XX ja YY kaebus Paide Linnavalitsuse 05.08.2020 ehitusloa nr 2012271/24692 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – XX ja YY, esindaja vandeadvokaat Indrek Veso Vastustaja – Paide linn, esindaja vandeadvokaat Sandor Elias Kolmas isik – Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu), esindajad Kerttu Ilvesmets ja Indrek Riisaar Kolmas isik – Riigi Kinnisvara AS, esindaja Kaido Tori
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.12.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX ja YY apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX ja YY apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 08.12.2020 otsus haldusasjas nr 3-20-1572 muutmata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.08.2021. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-20-1572 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Paide Linnavolikogu kehtestas 16.06.2014 otsusega nr 39 Posti tn 12 kinnistul asuva olemasoleva endise koolihoone rekonstrueerimiseks ja juurdeehituse rajamiseks detailplaneeringu. Detailplaneering koostati eesmärgiga leida võimalik ehitusõigusega määratav ehitusala Posti tn 12 krundil asuvale endisele koolihoonele juurdeehituse rajamiseks mahus, mis võimaldaks kinnistule rajada gümnaasiumihoone 252 õpilasele. Detailplaneeringu seletuskirja järgi on hoone suurim lubatud ehitusalune pind 1715 m2 (sh restaureeritaval hoonel ca 500 m2). Tulenevalt vajadusest säilitada privaatsus kõrvalasuva Posti tn 14 kinnistu jaoks tuleb võimalusel mitte planeerida aknaid selle kinnistu poole. Planeering ei muuda Posti tn liikluskorraldust planeeritava krundi asukohas, v.a parkimise keeld kogu Posti tn ulatuses. Krundi pos 1 sissesõit Posti tänavalt säilib olemasolevas asukohas. Teine sissesõit krundile planeeritud parklasse on sellest ida pool. Juurdepääs juurdeehitusele on planeeritud Valli tänavalt. Sissesõiduks Valli tänavalt tuleb olemasolevat Valli tänavat laiendada. Tänav jääb ühesuunaliseks, sissesõiduga Parkali tänavalt ning õuealadele kehtestatud liikluspiirangutega. Teenindavate rajatiste (parkla) projekteerimisel tuleb kaaluda võimalust parkla öiseks sulgemiseks. Liikumispuuetega inimeste sõidukite parkimine tuleb tagada parkimise korraldamisega krundi Posti tänava poolses osas. Normatiivne krundi parkimiskohtade vajadus tagatakse parkimiskohtadega krundil ja Valli tänava ääres. Elamukruntidega piirnevasse ossa tuleb rajada sobiv aed (nt võrkpiire), mille suurim lubatud kõrgus on 1,5 m. Piirded ei tohi asuda väljaspool krundi piire.
2.Paide Linnavalitsus väljastas 25.02.2020 korraldusega nr 124 projekteerimistingimused koolihoone laiendamiseks Posti tn 12 krundile. Projekteerimistingimustega korrigeeris vald ehitusala skeemi (lisati rajatav kuur), täiendas punkte 3.6 (sadevesi ei tohi valguda naaberkinnistule), 3.7 (näha ette piirded naaberkinnistute piirile, sh palliplatsi juures, lahendada piirded sobilikuna piirkonna miljöösse, esitada joonis ja kooskõlastada lahendus naaberkinnistute omanikega) ning 6.3 (projekti tuleb tutvustada naaberkruntide omanikele, kui ehitustegevus mõjutab nende ehitusõigust või naabrusõigusi).
3.Paide Linnavalitsus väljastas 05.08.2020 ehitusloa nr 2012271/24692 Paide Gümnaasiumi koolihoone laiendamiseks, abihoone püstitamiseks ning teenindavate rajatiste rajamiseks Posti tn 12 aadressile.
