Eesti Kinnisvarahoolduse OÜ kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 11.06.2021 lühiajalise töötamise registreerimisest keeldumise otsuse nr 15.9-3.1/218-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata Eesti Kinnisvarahoolduse OÜ taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Eesti Kinnisvarahoolduse OÜ (registrikood 12124799), volitatud esindaja Kaspar Kamsakann Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ragne Õunap
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Eesti Kinnisvarahoolduse OÜ kaebus.
2.Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 11.06.2021 lühiajalise töötamise registreerimisest keeldumise otsus nr 15.9-3.1/218-1 ning kohustada Politsei- ja Piirivalveametit vaatama Eesti Kinnisvarahoolduse OÜ taotlus nr 1053386448 uuesti läbi 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
3.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt Eesti Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks välja menetluskulud summas 879 eurot.
4.Kohtuotsuse avaldamisel asendada Xi nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 04.10.2021. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.Eesti Kinnisvarahoolduse OÜ (edaspidi ka äriühing) esitas Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) taotluse Xile (X) (edaspidi ka töötaja või välismaalane) lühiajalise Eestis töötamise registreerimiseks. PPA keeldus 17.03.2021 otsusega nr 15.9-3.1/100-1 välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 108 lg 11 punkti 5 alusel töötaja registreerimisest ning lõpetas taotluse 1053386448 menetluse. Äriühing vaidlustas PPA 17.03.2021 otsuse Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-21-735), misjärel võttis PPA 27.04.2021 taotluse uuesti menetlusse.
2.PPA keeldus 11.06.2021 otsusega nr 15.9-3.1/218-1 (edaspidi 11.06.2021 otsus) teistkordselt VMS § 108 lg 11 punkti 5 alusel Xi lühiajalise Eestis töötamise registreerimisest. 11.06.2021 otsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised:
2.1.Välismaalast karistati 15.09.2020 väärteomenetluses, kuna ta ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Sõidukiiruse ületamine võib tuua kaasa liiklusõnnetusi. Piirkonnas, kus kiiruseületamine toimus, on ajavahemikul 2016–2020 toimunud 3 raskemat liiklusõnnetust, milles osales 8 inimest ja hukkus 1. Ehkki tegemist on vähese liiklusega maanteelõiguga, on see siiski piisavalt ohtlik ning kiiruse ületamine antud teelõigul tõstab võimalike õnnetuste riski. Oma käitumisega rikkus välismaalane õiguskorda ning oli ohuks teistele inimestele. Sellisel juhul ei pea ta saama uut võimalust Eestis töötamiseks enne karistuse kustumist karistusregistris. Välismaalasel ei ole põhiõigust Eestis viibida ega töötada.
2.2.Äriühingu põhitegevusalaks on hoonete üldpuhastus ning pärast välismaalasega töösuhte lõppemist on äriühingu töötajate arv suurenenud. PPA kontrollis 2021. aasta palgamakseid ning äriühingu välismaalastest töötajatele on makstud suuremat töötasu. Vaadates töötuse kasvu Eesti elanike seas, siis võib eeldada, et välismaalastele makstavate töötasudega oleks töötajate leidmine võimalik ka kohalikult tööturult. Äriühing saaks oma tegevuse korraldada ja Eesti majandust edendada kohaliku tööjõuga. Lisaks Xile on äriühingu sõidukitega pannud õigusrikkumisi toime ka teised äriühingus töötanud välismaalased.
3.Eesti Kinnisvarahoolduse OÜ (edaspidi ka kaebaja) esitas 18.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA (edaspidi ka vastustaja) 11.06.2021 otsuse tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi 3 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukoht
4.1.PPA on rikkunud kaalutlusõiguse teostamist, kuna on mõistet „usaldusväärsus“ tõlgendanud ühekülgselt ja asjaolusid piisavalt kaalumata. Seda kinnitab ka PPA kaebuse vastuse väide, mille kohaselt vastustaja ei pidanudki haldusmenetluses arvestama toimepandud süüteoga seotud asjaoludega. Kui PPA rajab oma otsuse välismaalase toime pandud süüteole, tuleb haldusorganil arvestada mitte üksnes süüteo toimepanemise fakti, vaid ka süüteo toimepanemise kõiki asjaolusid, sealhulgas ka asjaolusid, mida kehtiv õigus peab kergendavateks asjaoludeks. PPA seab 11.06.2021 otsuses kahtluse alla töötaja usaldusväärsuse, kuid kaebaja usaldusväärsust kahtluse alla ei seata. PPA otsus, et välismaalane on ebausaldusväärne, tugineb ühele väärteole, mille eest määrati karistus 20 trahviühikut (80 eurot), mille töötaja tasus, kusjuures rikkumise menetlemisel kahetses isik ning tunnistas süüd, mida käsitati liiklusrikkumise kergendava asjaoluna. PPA ei pidanud välismaalase tegu väärteomenetluses eriliselt raskeks. Pigem vastupidi,
2 (6)
kuna maksimummäära asemel karistati välismaalast 20 trahviühikuga. Samuti jäeti kasutamata võimalus võtta ära juhiluba. Seega on otsus ka ebaproportsionaalne ning proportsionaalsuse hindamist ei nähtu otsusest üldse. Välismaalase ebausaldusväärseks tunnistamine ja tema ebausaldusväärsuse eeldamine ühekordse kiiruseületamise eest on stereotüüpne.
