Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

3-25-1488 ja esialgse õiguskaitse taotluse TLPA 25.04.2025 ehitusloa nr 2512996/07163 kehtivuse peatamiseks kuni kohtuasja lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kolmekordse hoone püstitamine õigusvastase ehitusloa alusel võib kahjustada pöördumatult kaitsealust parki ja avalikku huvi. Üldplaneeringu kohaselt on Vabaduse park kõige olulisem säilitatav linnaosa park. Keskkonnamõju eelhinnangut ei koostatud, kuigi see oli kohustuslik. Parki rajatakse kortermaja laadne uus hoone planeeringuta. Arhitektuurivõistlust ei korraldatud, kuigi tegemist on miljööväärtusliku alaga. Ehitusprojekt ei sisalda midagi liikluskorralduse kohta ehitusaegsel perioodil, vaatamata asjaolule, et suured autod hakkavad liikuma väga kitsastel tänavatel, kus liiguvad lapsed, aga puuduvad kõnniteed. Pargi keskkonna kaitsmine on avalikes huvides. Negatiivset mõju omab ainuüksi ehitamise protsessiga alustamine. Ehitustöödel kasutatavad suured ehitusautod põhjustavad ohtu jalgsi liiklevatele kohalikele elanikele ehitusplatsile sõites ja seal manööverdades. Suure tõenäosusega hakatakse parkima kaitsealuses pargis kitsaste tänavate pervedel. Ehitusluba tuleb peatada viivitamatult, sest kolmas isik saab alustada ehitamist kohe.

Vastustaja palus vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Nii kaebus kui ka esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud eelkõige avaliku huvi kaitseks. Asjas ei nähtu, milline kaebajate õigus kaitset vajab, kui esialgse õiguskaitse taotlus ega ka kaebus pole esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks. Samuti ei ole kaebajad esitanud ühtegi usutavat argumenti selle kohta, miks vajab selline õigus kaitset juba esialgse õiguskaitse korras. Esialgse õiguskaitse taotluse põhjendamiseks esitatud argumendid nagu liikluse suurenemine kohalikel tänavatel, on täpselt see ebameeldivus, mida ei saa pidada esialgse õiguskaitse kohaldamist põhjendavaks. Tegemist on avalike transpordimaadega. Kõne all ei ole subjektiivsete õiguste kaitse, mistõttu ei saa lugeda kaebust perspektiivseks ega kohaldada esialgset õiguskaitset. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei too kaebajate õigustele kaasa raskesti kõrvaldatavaid või pöördumatuid tagajärgi.