4.XX ja YY esitasid 24.08.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse 05.08.2020 ehitusloa tühistamiseks. Etteheited ehitusloale olid kokkuvõtvalt järgnevad: 1) detailplaneering ja projekteerimistingimused kohustasid tagama naabrite privaatsuse ja kooskõlastama piirdeaia lahendused. XX andis 02.07.2020 vastuväites nõusoleku, et tema kinnistu piirile ehitatakse vähemalt 3 m kõrgune plankaed. Kinnistu piirile planeeritav madal võrkaed ja kontpuu hekk ei taga vajalikku privaatsust Posti tn 8 kinnistul;
2(10)
3-20-1572 2) kooli akendest, mis on projekteeritud Valli tn 3 kinnistu poole, on näha Valli tn 3 hoones ja kinnistul toimuv. Võrkaed ja kontpuu hekk ei taga YY privaatsust. Kooli astmetega väliistumisala ja selle juurde viiv trepp on projekteeritud Valli tn 3 kinnistu vahetusse lähedusse; 3) Posti tn 12 kinnistul puudub nõutud arv parkimiskohti. Projekti kohaselt planeeritakse kinnistust väljapoole Valli tn äärde rajada 8 täiendavat parkimiskohta, mis on vastuolus projekteerimistingimuste p-ga 3.9. Parkimisnormatiivi arvutuskäik on väär. Detailplaneeringu järgi tuleks kinnistule rajada 30 parkimiskohta (1 parkimiskoht 100 m2 hoone suletud brutopinna kohta). Standardi EVS 843:2016 järgi oleks tulnud planeerida vähemalt 24 parkimiskohta. Projekteerimistingimuste järgi tuli parkimine korraldada ainult Posti tn 12 krundil. Veski tn 11 kinnistule Valli tänava äärde projekteeritud 8 parkimiskoha rajamiseks ei ole kinnistu omaniku (Paide linn) nõusolekut. Detailplaneering ei anna õigust ehitada Veski tn 11 kinnistule. Veski tn 11 asub Paide vanalinna muinsuskaitsealal, kus ehitustegevuseks tuleb saada luba Muinsuskaitseametilt ja Paide Linnavalitsuselt. Selliseid lube pole esitatud; 4) kooli kinnistu idapoolses osas oleva autoparkla liiklus ohustab parkla vastas oleva jalgrattaparkla kasutajaid, sest nii auto- kui ka jalgrattaparkla asuvad ühes liiklusruumis. EVS 843:2016 p 9.2.8 kohaselt tuleb jalgrattaparkla eraldada füüsilise tõkkega. Arvestatud pole veel standardi nõudega, et jalgratastel peab olema 2 m ja autodel 7,5 m laiune manööverdamisruum; 5) projekt ja ehitusluba on vastuolus ehitusseadustiku (EhS) § 12 lg-ga 2, detailplaneeringuga ja projekteerimistingimustega. Valli tänavat laiendamata ei ole võimalik projekti ellu viia. Valli tänav on kitsas ja seal suureneb liikluskoormus, sest paljud lapsevanemad toovad lapsed autoga kooli. Ka Posti tänav ei suuda suurenevat liikluskoormust ära teenindada; 6) Posti tn 12 kinnistu radooniohu vähendamiseks rakendatavad meetmed on vastuolus muinsuskaitse eritingimustega. Lisaks on projekti koostamisel lähtutud ebaõigest eeldusest, et hoonel puudub keldrikorrus; 7) kaebajate hooneid pole uuritud, mistõttu ei ole välja selgitatud nende vastupidavust ehitusaegsetele negatiivsetele mõjudele. Ehitussüvend ulatub kaebajate kinnistute piirini. Ehitussüvendi projekti puudumine on oluline puudus. Projektis ei ole tähelepanu pööratud sellele, kuidas liigub rasketransport, kus pargivad ehitajad, milline on ehitusaegne vibratsiooni- ja müratase; 8) detailplaneeringut ei viida ellu terviklikult. Valli tänava rekonstrueerimine on välja jäetud, mis suurendab negatiivseid mõjusid naabritele.
5.Paide linn palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebajatel puudub suures osas kaebeõigus. Koolimaja ja piirdeaiaga ei rikuta kaebajate privaatsust. Projekt vastab detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele. Kaebajad on ära kuulatud ning kaalutud on nii kaebajate huvi privaatsusele kui ka avalikku huvi koolihoone ehituse vastu. Kaebajate privaatsuse riive ei ole tiheasustusala ja leevendavaid meetmeid (plankaed, tihedam hekk, akende suunatus peamiselt kaebajatest eemale, vaadet varjav istumisala koos piiretega jne) arvestades nii tugev, et rikuks kaebajate õigusi. Posti nt 12 hoonele projekteeritud parkimiskohad on kooskõlas detailplaneeringu ja projekteerimistingimustega. Detailplaneering lubas parkimiskohtade rajamist osaliselt Valli tänava äärde Veski tn 11 kinnistule. Projekteerimistingimustes üksnes täpsustati parkimisnormatiivi, mis vähendas minimaalselt nõutud parkimiskohtade arvu kaheksale. Kaebajad ei ole ära näidanud, mil viisil rikub parkimiskohtadega seonduv nende õigusi. Väär on kaebajate väide, et Posti tn 12 asub standardi EVS 843:2016 mõttes väikeelamumaal. Kinnistu on sotsiaalmaa ning asub Paide vanalinna muinsuskaitsealal ehk linnakeskuses. Radooniohu vähendamiseks rakendatavad meetmed ei ole vastuolus muinsuskaitse eritingimustega. Kaebajad ei ole keldri olemasolu tõendanud ning see ei mõjutaks radooniohu 3(10)
3-20-1572 hinnangut, sest kaebajate väidetud hüpoteetilist keldrit pole plaanis kasutusele võtta. Kaebajate subjektiivseid õigusi ei saa puudutada põrandate restaureerimise ja radooniohu likvideerimise küsimused. Kaebajad pole ära näidanud subjektiivsete õiguste rikkumist seoses liikluskorraldusega. Kaebajatelt ei võeta isegi hüpoteetiliselt parkimiskohti ära, samuti ei ahendata nende liikumisvõimalusi.
