X kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 29.03.2023 ehitusloa nr 2312271/02363 tühistamiseks Kaebaja X, volitatud esindaja advokaat Joonas Põder Vastustaja Tallinna linn, volitatud esindaja Timo Päit Kolmas isik OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam, volitatud esindaja vandeadvokaat Sandor Elias Tallinna Halduskohtu 12.05.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12.05.2023 määruse peale menetlusse. Võtta asja materjalide juurde X määruskaebuse lisa 4 ja 08.06.2023 seisukoha lisad 1-2. Tagastada X määruskaebuse lisad 1-3 ja 08.06.2023 seisukoha lisa 3. Võtta asja materjalide juurde OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam 07.06.2023 vastuse lisad 1 ja 2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12.05.2023 määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebajale kuulub aadressil Lagedi tee 8, Tallinn, Harju maakond asuv kinnistu (sihtotstarbega mäetööstusmaa 60% ja maatulundusmaa 40%, pindalaga 93 611 m2). Kinnistu külgneb Tooma tn 13 katastriüksusega (registriosa nr 1720101, sihtotstarbega ärimaa 100 %, pindalaga 11 790 m2), mis kuulub OÜ-le Utilitas Tallinna Elektrijaam.
2.Tallinna Linnavalitsus kehtestas 23.08.2006 korraldusega Lagedi tee 8a, 14, 16b ja 16c kruntide detailplaneeringu.
3-23-956
3.OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam esitas 27.01.2021 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) taotluse detailplaneeringu Tooma tn 13 kinnistu osas kehtetuks tunnistamiseks.
4.Tallinna Linnavolikogu tunnistas 22.04.2021 otsusega detailplaneeringu Tooma tn 13 kinnistu osas kehtetuks.
5.OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam taotles 10.05.2021 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametilt projekteerimistingimusi soojussalvesti ja soojustrassi kavandamiseks ning 15.06.2021 taotles TLPA-lt projekteerimistingimusi pumbahoone kavandamiseks.
6.TLPA andis 22.06.2021 projekteerimistingimused nr 2111802/05753, mille alusel kavandatakse Tooma tn 13 kinnistu põhjaosasse pumbahoone ehitisealuse pinnaga ligikaudu 1050 m2 ja kõrgusega 12 m. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet andis 29.06.2021 projekteerimistingimused nr 2111802/04893 soojussalvesti kõrgusega kuni 70 m ja läbimõõduga ca 30 m kavandamiseks Tooma tn 13 kinnistule. TLPA andis 21.07.2022 ehitusloa nr 2212271/18607 (kaugküttetorustiku ehitusluba) kaugküttetorustiku rajamiseks Tooma tn 13 // Tooma tänav T4 // Väo tee T3 kinnistutele. Kaebaja esitas eelnimetatud projekteerimistingimuste ja ehitusloa peale kaebuse halduskohtule, mille kohus jättis 07.11.2022 otsusega rahuldamata.
7.OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaam esitas 19.10.2022 ehitusloa taotluse nr 2211271/30303 soojussalvesti püstitamiseks Tooma tn 13 kinnistule.
8.TLPA väljastas 29.03.2023 ehitusloa nr 2312271/02363 Tooma tn 13 kinnistule soojussalvesti püstitamiseks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 29.06.2021 soojussalvesti projekteerimistingimuste alusel.
9.X esitas 03.05.2023 halduskohtule kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 29.03.2023 ehitusloa nr 2312271/02363 tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 29.03.2023 ehitusloa nr 2312271/02363 kehtivuse peatamiseks kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjendustel: 1) ehitusluba ei ole õiguspärane, kuna see anti projekteerimistingimuste, kuid oleks pidanud olema antud detailplaneeringu alusel; 2) soojussalvesti ehitamine riivab ebaproportsionaalselt kaebaja omandiõigust. Kaebajale kuuluval Lagedi tee 8, Tallinn asuval kinnistul asub lubjakivikarjäär, kus kaebaja kavatseb tulevikus alustada ehitustegevusega. Soojussalvesti lekke puhul valguks selles sisalduv kuum vesi kaebaja käitatud karjääri. Soojussalvesti hakkab varjama naaberkinnistu päikesevalgust ja piirab kaebaja võimalusi Lagedi tee 8 ehitatavatele hoonetele päikesepaneelide paigaldamisel; 3) täiendava asjaoluna tuleb arvestada kaebaja kinnistu detailplaneeringujärgsete maa-aluse parklatega. Kõnealused parklad tuleb olemasolevate planeeringute kohaselt rajada sügavamale maapinda, kui vaidlusalune soojussalvesti. Parkalt ei saaks kasutada varjendina, kuna soojussalvesti oleks sõja korral prioriteetne sihtmärk; 4) kohtuotsuse tegemise ajaks on suure tõenäosusega ehituloa alusel ehitatav soojussalvesti valmis ehitatud.
