AS Hansabuss kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 05.05.2021 otsuse nr 71-21/233971 tühistamiseks ning MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus kohustamiseks viima õigusaktidega kooskõlla riigihanke nr 233971 alusdokumendid Kaebaja: AS Hansabuss, lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Kõiva Vastustaja: MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Laarmaa Istung 10.06.2021, kirjalik menetlus, digitoimik
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus kaebuse nõudes viia HD lisa 2 „Harju maakonna Viimsi valla siseliinide avaliku teenindamise leping“ p 10.7.1. õigusaktidega kooskõlla.
2.Rahuldada AS Hansabuss kaebus osaliselt. Tühistada Riigihangete vaidlustuskomisjoni 05.05.2021 otsus nr 71-21/233971 osas, milles jäeti rahuldamata kaebaja vaidlustus viia hankedokumentide lisa 2 „Harju maakonna Viimsi valla siseliinide avaliku teenindamise leping“ lisa 12 „Liinitöö meistri tegevusjuhend“ ja hankedokumentide lisa 2 „Harju maakonna Viimsi valla siseliinide avaliku teenindamise leping“ p 8.1.4. ja seotud p-d 8.1., 8.1.1. ja 8.1.3. õigusaktidega kooskõlla. Kohustada MTÜ-d Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus viima hankedokumentide Lisa 2 „Harju maakonna Viimsi valla siseliinide avaliku teenindamise leping“ Lisa 12 „Liinitöö meistri tegevusjuhend“ ja hankedokumentide lisa 2 „Harju maakonna Viimsi valla siseliinide avaliku teenindamise leping“ p 8.1.4. ja seotud p-d 8.1.,
4.Muuta Riigihangete vaidlustuskomisjoni 05.05.2021 otsusega nr 71-21/233971 kindlaks määratud menetluskulude jaotust. Mõista AS-lt Hansabuss Mittetulundusühingu Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus kasuks välja menetluskulud 2208 eurot. Mõista Mittetulundusühingu Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (registrikood 80213342) AS Hansabuss (registrikood 10230847) kasuks välja vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud 4063 eurot.
5.Mõista AS-lt Hansabuss (registrikood 10230847) Mittetulundusühingu Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (registrikood 80213342) kasuks välja kohtumenetlus kantud menetluskulud
eurot. Mõista Mittetulundusühingu Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (registrikood 80213342) AS Hansabuss (registrikood 10230847) kasuks välja vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud 2159,5 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku, edaspidi HKMS, § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (edaspidi vastustaja) avaldas 10.03.2021 hanketeate ja alustas avatud hankemenetlusena riigihanget „Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harju maakonna Viimsi valla bussiliinidel“ (viitenumber 233971). AS Hansabuss (edaspidi kaebaja) esitas 06.04.2021 vaidlustuse. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO) jättis 05.05.2021 otsusega vaidlustuse osaliselt läbi vaatamata (hanketeate p II.2.5, riigihanke alusdokumendi „Riigihanke alusdokumendid“ ptk 14 (s.o p-d 14.1–14.6), vormi „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“, hankelepingu projekti p 3.2, 3.7.6 ja 4.7 osas) ning läbivaadatavas osas rahuldamata.
2.Kaebaja eitas Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) 18.05.2021 kaebuse, milles taotleb tühistada VAKO 05.05.2021 otsus tervikuna ning kohustada vastustajat viima õigusaktidega kooskõlla riigihanke nr 233971 alusdokumendid: 1) HD lisa 2 „Harju maakonna Viimsi valla siseliinide avaliku teenindamise leping“ p 8.1.4 ja seotud avaliku teenindamise lepingu (edaspidi ATL) p-d 8.1, 8.1.1 ja 8.1.3; 2) HD lisa 2 „Harju maakonna Viimsi valla siseliinide avaliku teenindamise leping“ Lisa 12 „Liinitöö meistri tegevusjuhend“ tervikuna või alternatiivselt selle p-d 6, 12, 13, 14, 16, 18, 20, 21, 22 ja 24; 3) HD lisa 2 „Harju maakonna Viimsi valla siseliinide avaliku teenindamise leping“ p 3.2 ja HD lisa 1 lisa 4 „Lisanõuded bussidele“ p-d 1.5 ja 1.11; 4) HD lisa 2 „Harju maakonna Viimsi valla siseliinide avaliku teenindamise leping“ p 3.7.25; 5) HD lisa 2 „Harju maakonna Viimsi valla siseliinide avaliku teenindamise leping“ p 10.1; 6) HD lisa 2 „Harju maakonna Viimsi valla siseliinide avaliku teenindamise leping“ p 10.7.1. Lisaks esitas kaebaja taotluse eelotsuse küsimiseks Euroopa Kohtult, eesmärgiga selgitada nende teenuste ulatust, mille osutamisega saab hankija määruse nr 1370/2007 (edaspidi määrus) alusel sekkuda avaliku reisijateveo valdkonda.
3.Kohus võttis kaebuse 19.05.2021 menetlusse ning asja arutamiseks toimus 10.06.2021 istung. Kohus jätkas asja lahendamist kirjalikus menetluses, kohustades vastustajat esitama
analüüsi vedajale haldusülesannete täitmise volitamise kohta (Halduskoostöö seadus, edaspidi HKS, § 5 lg 2) ning tõendid selle kohta, et kaebaja kui vedaja juba täidab liinitöö meistri ülesandeid. Vastustaja esitas täiendavad tõendid koos seisukohaga ja kaebaja vastas seisukohale.
4.Vastustaja teavitas 05.07.2020 enne kohtuotsuse avalikult teatavakstegemist, et vastustaja eemaldas 02.07.2021 hanketingimusena ATL-i p 10.7.1.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
5.Kaebaja palub kohtul tühistada VAKO otsus ning kohustada vastustajat viima riigihanke alusdokumendid vaidlustatud osas õigusaktidega kooskõlla. Kaebaja tugineb kaebuses järgmistele väidetele:
5.1.ATL p-s 8.1.4 ja seotud ATL p-des 8.1, 8.1.1, 8.13 ning ATL lisas 12 (liinitöö meistri tegevusjuhend) sätestatud liinitöö meistri teenus on vastuolus riigihangete seaduse (edaspidi RHS) nõuetega. Liinitöö meistri tegevusjuhend sisaldab ülesandeid, mis ei kuulu oma olemuselt ATL alusel vedaja poolt täidetavate ülesannete hulka, vaid kujutavad endast vastustaja enda töötajate ja ametnike poolt täidetavaid funktsioone. Vastustaja soovib vedajale panna täidesaatva riigivõimu teostamise ülesandeid. Liinitöö meistri tingimuse näol on tegemist liiniveo välise teenusega, mille eest ei ole õiguspärane tasuda liiniveoks ettenähtud vahendite arvelt.