6.Haridus- ja Teadusministeerium ja Riigi Kinnisvara AS palusid jätta kaebus rahuldamata. Kui kaebajad on valinud oma elukohaks Paide vanalinnas asuvad kinnistud, peaksid nad aktsepteerima, et ka teised isikud kasutavad seda piirkonda. Posti tn 12 kinnistul on koolihoone asunud juba ajalooliselt. Kaebajate seisukohad on ehitusloa andmisele eelnenud menetluses ära kuulatud, neile on selgitatud, et 2 ja 3 m kõrgune plankaed ei ole piirkonda sobiv. Ehitusteatise nr 2011201/21624 aluseks oleva põhiprojektiga täpsustati piirdeaia lahendust kaebajate soove maksimaalselt arvestades. Põhiprojekt näeb ette kinnistu läänepiirile (Posti tn 8 poole) puidust plankaia rajamise ja idapiirile (Valli tn 3 kinnistu poole) võrkaia rajamise betoonist soklil. Mõlema piirdeaiaga koos on ette nähtud hekk (karvane viirpuu). Plankaia puhul märgiti piirde kõrguseks kuni 2,345 m maapinnast ja võrkaia puhul ca 1 m. Koolihoone laiendusel puuduvad Posti tn 8 kinnistu omanikule nähtavad aknad. Valli tn 3 külgneval alal on projekteeritud koolihoone aknad üksnes 1. korruse raamatukogus, mille aatriumi osa jääb teisele korrusele, ning 2. korrusel direktori kabinetis. Privaatsuse tagamiseks on juurdeehituse ja Valli tn 3 vahele planeeritud 15 m laiune astmestik ehk istumisala trepistikuga mõlemalt küljelt liikumise hajutamisega koos haljastusega, mis piirab otsenähtavust kõrval asuvale krundile. Istumisala jääb 8,4 m kaugusele Valli tn 3 kinnistu piirile lähimal olevast hoonest. Istumisala Valli tn 3 poolele jääval osal pole planeeritud aknaid.
7.Tallinna Halduskohus jättis 08.12.2020 otsusega kaebuse rahuldamata. Vaidlus puudub selles, et kaebajatele kuuluvad kinnistud asuvad rajatava koolihoone vahetus naabruses. Kaebajad või eelnevad kinnistu omanikud on olnud kaasatud detailplaneeringu, ehitusloa ja ehitusteatise menetlusse. Keskseks vaidlusküsimuseks on ehitusloa kooskõla kehtiva detailplaneeringu ja projekteerimistingimustega. HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kohus ei pea ehitusloa õiguspärasust hinnates kontrollima nende menetlus- ja materiaalõiguslike nõuete järgimist, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega. Naabri omandiõigus ei ole piiramatu. Naabri huve riivava ehitusloa võib anda ka naabri nõusolekuta, kui seda tingivad ülekaalukamad omaniku või avalikud huvid. Naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusesse ning on ka muidu õiguspärane. Ehitusloa väljaandmisel on arvestatud detailplaneeringus toodud mõõtmetega. Detailplaneeringu järgi on suurim ehitusalune pindala 1715 m2, ehitusloa järgi 1531 m2. Määrav ei ole asjaolu, kas olemasoleval hoonel on keldrikorrus, sest seda ei hakata kasutama. Kaebuse peamine väide on privaatsuse kadumine kaebajate kinnistutel. Kaebajad soovivad projekteeritust kõrgemat plankaeda. Algselt oli planeeritud võrkaed betoonist soklil ja hekk (verev kontpuu). Hiljem nähtub põhiprojekti asendiplaani jooniselt, et Posti tn 8 poole on ette 4(10)
3-20-1572 nähtud puidust plankaed ja Valli tn 3 kinnistu poole võrkaed betoonist sokliga. Mõlema piirdeaiaga koos on ette nähtud hekk (karvane viirpuu). Plankaia kõrguseks on kuni 2,345 m ja võrkaial u 1 m. Seega on Posti tn 8 kinnistu osas muudetud piirdeaia lahendust soodsamaks. Valli tn 3 kinnistuga piirnevas osas ei ole privaatsuse tagamiseks tehtud muudatused piisavad. Tallinna Ringkonnakohus asus 04.12.2020 määruses seisukohale, et viirpuuhekil võib varjav mõju olla pärsitud mittevegetatiivsel perioodil. Heki ja võrkaiaga ei pruugi saavutada sama tulemust, mis puidust (kõrgema) aiaga. Põhiprojektis ette nähtud lahendused varjavad vaadet Valli tn 3 hoonetele esimeselt korruselt, kuid ei ole välistatud, et hoonetele avaneb selge vaade juurdeehituse teiselt korruselt, sh välialalt ja trepilt, mis on projekteeritud Valli tn 3 kinnistu poolsesse ossa. Detailplaneering näeb ette, et tuleks arvestada võimalusega mitte planeerida aknaid Posti tn 14 kinnistu poole. Samas ei sisaldu seal otsest keeldu akende paigaldamiseks naabrite poole. Posti tn 8 poole ei