10.Vastustaja palub 10.05.2023 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotluses välja toonud, milline konkreetne kaebajale kuuluv subjektiivne õigus saab rikutud või ohustatud, kui esialgse õiguskaitse taotlust ei rahuldata; 2(9)
3-23-956 2) kaebuses loetletud kõikvõimalikud ohud ei ole käsitletavad reaalsetena. Ehitusprojektiga koos on esitatud soojussalvesti riski analüüs ja tuleohutust käsitlev lisa. Projekti on kooskõlastanud Päästeamet; 3) kui kohus peaks kaebuse rahuldama, see on kolmanda isiku risk; 4) ehitusloa andmise keeldumise alused puuduvad. Sellisel kaebusel puudub perspektiiv. Ehitusluba on väljastatud projekteerimistingimuste alusel, kehtiva õigusega kooskõlas, kaalutlusvigadeta ja proportsionaalne. Ehitusloa menetluse käigus ei ole välja tulnud püsivat negatiivset mõju, mis oleks üleliia koormav ja mida ei saaks piisavalt vähendada või leevendada. Vaidlustatud haldusakti ei ole ilmselgelt õigusvastane; 5) esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine annab kolmandale isikule võimaluse ise kohtumenetluse käigus hinnata, milline võib olla kohtumenetluse tulem ja millised riskid kolmandale isikule kaasneda võivad. Vaidlusalune objekt on avaliku teenuse tagamise huvides oluline, mistõttu tuleb arvestada avaliku huviga.
11.Kolmas isik palub vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Ehitusluba on õiguspärane; 2) vaidlusaluse soojussalvesti ehitusloa kehtivuse peatamine kohtumenetluse lõpuni tooks kaasa ebaproportsionaalselt suure ohu ja kahju nii avalikele huvidele (Tallinna ja Maardu soojatarbijatele) kui ka kolmandale isikule. Soojussalvesti (võimalikult kiire) rajamine on vajalik Tallinna ja Maardu soojatarbijatele varustuskindluse tagamiseks. Soojussalvesti ehitusloa kehtivuse peatamisel kohtumenetluse lõpuni lükataks projekti valmimine teadmata aja võrra edasi; 3) isikul ei ole subjektiivset õigust olemasolevale keskkonnale. Kaebaja pole tõendanud, et ehitamisega kaasneks tema jaoks üleliia koormav ja püsiv negatiivne mõju, mida ei oleks võimalik vähendada või leevendada; 4) teise ehitisega juhtunud õnnetus ei tähenda, et konkreetne püstitatav soojussalvesti oleks ohtlik; 5) ehituse tööprojekti materjalide hulgas on olemas soojussalvesti projekteerija tehnoloogilise osa riskianalüüs, mis käsitleb riske salvesti käitamisel. Tavariskianalüüsis adresseeritakse siiski realistlikke, mitte hüpoteetilisi ohte. Soojussalvestis olev vesi on atmosfäärirõhul (ehk mitte surve all). Soojussalvesti ei ole kuigi ebakonventsionaalne ehitis; 6) väljakujunenud keskkond toetab Tooma tn 13 kinnistule soojussalvesti rajamist. Tegemist on endise (ja kaebaja kinnistul isegi veel olemasoleva) karjääri piirkonnaga ning Tooma tn 13 kinnistu vahetusse naabrusse (Tooma tn 14 kinnistule) on juba ehitatud energiatootmiskompleks. Kaebaja enda kinnistu (Lagedi tee 8) on praegu endiselt 60% mäetööstusmaa ja 40% maatulundusmaa sihtotstarbega. Samuti on oluline rõhutada, et nii Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu maakasutusplaani kui Lagedi 8 DP kohaselt on kõnealune piirkond ette nähtud nii ettevõtlus- kui tootmisalaks, kusjuures Lagedi 8 DP järgi on vahetult Tooma tn 13 kinnistuga piirnevad krundid (pos 1 ja pos 2) kavandatud vähemalt 70% ulatuses tootmismaana (või 100% mäetööstusmaana). Järelikult ei ole asjakohane ette heita tööstusalale iseloomuliku ruumilise pildi kujunemist. Soojussalvesti kõrgus ega ehitisealune pind (42 m ja 600 m2) ei ole Lagedi 8 DP suhtes kuidagi