Puudutatud isik IX (võlausaldaja IX): Aktsiaselts Eesti Talleks (registrikood 10280727, asukoht Mustamäe tee 4, 10621 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Terje Eipre Puudutatud isik X (võlausaldaja X): Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline esindaja Krista Arraste Puudutatud isik XI (võlausaldaja XI): TUI Vertrieb and Service GmbH (HRB 50615, asukoht Karl-Wiechert Allee 23, Hannover, Niedersachsen, 30625, Saksamaa Liitvabariik) Puudutatud isik XII (võlausaldaja XII): Notar TP (büroo asukoht Rävala pst 3/ Kuke tn 2, 10143 Tallinn) Puudutatud isik XIII (võlausaldaja XIII): Moller Auto Tallinn OÜ (registrikood 10195513, asukoht Mustamäe tee 6, 10621 Tallinn, e-post: [email protected]) Puudutatud isik XIV (võlausaldaja XIV): Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (büroo asukoht Narva mnt 7D, 10117 Tallinn) Puudutatud isik XV (võlausaldaja XV): AR (isikukood XXXXXXXXXXX, e-post XXX) Menetluse liik
1.Harju Maakohtu 15.05.2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulud jätta võlgniku kanda.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 06.10.2009 määrusega kuulutati välja XX (pankrotis, võlgnik) pankroti ja nimetati pankrotihalduriks Urmas Tross.
2.Harju Maakohtu 28.10.2011 määrusega lõpetati võlgniku pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
3.Harju Maakohtu 17.11.2011 määrusega algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus ning nimetati võlgniku usaldusisikuks YY.
4.22.05.2014 esitas võlausaldaja Swedbank AS kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustusest vabastamise keeldumiseks. Võlausaldaja leidis, et võlgnik ei ole täitnud talle pankrotiseaduse (PankrS) §-st 173 tulenevaid kohustusi.
5.27.08.2014 esitas endine võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustusest vabastamise keeldumiseks.
6.26.01.2015 esitas usaldusisik taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja palus vabastada end usaldusisiku kohustustest. 14.01.2016 loobus usaldusisik taotlusest kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks.
7.Võlgnik vaidles võlausaldajate taotlustele vastu.
8.Harju Maakohtu 02.05.2016 määrusega lõpetati võlgniku kohustusest vabastamise menetlus ja keelduti võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ning vabastati usaldusisik tema kohustustest.
9.Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2016 määrusega maakohtu määrus tühistati ja saadeti asi tagasi samale maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise uueks otsustamiseks.
10.15.02.2017 esitas usaldusisik aruande perioodi 2015 veebruar kuni 2016 jaanuar kohta. Aruande kohaselt oli aruande perioodil võlgniku elukohaks Vene Föderatsioon. Võlgniku andmeil ei ole tal 2015. aastal olnud ametlikku töökohta. Küll olevat ta teinud jõupingutusi töö leidmiseks nii Venemaal kui Skandinaavia riikides. Erinevatel põhjustel see aga ei õnnestuvat (keerulised tingimused tööle vormistamisel Venemaal, maine kahjustamine ajakirjanduse poolt jmt). Aruande perioodil oli võlgniku ülalpidamisel kolm alaealist last. Kohus on määranud, et võlgnik peab kandma igakuiselt 337,19 eurot enda pangakontole Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Aruande perioodil ei ole võlgniku kontole laekunud vahendeid, mille arvelt saaks teha väljamakseid võlausaldajatele. Usaldusisiku hinnangul ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse senist kulgu pidada edukaks, kuna võlgnikul ei ole õnnestunud leida tööd ja teenida sissetulekut. Muus osas on koostöö võlgnikuga olnud rahuldav. Võlgnik on informeerinud usaldusisikut, vastanud teabenõuetele jmt. Usaldusisiku hinnangul tuleks võlgniku kohustustest vabastamise menetlust jätkata.
11.21.02.2017 seisukohas teatas võlausaldaja TP, et ta on nõus võlgniku kohustustest vabastamisega.
