Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus metsateatise nr 50000543699 tühistamiseks ning Keskkonnaameti keelamiseks ja kohustamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Päästame Eesti Metsad MTÜ, seaduslikud esindajad Farištamo Eller ja Liina Steinberg Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Signe Lehtme Kolmas isik – Riigimetsa Majandamise Keskus, seaduslik esindaja Tavo Uuetalu
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Keskkonnaamet registreeris Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) taotluse alusel metsaregistris 01.03.2022 metsateatise nr 50000543699 (edaspidi metsateatis), millega oli lubatud teha lageraie 12,52 ha ulatuses Häädemeeste vallas katastriüksusel 21303:005:0123 (eraldis 7, kvartal OJ261).
Päästame Eesti Metsad MTÜ (edaspidi PEM või kaebaja) esitas 06.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles metsateatise tühistamist; Keskkonnaameti keelamist
registreerida automatiseeritud menetluses uusi metsateatisi ja metsakaitseekspertiise Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Orajõe külas Orajõe metskond 1 kinnistul (katastritunnus 21303:005:0123); Keskkonnaameti kohustamist kaasama PEM Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Orajõe külas Orajõe metskond 1 kinnistul (katastritunnus 21303:005:0123) metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside registreerimise menetlusse. Samuti taotles kaebaja kaebuse liitmist haldusasjaga 3-22-410. Tühistamisnõudes tugineb kaebaja sellele, et metsateatis ohustab must-toonekurge, on vastuolus linnudirektiivi ja Häädemeeste valla üldplaneeringuga. Keelamis- ja kohustamiskaebust põhjendab kaebaja sellega, et Keskkonnaamet ei järgi metsateatiste registreerimisel haldusmenetluse põhinõudeid ega hea halduse tava, kuna kaebajat, muid puudutatud isikuid ega avalikkust pole menetlusse kaasatud ja nad ei saa enne metsateatise registreerimist kaasa rääkida. Sarnast tegevust jätkates rikub Keskkonnaamet keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) §-st 28 tulenevat kaebaja õigust osaleda olulise keskkonnamõjuga otsuste tegemisel. Teave metsateatise registreerimisest ei jõua kaebajani, kui ta just igapäevaselt metsaregistrit ei jälgi, mis nõuab üsna häid veebilehel orienteerumise oskusi. Keskkonnaameti pidev metsateatiste registreerimine toob kaasa, et kaebaja peab vaidlustama aina uusi metsateatisi, mis on põhjendamatult ja ebamõistlikult koormav ja piirab kaebaja õigust seista oma huvide ja õiguste eest. Kui vaidlusaluses piirkonnas metsateatiste registreerimist ei keelata, siis saabuks tõenäoliselt tagajärjed, mida ei saaks hiljem kõrvaldada haldusakti hilisema vaidlustamise kaudu. Ka kaebetähtaja jooksul kaebuse esitamisel võib tekkida olukord, et RMK on metsateatise juba realiseerinud ning siis ei ole tühistamiskaebus enam tõhus. Keelamiskaebus on vajalik ka seetõttu, et Keskkonnaamet registreerib metsateatise selle esitamisega samal päeval (nagu praeguses asjas) ehk järelikult kasutatakse tehisintellekti ja on suur tõenäosus, et seda tehakse ka edaspidi. See on aga õigusvastane, sest tehisintellekti poolt haldusaktide koostamine eeldab põhiseadusest tulenevat selget legitimatsiooni ning tehisintellekt ei saa teha kaalutlusotsustusi.
3.Kaebuses esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus, mille sisu oli järgnev.
3.1.Taotletavad õiguskaitse abinõud:
3.1.1.peatada metsateatise kehtivus;
3.1.2.keelata Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Orajõe külas Orajõe metskond 1 kinnistul (katastritunnus 21303:005:0123) raie teostamine kuni kohtuasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni;
3.1.3.keelata Keskkonnaametil registreerida automatiseeritud menetluses uusi metsateatisi Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Orajõe külas Orajõe metskond 1 kinnistul (katastritunnus 21303:005:0123); kohustada Keskkonnaametit hindama iga metsateatise andmist väljaspool automatiseeritud menetlust, s.o viima läbi sisulise haldusmenetluse seaduse nõuetele vastava menetluse, kaasama sellesse PEM-i ning teavitama PEM-i eespool nimetatud katastriüksusel registreeritud võimalikest uutest metsateatistest ja metsakaitseekspertiisidest registreeringu tegemisega samal päeval elektronposti aadressi [email protected] kaudu;
3.1.4.kohustada Keskkonnaametit eelmises punktis kirjeldatud menetluses võimalike metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside registreerimisel katastriüksusele 21303:005:0123 seadma metsateatisele tingimuse, et selle realiseerimine on lubatav alles pärast vaidlustamiseks ette nähtud kaebetähtaja möödumist.
