3-20-1572 X ja Ye kaebus Paide Linnavalitsuse 05.08.2020 ehitusloa nr 2012271/24692 tühistamise nõudes
Haldusasi Menetlusosalised
Kaebajad – X ja Y, esindaja vandeadvokaat Indrek Veso Vastustaja – Paide linn, esindaja vandeadvokaat Sandor Elias Kolmandad isikud – Haridus- ja Teadusministeerium, esindajad Kerttu Ilvesmets, Indrek Riisaar; Riigi Kinnisvara AS – esindaja Kaido Tori
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X ja Ye kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Paide Linnavolikogu kehtestas 16.06.2014 otsusega nr 39 „Posti tn 12 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu kehtestamine“ Paide linnas Posti tn 12 kinnistul asuva olemasoleva endise koolihoone rekonstrueerimise ja juurdeehituse rajamise (edaspidi: DP). DP on koostatud eesmärgiga leida võimalik ehitusõigusega määratav ehitusala Paides Posti tn 12 krundil asuvale endisele koolihoonele juurdeehituse rajamiseks mahus, mis võimaldaks kinnistule rajada gümnaasiumihoone 252 õpilasele. DP seletuskirja järgi on hoone suurim lubatud ehitusalune pind 1715 m2 (sh restaureeritaval hoonel ca 500 m2). Olemasoleval hoonel tuleb säilitada sama kõrgus ning planeeritaval juurdeehitusel maksimaalselt 15 m mõõdetuna Valli tn äärse maapinna kõrgusest. Tulenevalt vajadusest säilitada privaatsus kõrvalasuva Posti tn 14 kinnistu jaoks võimalusel mitte planeerida aknaid selle kinnistu poole. DP ei muuda Posti tänava liikluskorraldust planeeritava
krundi asukohas, kus säilib olemasolev liikluskorraldus, v.a parkimise keeld Posti tänava kogu ulatuses. Krundi POS 1 sissesõit Posti tänavalt säilib olemasolevas asukohas. Teine sissesõit krundile planeeritud parklasse on sellest ida pool. Juurdepääs juurdeehitusele on planeeritud Valli tänavalt. Sissesõiduks Valli tänavalt tuleb laiendada olemasolevat Valli tänavat. Tänav jääb ühesuunaliseks, sissesõiduga Parkali tänavalt ning õuealadele kehtestatud liikluspiirangutega. Hoone ja neid teenindavate rajatiste (parkla) projekteerimisel kaaluda võimalust parkla öiseks sulgemiseks. Liikumispuuetega inimeste sõidukite parkimine tuleb tagada parkimise korraldamisega krundi Posti tänava poolses osas. Normatiivne krundi parkimiskohtade vajadus tagatakse parkimiskohtadega krundil ja Valli tänava ääres. Elamukruntidega piirnevasse ossa rajada sobiv (nt võrkpiire), mille suurim lubatud kõrgus on 1,5 m. Piirded ei tohi asuda väljaspool krundi piire.
2.Paide Linnavalitsus väljastas 25.02.2020 korralduse nr 124 „Projekteerimistingimuste andmine koolihoone laiendamiseks Paide linnas Posti tn 12 krundile“ (edaspidi: PT). PT-ga korrigeeris linnavalitsus avaliku arutelu tulemusel projekteerimistingimuste korralduse sõnastust (Muinsuskaitseameti kooskõlastuse asemel arvamuse andmine) ja ehitusala skeemi (lisatakse rajatav kuur), täiendatakse punkte 3.6 (sademevesi ei tohi valguda naaberkinnistule), 3.7 (näha ette piirded naaberkinnistute piirile, sh palliplatsi juures. Lahendada piirded sobilikuna piirkonna miljöösse, esitada joonis ja kooskõlastada lahendus naaberkinnistute omanikega) ning 6.3 (projekti tuleb tutvustada naaberkruntide omanikele, kui ehitustegevus mõjutab nende ehitusõigust või naabrusõigusi).
3.Paide Linnavalitsus väljastas 05.08.2020 ehitusloa nr 2012271/24692 (edaspidi: ehitusluba) Paide Gümnaasiumi koolihoone laiendamiseks, abihoone püstitamiseks ning teenindavate rajatiste rajamiseks aadressil Posti 12, Paide.
4.X ja Y esitasid 24.08.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Paide Linnavalitsuse 05.08.2020 ehitusloa nr 2012271/24692 tühistamise nõudes.