4.2.Välismaalasest töötaja usaldusväärsuse kaalumisel ei ole arvestatud töötaja positiivse iseloomustusega, mille kohaselt on töötajasse ja tema väljaõppesse panustatud, välismaalane on huvitatud eesti keele õppimisest ning ta on kiiruseületamist kahetsenud. PPA viide liiklusstatistikale ei ole asjakohane ning seda on möönnud ka Riigikohus lahendis nr 3-19-92. Seejuures on väär PPA seisukoht, et sellele ei tuginetud.
4.3.PPA tugineb otsuses ka kaebaja töötajate arvu suurenemisele ning võimalusele hankida töötajaid kohalikult tööturult, kuid nendel asjaoludel puudub seos 11.06.2021 otsuse õigusliku alusega. Oletuslikud ja ekslikud on vastustaja väited, et puhastuses ja koristuses on tööjõu leidmine kohalikult tööjõuturult probleemivaba. Koristus- ja puhastustöödele kohaliku tööjõu leidmine ei ole kerge, kuna need on häbistava või alandava iseloomuga. Samuti on kohalike töötajate seas suurem kaadrivoolavus. Ka palgatasemel on ees piirid, mille dikteerib hinnakonkurents. Kaebaja makstud kõrgemad töötasud 2021. aasta märtsis on seotud sellega, et välismaalastest töötajad tegid rohkem ajatööd ning teenisid seeläbi suuremat tasu. Ukrainast pärit tööjõu kohta tuleb tõdeda, et enamus töötajaid on äärmiselt kohusetundlikud ja töökad, sh ka X. Kaebajal on õigus ettevõtlusele ja majandustegevuses kaebaja ettevõtlusega sobituvate töötajate (mh võõrtööjõu) kasutamiseks õigusaktidega ette nähtud raamistikus. Vastustaja on seda raamistikku eiranud, võttes kaebajalt hinnatud töötaja ühekordse liiklusväärteo eest.
4.4.Vastustaja on välja toonud ka kolm sõidukiiruse ületamist aastast 2019, mille on kaebaja mootorsõidukitega toime pannud teised välismaalastest töötajad. Sedavõrd üldsõnalisele väitele ei ole võimalik vastata ning tegu on väärtegudega (eeldusel, et need üldse on aset leidnud), mille karistus on ammu kustunud. Vastustaja ei ole ka põhjendanud, milline seos on nendel rikkumistel 11.06.2021 otsusega. Samuti on formaalne PPA lähenemine, et isiku usaldusväärsus sõltub kuupäevast ning välismaalane muutub usaldusväärseks pärast karistusregistris kande kustumist.
4.5.X on usaldusväärne isik, kelle töötamise registreerimisest keeldumiseks puudub alus, kuna 1) ta on toime pandud väärteo puhul kergendava asjaoluna oma süüd tunnistanud ja trahvi koheselt ka tasunud; 2) väärteo kustumiseni on jäänud ca 4 kuud ning muid õigusrikkumisi ei ole isik toime pannud; 3) kaebaja vajab Xit kui kvalifitseeritud ja head töötajat, kellesse on panustatud ning kelle tööalane käitumine on olnud laitmatu; 4) isik lahkus õiguskuulekalt kodumaale, kui selgus, et talle uut viisat ei väljastata, näidates sellega ülesse lugupidamist kohaliku õiguskorra vastu; 5) kaebaja tasub välismaalastest töötajatele korrektselt palka ja on kursis õigusaktide nõuetega.