3.2.Esialgse õiguskaitse taotluse põhjendused:
3.2.1.Metsateatise kehtivuse peatamata jätmisel on kaebaja hilisem õiguste kaitse oluliselt raskendatud või välistatud. Kaebuse eesmärgiks on must-toonekure kaitse ning rohevõrgustiku toimimiseks vajaliku väärtusliku metsa säilitamine. Kehtiva metsateatise alusel on RMK-l võimalik 12 hektaril lageraiega kohe alustada. Kui raie teostatakse, muutub tühistamiskaebus sisutuks, kuna maharaiutud metsa ei ole võimalik mõistliku aja jooksul taastada, vaid kulub aastakümneid. RMK peaks oma reeglite järgi pesitsusajal raierahu pidama, kuid sellest ei peeta kinni, samuti hakatakse raiuma metsateatise registreerimisega samal või järgmisel päeval (nt haldusasi 3-22-647). Eelnev illustreerib selgelt, et ainuüksi tühistamiskaebusega ilma kohustamis- ja keelamiskaebuseta ning vastavate esialgse õiguskaitse meetmeteta ei ole võimalik tõhusat õiguskaitset saavutada.
3.2.2.Kaebus on perspektiivikas. Metsateatisega lubatud raie oleks vastuolus Häädemeeste valla üldplaneeringuga (edaspidi ÜP), kuna tegemist on rohevõrgustiku alaga. Metsaseaduse (edaspidi MS) § 41 lg-te 7 ja 8 alusel oli Keskkonnaametil kohustus metsateatise registreerimisest keelduda. ÜP jäeti aga täiesti tähelepanuta, seega on haldusakt olulises ulatuses põhjendamata.
3.2.3.Puudub niisugune oluline avalik huvi, mis õigustaks esialgse õiguskaitse vajadusega arvestamata jätmist. Riigi huvi ei ole ainult metsa raiuda, vaid eksisteerib ka looduskaitseline avalik huvi. Lisaks on Pärnu maakonnas, sh Häädemeeste vallas asuvate must-toonekure elupaikade piirkonda, Natura 2000 võrgustiku aladele ja rohevõrgustiku aladele väljastatud arvukatel metsateatistel, millest osa kaebaja vaidlustas haldusasjas 322-124 (nõuded eraldatud liitkaebusteks, sh 3-22-410) kumuleeruv mõju. Musttoonekure ja rohevõrgustiku kaitsmise huvi kujutab endast avalikku looduskaitsehuvi. Esialgse õiguskaitse üle otsustamisel keskkonnaasjades on vajalik lähtuda ettevaatusprintsiibist ja vaidluse toimumise ajaks säilitada olemasolev olukord.
3.2.4.Keskkonnaamet ja RMK on varasemalt teistes asjades (nt 3-20-2500, 3-20-2368, 3212942, 3-22-466) püüdnud esialgse õiguskaitse määruse sisuliselt täitmisest mööda hiilida, registreerides samadele aladele (või nende lähedusse), millele antud metsateatiste kehtivus oli peatatud, uued metsateatised. Keskkonnaameti ja RMK selline tegevus muudab juurdepääsu õigusemõistmisele ja esialgse õiguskaitse kohaldamise illusoorseks. Halduskohus on varem leidnud, et sellise tegevuse puhul saab keelata Keskkonnaametil vaidlusaluses piirkonnas metsateatiste edasise heakskiitmise ning et Keskkonnaametil tuleks hoiduda uute metsateatiste heakskiitmisest juba vaidlustatud metsateatistega hõlmatud alade osas. Seega on vajalik keelata vaidlustatud metsateatistega hõlmatud aladel raie teostamine kuni kohtumenetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni (vt ka haldusasja 3-22-466). Vastasel juhul vastustaja ja kolmas isik eiravad sisuliselt esialgse õiguskaitse abinõu. Arvestades kolmanda isiku senist kiirust esialgse õiguskaitse korras peatatud metsateatiste lähedusse või isegi täpselt samale metsaeraldisele uute metsateatiste esitamisel ja vastustaja kiirust nende registreerimisel, saab vastustaja iga mõne päeva tagant või koguni iga päev esialgse õiguskaitse korras peatatud metsateatistele lisaks uued metsateatised registreerida. Probleem on ka selles, et metsateatise alusel on õigustatud isikul võimalik raiega alustada kohe pärast metsateatise registreerimist, mistõttu võib esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ja õiguskaitse abinõu kohaldamise ajaks metsateatis juba realiseeritud olla.
3.2.5.Haldusaktide kehtivuse peatamise vajalikkust kohtumenetluse ajaks metsateatiste registreeringute vaidlustes on hiljutises kohtupraktikas tunnustanud kõik kohtuastmed. Haldusasjas nr 3-22-410 on teatavaks tegemisse ja kaasamisse puutuvalt esialgset õiguskaitset 31.03.2022 määrusega kitsendatud vaidlusaluste metsateatistega piirnevatele metsaeraldistele, kuid kuna käesolev kaebus sisaldab ka tervet kinnistut (katastritunnus 21303:005:0123) hõlmavat kohustamis- ja keelamisnõuet, mida kaebaja varem ei olnud esitanud, on kaebaja arvates sel puhul kohane hõlmata esialgse õiguskaitse abinõudega Orajõe metskond 1 kinnistu tervikuna.
