Vitali Tarasovski kaebus Viru Vangla 05.05.2020 käskkirja nr 63/331-1 tühistamiseks
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Menetlusosalised
Kaebaja – Vitali Tarasovski Vastustaja – Viru Vangla, Agu Rillo
Resolutsioon
1.Jätta Vitali Tarasovski kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 20. september 2021. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Vangla 05.05.2020 käskkirjaga nr 6-3/331-1 tunnistati Vitali Tarasovski süüdi Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.4. rikkumises (isevalmistatud esemete omamine) ning talle määrati distsiplinaarkaristuseks noomitus.
2.Vitali Tarasovski esitas 19.05.2020 Viru Vanglale vaide, milles taotles 05.05.2020 käskkirja nr 6-3/331-1 kehtetuks tunnistamist.
3.Viru Vangla jättis 23.07.2020 vaideotsusega nr 6-12/154-2 vaide rahuldamata.
4.Vitali Tarasovski esitas 25.08.2020 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla 05.05.2020 käskkirja nr 6-3/331-1 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt 21.04.2020 läbiotsimise käigus kambrist võetud esemed ei ohusta vangla julgeolekut, mistõttu ei saa neid pidada vanglas keelatud esemeteks vangistusseaduse (VangS) § 15 lg-tes 2 ja 4 ning vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §-s 641 sätestatud tähenduses. Kaebaja kinnitusel on tegemist tavalise olmeprügiga, millest ei saa valmistada ohtlikke esemeid. Kaebaja taotles kohtult menetlusabi korras riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist seoses maksejõuetusega.
5.Tartu Halduskohus esitas 26.08.2020 Viru Vanglale päringu.. Viru Vangla vastas päringule 26.08.2020.
6.Tartu Halduskohus esitas 9.11.2020 Viru Vanglale täiendava päringu, milles palus esitada kohtule 21.04.2020 läbiotsimise käigus leitud esemetest fotod. Viru Vangla täitis kohtunõude 10.11.2020.
3-20-1590
7.Tartu Halduskohus jättis 23.11.2020 määrusega rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse ja kohustas teda tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 15 eurot. Määrus jõustus 13.01.2021. Kaebaja palus 18.12.2020 avalduses läbi vaadata haldusasi kirjalikus menetluses. Kaebaja tasus 25.01.2021 riigilõivu summas 15 eurot.
8.Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja võttis 12.02.2021 määrusega menetlusse Vitali Tarasovski kaebuse Viru Vangla 05.05.2020 käskkirja nr 6-3/331-1 tühistamiseks. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja 16.04.2021 määrusega määrati asja läbivaatamine kirjalikus menetluses. Kaebuse põhjendused
9.Vitali Tarasovski on seisukohal, et 21.04.2020 läbiotsimise käigus kambrist võetud esemed ei ohusta vangla julgeolekut, mistõttu ei saa neid pidada vanglas keelatud esemeteks vangistusseaduse (VangS) § 15 lg-tes 2 ja 4 ning vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §-s 641 sätestatud tähenduses. Kaebaja kinnitusel on tegemist tavalise olmeprügiga, millest ei saa valmistada ohtlikke esemeid. Vastustaja vastuväited
10.Viru Vangla selgitab, et et haldus- ja kohtueelses menetluses kogutud tõenditega on õigesti leitud, et kaebaja pani toime distsiplinaarsüüteo ning teda on rikkumise eest karistatud õiguspäraselt. Vastustaja jääb kohtueelses menetluses väljendatud seisukohtade juurde ning palub halduskohtul neid vastavalt HKMS § 165 lõikele 2 järgida. Vastustaja märgib, et tegu oli isevalmistatud esemetega ning need kujutasid endast vangla jaoks ohtu. Kaebajaga võib nõustuda selles osas, et need asjad olid tehtud tavakasutuse mõttes prügist, kuid see ei muuda asjaolu, et saavutatud oli nö uus kvaliteet. Fooliumist, mis on elektrijuht, olid kokku keeratud nö traadid ja antennid. Vangla märgib siinkohal, et vanglale teadaolevalt tehakse selliseid asju selleks, et püüda kambris kinni selliste kanalite signaale, mida vangla vangidele ei edasta. Nöör, isegi kui see on valmistatud jäätmetest, on juba olemuselt vangla julgeolekut ohustav, sest seda saab kasutada nii ründevahendina kui ka näiteks abivahendina keelatud esemete peitmiseks. Esemete pildid on vangla poolt kohtule edastatud. Vastustaja on seisukohal, et ka ükski muu kaebuse põhjendus ei anna alust vaidlustatud distsiplinaarkaristuse käskkirjade tühistamiseks. Kaebaja karistamisel on järgitud VangS § 64 lg-test 1, 2, 3, 4 tulenevaid nõudeid. Menetluste käik on protokollitud justiitsministri määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSE) § 97 lg 2 kehtestatud nõuete kohaselt, kaebajat on teavitatud selle algatamisest, talle on võimaldatud end seletuste andmise ja vastuväidete esitamise läbi kaitsta ning kõik karistused on määratud seaduses ette nähtud tähtaja ja VSE § 17 sätestatud pädevuse piirides. Seejuures on käsitletud nii süütegude asjaolusid kui kaebaja seletust ning piisavalt ja arusaadavalt on põhjendatud ka seda, miks on tema puhul noomitus rikkumise eest võrreldes teiste karistusliikidega kõige õigem.