5.2.Vastustaja poolt esitatud Viimsi valla transpordi ja liikuvuskorralduse arengukava 20202030 (15.06.2021 menetlusdokument, lisa 1) ei sisalda HKS § 5 lg-tes 2 ja 3 nimetatud tingimusi. Seega ei ole vastustaja täitnud haldusülesande täitmise volitamise kohustuslikke eeldusi.
5.3.Vastustaja poolt esitatud tõendid (15.06.2021 menetlusdokument, lisad 2-30) puudutavad kaebaja ja vastustaja suhtlust kehtiva avaliku teenindamise lepingu (edaspidi ATL) täitmisel. Seda ei saa samastada kaebaja valmisolekuga võtta liiniveovälistes valdkondades endale kohustus teavet koguda, edastada või nende valdkondade korraldamisel osaleda.
5.4.ATL p 3.2 ja HD lisa 1 lisa 4 „Lisanõuded bussidele“ p-d 1.5 ja 1.11 panevad pakkujale ebaproportsionaalselt koormava kohustuse vahetada bussid ATL-i kehtivusaja viimastel kuudel. ATL-i täitmise 8. aasta viimasel kuul ületab ka uute busside vanus suurima lubatud 8aastase vanuse. Kaebajal ei ole võimalik prognoosida lepinguperioodi lõpus asendatavate busside maksumust. Hankija ei ole busside vanusepiiri määramisel teostanud põhjendamist ega väidete tõendamist.
5.5.ATL p-s 3.7.25 esitatud bussijuhtide olmeruumi tagamise kohustus on ebavajalik ja ebaproportsionaalne. Tingimus paneb eelisseisu need pakkujad, kellel on Viimsi valla territooriumil sellised ruumid olemas. Kaebajal on olemas bussibaas ja kontor Tallinnas, Paavli 6/6 aadressil, mis asub liinide teeninduspiirkonna lähikonnas. Tegemist ei ole sõitjateveo üldkokkuleppe tingimusi peegeldava tingimusega, vaid vastustaja on sätestanud üldkokkuleppe §-s 10 toodust detailsemad tingimused.
5.6.ATL p 10.1 paneb pakkujale ebaproportsionaalselt koormava kohustuse tagada busside tarne ja ettevalmistamine 3 kuuga. Vaidlusaluses sättes ette nähtud 4-kuuline ettevalmistusaeg ei ole piisav uute ega kasutatud busside hankimiseks. Nõuetele vastavaid busse ei pruugi olla järelturul piisavas mahus ning neid ei ole võimalik tarnida 4 kuu jooksul.
5.7.ATL p-s 10.7.1 toodud ATL-i ühepoolse pikendamise võimalus on õigusvastane. Esiteks, ei ole 3-kuuline tähtaeg uute või kasutatud busside hankimiseks piisav. Teiseks, ei ole kaebajal võimalik 8 aasta pärast uute või kasutatud busside hankimise kulu ettenähtavalt hinnastada.
ATL-i pikendamine saab toimuda ainult kokkuleppe alusel, mitte hankija ühepoolse tahteavaldusena. Vaidlusaluse sättega jätab hankija ATL-i faktilise kehtivusaja lahtiseks, mistõttu on tegemist kontrollimatu ning läbipaistmatu tingimusega.
5.8.VAKO jättis vaidlustuse põhjendamatult läbi vaatamata RHAD sätete osas, mille õigusvastasuse hankija kõrvaldas (hanketeate p II.2.5, HD p 14, vorm „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“, ATL p 3.7.6 ja ATL p 4.7). Viidatud tingimuste osas tunnistas hankija vaidlustuse põhjendatuks. Tingimuste muutmine hankija poolt on otseses seoses vaidlustuse esitamisega.
5.9.VAKO jättis vaidlustuse põhjendamatult läbi vaatamata RHAD p-de 14.2-14.6 ja ATL p 3.2 osas. VAKO on asunud kaebaja eest nõudeid piiritlema. Kaebaja esitas vaidlustuse nende tingimuste osas, mis kogumis tõid kaasa kaebaja subjektiivsete õiguste riive.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata ning VAKO otsus muutmata.
6.1.Kaebaja lähtub ebaõigest eeldusest, et ATL-i täitmist tuleb alustada uute bussidega. Riigihanke tingimused sellist nõuet ette ei näe. ATL näeb busside maksimaalse vanusena ette 8 aastat. Seda, millises vanuses bussidega (8 aasta vanuse piires) pakkuja ATL täitmist alustab, otsustab pakkuja vastavalt võimalustele. Tegemist on tavapäraste tavatootmises olevate bussidega, mida on võimalik soetada kasutatuna järelturult. Kaebaja ega ükski teine pakkuja ei ole vaidlustanud busside tehnilisi nõudeid. Vastavustingimused (Vorm 9 Busside loetelu) eeldavad, et pakkuja on pakkumise hetkel sõlminud teinud ettevalmistused ja sõlminud eelkokkulepped, et tagada ATL-i täitmine pakkumuses nimetatud bussidega. Vastustaja on ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 21 lg-s 1 sätestatud 3-kuulisest tähtajast seadnud ATL p-ga 10.1 soodsama 4-kuulise tähtaja, mis ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi.
6.2.Busside 8-aastase vanuse nõude puhul on pakkuja otsustada, milline on tema jaoks kõige mõistlikum viis ATL-i täitmist korraldada: kas alustada uute või kasutatud bussidega. Kõik pakkujad peavad arvestama vajadusega kajastada pakkumuses busside vanuse 8 aasta täitumisel busside asendamisega seotud kulud. Kuni 8-aastaste vanuste busside kasutamise nõuet on vastustaja põhjendanud sellega, et 8 aasta möödudes hakkavad ilmnema nii esteetilised puudused (loomulik kulumine) kui ka tehnilised rikked. Need mõjutavad avaliku liiniveo atraktiivsust näiteks isikliku auto või takso kõrval, lisaks ka reisijateveo usaldusväärsust.