KAEBAJATE SEISUKOHAD
5.X andis 02.07.2020 vastuväites nõusoleku, et tema kinnistu piirile ehitatakse vähemalt 3 m kõrgune plankaed, mis on Paides ajalooliselt levinud kruntide vahelise piirde lahendus. DP ja PT kohustasid tagama naabrite privaatsuse ning kooskõlastama piirdeaia lahenduse. 252 õpilasele projekteeritava kooli rajamisel eramajade vahele tuleb arvestada kõigi piirinaabrite huvidega. X kinnistu piirile planeeritav madal võrkaed ei taga DP järgi kohustuslikku privaatsust Posti 8 kinnistul. Posti 8 piiri vahetusse lähedusse on planeeritud pideva avaliku kasutusega trepp, mida hakatakse intensiivselt kasutama. Võrkaed ja kuni 1,5 m kõrge ja sügisest-kevadeni ilma lehtedeta kontpuu hekk ei varja Posti 12 kinnistult vaateid Posti 8 kinnistule.
6.Planeeritava Paide Gümnaasiumi akendest, mis on projekteeritud Valli 3 kinnistu poole, oleks näha Valli 3 hoones ja kinnistul toimuv. Võrkaed ja kuni 1,5m kõrgune kontpuu hekk ei taga DP ja ehitusseadustiku (EhS) § 12 lg 3 kohast Ye privaatsust. Samuti on Paide Gümnaasiumi astmetega väli istumisala ning selle juurde Valli tänava poolt viiv trepp projekteeritud Valli 3 kinnistu vahetusse lähedusse. Trepilt avaneb piiranguteta vaade Valli 3 hoonesse ja kinnistule.
7.Posti 12 kinnistul puudub nõutud arv parkimiskohti. Paide Gümnaasiumi projekti kohaselt planeeritakse Posti 12 kinnistust väljapoole Valli tänava äärde rajada 8 täiendavat parkimiskohta, mis on vastuolus PT punktiga 3.9. Ka projekti seletuskirja punktis 8.4. välja toodud parkimisnormatiivi arvutuskäik on väär. DP järgi on parkimiskohtade vajadus 1 parkimiskoht 100 m2 hoone suletud brutopinna kohta (30 parkimiskohta). Isegi kui DP ei oleks parkimisnormi kehtestanud, oleks projekteerija pidanud lähtuma EVS 843:2016 tabeli 9.1. alusel mitte linnakeskuse alast, vaid väikeelamute alast parkimisnormiga 1 koht 120 m2 kohta ning planeerima Posti tn 12 kinnistule minimaalselt 24 parkimiskohta. Arvestades, et DP p 6 näeb ette 29 parkimiskohta (2833,3 2(13)
m2/100), siis on projekt vastuolus DP-ga, kuna Posti 12 kinnistule on planeeritud vaid 6 kohta ja Valli tänava äärde 8 kohta. PT kohaselt tuli parkimine lahendada ainult Posti 12 krundil.
8.Paide Gümnaasiumi projekt ja ehitusluba on vastuolus EhS § 12 lg-ga 2, DP-ga ja PT-ga. Ilma Valli tänavat laiendamata ei ole võimalik Paide Gümnaasiumi projekti sellisel kujul ellu viia. Projekteeritav Paide Gümnaasium peaks mahutama 252 last. Kitsal Valli tänaval suureneb liikluskoormus oluliselt, kuna paljud lapsevanemad toovad hommikuti lapsed kooli autoga. Seega ei suuda kitsas ühesuunaline Valli tänav suurenevat liikluskoormust ära teenindada. Kogu Paide Gümnaasiumi teenindamisega seotud liiklus ei hakka käima ainult Posti tänava kaudu, mis ei suuda samuti ära teenindada oluliselt suurenevat liikluskoormust.
9.Projekteeritud 8 parkimiskohale Veski 11 kinnistule Valli tn äärde rajamiseks ei ole kinnistu omaniku (Paide linn) nõusolekut. DP ei anna Posti 12 ehitusloa alusel õigust ehitada Veski 11 kinnistule. Samuti jääb alles oht, et Paide linn keelab Paide Gümnaasiumil parkimiskohtade kasutamise tulevikus, milline olukord kahjustaks oluliselt kaebajate õigusi, kuna selle tulemusena väheneks lähipiirkonna juba niigi kitsad parkimistingimused.
10.Veski 11 kinnistu asub Paide vanalinna muinsuskaitsealal, kus ehitustegevuse teostamiseks tuleb saada luba Muinsuskaitseametilt ja Paide Linnavalitsuselt. Paide Gümnaasiumi projektist nähtuvalt ei ole selliseid lube esitatud. Kuna Veski 11 kinnistu on Paide Vallimäe ja Ordulinnuse välispiir, siis ei saa sinna planeerida ehitustegvust enne arheoloogilisi väljakaevamisi tegemata.
