X kaebus hüvitada Rae valla tekitatud varaline kahju summas 1154,13 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Helle Semmel
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus ja mõista Rae vallalt X kasuks välja hüvitis summas 1154,13 eurot ning seadusjärgne viivis alates 15.01.2021.
2.Mõista Rae vallalt X kasuks välja menetluskulud summas 35 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.08.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
X ja tema laps, kes sai 1,5-aastaseks 19.08.2019, on Rae valla elanikud alates 22.07.2019 ning laps on olnud Rae valla lasteaiakoha järjekorras alates 23.07.2019. Lasteaiakoha saamise avaldusele märkis X, et soovib saada lapsele kohta elukohajärgses lasteaias alates 01.09.2019.
2.Kuna vallast lasteaiakohta ei pakutud, pöördus X 13.08.2019 Põnnila OÜ poole, kellel oli vaba kohta pakkuda alates 13.09.2019. X küll nõustus erahoiu kasutamisega, ent soovis selle eest maksta sama hinda, mis munitsipaallasteaias. Rae valla abivallavanema sõnul see võimalik ei olevat.
3.X pöördus 14.11.2019 õiguskantsleri poole palvega kontrollida, kas Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määrus nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ (määrus nr 26) vastab seadusele. Kaebaja pöördus samas küsimuses 28.12.2019 Haridusministeeriumi poole.
4.Õiguskantsler tegi 02.07.2020 Rae Vallavalitsusele ettepaneku hüvitada kaebajale lastehoius rohkem makstud tasuga tekitatud kahju ning anda tema lapsele lasteaiakoht hiljemalt 2020/2021 õppeaasta alguseks. Lisaks tegi õiguskantsler 02.07.2020 Rae Vallavolikogule ettepaneku kehtestada lasteaiakoha asendamisel lapsehoiukohaga põhiseaduspärane lapsehoiu kohatasu.
5.Haridusministeerium tegi 17.07.2020 käskkirjaga nr 1.1-3/20/174 Rae vallale ettekirjutuse tagada kaebaja lapsele võimalus käia teeninduspiirkonna lasteasutuses.
6.Rae Vallavolikogu võttis 20.10.2020 vastu uue määruse nr 26 redaktsiooni, mille kohaselt on lastehoidude kohatasu võrdne valla lasteaedade kohatasuga, mis hakkas kehtima 01.01.2021.
7.X esitas 15.01.2021 Rae vallale taotluse hüvitada tekitatud kahju perioodi 13.09.201931.12.2020 eest summas 1153,93 eurot.
8.Vastustaja keeldus 22.02.2021 kahju hüvitamisest, kuna määruse nr 26 kohaselt ei kuulu selline nõue rahuldamisele.
9.X esitas 20.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitada Rae valla tekitatud varalise kahju summas 1154,13 eurot. Kahju, mille hüvitamist kaebaja taotleb, koosneb perioodi 13.09.2019-31.12.2020 eralasteasutuse Põnnila OÜ kohatasu ja söögiraha tasu summadest, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias ning eralastehoiu kohatasult enammakstud tulumaksust. Samuti soovib kaebaja kahjusummalt viivist seadusjärgses määras alates 15.01.2021.