12.27.02.2017 seisukohas palus võlausaldaja Julianus Õigusbüroo võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Käesolevas asjas esineb absoluutne alus kohustustest vabastamise keeldumiseks seoses kriminaalasjas 1-12 -5983 pankrotikuriteos süüdi mõistmisega (PankrS § 175 lg 2 p 1). Kriminaalasjas 1-12-5983 on ka tuvastatud, et võlgnik sai tulu n-ö „mustalt“ tegutsedes ärikeelu ajal ettevõtete juhatuse liikmena. Seega ei ole võlgniku tegelikku tulu võimalik tõendada. Kui kohus tuvastab, et PankrS § 173 lg 2 mõttes on võlgnik oma tulusid ning vara varjanud, siis on ühtlasi kohus ka tuvastanud, et võlgnik on kohustusi rikkunud süüliselt PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi (RKTKm 3-2-1-31-16). Samuti ei ole võlgnik tegelenud mõistliku tulutoova tegevusega ega seda ka otsinud (PankrS § 173 lg 1
rikkumine). Võlgnik on oma kohustuste täitmisesse suhtunud kergekäeliselt ja pahatahtlikult. Võlgnik ei ole tõendanud töö otsimist.
13.01.03.2017 seisukohas leidis võlausaldaja Osaühing Vain & Partnerid, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole vajalik.
14.03.03.2017 seisukohas leidis võlausaldaja Swedbank AS, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik on rikkunud PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi. Võlgnik ei ole tegelenud tulutoova tegevusega. Võlgnik ei ole täitnud ka maakohtu 17.11.2011 määrust, millega kohus kohustas võlgnikku tasuma igakuiselt Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kontole summa 337,19 eurot. Võlgnik ei ole tänaseni ühtegi makset teinud. Võlgnik ei ole andnud oma tegevuse kohta piisavat infot usaldusisikule ning on sellega rikkunud PankrS § 173 lg-t 2. 16.01.2015 aruandes on usaldusisik selgitanud, et tal puuduvad andmed võlgniku tööalaste suhete või sissetuleku kohta, kuna vaatamata mitmetele meeldetuletustele ei ole võlgnik vastanud usaldusisiku teabenõuetele. Võlgnik ei ole tõendanud, et ta on töö leidmiseks üldse pingutusi teinud. Kohus kohustas võlgnikku 17.12.2015 istungil esitama hiljemalt 10.01.2016 täiendavad selgitused ja tõendid selle kohta, mida ta on teinud töö leidmiseks. Võlgnik esitas kohtule 14.01.2016 paljasõnaliste väidetega e-kirja töö leidmiseks tehtud jõupingutustest. Esitamata olid laialisaadetud CV-d ja tööandjate vastused. Võlgnik ei pea tingimata otsima erialast tööd, et oma kohustusi täita. Usutavaks ei saa pidada väidet, et ajakirjandus on võlgniku mainet nii ulatuslikult kahjustanud, et ta ei leia mistahes tööd Eestis, Skandinaavia riikides ega Venemaal. Kohustustest vabastamise menetlusel puudub sellisel kujul igasugune mõte. Lisaks on võlgnik süüdi mõistetud pankrotikuriteos (PankrS § 175 lg 2 p 1). Kriminaalasjas nr 1-12-5983 on võlgnik süüdi mõistetud selles, et ta on rikkunud talle kohalduvat ärikeeldu. Võlgniku tegutsemine ärikeelu ajal viie ettevõtte juhatuse liikmena viitab selgelt, et võlgnik sai sellel ajal ka oma tegevusega tulu. On vähetõenäoline, et võlgnikul puudus igasugune sissetulek juhatuse liikmena tegutsedes.
15.03.03.2017 seisukohas palus võlausaldaja OÜ Hotel Management Services keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest. Võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos ning võlgnik on rikkunud PankS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
16.03.03.2017 seisukohas palus võlausaldaja AR keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest. Võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos ning on rikkunud PankS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgniku selgitused töökoha puudumise kohta ei ole usaldusväärsed. Võlgniku kogemus võimaldas tal enne praegust menetlust töötada mitmetes äriühingutes juhtorgani liikmena, tal on kogemusi sportlaste juhendamisel, ta on Eesti Vabariigi kodanik ning ei pea tingimata töökohta otsima Vene Föderatsioonis.
