Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 30. juuli 2021, Tallinn 3-21-1746 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks. Taotleja: Politsei- ja Piirivalveamet Puudutatud isik: X
Anda luba X paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, ent mitte kauemaks kui 30. septembrini 2021 (kaasa arvatud).
Käesolev määrus toimetatakse kätte Politsei- ja Piirivalveametile ning puudutatud isikule koos tõlkega pärast tõlke valmimist. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HkMS § 265 lg 5, § 204).
Eestist ei ole võimalik 48 tunni jooksul, kuna Eesti ja puudutatud isiku kodakondsusriigi vahel pole maismaapiiri ega otseühendust, mistõttu on väljasaatmise ettevalmistamine aeganõudev. Puudutatud isiku välja saatmine Saksamaale ei ole võimalik, kuna tal ei ole seaduslikku alust Saksamaal viibimiseks. Olemasolevatel andmetel ei saa väita, et väljasaatmine Afganistani oleks perspektiivitu. Puudutatud isiku väide ohust elule ei ole usutav, pidades silmas, et teadaolevate andmetel on ta varem taotlenud Kreekas rahvusvahelist kaitset ja selle andmisest on keeldutud. Seega on usutav, et vajalike ettevalmistuste tegemisel on isik võimalik tõenäoliselt välja saata tema kodakondsusriiki. VSS § 23 lõikest 1 ning § 15 lõike 2 punktist 1 tulenevalt võib Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku tema väljasaatmise tagamiseks paigutada kinnipidamiskeskusesse, kui isiku puhul esineb põgenemise oht ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Nõustun PPA seisukohaga, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht VVS § 68 punkti 2 tähenduses, kuna isik esitas Eestisse sisenedes (ehk Eestis viibimisaluse olemasolu tõendamiseks) võltsitud Kreeka elamisloa. Selliselt käituva välismaalase puhul ei saa eeldada, et ta käituks edaspidi õiguskuulekalt ja aitaks nõuetekohaselt kaasa enda välja saatmisele. Vastupidi, võib eeldada, et vabaduses viibides hakkab ta väljasaatmisest kõrvale hoidma. Eelkõige esineb puudutatud isiku puhul oht, et ta lahkub Eestist mõnesse teise Schengeni ala riiki. Puudutatud isiku sõnul on tal Saksamaal naine ja lapsed. On ilmne, et sellisel juhul on tal Saksamaal võimalik end hõlpsamini varjata ja jääda sel moel Schengeni alale ebaseaduslikult. Puudutatud isikul ei ole Eestis elukohta ega sotsiaalseid sidemeid, mistõttu on usutav, et Eestis vabaduses viibides ei jääks ta siia enda kodumaale saatmist ootama. Eeltoodud põhjustel leian, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine puudutatud isiku suhtes ei oleks tõhus. Riigis ebaseaduslikult viibiva välismaalase välja saatmise tagamiseks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab teatud usaldust välismaalase vastu. Võltsitud dokumenti kasutades reisiva välismaalase suhtes sellist usaldust olla ei saa. VSS § 23 lõigetest 1 ja 11 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest, paigutatakse väljasaadetav halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinnipidamise aluse ära langemisel (sh. juhul kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.