3-25-1488 ega projekteerimistingimuste andmist. Juurdeehitus asub olemasoleva hoone läänepoolsel küljel ning ühendus uue hooneosaga on tagatud läbi galerii. Arvestades hoone funktsiooni ja toimimist, ei olnud vajadust ühendada uue hooneosa kõiki korruseid olemasoleva hooneosa kõikide korrustega. Ühendus hooneosade vahel on tagatud selle korrusega, kus paiknevad hooldekodu teenindus- ja tugifunktsioonid (toitlustus, isikuteenused, protseduurid, abiruumid jt). Projekteeritud ühendus tagab astmeteta liikumise olemasoleva hoone ja projekteeritud hooneosa liftide vahel. Galerii kaudu on tagatud kahe hooneosa vahel liikumine kõikidele isikutele, nii ratastooliga kui ilma. Uue hooneosa teatud tehnovõrkude lahendus on loodud eraldiseisvalt pelgalt seetõttu, et tehniliselt ei olnud võimalik lahendada uue hoone kütet olemasoleva katlamaja kaudu, sest uute seadmete lisamiseks ei olnud füüsiliselt ruumi. Samal ajal on kõik lahendused, mida oli võimalik lahendada läbi olemasoleva hooneosa (nt signalisatsioon, tulekahjusüsteemid jne), selliselt ka lahendatud. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu andmisele ei ole viidanud ka Keskkonnaamet, kes on ehitusloa kooskõlastanud. Kavandatav tegevus ei too kaasa negatiivseid mõjusid pargile. Kaebuses esitatud läbivad väited ulatuslikest, pöördumatutest kahjudest ja pargi seisundi halvenemisest ning ajalooliselt kujunenud planeeringu ja dendroloogia mittesäilimisest on otsitud ja ülepaisutatud. Ka Keskkonnaamet on oma kooskõlastuses viidanud, et juurdeehitus rajatakse olemasoleva parkla alale, mis tähendab, et pargiala kahjustamist ei saagi esineda. Tegelikult on kavandatud raiuda vaid kaks puud ja viis põõsast. Juurdeehitus ja seega ka mõjutatav ala asub pargi servas, tänava ääres ning olemasoleva hooldekodu hoone ja Ravi tn 17 naaberhoone vahelisel alal. Kaebuses ei ole põhjendatud kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist. Hooldekodu laiendamise projekt sai alguse 2019. a. Projekt on veninud seetõttu, et kaebajad on olnud hooldekodu laiendamisele põhjendamatult vastu. Kolmas isik ja vastustaja on püüdnud leida kompromissi, mis võimaldaks äärmiselt vajaliku projektiga mõistlikult edasi liikuda. Sealjuures on esialgset projekti korduvalt muudetud, sh on suurendatud uue hooneosa kaugust Ravila tn 17 krundi piirist ja hoonest ning vähendatud hoonet. Samuti vähendati uue hooneosa magamistubade arvu. Kaebajad ei ole kaebuses toonud esile uusi argumente, mis võiks kaasa tuua vajaduse esialgse õiguskaitse kohaldamise kaudu projekti seiskamiseks veel aastateks. Põhjendamatud on ka kaebajate väited seoses liikluskorraldusest tulenevate ohtudega. Lõuna tn 50 kinnistule on hea juurdepääs Vabaduse puiesteelt. Tänavad ja pöördekohad on piisavalt laiad, et ei põhjusta mingeid ohtusid. Vajadus hooldekodu kohtade järele püsib piirkonnas veel aastaid. Abivajajatele kohtade tagamine on avalikes huvides ja peaks üles kaaluma naabrite teoreetilised väited võimalikest negatiivsetest mõjudest, mis on tõendamata ja mida tegelikult ei esine. Antud asukohas hooldekodu olemasoleva taristu, teenuste ja töötajate kasutamine hooldekodu kohtade arvu suurendamiseks on mõistlik lahendus, mis on kooskõlas ka avalike huvidega.