4.Häädemeeste vald teatas vastuseks 07.04.2022 kohtunõudele 11.04.2022, et vaidlustatava metsateatise ala ei asu Häädemeeste valla ÜP alusel rohevõrgustiku koridori alal ja seega pole seal lageraie keelatud.
5.RMK teatas vastuseks kohtunõudele 11.04.2022, et metsateatis on realiseeritud, raie lõpetati 29.03.2022. Metsateatise kehtivus on lõppenud ning seda pole võimalik tühistada, seega tuleb kaebus jätta menetlusse võtmata.
6.Keskkonnaamet esitas samuti 11.04.2022 vastuse kohtunõudele, selgitades järgmist.
6.1.Vahemaa metsateatisega lubatud raiealast must-toonekure elupaiga piirini on 3,3 km (vt lisa 1).
6.2.Kuigi 22.02.2018 kehtestatud Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu kohaselt tuleb rohelise võrgustiku koridoridel metsade raiumisel lähtuda valikraie printsiibist ning Keskkonnaamet metsaregistris vastava Häädemeeste valla osaüldplaneeringuga ka arvestab (lisad 2 ja 3), siis vaidlustatud metsateatise alusel lubatud raie ala ei paikne Häädemeeste valla ÜP rohevõrgustiku koridori alal.
6.3.Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldamata jätta.
6.3.1.Metsateatis kinnitati 01.03.2022 ja kaebus esitati 07.04.2022, seega on see mittetähtaegne. Kuigi viimase aja kohtupraktika peab tähtaegseks metsateatise registreerimisest kolme kuu jooksul esitatud kaebusi, siis kuna metsateatiste registreeringud on kõigile kättesaadavad nende registreerimise hetkest, hakkab Keskkonnaameti arvates sellest hetkest kulgema ka vaidlustamise tähtaeg 30 päeva. Läbi WFS-teenuse on kaebajal võimalik saada oma e-posti aadressile tema poolt soovitud ala kohta teavitus metsateatise registreerimisest viivitamatult ning selle abil on võimalik keskkonnaorganisatsioonil oma tööd korraldada (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-3-1-3103). Kohtuasjas 3-22-410 kaebaja poolt esitatud IT-koolitaja Kaia Konsapi arvamus WFS-teenuse kohta (lisa 4) ei ole põhjendatud ega saa õigustada kaebaja passiivsust teenuse kasutamisel, vaid ta peaks teenust tundma õppima või vajaliku IT-abi leidma. Keskkonnaameti seisukohta toetab Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2021 kohtumääruses haldusasjas 3-21-1203 esitatud seisukoht punktis 22. Kaebuse mittetähtaegsuse tõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.
6.3.2.Taotletud mahus esialgse õiguskaitse kohaldamine pole proportsionaalne ega vajalik. Nõuded keelata automatiseeritud menetluses katastriüksusele 21303:005:0213 metsateatiste väljastamine ning kohustada Keskkonnaametit igal juhul sisulist
haldusmenetlust läbi viima, sh kaebajat menetlusse kaasates, on põhjendamata. Ei selgu, mis eelise annab see automatiseeritud menetluse ees, kuna otsustamisel on andmestik sama ja Keskkonnaameti pädevus piirdub ikkagi kavandatava raie õigusaktidele vastavuse kontrollimisega. Metsateatise menetlus ei ole võrreldav keskkonnaloa menetlusega. Keskkonnaamet lähtub haldusmenetluse seadusest ja MSist. Menetlus tuleb läbi viia 15 päevaga, kontrollides selle aja jooksul raiete õigusaktide nõuetele vastavust ja vastuolu puudumisel raie kinnitada. On ilmne, et kõikide kaalutluste, st õigusaktide, millele raie vastab, metsateatise registreeringul kirjalikult välja toomine, ei ole sellise menetlustähtaja jooksul võimalik ning metsateatiste tähtaegne menetlemine on võimalik vaid automatiseeritud menetlusvormi kaasabil. Automatiseeritud menetluse läbiviimine on igati õiguspärane ja lubatav (vt nt haldusasjad 3-21-970, 3-21-1187, 3-20-580; õiguskantsleri 03.04.2018 kiri). Poolautomaatne menetlus ei tähenda, et Keskkonnaamet kaalutlusõigust ei teostagi, vaid kaalutlusõigus teostatakse ametnike poolt andmete kindlaksmääramisel, mida õigusaktidest lähtuvalt on vaja metsateatise registreerimisel kontrollida. Sealjuures suunatakse metsateatis küsitavuste ja täiendavat kaalumist vajavate olukordade puhul tavamenetlusse, kus sellega tegeleb ametnik. Ka kitsendustega alade puhul rakendub igal juhul tavamenetlus, mille viib läbi ametnik (nt kui metsateatise ala kattub EELISe objektiga või on kitsendused metsade majandamisele seatud ÜP-ga). Looduskaitseliste piiranguteta majandusmetsas ei ole automatiseeritud menetluse kasutamise piiramine põhjendatud.