ebaproportsionaalne (eriti arvestades Lagedi 8 DP järgsete vastavate naaberkruntide ehitiste oluliselt suuremat mahtu); 7) soojussalvesti ehitusloa kehtivuse peatamine kohtumenetluse lõpuni tooks kaasa ebaproportsionaalselt suure ohu ja kahju nii avalikele huvidele (Tallinna ja Maardu soojatarbijatele) kui ka kolmandale isikule. Soojussalvesti ehitusloa kehtivuse peatamisel muutuks projekti realiseerimine kaugküttetarbijale (läbi soojuse hinna) ka oluliselt kulukamaks. Soojussalvesti rajamise maksumus on ca 4,5 miljonit eurot. Soojussalvesti rajamiseks on taotletud toetust (ca 675 000 eurot) SA Keskkonnainvesteeringute Keskus („KIK“) meetmest „Energiasalvestuse seadmete pilootprojektide arendamine“. Majandus- ja taristuministri 3(9)
3-23-956 07.12.2022 määruse nr 99 „Toetuse andmise tingimused ja kord energiasalvestuse pilootprojektide arendamiseks“ § 8 lg 2-3 kohaselt on projekti abikõlblikkuse perioodi kestus kuni 24 kuud ning abikõlbulikkuse perioodi lõpp ei või samas olla hilisem kui 01.04.2026. Sama määruse § 8 lg 4 sätestab, et projektiga seotud hankega peab alustama hiljemalt neli kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Hetkel teadaoleva ajakava kohaselt teeb KIK taotluse rahuldamise kohta otsuse käesoleva aasta mai lõpus või juuni alguses. Soojussalvesti projekteerimis- ja ehitushanke läbiviimise aeg on vähemalt ca 2 kuud ning projekteerimis- ja ehitustööde rajamise kestus vähemalt ca 12 kuud. Seega tekib soojussalvesti ehitusloa kehtivuse peatamisel oht, et toetust (kui KIK toetuse taotluse rahuldab) ei ole võimalik tähtaegselt kasutada.
12.Tallinna Halduskohus jättis 12.05.2023 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel: 1) kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Soojussalvesti ehitamisega kaasnevad pöördumatud tagajärjed ning nende kõrvaldamine ei ole mõistlik; 2) kaebusel on vähesed eduväljavaated. Halduskohus nõustub Tallinna Halduskohtu seisukohtadega haldusasjas nr 3-22-419. Ehitusluba tugineb õiguspärastele projekteerimistingimustele; 3) halduskohus on asjas nr 3-22-419 leidnud, et PlanS § 125 lg 5 ei kaitse kaebaja huvi eelistada PT andmise menetlusele DP koostamise menetlust. Järelikult ei saa kaebaja subjektiivset õigust eraldiseisvalt rikkuda see, kas PT andmiseks olid täidetud PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud tingimused. PlanS § 125 lg 5 rikkumisele oleks asjakohane tugineda siis, kui kaebaja näitab ära, et PT väljastamisel on rikutud tema omandi- või muid õigusi, sh olulisi menetluslikke õigusi. Sellisel juhul võiks PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud materiaalõigusliku aluse puudumine tuua koosmõjus teiste rikkumistega kaasa väljastatud PT tühistamise (vt Riigikohtu 28.12.2021 otsus nr 3-17-2023, p-d 20–24); 4) halduskohus on asjas nr 3-22-419 leidnud, et kaebaja väited soojussalvesti ohtlikkuse ja enda õiguste riive kohta on hüpoteetilised ning kohati ka vaidluse esemega mitteseonduvad. Kaebaja täiendavad seisukohad ei viita kuidagi kaebaja omandiõiguse riivamisele, vaid pigem kinnistavad kohtu poolt juba varasemalt määrustes võetud seisukohta, et tegelikku kaebaja õigust riivet PT andmisega ei ole kaasnenud. Kaebaja üritab oma subjektiivsete õiguste riivet põhistada ilmselgelt otsitud väidete ja asjakohatute näidetega. Kaebaja ei ole ära näidanud, et kavandatud soojussalvestit ei olekski võimalik nõuetekohaselt (selle ohutust tagavalt) ehitada ega kasutada; 5) halduskohus on asjas nr 3-22-419 leidnud, et