4.6.Seoses Xi teo nö „kõrge üldohtlikkusega“ väärib esile toomist ka see, et X pani väärteo toime 15.09.2020 ning kuni 17.03.2021, mil vastustaja tegi esmakordse negatiivse otsuse, oli Xi viibimine Eestis ja töötamine siin vastustaja jaoks igati meelepärane ja vastuvõetav. Alles 17.03.2021 avastas vastustaja ühtäkki, et Xi tegu on sedavõrd ohtlik, et tema edasi viibimine ja töötamine Eestis on vastuvõetamatu.
4.7.Vastustaja poolt kaebuse vastuses esitatud väide, justkui oleks kaebaja taotlus vastustaja kohustamiseks kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks kolme tööpäeva jooksul põhjendamatu, on ainetu. Vastustajal on olnud piisavalt aega, et kaebaja soovitud taotlus õiguspäraselt lahendada. Esimesel korral oli vastustaja koostatud otsus õiguslikult ja faktiliselt sisutu ja motiveerimata.
3 (6)
Arvestades käesolevas asjas kohtuotsusele kaebuse esitamise tähtaega, on kolm päeva taotluse uueks läbivaatamiseks arvates kohtuotsuse jõustumisest enam kui piisav. Teistkordset võttis PPA kaebaja taotluse menetlusse 27.04.2021, kuid lahendas selle 15 tööpäeva asemel alles 11.06.2021. Tegemist oli põhjendamatu viivitusega.
5.Vastustaja seisukoht
5.1.PPA lähtus 11.06.2021 otsuse tegemisel seadusest ning selle andmisel on kaalutud kõiki huve ning langetatud õiguspärane otsus. Asjaolu, et X tunnistas oma tegu ja süüd, ei ole asjakohased, kuna haldusmenetlus ei tunne selliseid institutsioone nagu „süü tunnistamine“ ja „teo kahetsemine“. Seega ei saanud PPA otsuse tegemisel arvestada, et isik süüd tunnistas ja tegu kahetses. Samuti ei näita tööandja positiivne hinnang välismaalase suhtes välismaalase usaldusväärsust üleüldises plaanis. See ei tähenda, et X oleks seaduskuulekas välismaalane.
5.2.PPA ei põhjendanud lühiajalise töötamise registreerimisest keeldumist mitte varasemate aastate liiklusõnnetuste statistikaga, vaid Xi teoga. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetuse tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi. Seega on tegemist üldohtliku süüteo koosseisuga ja varasemate aastate statistika oli otsuses välja toodud illustreerimaks kaebaja teo raskust ja võimalikke tagajärgi, mis oleksid võinud olla fataalsed nii Xile endale kui ka kaasliiklejatele.
5.3.PPA tõi kaebaja palgamaksed välja positiivse asjaoluna ning töötajate arvu suurenemine näitab selgelt, et Xi asendamine ei olnud kaebajale problemaatiline. Kaebaja väited, et koristusja puhastustööd on häbistava või alandava iseloomuga, mistõttu ei ole need töökohad ka populaarsed ega nõutud olenemata palgatasemest, on paljasõnalised ja tõendamata. Arvestades töötasu, mida kaebaja on kohustatud VMS § 178 lg 1 kohaselt välismaalastele maksma (hetkel 1473 eurot ), ei ole eluliselt usutav, et Eestist ei ole sellise palgaga võimalik töötajaid leida. Ka kaebaja väited usaldusväärsete töötajate leidmise probleemidest ei ole põhjus Xi lühiajalise töötamise registreerimiseks.
5.4.Xi poolne kiiruse ületamine oli kaebaja poolt välismaalastele kasutamiseks antud mootorsõidukiga juba neljas. Kaebaja kui tööandja on kutsuja VMS-i mõttes, kellele laienevad kutsuja kohustused. Kutsuja peab enne välismaalase Eestisse kutsumist veenduma, et välismaalane on õiguskuulekas ja usaldusväärne. Arvestades, et kaebaja poolt välismaalastele kasutada antud mootorsõidukiga on toime pandud neli süütegu, ei ole kaebaja tööandjana selles vähemalt neljal korral veendunud. Seega võib kahtluse alla seada ka tööandja usaldusväärsuse.
5.5.Väär on kaebaja seisukoht, et otsusest ei nähtu proportsionaalsuse hindamine. PPA selgitas otsuses, kui raske süüteoga on lubatud piirkiiruse ületamise puhul tegemist. X ületas lubatud piirkiirust mitte vähem kui 23 km/h, sellist piirkiiruse ületamist ei saa kindlasti lugeda väikseks rikkumiseks.