jää vaatega aknaid. Valli tn 3 poole jäävad direktori kabineti ja raamatukogu aknad. Nimetatud ruume kasutab piiratud arv inimesi. Lisaks piirab Valli tn 3 hoonest ja istumisalalt vaadet hekk. Kahe koolihoone vahelisele haljasalale galerii ümber on ette nähtud istutada keskmist kasvu ja ümmarguse võraga Amuuri toomingad. Posti tn äärde, ajaloolise hoone ette istutatakse 4 läänepärna. Seega on privaatsusnõudeid üritatud maksimaalselt täita. Tiheasustuse tingimustes on paratamatu, et suuremate ehitiste akendest või välisalalt avaneb vaade naaberkinnisasjadele. Taolist mõju ei ole võimalik mõistlikult täiel määral vältida. Arvestades ringkonnakohtu seisukohtadega, tuleks vastustajal kaaluda kõrgema puitaia rajamist ka Valli tn 3 kinnistu poolsesse ossa. Kuigi Valli tn 3 osas ei ole kaebaja privaatsus tagatud maksimaalselt, ei too see kaasa ehitusloa tühistamist. EhS § 35 lg 5 ei keela piirdeaia osas esitada täiendavat ehitusteatist ning seda kooskõlastada. Õige on kaebajate seisukoht, et detailplaneering kohustas rajama kooli juurde 30 parkimiskohta. Projekteerimistingimuste p 3.9 täpsustas, et parkimine tuleb lahendada normikohaselt (EVS 843:2016) oma krundil. Parkimiskohtade loomisel tuleb lähtuda kehtivast õigusest. Standardi EVS 843:2016 järgi oleks nõutud parkimiskohtade arv linnakeskuses 8, s.o 1:400. Eelprojekti asendiplaani p 8.1 järgi toimub parkimine Posti tänavale keskväljakul (5 parkimiskohta + 1 invakoht) või piki Valli tänavat (8 kohta) Veski tn 11 kinnistul asuvas parklas. Alusetu on kaebajate väide, et Paide linn ei ole andnud luba oma kinnistu kasutamiseks. Paide linn on välja andnud ehitusloa. Siinsesse haldusasja ei puutu kaebajate väide seoses võimaliku vajadusega teha Veski tn 11 kinnistul pinnaseuuringuid. Posti tn 12 ei asu parkimisstandardi mõttes väikeelamumaal, vaid sotsiaalmaal ning Paide linnakeskuses asuval muinsuskaitsealal. Detailplaneeringu järgi on juurdepääs koolihoone juurdeehitusele planeeritud Valli tänavalt, selleks tuleb laiendada olemasolevat Valli tänavat. Detailplaneeringust ei tulene kohustust laiendada kogu Valli tänavat. Eelprojekti ja projekteerimistingimuste järgi toimub laiendamine Posti tn 12 kinnistu parkimiskohtade juures. Puudub mõistlik põhjus arvata, et kooli kasutuselevõtmisega hakatakse sõidukeid parkima kaebajate kinnistutel. On usutav, et suurem osa gümnaasiumiõpilasi hakkab koolis käima ühistranspordiga või jalgsi. Isegi kui õpilasi toovad kooli vanemad, on kooli ümbruses peatumine lühiajaline. Kaebajate õigusi ei saa rikkuda ka üldine liikluskorraldus. Detailplaneeringuga ei muudeta Posti tänava liikluskorraldust, v.a parkimise keeld kogu Posti tänava ulatuses. Renoveeritakse Posti tn 12 ees olev Posti tänava kõnnitee. Asjakohane ei ole viide KK diplomitööle, kus on hinnatud liikluskorraldust Tallinna Saksa Gümnaasiumi ümbruses. Uuringu aluseks olevad andmed on erinevad. Tallinna Saksa Gümnaasium on üldhariduskool, kus õppis uuringu tegemise ajal 5(10)
3-20-1572 913 last. Rajatavas Paide Gümnaasiumis hakkab õppima 252 õpilast. Elanike arvu arvestades on Paide näol tegemist väikese linnaga. Kaebajate väited puudutavad suures osas detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste küsimusi. On usutav, et seoses gümnaasiumi rajamisega tõuseb piirkonna liikluskoormus, kuid puuduvad viited, et see tooks kaasa kaebajate subjektiivsete õiguste riive. Ehitusloa realiseerimine ei saa mõjutada üldiseid liiklusprobleeme. Radooniohuga seoses möönsid kaebajad 15.11.2020 seisukohtades, et selle lahendus ei puuduta otseselt kaebajate subjektiivseid õigusi. Kohus ei kontrolli ehitusloa õiguspärasust seoses avalike huvide võimaliku riivega. Detailplaneeringu järgi ei tohi rajatav hoone kahjustada naaberkruntide kasutamise võimalusi ehitamise ajal ega kasutamise käigus. Tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt koheselt hüvitada. Vundamendi süvendi ja kaevikute lahendused ning nende ohutus lahendatakse tööprojektis järgnevate menetluste käigus ning see ei puuduta vaidlustatud ehitusluba.