kaebaja ei ole mingil määral põhistanud oma väidet, et soojussalvesti kavandamine toob kaasa tema kinnistu väärtuse vähenemise. Ainuüksi asjaolust, et kaebaja kinnistu (kus hetkel asub lubjakivikarjäär) lähedusse kavandatakse soojussalvesti ja pumbahoone rajamist, ei saa tuletada kaebaja kinnistu väärtuse vähenemist. Kohtule ei nähtu, et kaebaja ei saaks kavandatud ehitiste tõttu enda kinnistut selle sihtotstarbe (s.o 60% mäetööstusmaa ja 40% maatulundusmaa) kohaselt kasutada; 6) Lagedi tee 8 kinnistule tulevikus kavandatavatele hoonetele päikesepaneelide paigaldamine on täna hüpoteetiline võimalus, millega vastustaja ei pidanud ehitusloa väljastamisel arvestama. Lagedi 8 DP-s ei ole päikesepaneelide paigaldamist hoonetele käsitletud. Soojussalvesti kuju ning paiknemist arvestades säilib ka Lagedi tee 8 kinnistul võimalus päikesepaneelide paigaldamiseks; 7) kaebuse esemest väljub kaebaja väide, et soojussalvesti tuleks rajada Tooma tn 14 kinnistule või maa sisse; 8) kaebaja huvi ehitusloa kehtivuse peatamise vastu olukorras, kus kaebusel on vähesed eduväljavaated, ei kaalu üles avalikke huve ja kolmanda isiku huvi.
4(9)
3-23-956
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ja ehitusloa kehtivuse peatamist kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel: 1) vaidlusalused haldusaktid on antud ilma õigusliku aluseta. PlanS § 125 lg 5 ei kohaldu ehitusloa aluseks olevatele projekteerimistingimustele. Ehitusloa andmisele eelduslikud analüüsid on tegemata ja selle põhjendamiseks eelduslikud faktilised asjaolud tuvastamata. Kaebaja õigusi ja alternatiivseid lahendusi Tooma tn 13 kinnistule planeeritud hoonete ehitamiseks ei ole kaalutud; 2) haldusakt rikub kaebaja õigusi ning kaebaja õiguste riive ei ole hüpoteetiline. Mistahes mõjutused kaebaja omandiõigusele on tema õiguste riived. Projekteeritud hoone varjab kaebaja kinnistu valgust, sellest hakkab ehitamise ajal lähtuma müra- ja vibratsioonihäiring, see hakkab vaateid varjama, on visuaalselt ebaesteetiline ja vähendab kõigist ja mistahes üksikust omadusest tingitult kaebaja kinnistu väärtust. Tööstusliku suurhoone ehitamine mõjutab kõigi naaberkinnistute väärtust, eelduslikult negatiivselt; 4) kaebus on perspektiivikas. Tallinna linnal lasuva huvide konflikti tõttu väljastati projekteerimistingimused olukorras, kus seadusega on ette nähtud detailplaneeringu koostamise kohustus. Ehitusluba saab anda vaid õiguspäraste projekteerimistingimuste alusel EhS § 42 lg 1 järgi. PlanS § 125 lg 5 ei saanud olla vaidlusaluste projekteerimistingimuste andmise aluseks. Samuti ei sobitu see mahuliselt ega otstarbelt piirkonna keskkonda PlanS § 125 lg 5 p 1 tähenduses, osaliselt seetõttu, et Lagedi tee 8 detailplaneering näeb ette büroohoone ehitamist. Seda, et vaidlusalusele kinnistule ei saa PlanS § 125 lg 5 alusel projekteerimistingimusi anda leidis ka vastustaja esindaja Priit-Friedrich Lillemaa 16.03.2023 kohtumisel. Projekteeritava ehitise planeeringute, tervisekaitse-, tuleohutuse ja keskkonnanõuetele vastavuse analüüsid puuduvad. EhS § 14 lg 3 p 1 näeb ette, et enne ehitamise alustamist peab ehitamise aluseks oleva ehitusprojekti nõuetele vastavust kontrollima ehitusprojekti koostajast sõltumatu pädev isik, kes teeb ekspertiisi, kui kavandatav ehitis on ehitustehniliselt keerukas või muul põhjusel suurema ohupotentsiaaliga; 5) majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a määrus nr 51 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 2 p-i 