4.Kuulutada menetlus kinniseks Viru Vangla 13. augusti 2021. a vastuse nr 2-4/23419-2 viiendat lõiku puudutavas osas, mis algab sõnadega „C.C on...“ ning lõppeb sõnaga „...kujul“.
5.Piirata määruse resolutsiooni punktis 4 nimetatud ulatuses X.X toimikuga tutvumise õigust ning keelata X.Xl määruse resolutsiooni punktis 4 nimetatud ulatuses Viru Vangla 13. augusti 2021. a vastusega nr 2-4/23419-2 tutvumine ning sellest ärakirjade saamine.
6.Asendada avaldatavas kohtulahendis X.X ja C.C nimed tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 3 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte X.Xle ja Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.Viru Vanglas kinni peetav isik X.X (taotleja) esitas 9. augustil 2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohustada Viru Vanglat lubama talle 19. augustil 2021 lühiajalist kokkusaamist elukaaslase C.Cga. Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt esitas X.X vanglas kontaktisikule taotluse, et talle võimaldataks 19. augustil 2021 kokkusaamine sõbra ja elukaaslasega. Kontaktisik teavitas
3-21-1842 taotlejat 5. augustil 2021 suuliselt, et sõbraga kokkusaamine võimaldatakse, kuid kokkusaamist elukaaslase C.Cga ei lubata. Kontaktisik põhjendas otsust sellega, et vangla kahtleb C.C maines. X.X selgitas seejärel kontaktisikule, et C.C on varasemalt korduvalt tema juures vanglas kokkusaamisel käinud ning talle on teostatud taustakontroll, kuid kontaktisik jäi oma otsuse juurde. Taotleja märgib, et esitas seejärel 9. augustil 2021 Viru Vanglale vaide, milles vaidlustas kontaktisiku tegevuse ning taotles viimasele ettekirjutuse tegemist lubada taotlejale lühiajalist kokkusaamist C.Cga 19. augustil 2021 või lubada lühiajalist kokkusaamist ning kohustada lõpetama põhjendamatud ja õigusvastased kokkusaamiste piirangud. X.X märgib, et ta on kindel, et vaie jäetakse rahuldamata, sest Viru Vangla ei ole vähemalt viimase kolme aasta jooksul rahuldanud mitte ühtegi kinnipeetavate vaiet. X.X on seisukohal, et Viru Vangla tegevus lühiajalise kokkusaamise mittevõimaldamisel elukaaslase/esindajaga, kes on kokkusaamistele teises vanglas korduvalt lubatud, on ebaproportsionaalne ja õigusvastane. Kontaktisiku poolt välja toodud keeldumise põhjus ei ole asjakohane, sest isik on läbinud teise vangla poolt taustakontrolli ning lühiajaline kokkusaamine toimub läbi klaasist vaheseina kinnises ruumis. Vangla tegevus on vastuolus vangistusseaduse (VangS) § 41 lõikega 1, §-ga 23, § 24 lõikega 1, põhiseaduse §-ga 26 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 lõikega 1. Kokkusaamise ära jäämine toob kaasa taotleja õiguste ja huvide rikkumise ning olulised era- ja perekonnaelu asjad jäävad läbi rääkimata ning lahendamata. See võib taotlejale kaasa tuua suuri ebameeldivusi ja kahjusid, mida ei ole hiljem enam võimalik heastada ega taastada. X.X palub vabastada end riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
2.Viru Vangla esitas 13. augustil 2021 vastuseks kohtunõudele järgmised dokumendid: X.X taotlus lühiajalise kokkusaamise võimaldamiseks (registreeritud Viru Vanglas 30. juulil 2021 nrga 6-28/22007-1), X.X vaide blanketil esitatud pöördumine (registreeritud Viru Vanglas 10. augustil 2021 nr-ga 6-10/23157-1). Lisaks esitas vangla kohtule omapoolse seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele ning ühtlasi taotluse menetluse osaliselt kinniseks kuulutamiseks ja X.X tutvumisvõimaluse piiramiseks. Viru Vangla selgitas, et käsitas X.X 9. augustil 2021 vaide blanketil esitatud pöördumist vangla keelduva otsuse põhjendamise taotlusena. Vangla hinnangul ei ole tegemist vaidega ning seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõike 2 kohaselt lubatav ning tuleks jätta läbi vaatamata. Kui siiski käsitada taotleja 9. augusti 2021. a pöördumist vaidena, siis tuleks taotlus jätta esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu läbi vaatamata. Taotleja on väitnud, et C.C on tema elukaaslane, kuid