8.XX ja YY paluvad apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 08.12.2020 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebajad jäävad halduskohtule esitatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited. Halduskohus kohaldas vääralt EhS § 35 lg-t 5, mille kohaselt, kui ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille ehitamisest peab teavitama, asendab ehitusteatist ehitusluba. Kuna ehitusluba on antud gümnaasiumi tervikliku eelprojekti jaoks, puudub igasugune vajadus ehitusprojekti ja ehitusloaga hõlmatud piirdeaia lahendusele taotleda teistkordset ja paralleelset ehitusõigust ehitusteatisega. Juba ehitusloaga hõlmatud ehitusprojekti osadele ei tohi ehitusteatisi registreerida. Selline hilisem ehitusteatistega ehitusõiguse taotlemine ehitusprojekti osadele, mis on juba vaidlustatud, ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega. Piirdeaia ehituseks taotletud ehitusteatist ja põhiprojekti lahendust ei ole ehitisregistris registreeritud, järelikult pole see siduv. Halduskohus pole kaebajate seda seisukohta analüüsinud. Järelikult kehtib piirdeaedade osas eelprojekti lahendus ning see rikub kaebajate õigusi. Projekti muutmist pole kaebajatega kooskõlastatud. Halduskohus tunnistas otsuses, et YY privaatsusõigust on rikutud, kuid pole ehitusluba tühistanud. Kaebajat sunnitakse uueks kohtumenetluseks, sest ta peab vaidlustama kasutusloa põhjusel, et rajatud on hoone ja piirdeaed, mis rikub tema privaatsusõigust ja piirdeaia lahendust pole temaga kooskõlastatud. Halduskohus leidis alusetult, et Posti tn 8 poole vaatega aknaid ei jää. Posti tn 8 piiri vahetusse lähedusse on planeeritud pideva avaliku kasutusega trepp, mida mööda hakkab toimuma tihe liiklus. Eelprojektijärgne võrkaia ja kontpuu ning ka põhiprojekti lahendus ei taga Posti nt 8 kinnistu privaatsust. Kohus leidis vääralt, et Valli tn 3 poole jäävad direktori kabineti ja raamatukogu aknad. Eelprojekti jooniselt on näha, et 1. korrusele on planeeritud Valli tn 3 poole avaneva akna juurde koridor ja pingpongi laud. Tegemist ei ole vähekäidava kohaga. Valli tn 3 poole on projekteeritud ka väli istumisalalt klaasist sissepääsuuks, kus paratamatult hakkab toimuma tihe liiklus. Need vaated on vastuolus detailplaneeringu p-dega 5.3 ja 16. Ka raamatukogust avaneb vaade Valli tn 3 kinnistule. Raamatukogu ei ole vähese kasutusega koht. Raamatukogu akendest avanevat vaadet ei piira talvisel perioodil kuidagi madal võrkaed ja hõre, lehtedeta 6(10)
3-20-1572 kontpuu hekk. Valli tänava poolt planeeritav trepp on põhiline hoone juurde viiv trepp, selle kasutus saab olema väga intensiivne. Trepilt avaneb vaade Valli tn 3 hoonesse ja kinnistule. Aed ja hekk seda vaadet ei piira. Asjaolu, et astmetega väli istumisala ei asetse „näoga“ Valli tn 3 poole, ei tähenda, et kaebaja privaatsust ei rikuta. Trepp ja väli istumisala on avalikult kasutatavad, mis tähendab, et seda hakkab laiem avalikkus kasutama ka õppetöö välisel ajal. Privaatsusõiguse rikkumine piirab oluliselt kaebajate kinnistute ja elamute kasutamise võimalusi, sest kaebajate tegevus oma kodus on pidevalt avatud võõrastele pilkudele. See on oluline kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine. Suure ja aktiivse kasutusega hoone projekteerimisel väikeste eramajade vahele tuleb seda rohkem arvestada naabrite privaatsusõigustega. Kohus ei analüüsinud kaebajate poolt viidatud asjaõigusseaduse (AÕS) §-i 144, mille järgi on kinnisasja omanikul õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks rajatist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale. Selliseks mõjutuseks on muu hulgas naaberkinnisasjalt avanev ebaesteetiline või ebameeldiv vaade. Koolimaja ei sobi väikeelamute vahele. Seda siiski sellisesse kohta planeerides võttis vastustaja riski, et tuleb arvestada naabrite privaatsusõigusega. Halduskohus ei hinnanud parkimise korraldamist kehtiva haldusakti alusel. Projekteerimistingimuste järgi tuli parkimine lahendada oma krundil, kuid projekti kohaselt rajatakse 8 kohta piki Valli tänavat. Detailplaneeringu järgi oli parkimiskohtade vajadus 