10.Rae vald esitas 26.04.2021 vastuse kaebusele, milles märkis, et nõustub kaebusega osaliselt, kuid palub kaebaja nõude huvitegevuse kulude osas (20 eurot kuus kümne kuu eest) jätta rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11.X põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Olukorras, kus vastustaja on jätnud mõistliku menetlusaja jooksul lasteaiakoha võimaldamata, on tekkinud kaebajale rahaline kahju, kuna rohkem on tulnud maksta igakuist kohatasu, aga ka toiduraha, ning erinevalt valla lasteaedadest ei ole lastehoid koolituskulu, mistõttu ei saa kaebaja tasutud kohatasu pealt tagasi tulumaksu. Lisaks on kaebaja pidanud maksma kohatasu juulikuu eest, mil lastehoid oli suletud. Kaebaja leiab, et tekkinud olukorra eest on vastutav Rae vald, kuna koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg 1 kohustab lasteaiakohta tagama. 2) Vastustaja on põhjustanud olukorra, kus vallas on sadu lapsi ilma alushariduseta. Lastehoidudel ei ole kohustust pakkuda haridust või isegi liikumistunde. See on kahju, mida ei saa tagantjärgi kohtu kaudu sisse nõuda. Erahoidude pidajad pakuvad enamasti lastele lisatasu eest nii muusika-, kunsti- kui liikumistunde, aga kõik need lisakulud peab kinni maksma lapsevanem. Samal ajal valla lasteaias sisalduvad need tegevused kohatasu hinnas. Hoidu peaks vanemad kasutama ajutiselt, kuid täna peab vastustaja normaalseks, et hoid asendab lasteaeda ja seda täisajaga. Seda ei saa mõistlikuks ega heatahtlikuks kohtlemiseks pidada. 3) Kuni 31.12.2020 kehtinud määruse nr 26 kohaselt ei hüvitatud erahoius käivatele peredele juulikuu kohatasu, kuigi hoid oli suletud ja lapsed ei saanud hoius käia. 4) 10.03.2021 seisuga on kaebaja laps lasteaiajärjekorras oma teeninduspiirkonnas 156. kohal. Lasteaiakoha tagamise kohustus tekkis vastustajal 19.08.2019, mil laps sai 1,5-aastaseks. 5) Kaebuses kirjeldatud õppetegevus ei ole vanema vabatahtlikult valitud huviring. Tegemist on muusikatundidega, mis on osa alusharidusest ning kohaliku omavalitsuse lasteaedades sisaldub nii õppekavas kui kohatasus. Kuna erahoiu puhul ei ole tegemist alusharidust pakkuva asutusega, ei ole neil ka kohustust pakkuda alusharidust kohatasu maksumuses sisalduvana. See
on antud teenuse mõistes lisateenus, mille eest tulebki eraettevõtjale eraldi juurde tasuda. Vastustaja peab tegema vahet, kas vanem on lapsele valinud erahoiu ise või käib laps erahoius seetõttu, et vastustaja ei ole taganud lapsele lasteaiakohta. Kui erahoid asendab kohaliku omavalitsuse lasteaeda, siis peab laps saama sama tasu eest sama teenust, kuna tegemist on asendusteenusega. 6) Vastustaja väide, et siiani puuduvad kohtulahendid lapsevanemate poolt vabatahtlikult tasutud lisatasude väljamõistmise kohta vallalt, ei ole antud menetluses asjakohane, kuna tegemist ei ole sisuliselt vabatahtlikult tasutud lisatasuga, vaid vastustaja poolt osutamata jäetud teenuse eest tasumisega.
12.Rae vald leiab, et kaebus tuleb lastehoiule lisatasuna tasutud huviringi tasu hüvitamise osas rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Kaebaja lapsele on 23.04.2021 tehtud lasteaiakoha pakkumine augustiks 2021, mille lapsevanem on vastu võtnud. 2) Vastustaja tunnistab kaebaja nõuet osaliselt. Vastustaja ei tunnistaja nõuet kaebaja poolt lastehoiule lisatasuna tasutud huviringi tasu osas ja vaidleb sellele vastu. 3) Kaebaja poolt esitatud kulude arvestustabelis on toodud ka tasu õppetegevuse eest 20 eurot kuus (kümne kuu eest). Vastustaja hinnangul on huvitegevuse eest tasutud lisatasu osas hüvitise nõue põhjendamata. Kaebaja on esitanud kohtule Põnnila OÜ infopäringu vastuse 19.11.2019, mille kohaselt on lastehoiu kohatasu sõlmitud lepingu kohaselt 108 eurot kuus, kakskümmend eurot on lisatasu huviringi (laulu/liikumisringi) eest ja see on lapsevanemale vabatahtlik. Seega ei kuulu tasu huvitegevuse eest kohatasu maksumuse hulka, vaid on lapsevanema poolt ainult tema soovil eraldi tasutav lisatasu. 4) Vastustaja selgitab veel, et ka munitsipaallasteaedades on tasulised huviringid, sh muusikaringid, mille eest vanemad samuti vabatahtlikult maksavad. Ka ei ole ühtki kohtulahendit lapsevanemate poolt vabatahtlikult tasutud lisatasude väljamõistmise kohta vallalt.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Rae vald on vastuses kaebusele märkinud, et tunnistab kaebuse nõuet osaliselt. Niisiis on vastustaja kaebuse osaliselt õigeks võtnud. Vastustajal on õigus võtta kaebus õigeks, misjärel rahuldab kohus kaebuse (HKMS § 27 lg 3 ja § 159 lg 1). Õigeksvõtu sisuks on nõustumine kaebuse nõudega, mistõttu ei hinda kohus poolte sisulisi väited, vaid rahuldab kaebuse.