ei ole seda väidet mitte millegagi põhjendanud. X.X on olnud mitmel korral abielus ning peale seda C.Cga kohtunud kahel lühiajalisel kokkusaamisel. Vastustaja leiab, et selliseid isikuid ei saa üldjuhul kuidagi lugeda elukaaslasteks, kellega koos elatakse ühist perekonnaelu VangS tähenduses. Taotleja ei ole välja toonud, kuidas saaksid tema õigused lühiajalise kokkusaamise mittelubamisest lühiaegse tuttavaga pöördumatult rikutud. Vastustajal ega ka kohtul ei ole võimalik asuda taotleja eest tema taotlust sisustama. Lisaks oleks taotluse rahuldamine põhivaidluse lõplikult äraotsustamine. Vangla on seisukohal, et isegi kui esialgse õiguskaitse taotlus oleks lubatav, siis ei oleks tegu olulise mõjuga isiku õigustele ning vangla palub jätta taotluse läbi vaatamata. Viru Vangla märgib, et taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks esitas vanglale X.X. Vangla oli kokkusaamise lubatavust otsustades kohustatud kontrollima kokkusaaja andmeid ja tausta. Vangla esitab C.C kohta väljaselgitatud andmed vastuses kohtunõudele ning palub nende andmete osas menetluse kinniseks kuulutada ja mitte lubada X.Xl andmetega tutvumist.
3-21-1842
KOHTU SEISUKOHT
3.X.X esialgse õiguskaitse taotlus on mõistetav sellisena, et taotleja palub kohtul teha Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse lubada teda 19. augustil 2021 lühiajalisele kokkusaamisele C.Cga (HKMS § 251 lõike 1 punkt 3).
4.HKMS § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab sarnaselt, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal. X.X märgib esialgse õiguskaitse taotluses, et ta on esitanud Viru Vanglale 9. augustil 2021 vaide kontaktisiku keeldumise peale lubada lühiajalist kokkusaamist C.Cga. Viru Vangla on X.X eelnimetatud vaide blanketil esitatud pöördumise (registreeritud Viru Vanglas 10. augustil 2021 nr-ga 6-10/23157-1) edastanud kohtule, märkides, et vangla hinnangul ei ole tegemist vaidega, vaid varasema otsuse põhjendamise taotlusega. Kohus ei nõustu Viru Vangla seisukohaga, et X.X poolt 9. augustil 2021 vaide blanketil esitatud pöördumine ei ole käsitatav vaidena. Kohtu hinnangul nähtub eelnimetatud pöördumisest, et taotleja on soovinud esitada vaiet ning vaide sisust nähtuvalt soovib ta vaidlustada vangla otsust, millega teda ei lubata lühiajalisele kokkusaamisele C.Cga. Vaides on põhjendatud, et kokkusaamise mittevõimaldamine rikub taotleja õigusi ning on palutud teha ettekirjutus kokkusaamise võimaldamiseks. Vaie on esitatud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul (haldusmenetluse seaduse § 75). Kohus märgib, et keelduva otsuse põhjenduste esitamist on taotleja soovinud vanglalt 4. augustil 2021, märkides oma 30. juuli 2021. a lühiajalise kokkusaamise taotlusele, et ta soovib sellele kirjalikku vastust (dtl 16). Eelnevat arvestades leiab kohus, et X.X esialgse õiguskaitse taotlus on kohtus lubatav.
5.X.X esitas koos esialgse õiguskaitse taotlusega kohtule ka taotluse enda riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Riigilõivuseaduse § 60 lõige 6 sätestab, et halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (9. aprill 2021 kuni 8. august 2021) nähtub, et riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud (HKMS § 112 lõike 1 punkt 1, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kohus vabastab taotleja riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (HKMS § 110 lõike 1 punkt 1).
6.Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lõike 1 esimene lause). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lõike 3 esimene lause).
3-21-1842
7.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
8.X.X märgib esialgse õiguskaitse taotluses, et C.Cga lühiajalise kokkusaamise ära jäämine toob kaasa taotleja õiguste ja huvide rikkumise ning olulised era- ja perekonnaelu asjad jäävad läbi rääkimata ning lahendamata. See võib taotlejale kaasa tuua suuri ebameeldivusi ja kahjusid, mida ei ole hiljem enam võimalik heastada ega taastada.