17.06.03.2017 seisukohas palus võlausaldaja Danske Bank A/S lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ning keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. Võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ja ei ole sellist tegevust ka otsinud. Võlgnik ei ole viimase nelja aasta jooksul teinud võlausaldajate nõuete katteks mitte ühtegi makset. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks tema poolt tulutoova tegevuse otsimist. Puuduvad tõendid selle kohta, millega võlgnik tegelikult Venemaal tegeles, millised olid seal tema sissetulekud ja millest ta seal elas. Umbmäärane viide, et võlgnik peab läbirääkimisi 2 Soome ettevõttega (nimesid ei soovi nimetada), üksnes kinnitab, et võlgnik varjab oma tegevust ja sissetulekuid. Lisaks on võlgnik kriminaalasjas nr 1-12-5983 süüdi mõistetud pankrotikuriteos.
18.06.03.2017 seisukohas palus võlausaldaja TP kohustusest vabastamise menetluse lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole kogu kohustustest
vabastamise menetluse kestel omanud töökohta ega teinud makseid usaldusisikule võlausaldajatele edastamiseks. Võlgnik ei ole tõendanud, et ta on tööd otsinud ja ei ole seda leidnud. Võlgnik varjab oma sissetulekuid. Sellest tulenevalt on alus jätta võlgnik tema kohustustest vabastamata PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt. Lisaks on võlgnik kriminaalasjas nr 1-12-5983 süüdi mõistetud pankrotikuriteos.
19.08.03.2017 seisukohas palus võlausaldaja AS Eesti Talleks kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ning keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest. Võlgnik on rikkunud tahtlikult PankrS § 173 lg-s 1 ja 2 sätestatud kohustust, kahjustades sellega võlausaldajate huve. Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud üle viie aasta ning võlgnik ei ole selle ajal jooksul teinud võlausaldajale ühtegi väljamakset. Võlgniku kohustustest vabastamise välistab ka PankrS § 175 lg 2 p 1, kuna võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos. Esimese astme kohtu määrus
20.Harju Maakohtu 15.05.2017 määrusega lõpetati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja keelduti võlgnikku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ning vabastati usaldusisik võlgniku usaldusisiku kohustustest.
21.Harju Maakohtu 21.05.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-5983 tunnistati võlgnik mh süüdi seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmises s.o karistusseadustiku (KarS) § 3851 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. Tegemist oli pankrotikuriteona kvalifitseeritud süüteoga. Kuivõrd käesolevaks hetkeks on KarS § 3851 kehtetu ehk tegemist ei ole enam kuriteoga KarS tähenduses, puudub alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 1 alusel.
22.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Usaldusisiku 30.04.2014 aruande kohaselt ei ole usaldusisikule esitatud tõendeid tööalaste suhete või sissetuleku kohta, kuna võlgnik ei ole vaatamata korduvatele meeldetuletustele usaldusisiku teabenõuetele vastanud. Lisaks leidis usaldusisik, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse senist kulgu ei saa pidada edukaks. Võlgnik ei ole täitnud talle kohtu poolt pandud ja/või pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Seda seisukohta kinnitavad ka 04.03.2013, 16.01.2015 ja 15.02.2017 esitatud usaldusisiku aruanded. Muuhulgas on usaldusisik seisukohal, et võlgnik ei adu kohustustest vabastamise protsessi olulisust ja tema enda rolli selles. Seega ei suhtu võlgnik menetlusse piisava tõsidusega. Usaldusisiku 15.02.2017 aruande kohaselt oli aruande perioodil võlgniku elukohaks Vene Föderatsioon. Võlgniku andmeil ei ole tal 2015. aastal olnud ametlikku töökohta. Küll olevat ta teinud jõupingutusi töö leidmiseks nii Venemaal kui Skandinaavia riikides. Erinevatel põhjustel see aga ei õnnestuvat (keerulised tingimused tööle vormistamisel Venemaal, maine kahjustamine ajakirjanduse poolt jmt). 08.05.2017 ärakuulamisel avaldas võlgnik, et töötab alates 03.04.2017 T OÜ-s, kuid perioodil, mis jäi 2011 – 2016. aasta vahele, ta tööd ei teinud ega tegelenud ka aktiivselt töö otsimisega.
