XX esialgse õiguskaitse taotlus (halvaks läinud salatit puudutava avalduse läbi vaatamiseks kohustamine)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotleja XX Vastustaja Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27. juuli 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27. juuli 2021. a määruse asjas nr 3-21-1694 resolutsiooni punkti 1 peale.
2.Lisada haldusasja nr 3-21-1694 materjalide juurde Tallinna Vangla 4. augusti 2021. a vastuse lisad.
3.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. juuli 2021. a määruse resolutsiooni punkt 1 asjas nr 3-21-1694 muutmata. Täiendada halduskohtu määruse põhjendusi ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3; § 119 lg 1).
1.XX esitas 30.06.2021 Tallinna Vanglale taotluse, milles märkis, et sai 23.06.2021 lõuna ajal riknenud salatit. Samuti palus ta kaaluda terve juurvilja või õuna väljastamist (registreeritud 30.06.2021 nr-ga 5-18/21/17210-1).
2.Tallinna Vangla vastas 19.07.2021 vastusega nr 5-18/21/17210-2, milles selgitas, et XXle on alates 31.10.2018 määratud peenestatud salat. Viimati on peenestatud salati väljastamist hambaarsti loal puuduliku hammastiku tõttu pikendatud 19.02.2021. Kui serveeritav salat on riknenud, tulnuks sellest informeerida toitlustamist juhtinud valvurit, et vajalik info jõuaks
3-21-1694 kööki. Vastavalt Tallinna Vangla kodukorra p-le 9.13 on kinnipeetav pretensioonide tekkimisel toidu kvaliteedi osas kohustatud sellest viivitamatult teavitama korrapidajat korruse vanemvalvuri või valvuri vahendusel. Hiljem esitatud pretensioone ei rahuldata kontrollimise võimatuse tõttu. Vangiregistris ei ole sellesisulist sündmust fikseeritud.
3.XX esitas 21.07.2021 Tallinna Vanglale vaide 19.07.2021 vastuse nr 5-18/21/17210-2 peale. Vaidemenetlus on vanglas pooleli.
4.XX esitas 23.07.2021 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, soovides et kohus kohustaks Tallinna Vanglat sisuliselt läbi vaatama taotleja 30.06.2021 pöördumise, milles XX teatas, et talle pakuti 23.06.2021 riknenud salatit. Taotleja ei saanud anda valvurile salatit proovida.
5.Esialgse õiguskaitse taotlusele oli lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks seoses maksejõuetusega.
6.Tallinna Halduskohtu 27.07.2021 määrusega jäeti XX menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata (p 1). Esialgse õiguskaitse taotlus on ilmselgelt perspektiivitu. Isegi kui asuda seisukohale, et vangla ei ole taotleja pöördumist nõuetekohaselt läbi vaadanud, ei kaasne sellega taotleja jaoks pöördumatuid tagajärgi. Lisaks nähtub vangla 19.07.2021 vastuskirjast, et vangla on siiski pöördumist menetlenud. Kirjas on osutatud vangla kodukorras sätestatule, et ebakvaliteetse söögi korral peab kinnipeetav sellest viivitamata teavitamata korrapidajat, ent taotleja seda ei teinud. Seega puudub võimalus hiljem kindlaks teha, kas salat oli ebakvaliteetne või mitte. Taotleja väide, et ta ei saanud salatit valvurile maitsmiseks anda, ei ole asjassepuutuv. Taotleja ei väida, et oleks valvurile teatanud, et salat on ebakvaliteetne. Taotlejale pakutakse peenestatud salatit arsti ettekirjutusel, mistõttu on põhjendamatu tema soov saada muud salatit.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.XX esitas 02.08.2021 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 27.07.2021 määruse resolutsiooni p 1 ning teha uus määrus, millega vabastada ta riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse menetlemisel. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ohustab riknenud salati serveerimine taotleja tervist. Halduskohus hindas tõendeid ebaõigesti.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
8.Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg-le 1 ja § 207 lgle 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1 ja § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.Tallinna Vangla esitas 04.08.2021 vastuse kohtunõudele, mis sisaldab viite lisa. HKMS § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas 2(3)
3-21-1694 tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Ringkonnakohus võtab vangla vastusele lisatud tõendid haldusasja materjalide juurde. Viidatud tõendid omavad haldusasja lahendamise seisukohast tähtsust ning nendega seotud asjaolud on määruskaebuse menetluses endiselt vaidluse all. Tõendite esitamine määruskaebuse menetluses on lubatav ega põhjusta haldusasja lahendamise venimist. II
10.XX 30.06.2021 taotlusest nähtub, et ta ei ole rahul sellega, et ta sai 23.06.2021 lõuna ajal väidetavalt riknenud salati. Samuti palus ta kaaluda terve õuna või juurviljade väljastamist.
11.Ringkonnakohtu hinnangul on vangla käsitanud ebaõigesti XX taotlust selgitustaotlusena märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 p 1 mõttes. Taotleja tegi avalduses ettepaneku kaaluda terve juurvilja või õuna väljastamist, seega esitas ta märgukirja MSVS § 2 lg 1 p 1 mõttes. XX ei märkinud taotluses, et terve juurvilja või õuna väljastamata jätmisega oleks rikutud tema õigusi. Samas nähtub kaebaja viide enda õiguste väidetavale rikkumisele taotluse osast, mille kohaselt sai ta 23.06.2021 riknenud salatit (vrdl nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2020 määrus asjas nr 320-2059; vt ka 03.08.2021 määrus asjas nr 3-21-1578). Kahtluse korral oli vanglal võimalik taotlust täpsustada. Seega tuli vanglal vastata XX märgukirjale ning lahendada XX taotlus salatit puudutavas osas sisuliselt. Hoolimata eelnevast ei ole aga põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine vaidemenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine on ebatõenäoline.
12.Esialgse õiguskaitse taotlusest nähtuvalt seonduvad XX etteheited eelkõige väidetava riknenud salati serveerimisega 23.06.2021. Vangla on 19.07.2021 vastuses XX väiteid sisuliselt käsitlenud ning selgitanud õigesti, et vangla kodukorra p 9.13 kohaselt tulnuks taotlejal riknenud salati saamisel sellest koheselt informeerida vanglaametnikku. Selliselt toimimata ei ole tagantjärele võimalik tõendada taotleja väidete õigsust. Vangla märkis, et vangiregistris puudub info XX vastavasisulise kaebuse kohta. Kaebuse esitamist 23.06.2021 ei ole väitnud ka XX. Seega on ringkonnakohtu hinnangul vaide eduväljavaated vähesed.
13.XX ei ole esialgse õiguskaitse taotluses ega määruskaebuses veenvalt põhistanud ka seda, millised kahjulikud tagajärjed talle vaidemenetluse ajal saabuksid. Olukorras, kus taotleja hinnangul serveeritakse talle uuesti riknenud salatit ning see võib kahjustada tema tervist, on XX-l koheselt võimalik informeerida sellest vanglateenistust. Vajadusel on taotlejal võimalik vaidlustada vangla otsustusi vaidemenetluse raames ning halduskohtus.
14.Eelnevast tulenevalt jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.07.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Halduskohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada ringkonnakohtu määruse põhjendustega. (allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.