6.3.3.Kaebajal on keskkonnaorganisatsioonina kaebeõigus, kuid ta ei ole metsateatise menetluses menetlusosaline ning teda ei pea kaasama ega ära kuulama. Ka menetluse kohustuslikul koormamisel menetlusväliste isikutega peaks Keskkonnaamet menetlustähtaega järgima, seda pole võimalik pikendada. Samas ei tohiks arvamuse esitamise aeg olla lühem kahest nädalast, mistõttu satuks Keskkonnaamet kaebaja ärakuulamisel olukorda, kus tal poleks võimalik menetlustähtaega järgida. Lisaks ei kalduta metsateatise menetluses kõrvale metsateatise andmetest (HMS § 40 lg 3 punkt 2). Kaebaja kaasamine ilma ärakuulamiseta ei annaks lisandväärtust. Keskkonnaameti pädevuses on üksnes kontrollida metsateatisele märgitud kavandatava raie vastavust õigusaktide nõuetele.
6.3.4.Ilmselgelt ebamõistlik on kohustada Keskkonnaametit kaebajat teavitama metsateatise esitamisest selle esitamisega samal päeval. Raiete kinnitamine on jälgitav WFS-teenuse kaudu. Nõue on sisuliselt põhjendamata.
6.3.5.Keskkonnaameti kohustamine võimalike metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside registreerimisel katastriüksusele 21303:005:0213 seadma haldusaktile tingimuse, et selle realiseerimine on lubatav alles pärast vaidlustamiseks ette nähtud kaebetähtaja möödumist, oleks vastuolus MS § 41 lg-ga 13, mis sõnaselgelt sätestab, et metsaomanik võib teha raiet 12 kuu jooksul pärast raie või metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris. Ebaselge on ka, mida peab kaebaja silmas „vaidlustamiseks ette nähtud kaebetähtaja möödumist“ all, kuna kaebaja arvates on see piiramatu. Ehk nõue on vastuolus õigusselguse põhimõttega.
6.3.6.Kui kohus peab vaatamata kõigele vajalikuks metsateatise kehtivuse peatada, siis ei ole millegagi põhjendatud terve kinnistu osas sedavõrd range keelu seadmine ja seeläbi Keskkonnaametile mitmete haldusmenetluste läbiviimiseks kohustusliku korra ettenägemine, sh ühe konkreetse keskkonnaorganisatsiooni menetlusse kaasamise
kohustamine. Teistel potentsiaalselt esitatavatel metsateatistel võib puududa igasugune seos käesoleva vaidlusega ja kaebaja poolt esile toodud väidetega. Selline esialgne õiguskaitse ei oleks väljaspool konkreetseid metsaeraldisi kuidagi seotud antud vaidluse tulemuse ega kohtuotsuse täitmise võimalikkusega, milleks esialgne õiguskaitse seaduse järgi ette on nähtud. Keskkonnaameti hinnangul ületaks halduskohus oma pädevuse piire, asudes haldusorganile haldusmenetluse käiku ette kirjutama, mis sealjuures ei vasta ka õigusaktide nõuetele.
6.4.Keskkonnaamet ei vaidle haldusasjaga 3-22-410 liitmisele vastu.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse tagastamine tühistamisnõudes
7.Kaebaja esimene nõue on tühistada metsateatis nr 50000543699. RMK aga teatas kohtule 11.04.2022, et metsateatis oli 29.03.2022 seisuga ehk enne 06.04.2022 kaebuse esitamist realiseeritud. Ammendunud haldusakti tühistamisnõue ei ole praegusel juhul lubatav.
8.Seega oleks halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) alusel võimalik taotleda metsateatise õigusvastasuse tuvastamist (Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, punkt 11). Kohus ei pea vajalikuks jätta kaebust käiguta, et kaebaja saaks tühistamise nõude asendada tuvastamise nõudega. Tegemist ei ole olukorraga, kus vaidlustatud metsateatise õiguslik toime oleks ammendunud kohtumenetluse ajal. Sel põhjusel ei saa metsateatise vaidlustamisel lähtuda ka nn jätkutuvastuskaebusele ülemineku reeglitest (Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, punkt 12) ning lubatavuse hindamisel tuleb lähtuda tuvastuskaebuse esitamise piirangutest.