5.6.Kui kohus peaks jõudma järeldusele, et PPA otsus ei ole õiguspärane ja kuulub tühistamisele ning kohus kohustab PPA-d kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama, ei ole põhjendatud kaebaja taotlus, et taotlus tuleb läbi vaadata hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kaebaja ei ole kuidagi oma sellesisulist taotlust põhjendanud. Vastustaja hinnangul on põhjendatud, kui PPA vaatab taotluse uuesti läbi seaduses sätestatud korras.
KOHTU PÕHJENDUSED
4 (6)
6.Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kohtu hinnangul PPA 11.06.2021 otsus eelnimetatud nõuetele ei vasta, kuna PPA jättis olulised asjaolud kaalutluse teostamisel arvestamata ning sel põhjusel ei ole kohus veendunud otsuse proportsionaalsuses. Samuti sisaldab otsus asjakohatuid põhjendusi, mistõttu saab 11.06.2021 otsusele ette heita ka HMS §-s 56 sätestatud põhjendamiskohustuse rikkumist.
7.Vaidlust ei ole, et PPA ei keeldunud lühiajalise töötamise registreerimisest kaebajast tingitud põhjustel, vaid põhjusel, et nende silmis ei ole X usaldusväärne. Seejuures vastuses kohtule märgib PPA, et X ei olnud seadusekuulekas. Seega kohaldas PPA VMS § 108 lg 11 punkti 5 sõnastuses, et välismaalase Eestis töötamise registreerimisest võib keelduda, kui välismaalase /.../usaldusväärsuses on põhjust kahelda. Vastuses kaebusele toob PPA välja, et X ei ole seadusekuulekas, kuid usaldusväärne ning seadusekuulekas ei ole samatähenduslikud. Usaldusväärsuse puhul on tegemist määratlemata õigusmõistega ning selleks, et hinnata, kas isik on usaldusväärne või mitte, tuleb välja selgitada, millele tuginedes isiku ebausaldusväärsust väidetakse, asetada see vajadusel ühiskondlikku konteksti ning arvestada seejuures isikuga seotud isiklikke asjaolusid. Seega tuleb määratlemata õigusmõiste sisustamisele läheneda individuaalselt ning kõiki asjaolusid arvesse võttes. Seda PPA teinud ei ole, tunnistades seda ka oma vastuses kaebusele.
8.PPA leidis, et X ei ole usaldusväärne, kuna 15.09.2020 karistati isikut väärteomenetluse korras liiklusseaduse nõuete rikkumise eest. Nimelt sõitis isik 90 km/h alas kiirusega 121 km/h +/- 8 km/h. Väär on ka PPA seisukoht, et kuna haldusmenetlus ei tunne mõisteid süü tunnistamine ja teo kahetsemine, siis välismaalase usaldusväärsuse hindamisel tuleb need asjaolud kõrvale jätta. Sellist piirangut ei sea HMS ega ka VMS. HMS § 4 sätestab lõikes 2, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Isiku usaldusväärsuse hindamisel on olulised ka isikuga seotud isiklikud asjaolud, sh see, kuidas isik toime pandud teosse suhtus. Vaidlust ei ole, et PPA ei arvestanud otsuse tegemisel Xi käitumist väärteo toimepanemise järgselt, mistõttu ei ole isiku usaldusväärsuse hindamisel arvestatud isikuga seotud olulisi asjaolusid. Samuti ei ole PPA otsuse tegemisel arvestanud kaebaja iseloomustust. Miks tõendiga arvestamata jäeti, seda otsusest ei nähtu. Seega ei ole PPA kohaldanud õiguspäraselt kaalutlusõigust.
9.Kuna PPA ei ole kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud välismaalasega seotud olulisi asjaolusid ning on põhjendamatult jätnud arvestamata osa haldusmenetluses esitatud tõenditega, siis võis selline kaalutlusviga tuua endaga kaasa ka otsuse ebaproportsionaalsuse. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis tugineb 11.06.2021 otsus ühekordsele eksimusele, mida väärtegu menetlenud politseiametnik ei pidanud erakordselt raskeks. Seda kinnitab kasvõi asjaolu, et karistuse ülemmäära asemel karistati Xi 20 trahviühikuga. Lisaks märgib kohus, et nt 2020. aastal reageeris PPA kiiruseületamistele Eesti teedel ca 44 000 korda, millest ca 20 8001 korda oli tegemist liiklusseaduse § 227 lg 2 rikkumisega. Ei ole eluliselt usutav, et kõik sellised rikkumised toime pannud isikud oleksid kuidagi ebausaldusväärsed üksnes sel põhjusel, et nad ületasid ühel korral lubatud sõidukiirust enam kui 20 km/h.