1 järgi tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda energeetika valdkonda kuuluva tegevuse korral, kui selleks on 1) soojuselektrijaama või muu põletusseadme rajamine (püstitamine) või laiendamine ning elektri- või soojusenergia tootmine, kui põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 50–299 megavatti; 6) kõnealune soojussalvesti moodustab terviku samale kinnistule ehitatava pumbahoonega ja Tooma tn 14 asuva tootmisjaamaga. Keskkonnamõju hindamise vajalikkust tuleb hinnata, st anda eelhinnang, ehitusloa või kasutusloa andmise menetluses (KeHJS § 7 lg 1 p 1). Keskkonnamõju hindamise tulemusena koostatakse aruanne, mis võimaldab otsustajal (nt ehitusloa andjal) hinnata tegevuse mõju keskkonnale ning ohust inimese tervisele, varale, heaolule, maastikele, kultuuripärandile või keskkonnale, näiteks suurõnnetuste või katastroofide tõttu jms; 7) ehitusloa väljastamisega teenitavaid huvisid on peetud iseenesestmõistetavateks, kaebaja huvisid aga mitte, millega on rikutud haldusakti põhjendamiskohustust. Ehitusloa kehtimise suhtes puudub tõendatud kaalukas avalik huvi. Kohtu ja kolmanda isiku asjassepuutuvad seisukohad on paljasõnalised. Puudub põhjus arvata, et käesoleval ajal esineks kaugkütte tarbijatel kaugküttega varustuskindluse probleeme. Sellistest ei ole teadlik ka vastustaja. Põhjendamatu on kohtu ja kolmanda isiku viitamine KIK-i meetmetele; 8) kui PlanS § 125 lg 5 ei ole asjassepuutuv, siis on tegemist hoonega EhS § 3 lg 2 tähenduses, mille puhul on PlanS § 125 lg 1 p 1 järgi detailplaneering kohustuslik. Kui see ei ole hoone, siis on tegu olulise avaliku huviga rajatisega PlanS § 125 lg 1 p 3 tähenduses või igal juhul olulise
5(9)
3-23-956 ruumilise mõjuga ehitis PlanS § 125 lg 1 p 4 tähenduses. Igal juhul puudus alus EhS § 26 lg 1 kohaldamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks.
14.Vastustaja palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel: 1) kuigi ehitusloa nr 2312271/02363 aluseks olevad projekteerimistingimused on kohtus vaidlustatud, on tegu kehtiva haldusaktiga ning ehitusluba ei ole õigusvastane. Haldusasjas 322-419 selgitatakse välja, kas haldusakt on õigusvastane või mitte; 2) kaebaja ei ole oma esialgse õiguskaitse taotluses ega määruskaebuses põhistanud, milline vahetu õiguste riive soojussalvesti ehitamisest talle avaldub. Kaebaja kinnistul toimub maavarade kaevandamine ning soojussalvesti ehitamine ei mõjuta kaebaja kinnistu kasutamist; 3) kaebajale kuuluva kinnistu osas kehtib Lagedi tee 8 kinnistu ja lähiala detailplaneering. Hoonestamine saab tulla kaebaja kinnistu osas kõne alla alles pärast kinnistul maavarade ammendumist. Detailplaneering võimaldab kaebaja kinnistul rajatava soojussalvesti kõrvale rajada maksimaalselt 30% äri otstarbel ja vähemalt 70% tootmise otstarbel kasutatava hoone. Eelkõige suunab detailplaneeringu kasutusotstarvete protsendid hooneid kasutama tootmise otstarbel. Seega püüab kaebaja jätta eksliku muljet nagu Tooma tn 13 kinnistule ei sobi soojussalvesti. Detailplaneeringu elluviidavust on haldusmenetluses hinnatud ning on selge, et soojussalvesti ehitamine ei piira kaebajale kuuluva kinnistu sihtotstarbelist kasutamist ega välista sinna kavandatu ellu viimist. Kuivõrd ala on mõeldud eelkõige tööstusettevõttele, on sealne häiringute tase oma olemuselt juba suurem; 4) kuna soojussalvesti rajamine on avalikku huvi teeniv, siis kaalub avalik huvi ülesse kaebaja soovi läbi viia põhimõttelist eesmärgipäratut vaidlust.