9.HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Vastavalt HKMS § 38 lg-le 4 tuleb tuvastamiskaebuse esitamisel selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kohus möönab, et kuna kaebaja pöördus kohtusse tühistamisnõudega, siis ei olnud tal sel hetkel vajadust esitada HKMS § 38 lg 4 ja § 45 lg 2 kohaseid põhjendusi tuvastusnõude kohta. Samas ei pea kohus otstarbekaks kaebust selleks ka käiguta jätta, kuna kohtule on sama kaebaja teiste kaebuste pinnalt teada, et tuvastusnõude esitamisel oleks preventiivne eesmärk, et vältida Keskkonnaameti jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust ning et kaebuse lahendamisel võtta arvesse metsateatiste kumulatiivset mõju. Kaebaja viitab ka praeguses kaebuses varasematele haldusasjadele, samuti taotleb asja liitmist haldusasjaga 3-22-410, milles on vaidluse all samale katastriüksusele registreeritud ning väidetavalt must-toonekurge ohustavad metsateatised. Seega on kaebaja erinevad kaebused tihedalt seotud ja sarnased, mistõttu on uut laadi tuvastuskaebuse vajalikkuse põhjenduste esitamine väga vähe tõenäoline. Samuti on tuvastuskaebuse vajalikkuse põhjendamise võimalused kitsad ja peale preventiivse huvi praktiliselt muud kõne alla tulla ei saa.
10.Kohus leiab, et õigusvastasuse tuvastamise nõude menetlemine ei oleks põhjendatud, lähtudes HKMS § 45 lg-st 2 tulenevatest piirangutest. Kohtupraktikas ei ole välistatud keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamisel (Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2018 määrus nr 3-17-2275), kuid preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab esiteks olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda, ning teiseks peaksid kaebajal tulevikus sarnases
olukorras puuduma õigusvastasuse tuvastamisest tõhusamad vahendid oma õiguste kaitsmiseks (nt Riigikohtu 09.02.2017 määrus nr 3-3-1-75-16, punktid 8.1 ja 9). Seejuures selgitas Riigikohus asjas 3-20-580, et soovist muuta vastustaja halduspraktikat metsateatiste menetlemisel (ehk eelkõige avalike huvide kaitsest kantud argument) ei piisa, et sedastada menetluse vajalikkust kaebaja enda õiguste kaitseks. Kuna kaebaja vaidlustas lageraie metsateatise ja see on realiseeritud, siis samale alale ei saa Keskkonnaamet enam aastakümneid uusi metsateatisi väljastada, mistõttu on sarnane võimalik õigusvastane tegevus samasse alasse puutuvalt praktiliselt välistatud. Lisaks ei oleks tuvastusnõude menetlus põhjendatud seetõttu, et haldusasjas 3-22-410 võttis halduskohus 31.03.2022 määrusega menetlusse samale katastriüksusele (21303:005:0123) antud metsateatiste tühistamisnõuded, mille esitamisel tugineti samuti must-toonekure kaitsmise vajadusele. Kui kohus peaks tühistamisnõuded rahuldama, siis on see selge sõnum vastustajale, et sel viisil metsateatiste menetlemine ei ole lubatav ning olemasolevat halduspraktikat tuleb muuta. Seejuures märgib kohus, et isegi, kui nende metsateatiste kehtivus peaks kohtumenetluse kestel lõppema, siis on nende osas menetlemine kaitstud jätkutuvastamisnõudele ülemineku võimalusega (Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, punkt 12). Seega on kaebaja preventiivne huvi saavutatav ka tühistamisnõuete kaudu ning menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei ole eraldiseisva tuvastamisnõude menetlemine sellises olukorras vajalik. Metsateatiste kumulatiivset mõju saab hinnata olenemata sellest, kas kohus menetleb iga metsateatise suhtes tuvastusnõuet, kuivõrd kumulatiivse mõju hindamine ei eelda metsateatiste õigusvastasuse tuvastamist.
11.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et metsateatise tühistamisnõue ja võimalik tuvastusnõue tuleb kooskõlas HKMS § 121 lg 2 punktidega 1 ja 2 kaebeõiguse ilmselge puudumise ja eesmärgipäratuse tõttu tagastada. Ammendunud haldusakti tühistamisnõue ei vii eesmärgini ega ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 44 lg 1) ja tuvastusnõude esitamisel esinevad HKMS § 45 lg 2 piirangud. Keelamis- ja kohustamisnõude tagastamine
12.Kaebaja taotles ka Keskkonnaameti keelamist registreerida automatiseeritud menetluses uusi metsateatisi ja metsakaitseekspertiise Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Orajõe külas Orajõe metskond 1 kinnistul (katastritunnus 21303:005:0123). Kohus tagastab nõude, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus sellise keelamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 121 lg 2 punkt 1).
13.HKMS § 45 lg 1 sätestab, et keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Seega on keelamiskaebuse esitamine piiratud kolme kumulatiivse eeldusega: on põhjust arvata, et 1) vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, 2) haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi ning 3) õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel, s.o õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline (nt Riigikohtu 21.10.2021 otsus nr 3-20-286, punkt ).
