Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

3-21-1385 soetada tammelauad C OÜ-lt. C OÜ kavatses soetada tammelauad Venemaa ettevõttelt, kuid kaup ei ole siiani Eestisse jõudnud. Q OÜ ja C OÜ on seotud ettevõtted, sest kontrollitaval perioodil on mõlema juhatuse liige H. X OÜ deklareeris 830 eurot alusetut sisendkäibemaksu. Tegelikkusele mittevastava arve alusel tasus X OÜ Q OÜ-le kokku 4980 eurot kauba eest, mida ei ole tegelikult saadud. Seetõttu on väljamaksed tehtud nõuetele mittevastavate algdokumentide alusel, millelt kuulub juurde arvestamisele erijuhtude tulumaks 1245 eurot. Selliselt toimides viis X OÜ äriühingust maksuvabalt välja rahalisi vahendeid. Kuna tagastusnõude menetlemiseks ettenähtud aeg on piiratud ja tehingupartnerid ei ole täitnud kaasaaitamise kohustust, ei ole maksuhaldur jõudnud koostada ega väljastada kontrolliakti, mis plaanitakse väljastada hiljemalt 2021. a augustis. X OÜ ei ole esitanud kõiki kontrolliga seotud dokumente ja tema volitatud esindaja M selgitused on üldsõnalised ega ole piisavad tehingu toimumise kinnituseks. X OÜ tegevusalaks on õigusnõustamise teenuse osutamine ning kõrvaltegevuseks tõlkimine ja kirjastustegevuse vahendamine. Läbirääkimised tammelaudade müügitehinguks toimusid H ja ostja S OÜ vahel 2020. a suvel. M selgituste kohaselt tehti tehing X OÜ nimel, sest H ei valda dokumentide vormistamist ja X OÜ kaasamine oli S OÜ-le garantiiks, kuna X OÜ-l olid töötajad ja kontor. Tegelikkuses puudusid X OÜ-l töötajad kuni 2021. a aprillini, mil deklareeriti esmakordselt töötasu M-le. M selgituste kohaselt tasus X OÜ kauba eest Q OÜ-le sularahas 4980 eurot. Sularahas tasuti seetõttu, et Q OÜ pangakontod on arestitud. Seega on X OÜ tasunud kauba soetuse eest, mitte osalenud tehingus vahendajana. Q OÜ ei ole esitanud maksuhaldurile raamatupidamise dokumente ega andnud selgitusi. Kuna äriühing jättis ettevõtlusega tegelemise tõendamata, kustutati ta käibemaksukohustuslaste registrist alates 22.01.2021. Dokumentide ja teabe esitamata jätmine on omane reaalset majandustegevust mitteomavale äriühingule. Q OÜ deklareeris 2020. a detsembrist 2021. a juunini töötamise registris 2 töötajat. Samas ei ole ta deklareerinud neile töötasu väljamakseid alates 2020. a oktoobrist. See viitab asjaolule, et pärast juhatuse liikme vahetust 29.12.2020 pole ettevõttel reaalseid töötajaid olnud. Pangakontolt ei nähtu, et Q OÜ oleks teinud reaalsele majandustegevusele viitavaid kandeid perioodil 01.12.2020–30.04.2021. Äriühingu pangakontod on arestitud alates 23.11.2020. Q OÜ poolt äriregistrile avaldatud tegevusala „restoranid jm toitlustuskohad“ ei hõlma tammelaudade müüki. Ka avalikust internetiotsingust ei nähtu, et Q OÜ tegeleks ostuarvetel näidatud kaupade müügiga. C OÜ ei ole esitanud maksuhaldurile dokumente ega andnud selgitusi. Kuna äriühing jättis ettevõtlusega tegelemise tõendamata, kustutati ta käibemaksukohustuslaste registrist alates 24.05.2020. C OÜ-l puuduvad töötajad. C OÜ poolt äriregistrile avaldatud tegevusala „metsamajandust abistavad tegevused“ ei hõlma tammelaudade müüki. Ka avalikust internetiotsingust ei nähtu, et C OÜ tegeleks ostuarvetel näidatud kaupade müügiga. H ei ole esitanud maksuhaldurile dokumente ja tema üldsõnalised suulised seletused ei kinnita kauba soetamist Venemaa ettevõttelt ja müümist X OÜ-le. H selgituste kohaselt ei ole tema S OÜ-ga tehingut teinud ja oli ainult vahendaja. Tammelauad telliti Venemaa ettevõttelt, mis on sõbra oma, aga sõbra nime ta ei avalda. M vormistas paberid ja tegi tellimuse. Samuti teeb ta Q OÜ ja C OÜ raamatupidamist ja esitab deklaratsioone. H ei tea, mis koguses ja mis hinnaga kaup Venemaalt telliti ja kas see on üle antud. X OÜ kandis H Saksamaal asuvale kontole 2000 eurot, mille H kandis edasi vahendustasuks sõbrale, kelle nime ta ei avalda. Q OÜ ja C OÜ juhatuse liige H on variisik, kelle nimele vormistatakse probleemsed äriühingud. Äriregistri andmetel on H 6 ettevõtte juhatuse liige, millest kolmel on maksuvõlg, ja märgitud 6 ettevõtte dokumentide hoidjaks, mis on registrist kustutatud. H on saanud Q OÜ ja C OÜ juhatuse liikmeks pärast seda, kui neil tekkisid maksuvõlad.