15.Kolmas isik palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel: 1) kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Soojussalvesti PT on kehtiv ja õiguspärane haldusakt; 2) kaebaja ei ole põhjendanud ega tõendanud, millisele ehitusloa menetluse kontrollieseme nõudele soojussalvesti ehitusluba ei vasta; 3) soojussalvesti ehitusprojekt on kooskõlas soojussalvesti PT-ga. Soojussalvesti ehitusloa järgsed tegelikud mõõtmed on oluliselt väiksemad soojussalvesti PT-s maksimaalselt lubatust; 4) soojussalvesti ei riku kaebaja õigusi ega põhjusta talle ebaproportsionaalseid häiringuid. Naaber peab tõendama või usutavalt põhistama, et ehitamisega kaasneks tema jaoks üleliia koormav ja püsiv negatiivne mõju, mida ei oleks võimalik vähendada või leevendada. Ehitusluba saab kellegi õigusi rikkuda juhul, kui ta on vastuolus õigusnormiga, millest tuleneb kellegi subjektiivne õigus. Soojussalvesti väidetav lekkimise või plahvatuse oht on hüpoteetiline. Riskianalüüs on tehtud ning ehitusprojekti koosseisus on ka tuleohutuse osa käsitletud, vastavalt majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 22 tingimustele. EhS-ist ega eelviidatud määrusest ei tulene, et ehitusprojekti koosseisus tuleks eraldi esitada mingeid täiendavaid „analüüse“; 5) vaidlusalust soojussalvestit ei pea rajama Tooma tn 14 kinnistule. Tooma tn 14 kinnistu ei ole soojussalvesti asukohana ei tehniliselt ega ka majanduslikult mõeldav alternatiiv; 6) ehitusprojekti ekspertiisi tegemise kohustust ei ole rikutud. Ehitusprojekti ekspertiis tehakse enne ehitamise alustamist, mitte ehitusloa andmise eel. Antud juhul on soojussalvesti ehitusloas ehitusprojekti ekspertiisi tegemise kohustus märgitud kõrvaltingimusena; 7) keskkonnamõju (eel)hindamine ei olnud nõutav. Kaebaja viidatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 § 2 lg 1 järgi tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda soojuselektrijaama või muu põletusseadme rajamisel (püstitamisel) või laiendamisel. Soojussalvestis ei ole põletusseadet ning selle rajamisel ei laiendata Väo koostootmisjaamade põletusseadmeid;
6(9)
3-23-956 8) soojussalvesti ehitusloa kehtivuse peatamine kohtumenetluse lõpuni tooks kaasa ebaproportsionaalselt suure ohu ja kahju nii avalikele huvidele (Tallinna ja Maardu soojatarbijatele) kui ka kolmandale isikule. Kolmas isik on Tooma tn 13 kinnistul alustanud pumbahoone ehitusloa realiseerimise (ehk pumbahoone ehitustöödega). Soojussalvesti ehitustöödega veel alustatud ei ole, ent kolmas isik soovib lähiajal ka soojussalvesti rajamisega kiiresti edasi liikuda. Enam kui 2/3 Tallinna ja Maardu kaugkütte klientidele müüdavast soojusest toodetakse taastuvatest energiaallikatest. Kaugkütte tipukoormuste katmiseks kasutatakse aga üldteada asjaoluna energiaallikana maagaasi. Varustuskindluse tagamiseks ning samas taastuvenergia eesmärkidest ja keskkonnanõuetest kinnipidamiseks on vajalik uusi alternatiivallikatel põhinevaid tootmisvõimsusi ning samas ka soojuse tootmist efektiivsemaks muuta, et ennetada olukorda, kus ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel ei ole võimalik soojust kaugküttevõrku tavapäraste allikatega toota ning tarbijatele elutähtsat teenust vajalikus mahus osutada. Maagaasi asendamise läbi võrgu varustuskindluse tagamine on praegusel ajal eriti kriitiline. Soojusenergia kogus, mis jääks soojussalvesti rajamata jätmisel tootmata, on ca 10 000 MWh aastas, mis on võrreldav näiteks Kärdla või Põltsamaa aastase soojusenergia tarbimise kogusega. Igasugune maagaasi vähendamine aitab kogu Tallinna ühtse võrgupiirkonna kaugkütte hinda vähendada, sest soojussalvesti võimaldab salvestada biomassist toodetud soojust ja vähendada tipukoormustel maagaasi kasutamise vajadust. Maagaasi hind on aga oluliselt volatiilsem kui biomassil ning maagaasi hinna tipud on drastiliselt kõrged. Näiteks eelmisel küttehooajal oli biomassi ja maagaasi hinnavahe kohati isegi 8-kordne. Soojussalvesti (võimalikult kiire) rajamine on vajalik varustuskindluse tagamiseks ning teiselt poolt soojuse hinna lõpptarbijale mõistlikuna hoidmiseks. Soojussalvesti ehitusloa kehtivuse peatamisel (ehk sisuliselt ehitamise keelamisel) kohtumenetluse lõpuni lükataks projekti valmimine teadmata aja võrra edasi, mis tähendab kõrgemaid hindu tarbijatele ja suuremat varustuskindluse riski. Soojussalvesti ehitusloa kehtivuse peatamisel muutuks projekti realiseerimine kaugküttetarbijale (läbi soojuse hinna) ka oluliselt kulukamaks; 9) Lagedi 8 DP on kehtestatud ca 8 aastat tagasi ning puuduvad igasugused märgid, et kaebaja oma kinnistul lähiajal midagi tegelikult arendama hakkaks. Määruskaebuse esitamisega viivitas kaebaja viimase päevani, mis näitab, et tema „mure“ ehitustegevusega kaasneva pöördumatu mõju kohta ei ole kuigi tõsiseltvõetav.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