6.3.Vedaja on kohustatud ATL-i 8-aastase kehtivuse korral bussid vähemalt korra välja vahetama busside vanusepiirangu järgimiseks. Seega ei saa ATL p 10.7.1 kohustus - osutada ATL-i pikendamise korral teenust kuni 10 aastat bussidega, mis ei ole vanemad kui 8 aastat olla vedajale koormavam. Vedajal on võimalik busside asendamine planeerida selliselt, et bussid järgivad kuni 8-aastast vanusenõuet ka ATL-i pikendamise korral kümneks aastaks. Pakkujal on võimalik kajastada asendamisega kaasnevad kulud pakkumuses. Tingimus võimaldab pakkujal paremini ette näha pikendamisega seonduvaid lisakulusid.
6.4.Vedaja võib vajalikud ruumid bussijuhtide olmeruumi tagamise tingimuse täitmiseks rentida või muul alusel ajutiselt kasutusele võtta. Riigihanke tingimuste kujundamisel on lubatud kehtestada sotsiaalsetest kaalutlustest lähtuvaid tingimusi. Kaebaja kui Autoettevõtjate Liidu liikme suhtes kehtib sõitjateveo üldkokkulepe, mille kohaselt tuleb sõitjateveo regulaarliinide lõpp-punktides tagada bussijuhtide sanitaar-, olme- ja puhkamistingimused. Seega ei riku ATL p 3.7.25 tingimus kaebaja subjektiivseid õigusi.
6.5.Avaliku teenindamise kohustuse sisu ja ulatuse määrab hankija lähtudes sellest, mis on vajalik ühistransporditeenuse tõhusaks toimimiseks. Avaliku teenindamise kohustus ei ole määruses 1370/2007 ega siseriiklikult ÜTS-s piiratud kitsalt veoteenuse osutamisega. See
hõlmab kõiki kohustusi, mille eesmärgiks on tagada üldist huvi pakkuv kvaliteetne sõitjateveo teenus. Riigihankes ei ole nõutud, et pakkuja peaks liinitöö meistri jaoks looma spetsiaalse ametikoha, vaid võib kasutada oma mistahes ametinimetusega töötajat (veokorraldaja, logistikajuht vmt). Mitte ükski liinitöö meistri tegevusjuhendis sätestatud kohustus ei ole suunatud sellele, et anda liinitöö meistrile pädevus vastustaja esindajana kolmandate isikute suhtes läbi viia mistahes õiguslikke tagajärgi omavaid või kohustusi tekitavaid toiminguid, samuti tagada korrakaitset.
6.6.Vastustaja esitas tõendi Viimsi valla transpordi ja liikuvuskorralduse arengukava 20202030 (15.06.2021 menetlusdokument, lisa 1). Sellest nähtub, et Viimsi vald on teinud põhjaliku analüüsi ühistransporditeenuse korraldamisega seotud majanduslike kaalutluste osas. Arengukavas märgitakse, et ühistransporditeenuse kvaliteedi tõstmiseks: 1) on vajalik parendada ühistransporditaristu seiret ja info levikut ühistransporditeenuse osutamise kohta (p 4.3 ja alapunktid); 2) on oluline jätkuv koostöö Põhja- Eesti Ühistranspordikeskusega, samuti kampaaniate läbiviimine ja ajakohastatud info edastamine reisijatele infostendide ja sõiduplaanide kaudu (p 4.3.5).
6.7.Samuti esitas vastustaja tõendid (15.06.2021 menetlusdokument, lisad 2-30) selle kohta, et kaebaja erinevad töötajad teostavad Viimsi vallas kehtiva ATL raames mitmeid liinitöö meistri kohustusi.
6.8.VAKO jättis õiguspäraselt läbi vaatamata vaidlustatud RHAD sätted, mille osas oli kaebaja subjektiivsete õiguste riive kõrvaldatud või mille osas vaidlustus oli esitatud liialduslikult. Kohtuasjas nr 3-20-1995 on Tallinna Ringkonnakohus kinnitanud, et hanketingimuste muutmine pärast vaidlustuse esitamist ei ole võrdsustatav vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas RHAD p-d 14.2-14.6 ja ATL p 3.2 rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt liinitöö meistri ametikoha loomine nõude ja tegevusjuhendi osas. Muus osas tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kohus annab hinnangu nendele hanketingimustele, mille osas VAKO jättis vaidlustuse rahuldamata (I), lahendab kaebuse osas, milles VAKO jättis vaidlustuse läbivaatamata (II), lõpetab menetluse ATL p 10.7.1. osas (III) ning otsustab menetluskulude üle (IV). I HD lisa 1 lisa 4 „Lisanõuded bussidele“ p-d 1.5 ja 1.11 (busside vahetamine ATL kehtivuse viimastel kuudel)
8.Kaebaja on koos „Lisanõuded bussidele“ p-dega 1.5 ja 1.11 kaebuses vaidlustanud ka ATL p 3.2. Kuivõrd VAKO jättis ATL p 3.2 osas vaidlustuse läbi vaatamata, analüüsib kohus selle ATL punkti osas läbi vaatamata jätmise õiguspärasust koos teiste VAKO otsuses läbi vaatamata jäänud vaidlustuse osadega.