2(8)

3-21-1385 X OÜ, Q OÜ ega C OÜ ei ole tollideklaratsioone vormistanud ega vormistama asunud. X OÜ teadis, et Q OÜ ei ole kauba müüjaks. Tegemist ei olnud tegeliku kauba soetamisega, vaid pelgalt paberite koostamisega, õigustamaks Q OÜ nimel koostatud tegelikkusele mittevastava arve kasutamist käibemaksukohustuse vähendamiseks ja äriühingust rahaliste vahendite väljaviimiseks. Selline käitumine viitab X OÜ teadlikule tegevusele. X OÜ tasus Q OÜ-le 01.02.2021 4980 eurot. Samuti on X OÜ tasunud H kontole 08.12.2020 2000 eurot. Tegelikkusele mittevastava arve kajastamisega oma käibemaksu arvestuses sai X OÜ maksueelise 830 eurot, kuna tekkis võimalus tasuda vähem käibemaksu. Lisaks saadi maksueelis äriühingust alusetult välja viidud rahalt, millelt jäeti deklareerimata erijuhtude tulumaks 1245 eurot. Kokku suureneb X OÜ maksukohustus 2075 euro võrra. Maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. X OÜ ei oma kinnisvara, väärtpabereid ega väärtpaberikontosid, sõidukeid ega laevu. 28.02.2021 seisuga oli pangakonto jääk 380,67 eurot. Äriühingul on 15.06.2021 seisuga maksuvõlg kokku 884,44 eurot. Maksuhalduril puudub teave tema muude varaliste õiguste kohta. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et X OÜ on pannud toime maksupettuse. X OÜ 2021. a aprilli enammakse on samuti võetud kontrolli. Seega ei ole välistatud veel täiendava maksukohustuse tekkimine. H ja M on pikaaegsed tuttavad, kes on tegutsenud koostöös. M on probleemse maksukäitumisega isik, kelle osas on läbi viidud eraisiku pankrot ja kes on avaliku internetiotsingu andmete alusel osalenud erinevates pettuseskeemides, sh kasutanud juba varem H juhatuse liikmest variisikuna (V OÜ). X OÜ 2021. a veebruari tagastusnõude rahuldamisel enne selle õigsuse täielikku tuvastamist ei pruugi äriühingu varaline seis võimaldada kontrolli lõppemisel alusetult tagastatud summat riigile tagasi maksta ja selle hilisem tagasinõudmine võib osutuda võimatuks. Seisuga 16.06.2021 on maksuhalduril rahuldamata X OÜ 2021. a veebruari käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõue summas 490,85 eurot. MTA viib selle osas läbi kontrolli piiratud menetlustähtaja tingimustes, olles pikendanud tagastusnõude täitmise tähtpäeva 13.05.2021 ja 15.06.2021 otsustega. Seega on maksuhaldur kasutanud ära käibemaksuseaduse § 34 lg-s 2 sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõude kontrollimisega seoses selle tagastusnõude täitmise tähtaega 90 päeva võrra. Selle perioodi jooksul ei ole õnnestunud saada kõiki maksumenetluses otsuse tegemiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur on sunnitud kontrollimenetlust jätkama ja püüdma koguda maksimaalselt asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Seetõttu võib maksuotsuse tegemine toimuda hiljem, kui maksuhalduril on seaduse järgi lubatud tagastusnõude täitmise tähtaega pikendada. Seetõttu on maksuhaldur sunnitud enammakse ettemaksukontole vabastama ja tagastama äriühingule enne maksuotsuse väljastamist. MTA taotleb üheks täitetoimingu meetmeks eelaresti seadmist X OÜ ettemaksukontole summas 490,85 eurot. Vajalik on lisaks ettemaksukonto enammakse arestimisele ka ülejäänud võlasumma arestimine pangakontol summas 1584,15 eurot. Tegemist on maksude põhisummaga, millele lisandub täiendavalt intressikohustus. MTA lõpetab X OÜ vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt 2 tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui X OÜ on esitanud tagatise summas 2075 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 sätestatud loetelule. Esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist.