17.Kaebaja on koos määruskaebusega esitanud alljärgnevad dokumendid ja tõendid: 16.03.2023 kohtumise lindistuse, foto Tooma tn 13 ehitustöödest 06.05.2023; apellatsioonkaebuse asjas nr 3-22-419, artikli „Tallinna linn ja Utilitas loovad ühisettevõtte“. Lisaks on kaebaja 08.06.2023 seisukohaga esitanud detailplaneeringu joonise, detailplaneeringu seletuskirja (dtl 591-605) ning Tallinna Linnavolikogu 22.04.2021 otsuse nr 54 (dtl 580-582). Ringkonnakohus tagastab 16.03.2023 kohtumise lindistuse ja foto Tooma tn 13 ehitustöödest 06.05.2023, kuna pumbahoone projekteerimistingimuste õiguspärasus ja pumbahoone ehitustööde läbiviimise fakt ei oma käesolevas asjas tähtsust. Asjas nr 3-22-419 esitatud apellatsioonkaebus tuleb tagastada, kuna edasikaebamise küsimuses piisas viitest Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2022 määrusele, millega apellatsioonkaebus menetlusse võeti. Tagastada tuleb ka Tallinna Linnavolikogu 22.04.2021 otsus nr 54, kuna see on juba toimikus olemas (dtl 404–406). Määruskaebuse lisa 4 ja kaebaja 08.06.2023 seisukoha lisad 1–2 võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde, kuna need ei ole ilmselgelt asjakohatud (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3). 7(9)
3-23-956
18.Kolmas isik esitas koos vastusega Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu maakasutusplaani, millega soovib viidata Tooma tn 13 ja sellega piirnevate alade juht- ja kõrvalotstarvetele (dtl 572). E-toetuste keskkonna väljavõttega soovib kolmas isik näidata, et KIK on rahuldanud toetuse taotluse (dtl 573). Ringkonnakohus võtab need dokumendid asja materjalide juurde.
19.Esialgset õiguskaitset kohaldab kohus juhul, kui HKMS § 251 lg 1 p-des 1–5 sätestatud mõne abinõu rakendamine aitab ära hoida selliste kahjulike tagajärgede saabumise käimasoleva kohtu- või vaidemenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine pärast kaebuse võimalikku rahuldamist oleks võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse või vaide perspektiive.
20.Ringkonnakohtu esialgse hinnangu kohaselt ei luba kaebaja esitatud väited järeldada seda, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaebaja õigustele kaasa raskesti kõrvaldatavaid või pöördumatuid tagajärgi. Valdavas osas on kaebuses esitatud väited seotud rajatava hoone kasutamisest tingitud ohtude ja riskidega. Hoone ehitamine ise neid väidetud ohte ja riske veel ei põhjusta. Kas hoonet saab hakata sihipäraselt kasutama või mitte, siis seda ei otsustata ehitusloa alusel. Samuti ei luba kaebus järeldada, et hoone ehitamine või hoone kui selline tooks kaebaja õigustele kaasa muid pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Kui ehitusloa aluseks olevad projekteerimistingimused tühistatakse ja ehitusluba muutub õigusvastaseks ning rajatud hoonet pole võimalik seadustada, on kohaliku omavalitsuse üksusel alus kaaluda lammutamisettekirjutuse tegemist. Kohtumenetluste ajal hoone valmis ehitamine on kolmanda isiku risk.
21.Ringkonnakohus jagab halduskohtu esialgset hinnangut, et kaebuses esitatud väidete alusel ei saa kaebuse eduväljavaateid pidada selliseks, mis tingiks esialgse õiguskaitse kohaldamise. Ringkonnakohus ei korda halduskohtu kõiki seisukohti (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
22.Kaebaja leiab, et ehitusluba on antud õigusvastaste projekteerimistingimuste alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole soojussalvesti projekteerimistingimuste õiguspärasus praeguse määruskaebemenetluse esemeks, mistõttu ei hinda ringkonnakohus seda, kas projekteerimistingimuste väljastamine on toimunud õiguspäraselt (vt selle kohta ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.12.2020 määrus asjas nr 3-20-1572, p 25).