1 parkimiskoht 100 m2 hoone suletud brutopinna kohta (30 parkimiskohta). Detailplaneering on kehtiv haldusakt. Halduskohus leidis vääralt, et projekteerimistingimustega täpsustati detailplaneeringus ette nähtud parkimise tingimusi. Standard EVS 843:2016 ei ole avalik dokument ning kaebajad ei saanud ette näha, et parkimiskohti vähendatakse. Parkimisnormatiivi valikul on lähtutud valest normist. Lähtuma oleks pidanud väike-elamute ala parkimisnormist, mis on 1:120. Paide linna üldplaneeringuga ei ole ette nähtud linnakeskust. Posti tn 12 kinnistut ümbritseb väikeelamute ala. Paide linna suurus on 443 km2, mis teeb temast pindala suuruselt Eesti teise linna. Elanike arv on 10 359. Linnal puudub tihe ja kogu linna territooriumi hõlmav ühistranspordivõrgustik ning see mõjutab autode kasutamist. Arvestada tuleb, et gümnaasiumi lõpuklassi õpilased käivad koolis juba autodega, mis samuti suurendab parkimissurvet kooli ümbruses. Kohus ei ole arvestanud, et riigigümnaasium rajatakse teenindama Paide linna ja Järvamaa lapsi. Projektijärgsed parkimiskohad ei rahulda isegi kooli õpetajate parkimisvajadust. Ummikute ärahoidmiseks on vajalik, et tagatud oleks piisav arv parkimiskohti. Kui parkimiskohad puuduvad, on lapsi kooli toovad vanemad sunnitud peatama auto keset Posti tänavat või peatuma kaebajate kinnistutel. Liiklusmärgid ei hoia keelatud parkimist ära. Halduskohus luges KK töö põhjendamatult vaid Tallinna Saksa Gümnaasiumi põhiseks. Halduskohus leidis ekslikult, et tähtsust ei oma, kas vanal hoonel on kelder, sest seda ei hakata kasutama. Keldri kasutus pole määrav. Keldri pind tuleb arvestada suletud brutopinna sisse, kuid seda pole tehtud. Järelikult on vale projektis toodud koolihoone brutopind. Sellest tulenevalt on vale ka parkimisnormi arvutus.
9.Paide linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse järeldustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde. Vastustaja on Valli tn 3 kinnistu omanikule edastanud seisukoha avaldamiseks uue haljastuslahenduse, kus lisaks karvase viirpuu hekile istutatakse rohkem privaatsust vajavatesse kohtadesse gruppidena kõrgemaid 4–7 meetriseid igihaljaid taimi. Lisaks on võimalus lisada kogu roheala laiuses täiendavalt vabakujulisi põõsaid, et tekitada topelteraldatust ning summutada kooli poolt tulevat heli. 7(10)
3-20-1572 Posti tn 12 piirdeaia ehitusteatis on kinnitatud 26.11.2020. Seda tõendab vastustaja 27.11.2020 menetlusdokumendi lisa 1. Ehitusteatis on kantud ehitisregistrisse.
10.Haridus- ja Teadusministeerium ning Riigi Kinnisvara AS paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Suur osa kaebajate etteheidetest seonduvad privaatsuse rikkumisega. Ringkonnakohus rõhutab esmalt, et kaebajate õigus privaatsusele ei ole absoluutne. Ühestki õigusnormist ei tulene kaebajatele subjektiivset õigust nõuda, et naaberkinnistult ei lähtu mistahes mõjutust, muu hulgas ei saa eeldada, et tiheasustusalal elades ei ole kaebajate kinnistud naabrite poolt üldse vaadeldavad. Asjaolu, et Posti tn 12 kinnistu on olnud aastaid kasutusest väljas, ei ole tekitanud kaebajatele õiguslikult kaitstavat ootust, et see jääbki nii. Posti tn 12 kinnistul on ajalooliselt asunud koolimaja, mingi aeg kasutati vana koolimaja raamatukoguna, tegemist on sotsiaalmaaga. Seega ei ole ka tegemist olukorraga, kus suure kasutusintensiivsusega hoone rajatakse väikeelamute piirkonda ootamatult. Kaebajad on viidanud AÕS §-le 144 (keelatud rajatis ja seadeldis) ning leidnud, et koolimaja ei sobi väikeelamute vahele, mistõttu tulenevad sellest keelatud mõjutused. Nimetatud norm ei ole asjakohane. Koolimaja ei ole rajatis ega seadeldis ning vaateid koolimajale ei saa pidada ebameeldivaks või ebaesteetiliseks. Koolimaja sobivust Posti tn 12 kinnistule on hinnatud kehtivas detailplaneeringus. Selle küsimuse juurde ei saa ehitusluba vaidlustades tagasi tulla. Kaebajate huvidega tuleb arvestada, kuid vastustajal on kaalutusõigus otsustamaks, mil viisil leida tasakaal kaebajate, avalikkuse ja kolmandate isikute huvide vahel. Seejuures tuleb arvestada ka piirdeaedade sobivust ümbruskonda.