3-25-1488 järgmist: „Raiesse on määratud vaid 5 puud, millest 4 on männid ja millest vaid 1 on suurem ja vanem puu. Asendusistutusena on kinnistule ette nähtud 16 hariliku männi istutamine. Kavandatav tegevus jääb parkmetsa servaalale olemasoleva hoonestuse vahele ega killusta parkmetsa alal. Juurdepääsudeks kasutatakse olemasolevaid juurdepääsuteid ja tehnovõrkudega varustamine toimub olemasolevate võrkude baasil. Rajatav piirdeaed hõlmab vaid hooldekodu lõunapoolse külje lähiümbrust ega takista suures plaanis Vabaduse parkmetsa kasutamist.“ Käesoleval hetkel ei nähtu asjaolusid, miks tuleks asuda Keskkonnaametist erinevale järeldusele. Tõendamata on kaebajate väited seoses liikluskorraldusest tulenevate ohtudega. Kolmanda isiku lisatud jooniselt nähtuvalt on Lõuna tn 50 kinnistule põhiline juurdepääs Vabaduse puiesteelt. Trajektoor läbib lisaks Lõuna tänavale veel Sihi tänavat. Ehituse alustamisel tõuseb ka liikluskoormus, kuid see on ehitamisega kaasnev ajutine ja paratamatu asjaolu ning ei too seetõttu kaasa esialgse õiguskaitse vajadust. Ka ehitustranspordil on kohustus täita liikluseeskirju, seadmata kaasliiklejaid ohtu. Hooldekodu kohtade täiendav vajadus on üldteada, mistõttu peab kolmanda isiku ärihuvi pidama kaalukamaks kaebajate huvide ees. Lõuna tn 50 kinnistul asuva hoone juurdeehitamise ja laiendamisega kaasnev võimalik riive kaebajate õigustele saab olla vaid vähese intensiivsusega, mis ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist ja vaidlustatud haldusakti kehtivuse peatamist kolmandat isikut kahjustaval viisil. Kohtumenetluse ajal ehitamine ja ehitise hilisem võimalik lammutamine on kolmanda isiku äririsk, kuid ei too kaebajate jaoks kaasa pöördumatuid tagajärgi. Kaebajate väited keskkonnaga seotud riskidest on tõendamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-25-1488 lammutamine on praktikas haruldane ja keeruline. Kohtupraktika kohaselt tuleb EÕK-d kohaldada, kui status quo säilitamine on vajalik õiguste kaitseks. Vabaduse park oma tänastes piirides on eksisteerinud vähemalt viimased 100 aastat. Ehitamisega luuakse pöördumatud tagajärjed, sest valminud hoonete lammutamine ei ole reeglina mõistlik (RKHKm 3-3-1-1304, p 20). Kohus ei arvestanud, et kohtupraktika (RKHKm 3- 3-1-87-16) kohaselt võrsuvad subjektiivsed õigused planeeringust ning kolmandate isikute huvid võivad olla kaalukamad naabrite huvidest alles siis, kui ehitustegevus käib. Füüsilisest isikust kaebajad on naaberkinnistute omanikud, kelle õigusi (nt privaatsus, valgus, vaade) ehitus rikub. Hooldekodu akende vaated avanevad Ravila tn 17 poole. Kaebaja 2 peamine eluruum on läbivaadeldav kõigile hooldekodu elanikele ja külastajatele. Piirinaabrid satuvad pideva vaatluse objektideks. ÜP kaitseb naabrite valgustingimuste säilimist ja vaadet ning ei luba sobimatuid ehitisi. Juba ehitustegevuse alustamisel hakatakse pöördumatult neid õigusi kahjustama. Ehitustegevusega seotud oht liikluskorraldusele on tõendatud ning ei ole väheoluline. Kolmanda isiku huvid on tõendamata. Kolmas isik ei ole esitanud tõendeid majandusliku kahju või kiire ehitamise vajaduse kohta. Väidetav hooldekodukohtade puudus on tõendamata ning igal juhul liialdatud, sest piirkonda on tulemas mitu uut hooldekodu. Seda on kinnitanud Nõmme Linnaosa Valitsus. Need asjaolud kinnitavad selge ülekaaluka avaliku huvi puudumist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-25-1488 sh planeeringust (vt nt Riigikohtu 25.11.2019 määrus nr 3-17-1930, p 14.1). Riigikohus on selgitanud, et kaebeõiguse tekkimiseks ei pea subjektiivsete õiguste riive olema intensiivne. Kaebeõigus saaks füüsilisest isikutest naabritel ilmselgelt puududa üksnes siis, kui negatiivsed mõjutused kaebajate kinnistule ei riivaks ühelgi moel nende õigusi ega vabadusi (Riigikohtu määrus asjas nr 3-17-981/16, p 11). Praeguses menetlusetapis ei saa välistada, et kinnistule kavandatud juurdeehitus võib avaldada mõju piirinaabrite õigustele.

3-25-1488 mõju on ajutine. Isikul puudub õigus nõuda, et teda ümbritsev elukeskkond säiliks muutumatuna (vt Riigikohtu 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 20; 19.04.2007 otsus nr 3-31-12-07, p 13) ja eeltoodu on kohaldatav ka ajutisele või alalisele liikluskorralduse muudatusele. Käesoleval juhul ei ole kaebajatele liikluskoormuse kasvuga kaasnev ebamugavus selline, mis kaaluks üles kolmanda isiku huvid.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.