23.Kohtu hinnangul on võlgnik tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi, kuivõrd ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning kohtule esitatud tõenditest ei nähtu ka, et ta oleks sellist tegevust aktiivselt otsinud. Nimetatud asjaolu on võlgnik ka ise oma ütlustega ärakuulamisel kinnitanud (tl 161), mille kohaselt võlgnik kinnitas, et perioodil 20112016 ei olnud võlgnikul ühtegi töökohta ega tööülesannet. Võlgnik ei ole mitte ühelegi avalikule töökuulutusele reageerinud ega pidanud vajalikuks oma CV saatmist. Kohus on 17.11.2011 pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise
menetluse algatamise määruses selgitanud võlgnikule tema kohustusi ning võlgnik on oma avalduses kohtule kinnitanud, et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Kuna võlgnik ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda ka aktiivselt otsinud, ei ole võlausaldajatele väljamakseid teinud, siis tuleb kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel.
24.Võimalus vabaneda oma kohustustest ei ole PankrS-s ettenähtud korras eelduslikult iga võlgniku õigus. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
26.Võlgnik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Juhul, kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks võlgnikku kohustustest vabastada, siis palub võlgnik kohaldada PankrS § 175 lg-t 51 ning määrata võlgnikule täiendav tähtaeg pärast mida vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi.
27.Võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid. Võlgnik ei ole rikkunud PankrS §-s 173 toodud kohustusi. Võlgnik kinnitas 08.05.2017 kohtulikul ärakuulamisel, et ta on otsinud tööd ja et ta on ka tööd leidnud. Kui võlgnik on asunud tööle, siis ei saa rääkida raskelt süülisest käitumisest. Maakohus on ebaõigesti rajanud määruse vaid võlgniku kinnitusele, et võlgnik ei ole saatnud ühtki CV-d, mis on kohtu arvates käsitatav tulutoova tegevuse mitteotsimisena (PankrS § 173 lg 1) ja piisav võlgadest vabastamata jätmiseks. Võlgnik on põhjalikult selgitanud, mida ta on töö leidmiseks teinud – võtnud ühendust võimalike tööandjatega. Võlgnik on suhtunud menetlusse piisava tõsidusega. Kui kohus on pidanud lahendi tegemisel piisavaks võlgniku ütlusi kohtuistungil, siis pidanuks kohus arvestama kõiki võlgniku poolt kohtulikul ärakuulamisel toodud asjaolusid. Maakohus on jätnud hindamata võlgniku kasuks olevad asjaolud. Seega ei ole maakohus olnud erapooletu.
28.Võlgnik on esitanud 14.01.2016 kohtule üksikasjaliku kirjelduse, mida ta on töö leidmiseks teinud. Kohus pidanuks analüüsima, kas esineb objektiivseid põhjusi, miks võlgnik ei ole saanud oma kohustusi täita. Maakohus oleks pidanud arvestama, et võlgnik peab saama endale võimetekohase rakenduse, arvestades tema oskusi (võlgnik on XXX, XXX). Võlgnikul ei ole kõrgharidust või koolis õpitud ametioskust mingil erialal ning selle omandama asumine ei oleks samuti kaasa aidanud kohustuste täitmisele. Võlgniku töökohaotsinguid on olulisel määral kahjustanud see, et tema aadressil on ajakirjanduses ilmunud järjekindlalt halvustavaid artikleid, mis on loonud võlgnikust negatiivse kuvandi ning mille tõttu on paljud potentsiaalsed koostööpartnerid koostööst loobunud. Lisaks võttis kriminaalasi nr 1-12-5983 võlgnikult palju ajalist ressurssi, mis samal ajaperioodil raskendas võlgnikul töö leidmist ja tööle pühendumist.