13.Ringkonnakohus on 04.12.2020 esialgse õiguskaitse määruse p-s 32 leidnud, et põhiprojektis tehtud muudatus ei veena, et pakutud piirdeaia ning heki lahendused tagavad Valli tn 3 kinnistule piisaval määral privaatsuse, mistõttu tuleb vastustajal kaaluda kõrgema (puit)aia rajamist ka Valli tn 3 kinnistu poolsesse ossa. Nimetatud seisukoht on võetud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise käigus ning see pole asja sisulisel läbivaatamisel siduv.
14.Detailplaneeringuga ei keelatud kaebajate kinnistute poole akende või muude avade projekteerimist. Seletuskirja p-s 5.3 on märgitud: „Tulenevalt vajadusest säilitada privaatsus kõrvalasuva Posti tn 14 kinnistu (koha-aadress muudetud Valli tn 3-ks) jaoks, võimalusel mitte planeerida aknaid selle kinnistu poole“. Ringkonnakohus leiab, et olemasolev projekt arvestab akende, uste ja treppide paigutuse osas piisaval määral kaebajate huvidega. Enamik aknaid on nii vana kui ka uue hoone osas projekteeritud Posti tänava ja Valli tänava suunas (põhi-lõuna suund). Valli tn 3 kinnistu asub ida suunal ning arhitektuurselt jooniselt (dtl 104) nähtub, et kaebaja kinnistu on vaadeldav 8(10)
3-20-1572 eelkõige juurdeehituse 2. korrusel asuvast direktori kabinetist. Valli tn 3 kinnistu suunal on samuti 1. korrusel asuva raamatukogu ning selle 2. korruseni ulatuva aatriumi aknad, kuid need on suures osas varjatud juurdeehituse jätkuks oleva trepistikuga. Posti tn 8 kinnistu poole ehk lääne suunal pole aknaid üldse planeeritud (vt arhitektuurne joonis dtl 105). Seega vastab lahendus detailplaneeringule. Direktori kabineti aknast tulenevat mõju ei saa pidada ülemääraseks. Samuti pole ebaproportsionaalsed hoone treppidest ning uut ja vana hoonet ühendavast klaasgaleriist tulenevad mõjutused. Väli-istumisala ulatub küll Valli tn 3 kinnistu lähedale, kuid istumisala astmed on kõik lõuna suunal. Seejuures tuleb arvestada, et võimalike mõjutuste vähendamiseks on vastustaja ette näinud piirdeaiad, hekid ja muu haljastuse. Asjaolu, et Posti tn 12 ja Valli tn 3 kinnistute vahelt pääseb Valli tänavalt otse kooli territooriumile, nähtus juba detailplaneeringust (vt detailplaneeringu põhijoonis dtl 435). Kuigi kivikattega kõnnitee on asendatud treppidega, ei muuda see oluliselt detailplaneeringu lahendust.
15.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega, et piirdeaedade ja hekkide osas tuleb lähtuda vaid eelprojektis sätestatust. Ehitusloa aluseks olevat projekti pole keelatud muuta. See nähtub näiteks EhS § 46 lg-st 1, mille järgi tunnistatakse ehitusluba kehtetuks vaid siis, kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et ehitise olulised tingimused muutuvad oluliselt. Piirdeaedadega seonduv pole selliselt oluliseks muudatuseks. Kaebaja viidatud EhS § 35 lg 5 sätestab, et kui ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille ehitamisest peab teavitama, siis asendab ehitusteatist ehitusluba. Nimetatud normi eesmärgiks on vabastada isikud täiendava ehitusteatise esitamisest, mitte keelata ehitusteatise esitamist olukorras, kus soovitakse muuta algselt ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektis sisaldunud ehitist. Vastustaja on õigesti märkinud, et Posti tn 12 piirdeaia ehitusteatis on kinnitatud 26.11.2020 ning see on kantud ehitisregistrisse.