13.1.Katastriüksuse 21303:005:0123 suuruseks on 2295 hektarit1 ning kaebaja taotleb kogu selle ala suhtes keelata automatiseeritud menetluses metsateatiste ja metsakaitseekspertiisi aktide registreerimise. Vastab tõele, et RMK taotleb ja Keskkonnaamet registreerib pidevalt ja
https://xgis.maaamet.ee/ky/21303:005:0123
hulgaliselt üle Eesti uusi metsateatisi ja metsakaitseekspertiisi akte. Nagu Keskkonnaamet 11.04.2022 seisukohas selgitas, siis võidakse seda olenevalt asjaoludest teha kas automatiseeritud menetluses või siis ametniku poolt läbiviidavas menetluses (nt kui metsateatise ala kattub EELISe objektiga, on kitsendused metsade majandamisele seatud ÜPga või ka küsitavuste korral). Samuti põhjendas Keskkonnaamet, et automatiseeritud menetluse andmestiku määramisel teostatakse juba kaalutlusõigust. Abstraktselt see, et võidakse anda haldusakte mh automatiseeritud menetluses, ei näita kohtu hinnangul, et on põhjust arvata kaebaja õigusi rikkuvate haldusaktide andmist vaidlusalusel katastriüksusel ning seda veel nii laialt, nagu kaebaja märgib. Asjaolu, et 2295 ha suuruse maa-ala ühes ääres paikneb musttoonekure elupaik, ei tähenda, et kogu katastriüksuse puhul tooks automatiseeritud menetluse kasutamine potentsiaalselt kaasa õigusvastased haldusaktid. Näiteks ka praeguses asjas selgus, et vaidlustatav metsateatis ei olnud registreeritud rohevõrgustiku koridorile, kus olnuks lageraie üldplaneeringu kohaselt välistatud (vt Häädemeeste valla 11.04.2022 vastust) ning lisaks asub metsaeraldis, millele lageraie luba anti, must-toonekure elupaiga piirist 3,3 km kaugusel (Keskkonnaameti 11.04.2022 vastus). Ehk väide võimalike õigusvastaste haldusaktide andmisest on keelamiskaebuse esitamiseks liiga üldine.
13.2.Lisaks on kaebajal hilisemad tõhusad võimalused oma õiguste kaitseks, milleks on tühistamiskaebus koos esialgse õiguskaitse taotlusega (või vaie haldusorganile koos haldusakti kehtivuse peatamise taotlusega). Kaebaja argumentideks, miks see nõue pole tõhus, on see, et kaebajal on raskendatud metsateatistest ja/või metsakaitseekspertiisidest igapäevane teadasaamine, mistõttu ei pruugi ta jõuda neid piisavalt varakult vaidlustada, ja teiseks, et haldusakte asutakse nii kiiresti realiseerima, et ka kaebuse õigeaegselt esitamisel võib olla juba hilja. Lisaks on pidev tühistamiskaebuste esitamine kaebajale koormav. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja väited enda õiguste muul viisil kaitse võimatusest või keerulisusest põhjendatud. Kaebajal on võimalik vaidlusalusele katastriüksusele metsateatiste andmist jälgida WFSteenuse kasutamisega. Kuigi haldusasjas 3-21-1203 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2021 määrusest selgub, et Tallinna Halduskohtul ei töötanud proovimisel WFS-teenus korrektselt (punkt 10) ning ka varasemate otsustuste tegemisel on lähtunud kohus asjaolust, et Keskkonnaameti jagatud lingile vajutades teenus ei avane, siis Keskkonnaameti 11.04.2022 vastusest nähtuvalt on WFS-teenuse kasutamiseks vaja eraldi programmi (vt vastuse allmärkuses 3 viidatud juhendi punkti 1.2 ja 2.3). Kohus möönab, et Keskkonnaamet võiks selgemalt väljendada, et veebilink, millele nad viitavad (https://gsavalik.envir.ee/geoserver/metsaregister/ows), ei toimigi lihtsalt peale vajutades, vaid programmis tuleb luua vastav ühendus, kasutades viidatud veebilinki. Kohus laadis endale alla vabatarkvara QGIS, milles WFS-teenus töötab ning selle abil on võimalik metsaregistriga tutvuda ja teha päringuid ehk kaebajal on võimalus end metsateatistega jooksvalt kursis hoida. Näiteks vaidlusalust katastriüksust otsides on tulemuseks 41 kehtivat metsateatist, kusjuures neid saab otsida kindla kuupäeva järgi või alates teatud kuupäevast ehk kontrollida, kas võrreldes mingi aja seisuga on metsateatisi juurde registreeritud või ei. Samuti on erinevaid kaardikihte kasutades võimalik välja selgitada, kas mõni eraldis, millele metsateatis on väljastatud, asub alal, millel üldplaneeringu kohaselt on lubatud raied vaid valikraie põhimõttel. Samuti on võimalik teha märksõna otsinguid. Kaebaja ei ole kuidagi tõendanud, et tal ei ole võimalust WFS-teenust kasutada või et vastupidiselt kohtu kogemusele oleks selle kasutamine sedavõrd keeruline, et selle kasutamist ei saa kaebajalt oodata. Seejuures märgib kohus, et ka haldusasjas 3-22-410 esitatud X. X. arvamus ei too välja, et tegemist oleks keeruliselt kasutatava programmiga, vaid seal mööndakse umbisikuliselt ja allikale viitamata, et: „WFS süsteemi õppimist ja mõtestatud kasutamist peetakse keeruliseks.“. Metsaregistri kasutamine WFS-teenusena nõuab küll
süvenemist, kuid arvestades, et kaebaja on keskkonnaorganisatsioon, kes soovib suurel hulgal metsateatisi vaidlustada, siis tuleks tal WFS-teenuse kasutama õppimisse panustada. See on keskkonnaorganisatsioonile eelduslikult jõukohane ning samuti võib temalt eeldada vastavat aktiivsust (võrreldes n-ö tavalise füüsilise isikuga, kes nt vaidlustab ühekordselt metsateatist, mis anti tema kodu kõrvale ja millest ta saab teada siis, kui metsa asutakse raiuma). Asjaolu, et haldusasjades 3-22-124 ja 3-22-206 (ja neist eraldatud haldusasjades) pöördus kaebaja kohtusse üle 300 metsateatise ja metsakaitseekspertiisi akti vaidlustamiseks, millest osad olid nt antud isegi pool aastat või rohkem aega tagasi ja mis olid ka seetõttu ammu realiseeritud, ei näita, et soovi korral poleks võimalik katastriüksusele 21303:005:0123 antud haldusakte vaidlustada õigeaegselt ja piisavalt kiiresti, kasutades WFS teenust. Et uute metsateatiste peale kaebuste esitamine on koormav, ei ole argument, väitmaks õiguste hilisema kaitse võimatust ja soovides sedasi haldusorgani tegevuse juba ennetavalt keelata.