29.Võlgniku usaldusisikuks määrati isik, kellel ei olnud vajalikke oskusi võlgniku toetamiseks. Usaldusisik ei suutnud menetluse käigus sisuliselt vastata võlgnikule, millised on usaldusisiku õigused ja kohustused. Samuti teavitas usaldusisik võlgnikku, et võlgnikul on kehtiv ärikeeld, mis samuti pärssis sissetuleku leidmist. See usaldusisiku väide oli siiski ebaõige – kuid võlgnik sai alles jaanuaris 2016 teada, et tema ärikeeld lõppes juba 2011. aastal pankrotimenetluse lõppemisega.
30.Võlgnikul on alaealised lapsed, kes vajavad hoolitsust. Võlgniku majanduslik seisund on äärmiselt raske ja võlgnik väärib võimalust uueks majanduslikuks alguseks.
31.Kui maakohus ei pidanud võimalikuks võlgniku kohustustest vabastamist, siis pidanuks kohus võtma seisukoha PankrS § 175 lg 51 alusel võlgadest vabastamise menetluse pikendamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on hagita menetlus, mis tähendab, et kohus peab ka ilma võlgniku taotluseta kaaluma kõiki konkreetse menetluse lahendamise võimalusi ning vajadusel neid ka võlgnikule selgitama (mida kohus teinud ei ole). PankrS § 175 lg 51 tõlgendada võimalikult laialt, s.o pigem alati kohaldada. Menetluse edasine käik
32.Võlausaldajad Danske Bank A/S Eesti filiaal, Julianus Inkasso OÜ, Osaühing Vain & Partnerid, Swedbank AS ja Aktsiaselts Eesti Talleks palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
33.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
34.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. PankrS § 175 lg 1 alusel on kohtul kaalutlusõigus otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid siis, kui on ületatud diskretsioonipiire. Kolleegiumi arvates maakohus seda teinud ei ole. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
35.Võlgnik väidab esmalt, et ta ei ole rikkunud PankrS §-s 173 toodud kohustusi. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. PankrS § 173 lg 1 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et võlgnik ei ole võlausaldajatele kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul väljamakseid teinud. Võlgnik põhjendab seda sellega, et tal ei ole õnnestunud tööd leida (võlgnikul on õnnestunud tööd leida alles 03.04.2017 T OÜ-s). 08.05.2017 istungil on võlgnik väitnud, et ta on varasemalt otsinud tööd ja teinud mitmetele isikutele ettepanekuid äriprojektide osas. Eeltoodu kohta on võlgnik 14.01.2016 esitanud kohtule e-posti teel ka selgitused töö otsimise kohta. Võlgniku poolt 14.01.2016 e-kirjas avaldatu jääb aga paljasõnaliseks, kuna võlgnik ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ka tegelikkuses nimetatud isikutelt tööd küsis ja läbirääkimisi pidas. Seejuures on asjakohatud võlgniku etteheited selle kohta, et maakohus ei ole hinnanud seda, mida võlgnik on töö otsimiseks teinud. Kuna võlgnik ei ole vastavaid asjaolusid (s.o töö otsimist) tõendanud, siis ei saanud maakohus neid ka hinnata.
36.Kui võlgnikul ei õnnestunud väidetavalt otse tööandjatega suheldes tööd leida, siis ei ole võlgnik selgitanud, mis takistas tal töökohtadele avalikult kandideerimast. 08.05.2017 istungil on võlgnik tunnistanud, et ta ei ole ühelegi avalikule töökuulutusele kandideerinud (tl 161 pöördel, IV kd). Lisaks väitis võlgnik, et ta on otsinud tööd otse tööandjatelt ning et ta ei pea otstarbekaks CV-de saatmist (tl 162, IV kd). Võlgnik leiab, et ta oleks pidanud saama endale võimetekohase rakenduse, arvestades võlgniku oskusi. On hea, kui võlgnik teeb erialast tööd ja suudab sellest tulenevalt võlausaldajatele piisavas ulatuses väljamakseid teha, kui aga võlgnik erialast tööd ei leia, peab ta vastu võtma mis tahes töö, et võimaldada võlausaldajatele kohustustest vabastamise perioodil väljamakseid.