9.Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneks praegusel juhul põhivaidluse äraotsustamine, sest pärast lühiajalise kokkusaamise võimaldamist muutuks põhivaidlus ainetuks. Sellist olukorda tuleb üldjuhul vältida, kui selleks ei esine ülekaalukat vajadust (vt Riigikohtu 22. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, punkt 19.) Kohus on seisukohal, et põhivaidluse äraotsustamine esialgse õiguskaitse menetluses ei ole praeguses asjas põhjendatud, sest selleks ei esine ülekaalukat vajadust. X.X esialgse õiguskaitse taotlus on üldsõnaline. Taotluses viidatakse vaid sellele, et lühiajalise kokkusaamise mittevõimaldamise korral jäävad olulised era- ja perekonnaelu küsimused lahendamata. Eeltooduga kaasnevad suured ebameeldivused ja kahjud. Kohus märgib, et arvestades Viru Vangla 13. augusti 2021. a vastuse nr 2-4/23419-2 sisu (andmeid C.C kohta), ei ole eeltoodu usutav ning kui taotlejal esineb tõepoolest vajadus arutada C.Cga era- ja perekonnaelu küsimusi, siis on seda võimalik kohtumenetluse kestel teha ka telefonikõnede või kirjavahetuse teel. Lisaks märgib kohus, et asjaolu, et C.C on käinud varasemalt lühiajalistel kokkusaamistel taotlejaga, ei tähenda seda, et lühiajalisi kokkusaamisi tuleks igal juhul võimaldada ka tulevikus. Kokkusaamiseks loa andmisel võidakse võtta arvesse ka vahepealsel ajal muutunud asjaolusid. Kohtu hinnangul ei esine taotlejal seega esialgse õiguskaitse vajadust. Lühiajalise kokkusaamise ärajäämine 19. augustil 2021 ei põhjusta taotlejale pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Kohtu hinnangul on ka taotleja ise möönnud võimalust, et kokkusaamine ei pea toimuma tingimata 19. augustil 2021, vaid võib toimuda ka hiljem. Nimelt on taotleja vanglale 9. augustil 2021 esitatud vaides (dtl 14-15) taotlenud „lubada mulle lühiajaline kokkusaamine taotletud isikuga 19.08.21. a või lubada lühiajaline kokkusaamine“.
10.Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise korral tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (vt Riigikohtu 8. veebruari 2021. a määrus asjas nr 3-20-915, punkt 15). Eeltoodule tuginedes jätab kohus taotleja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisel ei hinda kohus muude esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduste täidetust.
11.Viru Vangla on kohtule 13. augustil 2021 esitatud vastuses nr 2-4/23419-2 palunud kuulutada menetluse kinniseks sama vastuse osas ning täpsemalt vastuse selles osas, mis puudutab lõiku, kus on kajastatud andmeid C.C kohta. Viru Vangla soovib X.X toimikuga tutvumise õiguse piiramist vastuses kajastatud C.C andmete osas. Kohus märgib, et Viru Vangla 13. augusti 2021. a vastuses nr 2-4/23419-2 sisalduv teave on tunnistatud Viru Vangla poolt asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 12 alusel. Arvestades seda, et nimetatud vastuses kajastuvad C.C eraelulised andmed, mille osas esineb vajadus hoida neid saladuses, siis kuulutab kohus haldusasja menetluse neid andmeid puudutavas osas HKMS § 77 lõike 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lõike 1
3-21-1842 punkti 3 alusel kinniseks. Tuvastatav ei ole, et huvi asja avaliku arutelu vastu oleks saladuse kaitse huvist suurem. Kinniseks kuulutatud menetluses võib menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures (HKMS § 79 lõike 1 punkt 3 ja lõige 2). HKMS § 88 lõige 1 sätestab, et menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et lõikes 1 nimetatud õigust võib piirata HKMS § 79 lõikes 1 loetletud alustel. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju. Kohus leiab, et Viru Vangla taotlus X.X toimikuga tutvumise õiguse osaliseks piiramiseks on põhjendatud, et kaitsta C.C eraelulisi andmeid. Vajadus seda teavet salajas hoida on vangla kirjeldatud põhjustel kaalukam kui kaebaja huvi teabega tutvuda. HKMS § 88 lõike 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. Eelnevat arvestades võimaldab kohus X.Xl tutvuda Viru Vangla
13.augusti 2021. a vastusega nr 2-4/23419-2 selliselt, et selles sisalduvad C.C andmed on kinni kaetud. Tuginedes eeltoodule kuulutab kohus praeguse asja menetluse osaliselt kinniseks ning piirab osaliselt ka taotleja õigust toimikuga tutvuda ja saada sellest ärakirju.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.