16.Piirete osas pole vastustaja läinud vastuollu detailplaneeringu ega projekteerimistingimustega. Detailplaneeringu seletuskirja p 7 järgi tuli elamukruntidega piirnevasse ossa rajada sobiv (nt võrkpiire), mille suurim lubatud kõrgus on 1,5 m. Krunt tuli haljastada madalhaljastusega. Projekteerimistingimused nägid ette, et piirded peavad sobima piirkonna miljöösse, lahendus tuleb kooskõlastada naaberkinnistute omanikega. Kaebajad on saanud piirete küsimuses korduvalt oma seisukohta avaldada. Kooskõlastamise nõue ei tähenda, et naabrid peavad pakutava lahendusega nõustuma. Ehitusloa aluseks olnud eelprojekti järgi tuli nii Posti tn 8 kui ka Valli tn 3 kinnistu poole rajada võrkaed betoonist soklil ja hekk (verev kontpuu). Põhiprojektis on hiljem märgitud, et Posti tn 8 poole tuleb ehitada puidust plankaed (kõrgus olenevalt asukohast maapinnast kuni 2,345 m) ning Valli tn 3 poole võrkaed betoonist sokliga (kõrgus u 1 m). Mõlema piirdeaiaga koos on ette nähtud hekk (karvane viirpuu). Karvane viirpuu on tuntud hekitaim, mis võib puukoolide andmetel kasvada 5–7 m kõrguseks ning on piisavalt tihe ka mittevegetatiivsel perioodil. Kuna viirpuu on pikkade asteldega, on see inimestele ja loomadele läbimatu. On selgusetu, mil viisil pakub kaebajale rohkem privaatsust 2-meetrine plank. Heki kasvamine võtab küll aega, kuid see ei tähenda, et pakutav lahendus on õigusvastane. Posti tn 12 kinnistu paikneb Paide vanalinna muinsuskaitsealal ja ulatub Veski tn 11 kinnistul asuvate muinsuskaitsealuste Paide linnuse varemete, bastionite ja vallikraavide muinsuskaitsevööndisse (detailplaneeringu seletuskirja p 11). Selles valguses on vastustaja ja kolmandad isikud korduvalt rõhutanud, et Valli tn 3 poolne lahendus peaks vallimäelt avanevat vaadet arvestades olema õhulisem kui Posti tn 8 kinnistu poole rajatav piire. Ringkonnakohus nõustub ka sellega, et Valli tn 3 kinnistule pakub täiendavat privaatsust väli-
9(10)
3-20-1572 istumisala, mis on suure kaldega ja mille tulemusel tekib Valli tn 3 poole täiendav akendeta sein. Arvestades vastustaja 03.06.2021 menetlusdokumenti, pakutakse kaebajatele koostöös kolmandate isikute ja arhitektidega veelgi enam privaatsust tagavat lahendust, kus Posti tn 12 kinnistule istutakse täiendavalt igihaljaid taimi. Selline initsiatiiv on igati kooskõlas heanaaberlikkuse põhimõttega, kuid uute lahenduste pakkumine ei tähenda, et algses eelprojektis sisalduv oleks olnud õigusvastane ning tooks kaasa ehitusloa tühistamise.
17.Liikluskorralduse ja parkimise osas on halduskohus ammendavalt kaebajate väidetele vastanud. Ringkonnakohus märgib vaid, et liikluskoormuse suurenemine tuleneb juba asjaolust, et detailplaneeringuga nähti ette koolimaja rajamine Posti tn 12 kinnistule. Ehitusloaga ei ole võimalik ette näha sellist lahendust, kus liikluskoormus piirkonnas üldse ei muutu. Mõjutused kaasnevad sõltumata sellest, kas parkimiskohti on 30 või 8. Asjaolu, et piirkonnas liiklejad võivad liiklusmärke eirata ning parkida kaebajate kinnistutele, ei ole ehitusloa tühistamise aluseks. Kaebajate subjektiivseid õigusi ei saa rikkuda see, kas parkimiskohad asuvad Posti tn 12 kinnistul või Valli tänavaga piirneval Veski tn 11 kinnistul. Selline lahendus oli ette nähtud juba detailplaneeringus, kus Veski tn 11 kinnistule oli planeeritud 20 parkimiskohta.
18.Õige on halduskohtu seisukoht, et keldrisse puutuv ei ole asjakohane. Vastustaja ja kolmandad isikud on kinnitanud, et vanal koolimajal ei ole keldrit. Igal juhul ei ole keldriga arvestatud detailplaneeringus, projekteerimistingimustes ega ehitusprojektides. Seega ei ole põhjendatud kaebajate väide, et kelder tuleks ikkagi arvata suletud brutopinna hulka.
19.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). Kolmandad isikud ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Vastustaja esitas 03.06.2021 menetluskulude nimekirja, kus palub kaebajatelt välja mõista esindajakulud 3456 eurot. Sarnaselt halduskohtu otsuses märgitule leiab ringkonnakohus, et vastustaja menetluskulude kaebajatelt väljamõistmine pole põhjendatud (HKMS § 108 lg 11). Haldusorgani poolt välise õigusabi kasutamise kulude kaebajate kanda jätmine võib olla õigustatud, kui vaidlus väljub haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest. Ehituslubade õiguspärasuse üle käivad vaidlused sellisele eeldusele ei vasta.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.