9.„Lisanõuded bussidele“ p 1.5 sätestab, et ükski buss ei või mitte ühelgi hetkel ATL täitmise perioodil olla vanem kui 8 aastat arvates esmaregistreerimise kuupäevast. Punkti 1.11 kohaselt peavad bussid olema hankijale ülevaatuseks valmis hiljemalt 20 päeva enne ATL täitmise alguskuupäeva. Hankijal on õigus mitte lubada ATL teenindamist bussidega, mis ei vasta HD ja/või õigusaktide nõuetele (mh juhul, kui bussidel puuduvad nõuetekohased piletiseadmed). Kui Vedaja ei esita bussi või busse hiljemalt käesolevas punktis nimetatud
tähtajaks hankijale ülevaatuseks, käsitatakse seda olulise lepingurikkumisena ATL tähenduses. Kui ülevaatusel tuvastatakse bussi HD või õigusaktide nõuetele mittevastavus, käsitatakse iga bussi puhul tuvastatud iga mittevastavust eraldiseisvalt kas olulise või mitteolulise lepingurikkumisena ATL tähenduses sõltuvalt bussi mittevastavuse iseloomust. Kui Vedaja ei ole hiljemalt 10 päeva enne ATL täitmise alguskuupäeva esitanud hankijale ülevaatuseks kõiki ATL täitmiseks vajalikke busse, mis täies ulatuses vastavad HD ja õigusaktide nõuetele, on hankijal õigus ATL üles öelda ja nõuda vedajalt leppetrahvi kuni summas, mis vastab täitmistagatise täiele ulatusele ning realiseerida sel eesmärgil täitmistagatis. Nii vaidlustusmenetluses esitatud vastuses (14.04.2021 vastus vaidlustusele) kui ka kohtumenetluses esitatud vastuses (24.05.2021 vastus kaebusele) on vastustaja põhjendanud bussidele 8-aastase vanuse nõude seadmist asjaoluga, et 8 aasta möödudes hakkavad bussidel ilmnema nii kulumise märgid kui ka sagenema tehniliste rikete esinemine. See mõjutab nii reisijateveo teenuse atraktiivsust kui ka sõidukindlust ja usaldusväärsust. Seega ei nõustu kohus kaebaja väitega, et 8-aasta vanuste busside nõue on vastustaja poolt põhjendamata ja kaalumata. Tegemist ei ole ilmselgelt asjakohatu või meelevaldse nõudega. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et hanketingimused ei kohusta pakkujat ATL-i täitmist alustama täiesti uute bussidega. Tingimuseks on seatud, et ATL-i täitmiseks kasutatavad bussid peavad vastama kuni 8-aastase vanuse piirangule. Seega on pakkujal lubatud ATL-i täitmiseks kasutada ka kasutatud busse, mis jäävad nõutava vanusepiirangu raamidesse. Pakkuja saab lähtuvalt oma ressurssidest ning võimekusest hinnata, milliste bussidega on otstarbekas ATL-i täitmist alustada. Seega ei pruugi busside välja vahetamine toimuda kõigi busside puhul ATL-i viimastel kuudel, vaid võib toimuda jooksvalt, sõltuvalt busside vanusest. Kohus nõustub VAKO-ga riigihanke tingimuste osas: eesmärgiks on tagada busside väljavahetamine ühe korra ATL-i 8-aastase kehtivuse ajal. Kõik pakkujad peavad arvestama nii busside väljavahetamise korraldusliku (nt tarnetingimused) kui ka finantsilise poolega (busside asendamise rahaline kulu), millest saab lähtuda pakkumuse hinnastamisel. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esitanud veenvaid põhjuseid, miks tal ei ole võimalik vastavaid kulusid pakkumuse esitamisel hinnata. Kaebaja ei saa eeldada, et hanketingimused peaksid olema sellised, mis kõiki pakkuja äri- ja finantsriske maandaks. Pakkuja peab otsustama, kas ta osaleb hankes hankija esitatud tingimustel. Eeltoodust tulenevalt ei riiva HD lisa 1 lisa 4 „Lisanõuded bussidele“ p-d 1.5 ja 1.11 ebaproportsionaalselt kaebaja subjektiivseid õigusi ning on seega õiguspärased. ATL p 3.7.25 (bussijuhtide olmeruumi nõue)
10.ATL p 3.7.25 kohaselt kohustub vedaja tagama, et bussijuhtidele oleks tagatud liinitöö vaheaegadel (tööajal) olmeruumi (näiteks: konteinersoojak busside parklas, kontor vm,) kasutamise võimalus liinide teeninduspiirkonnas. Tagatud peab olema vähemalt lõunapausi läbiviimise, tööga seotud kohustusteks täitmiseks vajalike vahendite üleandmise-vastuvõtmise (näiteks: sõidulehed jm) ja tualeti kasutamise võimalus. Riigihanke esemeks on bussiliiniveo korraldamine Harjumaal Viimsi vallas. Seega on teenuse osutamise kohaks Viimsi valla territoorium. Kohtu hinnangul ei ole ebamõistlik ega põhjendamatu nõue, mille eesmärgiks on tagada teenust osutavatele bussijuhtidele mõistlikud olme-, sanitaar- ja puhketingimused. Puudub vaidlus kaebaja poolt kasutatava Paavli tn 6 bussibaasi ja kontori vastavuses tingimustele. Kuid arvestades teenuse pakkumise asukohta – Viimsi vald – ei ole mõeldav, et bussijuht peaks näiteks tualeti kasutamiseks sõitma Viimsist Paavli tänavale Tallinnas ning seejärel tagasi Viimsisse. Seega on nõue tagada olmeruum teenuse osutamise piirkonnas põhjendatud. Pakkujatel ei ole õiguslikke takistusi ruumide kasutusele võtmiseks.