23.Ringkonnakohus jagab halduskohtu ja vastustaja seisukohta, et ehitise ohutusega seonduvad küsimused lahendatakse ehitusprojektis enne ehitamisega alustamist (vt majandusja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 8 lg 8; Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2022 määrus asjas nr 3-22-1874, p 16; Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 otsus asjas nr 3-19-675, p 17; Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2019 otsus asjas nr 3-18-873, p 13). Ehitusloas on seejuures kohustusliku kõrvaltingimusena ette nähtud, et enne ehitamise alustamist peab olema ehitamise aluseks olevale ehitusprojektile tehtud ehitusprojekti ekspertiis. Lisaks ei ole kaebaja usutavalt põhjendanud, et vaidlusalust soojussalvestit ei olekski võimalik ohutult ehitada ega kasutada. Üksnes paljasõnaliste väidete alusel ja teises riigis toimunud õnnetusjuhtumile viidates ei saa soojussalvesti lekkimisohtu tõenäoliseks pidada. Kui kõigist ettevaatusabinõudest hoolimata ilmneb ehitama asudes oht kaebajate varale, on Tallinna linnal õigus teha ohu põhjustanud isikule ettekirjutus ohu tõrjumiseks (korrakaitseseaduse § 28, vt ka Riigikohtu otsus nr 3-16-1050, p 20, Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2019 otsus asjas nr 3-18-873, p 13).
8(9)
3-23-956
24.Kaebaja ei ole veenvalt näidanud, et soojussalvesti ehitamise ja kasutamisega kaasnevad negatiivsed mõjutused rikuvad tema omandiõigust. Tooma tn 13 kinnistu piirneb kirdes transpordimaa sihtotstarbega Väo tee T3 kinnistuga, läänes Tooma tn T4 transpordimaa sihtotstarbega kinnistuga, idas Lagedi tee 8 60% mäetööstusmaa ja 40% maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuga ning kagus Tooma tn 15 ärimaa kinnistuga. Üle Tooma tänava, Tooma tn 14 / Väomurru tn 1 kinnistul asub Väo soojuselektrijaam (dtl 62). Kaebaja Lagedi tee 8, Tallinn asuv kinnistu on pindalaga 93 611 m2. Kaebaja kinnistul asub lubjakivikarjäär. Kaebaja ei ole praeguses menetlusetapis põhistanud, et tööstusala piirkonda soojussalvesti püstitamine raskendaks kaebajal kinnistu sihtotstarbelist kasutamist ja vähendaks kaebaja kinnistu väärtust või muul moel riivaks kaebaja omandiõigust intensiivselt. Halduskohus on põhjendatult ca 8 aastat tagasi kehtestatud Lagedi 8 detailplaneeringule viidates märkinud, et selles planeeringus ette nähtud hoonestust ei ole asutud realiseerima ning päikesepaneelide paigaldamist pole seal käsitletud.
25.Kuivõrd asjas esitatud väidete ja tõendite põhjal ei saa kaebuse eduväljavaateid praeguses menetlusetapis pidada kuigi suureks, ei kaalu kaebajale ehitustegevusega tavapäraselt kaasnevad häiringud ja rajatise käitamine üles avalikku huvi ja kolmanda isiku huvi soojussalvesti püstitamiseks. Kolmas isik toob esile, et soojussalvesti rajamine on vajalik Tallinna ja Maardu soojatarbijatele varustuskindluse tagamiseks. Soojussalvesti ehitamise üks eesmärke on ka kriisiolukorras (nt kütusetarne katkemisel) soojussalvestis sisaldava soojusenergia kasutamine kaugküttevõrgu varustamiseks. Ehitustegevuse peatamine suurendaks soojaga varustamise riski. Soojussalvesti ehitusloa kehtivuse peatamisel ei oleks kolmandal isikul tõenäoliselt võimalik KIK-lt määratavat toetust tähtaegselt kasutada ja see võib suurendada soojussalvesti ehitamisega kaasnevaid kulusid. Ehitustegevuse alustamine on praegusel juhul kolmanda isiku enda risk ning kolmandal isikul ei saa olla õigustatud ootust, et ehitusluba ei tühistata.
26.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.