3(8)

3-21-1385 krediidiasutustes asuvatele arvelduskontodele 1584,15 euro ulatuses ja seada arest X OÜ ettemaksukontole (viitenumber XXXXXXXXX) summas 490,85 eurot. Menetluse tõenäoliseks tulemuseks on äriühingule maksukohustuse määramine. Maksuhalduri poolt välja toodud asjaolusid arvestades saab maksupettust pidada võimalikuks. Asjas nähtub kauba soetamise tehingu tegemine läbi mitme äriühingu, kusjuures osad tehingute ahelas osalevad äriühingud ei oma reaalset majandustegevust, nende äriregistrijärgne tegevusvaldkond erineb oluliselt tehingu esemest ja nende esindajaks näib olevat variisik. Kuigi raha on tehingu käigus üle kantud, ei ole kaupa tegelikult saabunud ja seda ei paistagi saabuvat. Raha on makstud sularahas ja ülekandega välismaisele pangakontole, et raskendada raha liikumise kontrolli. Tehinguosalistelt ei ole õnnestunud saada kõiki vajalikke tõendeid ja selgitusi, maksuhalduri korraldusi ignoreeritakse, saadud selgitused on üldsõnalised, osaliselt kontrollimatud ja vastuolus teiste kogutud tõenditega. X OÜ on püüdnud jätta maksuhaldurile tehingust ja enda osalusest selles ilmselt ebaõige mulje. Tehingud on tõenäoliselt näilikud, et varjata raha tulumaksuvabalt äriühingust väljaviimist ja vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu summat. Maksuhaldur on toonud välja eeldatavasti tasumiseks määratava maksusumma ja puudub põhjus kahelda selle põhjendatuses. Kuna kontrollimenetlus puudutab maksustamisperioodi 2021. a veebruar, siis ei ole maksusumma määramise aegumistähtaeg möödunud (MKS § 98 lg 1). Põhjendatud on maksuhalduri kartus, et võimaliku maksukohustuse määramisest teada saades võib X OÜ hakata maksukohustust vältima ja end varatuks muutma. Seeläbi võib maksumenetluse tulemusel antava maksuotsuse sundtäitmine osutuda tõenäoliselt oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhalduri selgituste kohaselt on X OÜ tegevusalaks õigusnõustamine ning äriühingul puudusid kuni 2021. a aprillini töötajad. Alates 2021. a aprillist on deklareeritud töötasu M-le. Need asjaolud muudavad pahatahtliku käitumise soovi korral ettevõtte tegevuse lõpetamise lihtsaks, sest tegevust on võimalik lihtsasti teise äriühingusse üle kanda ja võlad maha jätta. Tehingud on organiseeritud omavahel varem tuttavate M ja H poolt, kes ei ole avalikult teadaoleva info pinnalt usaldusväärsed. X OÜ-l puuduvad pangakontol piisavad rahalised vahendid, et tõenäoliselt määratavat maksukohustust täita, samuti registervara, mille arvelt oleks võimalik maksukohustust täita ja mille võiks tagatiseks seada. Äriregistris puudub äriühingu 2020. a majandusaasta aruanne. 2019. a majandusaasta aruande järgi on äriühingu bilansimaht 71 286 eurot, samas on suur osa varadest (52%) kinni nõuete ja ettemaksete all. Raha on 12 890 eurot. Maksuhalduri esitatud andmete järgi oli ettevõtte pangakonto jääk 28.02.2021 seisuga vaid 380,67 eurot. 2019. a majandusaasta aruande järgi on äriühingul materiaalset põhivara väärtuses 17 900 eurot, kuid kuna äriühingul puudub registervara, siis on põhivaraks eeldatavasti vallasasjad, mis ei pruugi tagatiseks sobida. Seega on ainsad võimalused ettemaksukonto ja pangakonto arestimine. Piisavaks meetmeks ei ole ka ainult pangakonto või ainult ettemaksukonto arestimine, sest kummalgi ei ole piisavalt vahendeid tulevase võimaliku maksukohustuse täitmise tagamiseks. Avalikes huvides on maksukohustuste tasumine. Seega on maksuhalduri taotletavad meetmed proportsionaalsed. Maksukohustuslasel endal on võimalik pakkuda maksuhaldurile muud tagatist, mis tagaks piisavalt võimaliku tulevase maksukohustuse täitmist summas 2075 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-21-1385 käsunduslepingu olemasolu. X OÜ-lt paluti teenust kliendi nimel. MTA ei ole halduskohut käsunduslepingust teavitanud. MTA väited maksupettusest on paljasõnalised ja põhinevad meediaväidetel. Taotlus on vihakõne elementidega ja levitab vandenõuteooriaid. M ei ole osalenud erinevates maksupettustes, sh kasutanud juba varem H juhatuse liikmest variisikuna (V OÜ). Ml puudus igasugune varaõiguslik suhe V OÜ-ga. M ei ole kunagi süüdi mõistetud. X OÜ pole vaidlusaluse tehingu alusel käibemaksu tagastusmakset küsinud. Jaanuar 2021 käibedeklaratsiooni tegema hakates pöördus X OÜ S OÜ poole sooviga teada saada, kuidas viimane esitab käibedeklaratsiooni (s.o 20.01.2021, kui oli selge ka S OÜ-le, et tellimust pole tähtaegselt ehk 8. jaanuariks täidetud). S OÜ vastas, et ta esitab käibedeklaratsiooni kogu summa peale (mitte 50% peale, mille osas ta makse tegi) ehk kasutas ära X OÜ heausklikkust arve väljakirjutamisel. X OÜ kaalus kreeditarve tegemist, kuid S OÜ veendumus ja C OÜ jätkuvad kinnitused, et tellitud kaup saabub kohe, panid X OÜ uskuma poolte soovi tehing lõpuni viia ning selle alusel deklareeris ta samuti käibe kogu summa peale. Tulemuseks oli see, et S OÜ sai reaalse tagastusmakse ning X OÜ jäeti hoolimata käsunduslepingust „kahe kivi vahele“. X OÜ teeks meeleldi tagasikäigu kõigile tehingutele, mille tulemusena X OÜ käibemaks taanduks nulli. Sellega polnud nõus kaasa tulema aga S OÜ, sest ainult S OÜ lõikas selle tehingu pealt kasu, saades tagasi käibemaksu. Seda fakti on aga MTA ignoreerinud, püüdes kogu süü veeretada X OÜ peale, kes selles tehingus on olnud vaid tellimuse täitja esindajaks.