37.Võlgnik leiab, et kuna ta on asunud alates 03.04.2017 tööle T OÜ-s, siis ei saa rääkida võlgniku raskelt süülisest käitumisest. Kolleegium leiab, et see, et võlgnik on käesolevaks hetkeks tööle asunud ei muuda fakti, et võlgnik kohustustest vabastamise
perioodil ei töötanud ja võlausaldajatele väljamakseid ei teinud, s.o võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse perioodil oma kohustusi rikkunud.
38.Kuna võlgnik ei ole tõendanud töö otsimist otse tööandjatelt (14.01.2016 e-kirjas on vaid paljasõnalised väited) ega ole töökohtadele avalikult kandideerinud, siis ei saanud maakohus anda hinnangut sellele, kas esines objektiivseid asjaolusid, miks võlgnik tööd ei leidnud (nt ajakirjanduses ilmunud negatiivse sisuga artiklid). Arvestades võlgniku eeltoodud rikkumisi, on asjakohatud võlgniku etteheited usaldusisikule ning võlgniku väited selle kohta, et kriminaalasi nr 1-12-5983 võttis võlgnikult palju ajalist ressurssi, mis samal ajaperioodil raskendas võlgnikul töö leidmist.
39.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud igale võlgnikule ning ei ole iga võlgniku õigus. Kohustustest vabastamiseks peab võlgnik andma endast parima, et ta saaks menetluse ajal tegeleda tulutoova tegevusega ning võlgnik peab suutma seda hiljem ka kohtule tõendada. Juhul, kui võlgnik seda ei tee, riskib ta sellega, et teda kohustustest ei vabastata. Toimiku materjalidest nähtub, et võlgnik on suhtunud kohustustest vabastamise menetlusse kergekäeliselt. Ka usaldusisik on 02.05.2014 aruandes välja toonud, et võlgnik ei adu kohustustest vabastamise protsessi olulisust ning ei suhtu menetlusse piisavalt tõsiselt. Võlgnik ei ole teinud võlausaldajatele ühtegi väljamakset, on esitanud tõendamata väiteid töö otsimise kohta (seejuures võlgniku väidetest nähtub, et on otsinud ainult endale meelepärast tööd) ning on avaldanud, et ta ei ole ühelegi avalikule töökuulutusele kandideerinud. Seejuures ei saanud võlgnik eeldada, et kui tal meelepärast tööd ei õnnestunud leida, siis ei oleks ta pidanudki otsima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks muud tööd. Võlgnikule on selgitatud 17.11.2011 määruses tema kohustusi kohustustest vabastamise menetluse ajal. PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestab absoluutse keeldumisaluse, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Praeguses asjas on maakohus õigesti tuvastanud, et võlgnik rikkus tahtlikult PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust, kahjustades sellega võlausaldajate huve ning seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud.
40.Võlgnik leiab, et kui maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamata, oleks maakohus pidanud võtma seisukoha kohustustest vabastamise menetluse pikendamise osas PankrS § 175 lg 51 alusel. Kolleegium märgib, et käesoleval juhul leidis maakohus, et esines absoluutne alus (PankrS § 175 lg 2 p 2) võlgniku kohustustest vabastamise keeldumiseks ning seega ei pidanud maakohus kaaluma ega põhjendama menetluse pikendamata jätmist.
41.Isegi, kui menetluse pikendamiseks oleks alus, siis arvestades võlausaldajate rahuldamata nõuete summat (Harju Maakohtu 28.10.2011 määrusest tulenevalt on see kokku 633 020,70 eurot), võlgniku töötasu suurust (töötasu suuruseks on 500 eurot, millelt võib mahaarvamisi teha vastavalt PankrS § 173 lg-le 5), menetluse kestust (kohus saaks vastavalt PankrS § 175 lg-le 51 pikendada menetlust veel kaheks aastaks), siis ei täidaks menetluse pikendamine oma eesmärki tagada võlausaldajate nõuete arvestatav rahuldamine. Samuti ei ole võlgnik välja toonud, et ta plaaniks kohustustest vabastamise menetluse pikendamise perioodil võlausaldajate huvide täiendavaks rahuldamiseks midagi ette võtta.
42.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitaja kanda. Arvestades, et maakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Maakohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm
Kaija Kaijanen
Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.