Sarnane nõue on sõitjateveo üldtöökokkuleppe §-s 10 (vastustaja 26.04.2021 menetlusdokumendi lisa 4): sõitjateveo regulaarliinide lõpp-punktides tuleb tagada bussijuhtide sanitaar-, olme- ja puhkamistingimused. Kaebaja kui Autoettevõtete Liidu liikmel (liikmete nimekiri kättesaadav https://autoettevoteteliit.ee/liikmed/) tuleb seda nõuet täita. Eeltoodust tulenevalt ei riiva ATL p-s 3.7.25 sätestatud tingimus ebaproportsionaalselt kaebaja subjektiivseid õigusi ning on seega õiguspärane. ATL p 10.1 (4-kuuline ettevalmistusaeg)
11.ATL p 10.1 sätestab, et teenuse osutamise algus on 01.01.2022 ning ATL kehtib 8 aastat alates teenuse osutamise algusest. Juhul, kui ATL sõlmimise viibimise tõttu, sealhulgas tulenevalt ATL sõlmimisele eelneva hankemenetlusega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks ATL alusel liiniveo teostamise alustamine käesolevas punktis sätestatud eelduslikul alguskuupäeval, alustatakse liinivedu Tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist, seejuures peab Tellija Vedaja nõudel tagama, et ATL sõlmimise ja ATL alusel teenuse osutamise vahele jääks vähemalt 4 kuud ettevalmistusaega, välja arvatud kui Vedaja on valmis teenuse osutamist alustama lühema ettevalmistusajaga. Sellisel juhul lükatakse edasi ka käesolevas punktis sätestatud liiniveo teostamise eelduslikku lõppkuupäeva perioodi võrra, mille osas liiniveo teostamise alustamine viibis. Kohtule nähtub, et ATL-i sõlmimise ja ATL-i alusel teenuse osutamise vahele jääv 4-kuuline ettevalmistusaeg on seotud ATL täitmisel kasutatavatele bussidele esitatud nõuetega. Kaebaja ega ükski teine pakkuja ei ole vaidlustanud busside tehnilisi nõudeid. Sellest võib järeldada, et nõuded ei ole ebamõistlikult raskesti saavutatavad. Pooled on eriarvamusel busside kättesaadavuse osas. Kaebaja hinnangul ei eksisteeri järelturgu või ei ole busse saada piisavas koguses nõutud aja jooksul. Vastustaja hinnangul on tõendatud, et tegemist on tavapäraste tavanõuetega bussidega ning kasutatud busside hankimisega ei tohiks olla probleeme. Kaebaja esitas vaidlustusmenetluses 21.04.2021 seisukoha lisad 1-3: Iv Pluss AS ja Scania Eesti AS vastused uute ja kasutatud busside kättesaadavuse ja tarneaegade kohta. Scania Eesti AS vastuse kohaselt võtab uute busside tarnimine 7-10 kuud, kasutatud busside saadavus on aga väike. Lisaks märgib Scania, et kasutatud busse tekib turule episoodiliselt ning keeruline on saadavust ja müüki ajastada, sobivaid kasutatud busse on võimalik leida Euroopa suurematelt vahendajatelt ning teiste maade esindustest. Iv Pluss AS vastuse kohaselt on uute busside tarneaeg 6-8 kuud, kasutatud busse ei ole võimalik aga Iveco Bus süsteemist soetada. Eeltoodust nähtub, et Scania ja Iveco marki uute busside tarneaeg jääb vahemikku 6-10 kuud, hanke tingimustele vastavaid kasutatud busse on aga võimalik episoodiliselt leida nii Eestist, kuid tõenäolisemalt aga Euroopast. Kaebaja esitatud tõendid ei kinnita seega, et hanke nõuetele vastavaid busse oleks võimatu hankida. Kaebaja kinnitas istungil, et väljaspool Eestit busside hankimine ei ole kaebaja jaoks midagi erakordset, kuigi võib seonduda mõningate ebamugavustega (10.06.2021 istungi salvestis, alates 11:05:36). Kohtu hinnangul on vastustaja viidanud asjakohaselt sellele, et vastavustingimuste Vorm 9 Busside loetelu (dtl 473) esitamine eeldab seda, et pakkumuse esitamise ajaks on sõlmitud kokkulepped ning tehtud vajalikud ettevalmistused busside hankimiseks. Nimelt peab pakkuja esitama andmed ATL täitmisel kasutatavate busside kohta ning vajalikud dokumendid ja tõendid, mis kinnitavad, et kõnealused bussid on pakkuja kasutuses või omanduses hiljemalt kuupäevaks, mil bussid tuleb esitada hankijale ülevaatuseks. Vorm 9 sisaldab tabelit, kus
pakkujal tuleb täita andmed 54 eri omaduse kohta, mis konkreetsetel bussidel esineb. Kohtu hinnangul on tegemist pigem detailse loeteluga (alates bussi registreerimise numbrist, margist ja mudelist kuni bussi uste sulgumis- ja avanemissüsteemide ja erinevate turvakaamerate olemasoluni). Kohus on seisukohal, et Vormis 9 loetletud andmete ning tõendite esitamiseks peab pakkujal olema teada, milliste bussidega ta ATL-i täitma asub. Seega eeldab Vorm 9 ja sellega seotud tõendite esitamine, et pakkuja on pakkumuse esitamisele eelnevalt teinud eeltööd vajalike busside hankimiseks, mh sõlminud vajalikud kokkulepped. Seega ei alga (uute või kasutatud) busside hankimise protsess ATL-i sõlmimise hetkest. Järelikult ei lange see ajaliselt üksnes 4-kuulisse ettevalmistusperioodi. Osa ettevalmistustest peab olema pakkumuse esitamise hetkeks tehtud. Seetõttu ei saa vajaliku ettevalmistusperioodi pikkust võrdsustada busside tarnimise ajaga. Kohus nõustub vastustaja ja VAKO-ga, et hanke tingimus (4 kuud) on soodsam kui võrreldes ÜtS § 21 lg-s 2 sätestatud tingimus (3-kuulise ettevalmistustähtajaga). Eeltoodust tulenevalt ei riiva ATL p-s 10.1 sätestatud tingimus ebaproportsionaalselt kaebaja subjektiivseid õigusi ning on seega õiguspärane. Liinitöö meistri ametikoha nõue ja tegevusjuhend
12.Kohus nõustub VAKO-ga, et VAKO saab kontrollida hanketingimuste vastavust üksnes RHS sätetele (VAKO otsuse p 22). Seega oli VAKO tegevus õiguspärane, kui ta jättis analüüsimata vaidlustuse väite, et liinitöö meistri ametikoha nõue ja tegevusjuhend on vastuolus ÜTS-ga, HKTS-ga, töölepingu seadusega, määrusega nr 1370/2007, Vabariigi Valitsuse 22.10.2005 määrusega nr 106 ning erinevate kohaliku tasandi õigusaktidega.
13.Kohus nõustub VAKO-ga ka selles et hankijal on teenuse sisu kujundamisel lai kaalutlusruum. Kui hankija hinnangul on liinitöö meistri ametikoht ATL-i osutamiseks vajalik või aitab tõsta selle teenuse kvaliteeti, siis on hankijal põhimõtteline õigus kehtestada riigihanke alusdokumentides sätted, mis niisuguse ametikoha loomist ja täitmist nõuavad (VAKO otsuse p 23).
14.Selline põhimõttelise õiguse rakendamise õiguspärasus eeldab aga, et: 1) liinitöö meistri ametikoha nõue ja tegevusjuhend, millest tuleneb avaliku teenindamise kohustus ja selle ulatus, on kooskõlas ÜTS-i ja EL-i määrusega nr 1370/2007; 2) esinevad haldusülesande täitmiseks volitamise alused (HKTS § 5). Kui kohus tuvastab eelduse puudumise, toob see kaasa VAKO otsuse tühistamise ja vastustaja kohustamise viia hanketingimused kooskõlla õigusaktidega.