14.Rae vald võttis kaebuse õigeks osas, mis ei puudutanud huvitegevuse hüvitamist. Niisiis võttis vastustaja kaebuse õigeks osas, milles kaebaja nõudis kokku 954,13 euro hüvitamist ning viiviseid alates 15.01.2021. Kohus leiab, et Rae valla õigeksvõtt tuleb vastu võtta, kuna seaduses sätestatud kaebuse õigeksvõtu eeldused on täidetud ning HKMS § 159 lg-s 4 sätestatud õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumise aluseid ei esine.
15.Ülejäänud osas lahendab kohus kaebuse. Vaidlus on selle üle, kas vastustaja peaks kaebajale hüvitama ka kaebaja kulutused lapse huvitegevusele kokku 200 eurot. Vastustaja hinnangul on tegemist kaebaja vabatahtliku kulutusega, mille hüvitamiseks vastustajal kohustust ei ole. Kaebaja hinnangul on tegemist kulutustega, mis on seotud sellega, et kaebaja laps saaks samasugust teenust nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias, kus muusikatunnid on õppekava osaks. Kaebaja selgitas, et erahoid, milles tema laps käib, kuna vastustaja ei täitnud oma kohustust tagada kaebaja lapsele koht munitsipaallasteaias, ei paku alusharidust ega ka muusikatunde, mistõttu pidi kaebaja nende eest lisatasu maksma. Kuigi vastustaja on selgitanud, et ka munitsipaallasteaias on võimalik lisatasu eest muusikaringis osaleda, ei ole ta väitnud, et munitsipaallasteaias pakutava alushariduse osaks ei oleks muusikatunnid.
16.KELS § 16 kohaselt on lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ § 16 lg 1 sätestab, et õppeja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse muude tegevustega ka mitmesugused muusikategevused. Samuti eelnimetatud määruse § 16 lg 2 kohaselt on muusika üheks valdkonnaks, milles tuleb õppekavas esitada õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused. Seega kuuluvad muusikatunnid kahtlemata teatud ulatuses munitsipaallasteaia kohatasu eest pakutava teenuse hulka. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja erahoius huvitegevusele kulutanud määral, millest saaks järeldada, et kaebaja ei soovinud saada pelgalt munitsipaallasteaia teenusega võrdväärset teenust. Kuivõrd vastustaja rikkus oma kohustust, mistõttu kaebaja pidi vaidlusalused kulutused tegema, on põhjendatud vastustajalt nende kulutuste ulatuses hüvitis välja mõista.
17.Seega rahuldab kohus kaebuse kokkuvõttes tervikuna ning mõistab Rae vallalt X kasuks välja hüvitise summas 1154,13 eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis alates 15.01.2021.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab kaebuse, tuleb kaebaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud vastustajalt välja mõista (HKMS § 109 lg 6). Niisiis mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebaja poolt tasutud riigilõivu summas 35 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.