11.Vastustaja on seisukohal, et määratud karistus on rikkumise iseloomu arvestades proportsionaalne. Kaebus on põhjendamatu ning vastustaja palub selle jätta rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vanglal puuduvad käesolevas menetlusetapis kulud, mida kaebajalt välja nõuda. Kohtu seisukoht
12.Kaevatava käskkirjaga on kaebajat karistatud noomitusega Viru Vangla kodukorra (VVK) 7.1.4 (isevalmistatud esemete omamine) rikkumise eest. Käskkirja kohaselt võeti kambrist V804 läbiotsimise käigus 1) kilekotist isevalmistatud nöör; 2) hõbepaberist isevalmistatud antenn (2. tk); 3) muud hõbepaberist isevalmistatud traaditaolised esemed (4. tk).
3-20-1590
13.Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 63 lg-st 1 võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. VangS § 105 lg 5 kohaselt kinnitab vangla direktor Vangla kodukorra. Vangla kodukorras on seaduses otseselt nimetatud valdkondade kõrval õigus sätestada ka muud reguleerimist vajavad asjaolud (VangS § 105 lg 21 p 14). Seega on VVK kinnipeetavatele õigusi ja kohustusi panev õigusakt VangS § 63 lg 1 tähenduses ning kinnipeetava VVK p-s 7.1.4 sätestatud kohustuste rikkumise eest on õigus kohaldada distsiplinaarkaristust.
14.Kohtu hinnangul on VVK p 7.1.4 ka sisuliselt õiguspärane ja kinnipeetavtele täitmiseks kohustuslik.
15.Vangla sisekorraeeskirja 7. ja 8. peatükiga on kehtestatud reeglid kinnipeetavale vanglas lubatud ja keelatud asjade kohta. Regulatsioon puudutab kinnipeetava isiklikke asju, mida tal on õigus hoida enda juures kambris või isiklike asjade laos (VskE § 57 lg 1). Sätted ei kohaldu aga nendele asjadele, mida kinnipeetavale tagab vanglateenistus. Kaebajaga võib nõustuda selles osas, et isevalmistatud asjad olid tehtud tavakasutuse mõttes prügist, kuid seda ei muuda asjaolu, et saavutatud oli nö uus kvaliteet. Fooliumist, mis on elektrijuht, olid kokku keeratud nö traadid ja antennid. Kohus nõustub vastustajaga, et teadaolevalt tehakse selliseid asju selleks, et püüda kambris kinni selliste vangla jj kanalite signaale, mida vangla vangidele ei edasta. Nöör, isegi kui see on valmistatud jäätmetest, on juba olemuselt vangla julgeolekut ohustav, sest seda saab kasutada nii ründevahendina kui ka näiteks abivahendina keelatud esemete peitmiseks.
16.Nendel asjaoludel on kohus seisukohal, et VVK p 7.1.4 oli kaebajale vaidlusaluse intsidendi toimumise ajal, s.o 21.04.2020 kambri V804 läbiotsimise ajal täitmiseks kohustuslik. VVK nimetatud säte ei olnud tühine (HMS § 63 lg 2) ning puudusid asjaolud, mis õigustaksid kohustuse täitmata jätmist st isevalmistatud esemete omamine on vanglas keelatud.
17.Distsiplinaarmenetluses on vastustaja ametniku Aigo Jaani 21.04.2020 ettekandega tuvastatud, et kaebaja kambrist V804 võeti läbiotsimise käigus ära 1) kilekotist isevalmistatud nöör; 2) hõbepaberist isevalmistatud antenn (2. tk); 3) muud hõbepaberist isevalmistatud traaditaolised esemed (4. tk). Seega puudub vaidlus selles, et kaebaja on talle etteheidetava rikkumise toime pannud. Rikkumise asjaolusid, kaebaja eitavat suhtumist rikkumisse ning tema varasemat distsiplinaarkorras karistatust silmas pidades (rikkumise ajal 3 kehtivat distsiplinaarkaristust) ei saa rikkumise eest karistusena määratud noomitust lugeda ebaproportsionaalseks.
18.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Viru Vangla 05.05.2020 käskkiri nr 6-3/331-1, millega tunnistati Vitali Tarasovski süüdi Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.4. rikkumises (isevalmistatud esemete omamine) ning talle määrati distsiplinaarkaristuseks noomitus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebus jääb rahuldamata.
19.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.