14.1.Kohus leiab, et vastustaja poolt pakkujatele pandud avaliku teenindamise kohustus on kooskõlas ÜTS-i ja EL-i määrusega nr 1370/2007. Kohus nõustub vastustajaga, et ÜTS-s ega määruses nr 1370/2007 (24.05.2021 menetlusdokumendi p-d 33-34) ei ole avaliku teenindamise kohustuse mõistet määratletud. Vastustajal kui pädeval asutusel (vt lähemalt otsuse p 14.2.) on määruses nr 1370/2007 art 2 p e ja ÜTS § 18 alusel õigus seda mõistet sisustada. Järelikult on õiguspärane vastustaja arusaam, et avaliku teenindamise kohustus ei pea olema piiratud reisijate veoga, vaid hõlmab laiemalt ka neid kohustusi, mille kaudu tagatakse üldist huvi pakkuv kvaliteetne reisijate vedu. Need kohustused võivad seonduda teabega teenuse osutaja või taristu kohta (bussipeatused, stendid, sõidugraafikud). Teave on vajalik nii Viimsi valla (väline kontroll) kui ka vedaja poolse järelevalve (sisekontroll) teostamiseks. Viimsi vald kui menetleja saab kolmandate isikute poolt toimepandud süütegude kohta kogutud teavet kasutada süüteomenetluse läbiviimiseks. Hankija ei anna ATL-iga vedajale üle täidesaatva võimu ülesandeid.
Kokkuvõttes leiab kohus, et ATL-i korraldamise toimimise tagamiseks on liinitöö meistri ametikoha nõue õiguspärane. Seega ei ole põhjendatud kaebuse väide, et ATL p 8.1.4. ja sellega seotud ATL-i p-d 8.1., 8.1.1. ja 8.1.3. on iseseisvalt õigusvastased.
14.2.Kohus ei näe probleemi selles, et vastustaja määratleb avaliku teenindamise kohustuse ulatuse. Vastustaja tegevuse eesmärgiks on ühistranspordi korraldamine tema liikmeks olevas Viimsi vallas (põhikirja p 1.2.1, kohtu poolt istungil kogutud tõend). Selleks on tal pädevus sõlmida vedajaga ATL (põhikirja p 1.4.6).
14.3.Kuid arvestada tuleb avaliku teenindamise kohustuse ulatust: hankija soovib ATL-i kui halduslepinguga (Riigikohtu 14.06.2019 otsus asjas 3-13-481, p-d 13, 14) anda vedajale üle mitmeid Viimsi valla ülesandeid. See tähendab Viimsi valla kui haldusorgani nimel volituse andmist kaebajale haldusülesande täitmiseks. Volituse andmine on õiguspärane, kui esinevad haldusülesande täitmiseks volitamise alused (HKTS § 5). Kohustuslikuks aluseks on kirjaliku analüüsi koostamine, mis sisaldab täitmiseks volitamise tingimuste majanduslikke arvestusi ja kohalikule omavalitsusele kaasnevate kulutuste suurust, haldusülesande täitmise järjepidevuse ja kvaliteedi tagamise abinõusid ning haldusülesande täitmiseks volitamisest tingitud õiguslikku ja faktilist mõju isikutele, kelle suhtes täitmiseks volitatavat haldusülesannet täidetakse (HKTS § 5 lg-d 2 ja 3). Kohus taotles istungil, et vastustaja esitaks kirjaliku analüüsi. Vastustaja esitas Viimsi valla transpordi ja liikuvuskorralduse arengukava 2020-2030 (15.06.2021 menetlusdokument, lisa 1), mis ei ole võrdsustatav analüüsiga. Arengukava on strateegiadokument, mis sisaldab probleemide kirjeldust, eesmärke ja tegevusi nende saavutamiseks. Probleemideks on ühistranspordi planeerimise ning järelevalve teostamise tõhusust vähendab ühistranspordi korraldamisega tegelevate inimeste vähesus, mistõttu ei jõuta ühistranspordi kasutust piisaval määral analüüsida ega viia sisse vajalikke muudatusi ühistranspordi kättesaadavuse ja konkurentsivõime parandamiseks. Ühistranspordi korraldamisega tegelevate inimeste vähesusest tulenevalt ei toimu Viimsi valla elanike vajadustest tulenevalt liinivõrgu planeerimine ning sõidugraafikute täpsustamine piisaval tasemel. Ühistranspordi kasutajate bussiootetingimused varieeruvad piirkonniti. Mitmetes kohtades puuduvad ootepaviljonid koos muu vajalikuga nagu pink, prügikast, ühistransporti puudutav info ja muu selline. Kohati esineb peatuste tehnilises olukorras puuduseid (p 2.13. Probleemid, lk 77). Eesmärgiks on ühistransporditeenuse kvaliteedi tõstmine ning tegevuseks on ühistranspordi korraldamise tõhustamise ja kvaliteedi tõstmiseks täiendava ametikoha loomine vedaja juures (p 4.3.2.). Eesmärgiks on ühistransporditaristu arendamine ning tegevusteks peatuste regulaarne hooldus ja korrastamine, peatustele juurdepääsetavuse ning ohutuse hindamine ja parandamine (p 4.3.3.). Eesmärgiks on ühistranspordi arenduse ja juhtimise tõhustamine ning tegevuseks vastustaja tegevuses osalemine, ühistranspordikaardi uuendamine ja stendide, plaanialuste ning liiniinfo uuendamine peatustes (p 4.3.5.). Need eesmärgid ja tegevused on kohtu arvates analüüsi objektiks, et hinnata kulutuste suurust (ülesannete lähtuv tööjõukulu ja -tasu) ja mõju. Kaebaja poolt välja toodud probleemid avaliku teenindamise kohustuse ulatuse määratlemisel (näiteks tegevusjuhendi p-d 7, 11, 12, 13, 14, 18, 20 ja 21) oleks tulnud vastustajal lahendada analüüsiga enne selliste kohustuste ettenägemist hanketingimustes. Kohus leiab, et liinitöö meistri tegevusjuhendis märgitud erinevaid kohustusi tuleb hinnata kogumis. Seega ei ole põhjendatud lähenemine, et kohus tuvastab õigusvastasuse vaid üksikute tingimuste puhul. Vastustajal tuleb laiapõhjaliselt analüüsida, milliseid Viimsi valla ülesandeid vedajale ATL-ga anda.