14.Kohus tagastab HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel samuti nõude kohustada Keskkonnaametit kaasama kaebaja Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Orajõe külas Orajõe metskond 1 kinnistul (katastritunnus 21303:005:0123) metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside registreerimise menetlusse. Kaebajal ei ole selliseks nõudeks subjektiivset õigust. Kaebaja tugineb KeÜS §-s 28 sätestatud õigusele osaleda olulise keskkonnamõjuga otsuste tegemisel, kuid metsaseadus eriseadusena ei näe kolmandate isikute kaasamist ette ning see pole vastuolus hea halduse tavaga 2 . Samuti ei saa väita, et igasugune metsateatise väljastamine võiks olla käsitatav olulise keskkonnamõjuga otsuse tegemisena, millest tuleks üldsust laiemalt teavitada ja millele kohaldub KeÜS § 28. Samas metsaregistri ja WFS-teenuse abil jõuab teave metsateatistest kaebajani ja tal on võimalus neid vaidlustada. Kohus ei saa haldusorganile niivõrd abstraktselt ja ulatuslikult ette kirjutada, kuidas haldusmenetlust läbi viia, vaid Keskkonnaametil on endal otsustusruum.
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
15.HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse korras saab taotleda haldusakti kehtivuse peatamist, vaidlustatava haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist, haldusorgani kohustamist taotletavat toimingut tegema (HKMS § 251 lg 1 punktid 1–3).
16.Metsateatise registreeringu kehtivuse peatamiseks puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna see on täielikult realiseeritud. Raiet ei ole enam võimalik ära hoida. Seega jääb rahuldamata taotlus metsateatise registreeringu kehtivuse peatamiseks.
17.Taotlus keelata Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Orajõe külas Orajõe metskond 1 kinnistul (katastritunnus 21303:005:0123) raie teostamine kuni kohtuasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni (kaebaja taotluste punkt 1.2) on sõnastatud laiemalt kui et keelata
Nt õiguskantsleri 03.04.2018 kiri nr 6-1/180178/1801556
vaid raie vaidlustatava metsateatise alusel. Arvestades kaebuse punktide 50 ja 55 esimesi lauseid (lauseosi) ja asjaolu, et raie keelamiseks üldisemalt ei ole keelamisnõuet esitatud, mõistab kohus seda taotlust nii, et kaebaja pidas siiski silmas vaidlustatava metsateatise alusel raie teostamise keelamist. Kuna metsateatise alusel on lageraie juba tehtud, jääb vastav taotlus rahuldamata. Kui kaebaja siiski mõtles, et raie tuleks keelata kogu kinnistul, siis tuleb taotlus jätta rahuldamata põhjusel, et selline õiguskaitsemeede väljub kaebuse esemest, sest vastavat keelamisnõuet pole esitatud. Arvestades HKMS § 45 lg 1 piiranguid puuduks selliseks nõudeks ilmselgelt ka kaebeõigus.
18.Samuti taotles kaebaja keelata Keskkonnaametil registreerida automatiseeritud menetluses uusi metsateatisi Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Orajõe külas Orajõe metskond 1 kinnistul (katastritunnus 21303:005:0123) ja kohustada Keskkonnaametit hindama iga metsateatise andmist väljaspool automatiseeritud menetlust, s.o viima läbi sisulise haldusmenetluse seaduse nõuetele vastava menetluse, kaasama sellesse PEM-i ning teavitama PEM-i eespool nimetatud katastriüksusel registreeritud võimalikest uutest metsateatistest ja metsakaitseekspertiisidest registreeringu tegemisega samal päeval elektronposti aadressi [email protected] kaudu.