MTA palub 11.08.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Määruskaebuse esitaja on argumenteerinud määratava maksukohustuse õiguspärasuse üle, kuid ei ole selgitanud seda, kuidas kontode arestimine teda koormab või kuidas teisiti saaks maksuhaldur oma nõuet tagada. Määruskaebuse esitajal puudub registervara. Seisuga 28.02.2021 oli äriühingu Luminor Bank AS arvelduskonto jääk 380,67 eurot. Äriühingu varaline olukord ei ole piisav kavandatava maksukohustuse täitmiseks, mistõttu esineb vajadus tulevikus maksuotsuse sundtäitmiseks. Arestimise hetkel oli X OÜ-l arvelduskonto ühes Eesti pangas – Luminor Bank AS-s, kus arveldusarve kontojääk oli 0 eurot ja MTA ettemaksukonto jääk 490,85 eurot. Määruskaebuses ei ole äriühingu varalise seisundi kohta täpsemat informatsiooni esitatud ega maksuhalduri informatsiooni ümber lükatud. Kontrolli tulemusel on maksukohustuse määramine tõenäoline. Arvestades maksupettusele viitavaid asjaolusid, on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et võimaliku maksukohustuse määramisest teada saades võib äriühing hakata maksukohustust vältima ja end varatuks muutma. Seeläbi võib maksumenetluse tulemusel antava maksukohustuse sundtäitmine osutuda tõenäoliselt oluliselt raskemaks või võimatuks. Viimane on taotluses selgelt välja toodud. MTA on oma taotluses (p-d 2.1.13, 2.1.16, 2.2) selgelt käsitlenud käsunduslepingu olemasolu ja esitanud selle taotluse lisana 17. Seejuures ei ole leping maksuhaldurile esitatud mitte määruskaebuse esitaja, vaid S volitatud esindaja E poolt. E selgituste kohaselt ei ole S OÜ kaupa kätte saanud. H ei ole esitanud MTA-le dokumente ning tema suulised seletused on üldsõnalised ega kinnita kauba soetamist Venemaa ettevõttelt ja müümist X OÜ-le. Samuti ei ole X OÜ, Q OÜ ega C OÜ tollideklaratsioone vormistanud ega vormistama asunud. X OÜ selgituste kohaselt tellis C OÜ kauba Venemaa ettevõtjalt, seega peab tellija esitama tollideklaratsiooni kauba toomisel üle piiri. X OÜ oli teadlik sellest, et Q OÜ ei ole kauba müüjaks ning kasutas teadlikult Q OÜ nimel väljastatud tegelikkusele mittevastavat arvet oma käibemaksu vähendamiseks ja äriühingust rahaliste vahendite väljaviimiseks.

5(8)

3-21-1385

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-1385 oma seisukoha kujundamisel arvesse koos muude tõenditega. Käsundusleping on esitatud kohtule MTA taotluse lisana 17. Käsunduslepingu õiguslikule tähendusele seonduvalt X OÜ võimaliku maksustamisega tuleb MTA-l anda sisuline hinnang maksuotsuses, kuid asjaolusid kogumis vaadeldes võib praegu arvata, et seegi tõend võib moodustada osa maksupettusest.

3-21-1385

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.