Vastustaja ei ole teostanud kohustuslikku analüüsi. Seega ei ole haldusülesande täitmiseks volitamise alused täidetud ning tegevusjuhendi tingimused on õigusvastased. See toob kaasa VAKO otsuse osalise tühistamise ja vastustaja kohustamise viia hanketingimused selles osas (liinitöö meistri tegevusjuhend tervikuna) kooskõlla õigusaktidega.
14.4.Kuna liinitöö meistri tegevusjuhend on õigusvastane, tuleb selle ametikoha tegevusjuhend uuesti kehtestada. Kuni selle ajani on ametikoht sisuta. Sellest tulenevalt ei saa hankija selle ametikoha loomist, mistõttu on ATL p 8.1.4. ja sellega seotud ATL-i p-d 8.1., 8.1.1. ja 8.1.3. kogumis ATL-i lisaga 12 õigusvastased ning tuleb ATL-ist eemaldada. Eelotsuse küsimise taotlus
15.Kohus nõustub vastustajaga (05.05.2021 menetlusdokumendi p 32), et avaliku teenindamise kohustuse täpsem määratlemine on siseriikliku õiguse küsimus. Seetõttu ei ole eelotsuse taotluse esitamine Euroopa Kohtule põhjendatud. II
16.Kohus leiab, et VAKO otsus vaidlustuse osaliselt läbivaatamata jätmise osas on õiguspärane.
16.1.Vastustaja kõrvaldas vastuolud ATL p-des 3.7.6. ja 4.7. (RHS § 192 lg 3 p 5).
16.2.Vastuolu hanketeate II p 2.5 ja Riigihanke alusdokumendid p 14.1 vahel oli hindamiskriteeriumites. Riigihanke alusdokumendid p 14.1 ja vormi Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ kohaselt on ainuke kriteerium madalaim hind. Tegelikult oli hankija sooviks hanketeates ja Riigihanke alusdokumendid p-s 14.1 ja vormis Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ määratleda, et pakkumuse hinna osakaal on 90 ja busside vanuse osakaal
10.Vastustaja kõrvaldas vastuolu (RHS § 192 lg 3 p 5).
16.3.Kohus nõustub VAKO-ga, et ATL p 3.2 ei sätesta nõuet busside vanuse osas. Samuti ei tingi ATL p 3.2 seda, et vedajal tuleb bussid vähemalt ühel korral lepinguperioodi jooksul välja vahetada. Kaebaja ei ole välja toonud vastustaja tegevuse vastuolu RHS-ga. Seega jättis VAKO põhjendatult (otsuse p 11) vaidlustuse selle osas läbivaatamata.
16.4.Kaebaja ei selgitanud kaebuses ega istungil (11:19:49 kuni 11:26:36), kuidas rikuvad riigihanke alusdokumendid p-d 14.2-14.6 kaebaja subjektiivseid õigusi ja RHS-i. Seega jättis VAKO põhjendatult (otsuse p 11) vaidlustuse selle osas läbivaatamata.
16.5.Vaidlustusmenetlus lõpeb vaidlustuskomisjoni otsusega jätta vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad RHS § 192 lg-s 3 sätestatud alused (RHS § 197 lg 1 p 8). Vaidlustuskomisjon jätab vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui hankija on /.../ õigusrikkumise kõrvaldanud (RHS § 192 lg 3 p 5). Vaidlustusmenetluse kulude jaotamine on sätestatud RHS §-s 198. See ei sätesta menetluskulude jagamist olukorras, kus vaidlustusmenetluse lõpeb vaidlustuse osalise läbivaatamata jätmise tõttu. RHS eelnõu seletuskirjast ei nähtu ühtegi põhjendust, miks otsustas seadusandja jätta vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud vastustaja kanda ka RHS § 197 lg 1 p 8 korral. Küll aga ei saa sellest järeldada, et tegemist ei olnud seadusandja teadliku valikuga, et nt vältida olukorda, kus selle asemel, et juhtida hankija tähelepanu ilmselgele eksimusele (nt kirjaviga või tehniline viga) hanke alusdokumentides valib pakkuja kuluka vaidlustusmenetluse tee. Eelnõude infosüsteemis on kättesaadav riigihangete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on muu hulgas RHS § 198 täiendamine lg-ga 41, mis reguleeriks menetluskulude hüvitamist olukorras, kus
vaidlustusmenetlus lõppeb 197 lõike 1 p 8 alusel. III
17.Kohus lõpetab menetluse kaebuse nõudes viia HD lisa 2 „Harju maakonna Viimsi valla siseliinide avaliku teenindamise leping“ p 10.7.1. õigusaktidega kooskõlla, sest vastustaja eemaldas selle hanketingimuse (HKMS § 152 lg 4). IV
18.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kohus arvestab nii vaidlustus- kui ka kohtumenetluses kantud kulude osas asjaolu, et vastustaja tunnistas ühe hanketingimuse (ATL p 10.7.1.) kehtetuks. Kehtetuks tunnistamine oli tingitud kaebuse esitamisest (HKMS § 108 lg 6).
19.VAKO mõistis AS-lt Hansabuss Mittetulundusühingu Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus kasuks välja lepingulise esindaja kulud 4416 eurot (23 h tunnihind 192 eurot, 21.04.2021 menetlusdokument). VAKO põhjendas (otsuse p 53) menetluskulude tervikuna väljamõistmist asja keskmisest oluliselt suurema mahuga, mis annab aluse väita, et menetluskulude suurus on põhjendatud. AS Hansabuss menetluskulud riigilõiv 1280 eurot ja õigusteenuse kulud 6 846 eurot (40,75 h tunnihind 168 eurot, 21.04.2021 menetlusdokument) jättis VAKO tema enda kanda. Kohus muudab VAKO otsust liinitöö meistri tegevusjuhendi õiguspärasuse osas, st tühistab otsuse vastavas osas. Seega tuleb muuta vaidlustusmenetluse menetluskulude jaotust. Kohus nõustub VAKO-ga selles, et asja maht on keskmisest oluliselt suurem. Seetõttu leiab kohus, et ka kaebaja menetluskulude suurus on põhjendatud. Kaebaja vaidlustas VAKO-s liinitöö meistri tegevusjuhendi tervikuna või alternatiivselt kümmet tegevusjuhendi punkti. Sellega seondusid kaebaja nõue ATL-i p-de osas, milles kasutatakse vastava ametikoha mõistet. Kohtu hinnangul moodustavad tegevusjuhendi vaidlustamine koos sellega seonduvaga ja kaebuse nõue, milles kohus menetluse lõpetas, 1/2 vaidlustuse mahust. Seega tuleb Mittetulundusühingult Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus AS Hansabuss kasuks välja mõista vaidlustusmenetluse kulud 4063 (1280:2=640+6846:2=3423) eurot. Kuna VAKO mõistis vastustaja menetluskulud kaebajalt tervikuna välja, siis tuleb seda summat vähendada poole võrra. Seega tuleb AS-lt Hansabuss mõista Mittetulundusühingu Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus kasuks välja menetluskulud 2208 eurot (4416:2=).