10.Kohus nõustub kaebaja ja PPA-ga, et 11.06.2021 otsus sisaldab asjaolusid, millel ei ole seost otsuse õigusliku alusega. Sellisteks asjaoludeks on muu hulgas väited, mis puudutavad kaebaja teiste töötajate liiklusrikkumisi või kaebaja töötajate komplekteerimist. Seejuures ei võimalda VMS § 108 lühiajalise töötamise registreerimisest keeldumist põhjusel, et PPA hinnangul on tööandja töötajaskonna komplekteerimine võimalik Eestis elava tööjõu arvelt. PPA-l puudub pädevus hinnata Eestis tööjõuturu olukorda ning sellised kaalutlused väljuvad selgelt PPA kaalutlusõiguse ulatusest. HMS § 56 sätestab haldusakti põhjendamise reeglid. HMS § 56 lg-te 2 ja 3 alusel peavad haldusaktis esitatud põhjendused olema asjakohased ning haldusakti koormamine väidetega, millele haldusorgan tegelikult ei tugine, on vastuolus haldusakti põhjendamise eesmärgiga ning see muudab haldusaktist arusaamise ja selle vaidlustamise oluliselt keerulisemaks ning kulukamaks. Lisaks on Riigikohus toonud välja, et kui vaidlustatud otsuses on suur hulk asjakohatuid või põhjendamatuid argumente, ei ole kohtul võimalik veenduda, et vastustaja on kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt (Riigikohtu 11.11.2015 otsus nr 3-3-1-37-15, punkt 20).
11.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuna PPA jättis Xi usaldusväärsuse hindamisel arvestamata väärteomenetluse oluliste asjaoludega ega ole hinnanud ka otsuse proportsionaalsust, siis on tegemist haldusaktiga, mis ei vasta HMS § 54 nõuetele ning selline haldusakt tuleb tühistada. Seejuures märgib kohus, et PPA ei ole üldse otsuse tegemisel arvestanud, et tegemist ei ole välismaalase esmakordse lühiajalise töötamise registreerimisega. Samuti ei ole PPA arvestanud otsuse tegemisel kaebaja õiguste ja huvidega ettevõtlusvabaduse teostamisel ning asjaoluga, et kaebaja on panustanud välismaalase väljaõppesse (vt ka halduskohtu 07.04.2021 määruse nr 3-21-735 põhjendava osa punkt 4). Ka neid asjaolusid tuleb kaalutlusotsuse tegemisel arvesse võtta ning nende arvesse võtmata jätmine võib olla kaalutlusõiguse rikkumine.
12.Kuna kohus tühistab PPA 11.06.2021 otsuse, siis tuleb rahuldada ka kaebaja nõue kohustada PPA-d uuesti läbi vaatama kaebaja taotlust Xi lühiajalise töötamise registreerimiseks. Kaebaja taotleb, et PPA vaataks taotluse läbi 3 tööpäeva jooksul. Siseministeeriumi 04.12.2015 määruse nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord“ § 7 lg 1 järgi Politsei- ja Piirivalveamet registreerib lühiajalise Eestis töötamise või keeldub töötamise registreerimisest 15 tööpäeva jooksul taotluse menetlusse võtmise või puuduste kõrvaldamise päevast arvates. Arvestades asjaolu, et PPA on kaebaja taotlust tänaseks läbi vaadanud kahel korral ning määrusest tulenevalt on 15 tööpäeva maksimaalne tähtaeg taotluse läbivaatamiseks, siis peab kohus põhjendatuks, et PPA vaatab kaebaja taotluse läbi 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
13.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab kaebuse, siis tuleb kaebaja kantud menetluskulud mõista vajalikus ja põhjendatud ulatuses välja vastustajalt. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot ning 12.08.2021 taotluse kohaselt on kaebaja kulud õigusabile koos käibemaksuga 1164 eurot. Kohtu hinnangul võib nõustuda PPA-ga, et kuna kaebus kattus osaliselt haldusasjas 3-21-735 esitatuga, siis on põhjendatud vähendada osaliselt PPA-lt väljamõistetavate õigusabikulude suurust ning mõista need välja 6 tunni ulatuses, st summas 864 eurot, (sh käibemaks 144 eurot). Kokku tuleb vastustajal kaebajale hüvitada menetluskulud summas 879 eurot.
14.Kooskõlas HKMS § 175 lg-ga 3 asendada Xi nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.