18.1.Need esialgse õiguskaitse meetmed lähtuvad küll kaebuse põhinõuetest (keelamis- ja kohustamisnõuded), kuid kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna tal ei ole selliste nõuete esitamiseks kaebeõigust. Järelikult puuduvad ka vastavad õigused, mida esialgse õiguskaitse korras kaitsta. Sellel, kui Keskkonnaamet registreerib automatiseeritud menetluses uusi haldusakte, viimata läbi sisulist menetlust ja kaasamata PEM-i, ei ole pöördumatuid ega raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, kuna kaebaja saab haldusakte vaidlustada siis, kui need antakse. Kaebaja viitab haldusasjadele, kus on leitud, et tuleks hoiduda uute metsateatiste andmisest juba vaidlustatud metsateatistega hõlmatud aladele, kuid praegusel juhul kaebaja taotleb automatiseeritud menetluses metsateatiste andmise keelamist ja enda kaasamist kogu 2295 ha suuruse katastriüksuse osas. Ehk kaebaja soovib peatatud kehtivusega metsateatiste alade raiekeeldu oluliselt laiendada, mis ei ole enam võrreldav olukorraga, kus Keskkonnaamet on registreerinud uue metsateatise täpselt samale alale, millele antud metsateatise kehtivus on esialgse õiguskaitse korras peatatud, või selle vahetusse lähedusse. Kuna kohus on nüüdseks WFS-teenuse kasutamise osas veendunud, et otsing toimib selliselt, et kindla katastriüksuse osas on kasvõi igapäevaselt lihtne üle kontrollida, kas sellele on antud uusi metsateatisi, siis puudub ka vajadus kaebaja teavitamiseks uutest haldusaktidest.
18.2.Isegi kui teoreetiliselt on metsateatiste või metsakaitseekspertiiside puhul olemas võimalus, et need jõutakse kiiresti enne kaebuse esitamist realiseerida ehk kui esialgse õiguskaitse vajadust mitte täielikult välistada, tuleks taotlus Keskkonnaameti keelamiseks ja kohustamiseks jätta rahuldamata. Arvestades, et kaebaja saab pidevalt vaidlusalusele katastriüksusele antud haldusakte jälgida, siis oleks oht looduskaitselisele avalikule huvile pigem väike. Teisalt oleks Keskkonnaameti ja metsateatise esitaja (RMK) suhtes ebaproportsionaalne, kui mõningase teoreetilise ohu pärast lasuks kogu kinnistul automatiseeritud menetluses haldusaktide andmise lauskeeld ja kaebaja kaasamise kohustus, samas kui niivõrd ulatusliku maa-ala erinevates osades võivad asjaolud oluliselt erineda (nt kaugus kaitstava liigi elupaigast, ÜP-st tulenevad tingimused). Lisaks on halduskohus asjas 322-410 tehtud 31.03.2022 määruses kaebajale juba sama katastriüksusega seoses andnud õiguskaitset, millega on Keskkonnaametil keelatud konkreetsetele eraldistele uusi raiet lubavaid haldusakte anda (määruse resolutsiooni punkt 2.4) ja samuti pandud Keskkonnaametile teatud tingimustele vastavate haldusaktide andmisel kaebaja teavitamise
kohustus ulatuses, mis kohtu hinnangul on vajalik (viidatud määruse resolutsiooni punkt 2.7). Selliselt kohaldatud esialgne õiguskaitse oli seotud kindlate metsateatiste ja väiksemate piiritletud aladega, kuid nii laiaulatuslik keelamine ja kohustamine, nagu kaebaja käesolevas asjas taotleb, ei ole mõistlik ega põhjendatud.
19.Taotlus kohustada Keskkonnaametit võimalike metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside registreerimisel katastriüksusele 21303:005:0123 seadma metsateatisele tingimuse, et selle realiseerimine on lubatav alles pärast vaidlustamiseks ette nähtud kaebetähtaja möödumist, lähtub sellest, et kaebaja taotles Keskkonnaameti kohustamist viima vaidlusalusel katastriüksusel läbi sisulisi, mitte automatiseeritud, menetlusi. Sellises menetluses haldusaktide andmisel taotleb kaebaja metsateatisele lisatingimuse seadmist. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus Keskkonnaameti kohustamiseks viima läbi sisulist menetlust jääb rahuldamata, ei kuulu rahuldamisega ka kaasnev, metsateatisele lisatingimuse seadmiseks kohustamise taotlus. Kokkuvõte ja menetluskulud
20.Kokkuvõetult kuulub kogu kaebus tagastamisele ning seetõttu pole vajalik otsustada ka haldusasja liitmise üle asjaga 3-22-410. Ka esialgse õiguskaitse taotlus jääb kogu ulatuses rahuldamata.
21.Kaebaja tasus kaebuselt riigilõivu 20 eurot, mida kohus ei tagasta, sest kaebuse tagastamise aluseks on HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud alused (HKMS § 104 lg 5 punkt 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.