20.Vastustaja esitas 09.06.2021 menetluskulude nimekirja ning taotluse mõista kaebajalt välja vastustaja menetluskulud 3244,80 eurot koos käibemaksuga (16,9 töötundi tunnihinnaga 192 eurot). Kuigi ühistranspordikeskuse pädevusse kuulub mh avaliku liiniveo lepingute sõlmimine ja sel eesmärgil riigihangete korraldamine, siis on Riigikohus 15.01.2015 kohtuotsuse 3-3-168-14 p 33 märkinud, et riigihangetest võrsunud vaidlusi ei saa pidada haldusorgani igapäevase põhitegevuse hulka kuuluvaks. Sama seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus hilisemas kohtuasjas 3-20-1198. Seda, et vastustaja põhitegevus ei ole avaliku liiniveo riigihangete läbiviimine ja vastustaja õigusabikulude väljamõistmine hankevaidlustes on põhjendatud, on Tallinna Ringkonnakohus kinnitanud kohtuasjas 3-20-1900. Vastustaja esitas 15.06.2021 täiendava menetluskulude nimekirja seoses istungil osalemisega ning täiendavate tõendite ja seisukoha esitamisega. Vastustaja taotleb täiendavalt menetluskulude väljamõistmist summas 576 eurot (sh käibemaks). Kokku taotleb vastustaja menetluskulude väljamõistmist 19,9 töötunnile vastavas ulatuses tunnihinnaga 192 eurot, s.t. kokku 3820,80 eurot (sh käibemaks).
20.1.Kaebaja vaidleb vastu vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlusele. Avaliku teenindamise lepingute sõlmimine ning selleks avalike konkursside ja hangete korraldamine on erinevalt kohaliku omavalitsuse üksusest vastustaja põhitegevus. Kuigi kohtupraktikast võib leida vastustaja menetluskulude taotlust toetavaid näiteid, on selline praktika kaebaja hinnangul väär ning vajab muutmist. Hankija on esitanud taotluse menetluskulu väljamõistmiseks osas, mis seondub juhiste andmisega pakkumuste esitamise tähtaja edasilükkamiseks (arve nr 2021-213, 18.05.2021 kuupäeva kanne). Tegemist on hankija nõustamisega riigihanke nr 233971 menetluses, mida ei saa välja mõista kohtuvälise kuluna HKMS § 103 tähenduses. Kohus nõustub vastustaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 07.01.2021 otsuses nr 3-20-1900 antud põhjendustega vastustaja menetluskulude välja mõistmise osas ning ei pea vajalikuks ringkonnakohtu seisukohtadest kõrvale kalduda. Vastustaja põhitegevus on ühistranspordi, mitte riigihangete korraldamine. Seega on vastustaja menetluskulude välja mõistmine vajalikus ja põhjendatud ulatuses lubatav.
20.2.Vastustaja on 09.06.2021 menetluskulude nimekirja lisana esitatud õigusabikulude spetsifikatsioonis märkinud menetluskulu summas 80 eurot (millele lisandub käibemaks 20%) 05.05.2021 kliendile teostatud VAKO otsuse analüüsi ja kokkuvõtte eest. Kuivõrd kaebus esitati 18.05.2021, ei ole nimetatud kulu seotud käesoleva kohtumenetlusega. Seega ei ole selles osas menetluskulude välja mõistmine põhjendatud. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt pakkumuste esitamise tähtaja edasilükkamiseks juhiste andmine ei kvalifitseeru menetluskuluna HKMS § 103 mõistes. Tegemist on vastustaja reaktsiooniga kaebuse ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele. Juhul kui kaebaja ei oleks kaebust ja esialgse õiguskaitse taotlust esitanud, ei oleks pakkumuste esitamise tähtaja pikendamine tõenäoliselt vajalik olnud.
20.3.Arvestades asja keerukust ning mahtu, samuti asjaolu, et vastustaja seisukohad kordavad teatud osas VAKO menetluses esitatut, peab kohus põhjendatuks vastustaja menetluskulusid 3168 eurot (16,5 h x 192=).
21.Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja ning taotluse mõista vastustajalt välja menetluskulud õigusteenuse eest 4236 eurot (10.06.2021 ja 18.06.2021 menetlusdokumendid, 25,75 h tunnihind 168 eurot) ja riigilõivu eest 1295 eurot, kokku 5531 eurot. Kohtupraktikas kinnitamist leidnud seisukohtade kohaselt ei ole materjalidega tutvumine jms toimingud eraldiseisvatena hüvitatavad, vaid peavad seonduma mingi konkreetse väljundiga, milleks on reeglina kas kohtule esitatav menetlusdokument või kohtuistung. Seega ei ole põhjendatud menetluskulude hüvitamine osas, mis seondub menetlusdokumentide tutvumisega ning kliendiga suhtlemisega (19.05.2021, 24.05.2021, 25.05.2021, 09.06.2021 toimingud kokku 4 h). Arvestades asja keerukust ning mahtu, samuti asjaolu, et kaebaja seisukohad kordavad teatud osas VAKO menetluses esitatut, peab kohus põhjendatuks vastustaja õigusteenuse kulusid 3024 eurot (18 h x 168=). Koos riigilõivuga on vastustaja menetluskulud 4319 eurot (3024+1295=).
22.Kaebuse osa, milles kohus kaebuse rahuldas, ja kaebuse osa, milles kohus menetluse lõpetas, moodustavad 1⁄2 kaebuse mahust. Seega tuleb AS-lt Hansabuss Mittetulundusühingu Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus kasuks välja mõista kohtumenetluses kantud menetluskulud 1584 eurot (3168:2=). Mittetulundusühingult Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus tuleb AS Hansabuss kasuks välja mõista kohtumenetluses kantud menetluskulud 2159,5 eurot (4319:2=). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.