11.Paide Gümnaasiumi kinnistu idapoolses osas oleva autoparkla liiklus ohustab autoparkla vastas oleva jalgrattaparkla kasutajaid, kuna nii autoparkla kui jalgrattaparkla asuvad ühes liiklusruumis. EVS 843:2016 p 9.2.8 kohaselt tuleb jalgrattaparkla eraldada autoparklast füüsilise tõkkega, mida ei ole tehtud. Lisaks eeltoodule ei ole EVS 843:2016 kooskõlas jalgrattaparkimiskohtade ja auto parkimiskohtade vaheline kaugus, mis näeb ette jalgratastele 2 m ja autodele 7,5 m laiuse manööverdamisruumi vajaduse. Seega peab jalgratta parkimiskohtade ja auto parkimiskohtade vaheline kaugus olema minimaalselt 9,5 meetrit, on aga 7,1 m.
12.Posti 12 kinnistu radooniohu vähendamiseks rakendatavad meetmed on vastuolus muinsuskaitse eritingimustega. Vastavalt läbiviidud radooniuuringutele on pinnase radoonisisalduse tase kõrge. Projektiga ei ole arusaadavalt lahendatud renoveeritava hoone radooniohu probleemi.
13.Projektdokumentatsioonis esitatud info ei vasta olulises osas tegelikkusele. Projekti koostamisel on ebaõigesti eeldatud, et Posti tn 12 asuval hoonel puudub keldrikorrus. Projektis tegelikust väiksema hoone üldpinna kajastamise tõttu on valed hoone üldpinnast lähtuvad normatiivsed arvutused, nagu näiteks parkimiskohtade arv.
14.Kaebajate hooneid ei ole uuritud, mistõttu ei ole välja selgitatud nende vastupidavust ehitusaegsetele negatiivsetele mõjudele. Olukorras, kus Paide Gümnaasiumi juurdeehituse ehitussüvend ulatub kaebajate kinnistute piirini, kujutab ehitussüvendi rajamine suurt ohtu kaebajate hoonetele. Ehitussüvendi projekti puudumine on oluline puudus, ilma milleta ei saa Paide Gümnaasiumi eelprojektile ehitusluba anda, kuna see võib seada ohtu Valli 3 ja Posti 8 kinnistu maja stabiilsuse. Ehitussüvendi projekti puudumine on vastuolus EHS § 12 lg-ga 3. Projektis ei ole tähelepanu pööratud ka sellele, kuidas liigub rasketransport, kus pargivad ehitajad, milline on ehitusaegne vibratsiooni- ja müratase.
15.DP-d ei viida ellu terviklikult, vaid valikuliselt, jättes sellest välja Valli tn rekonstrueerimise (DP p 6), mille tagajärjeks on naabrite negatiivsete mõjude kasvamine võrreldes olukorraga, kui DP viiakse ellu täies mahus. Vastustaja on läinud õigusvastasele projektile ehitusloa andmisel vastuollu DP punktidega 6, 5.3 ja 16, PT punktidega 3.7 ja 3.9 ning Muinsuskaitseameti 15.07.2014 eritingimustega. Ehitusloa andmisel rikkus vastustaja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg-t 2 ning EhS § 44 p-i 1. 3(13)
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
16.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebajate etteheited ei ole tõesed ning kaebajatel puudub suures osas kaebeõigus. Posti tn 12 hoone ega piirdeaiaga ei rikuta kaebajate privaatsust. Eelprojekti lahendus vastab DP ja PT nõuetele. EhS § 12 lg 3, § 42 lg 8 ja § 44 p 4 järgi tuleb puudutatud isikud ära kuulata ja nende huve kaaluda, ent kohtupraktika järgi ei ole isikul nõudeõigust olemasoleva elukeskkonna täieliku muutumatuse suhtes. Kaebajad on ära kuulatud ning eelprojekti lahendusega on kaalutud nii kaebajate huvi privaatsusele kui ka avalikke huve koolihoone ehituse ning piirkonda sobivuse osas. DP võimaldab osaliselt akende paigutamist kaebajate kinnistute suunas ja isegi eeldab võrkaia rajamist. Kaebajate privaatsuse riive ei ole tiheasustusala ja leevendavaid meetmeid (plankaed, tihedam hekk, akende suunatus peamiselt kaebajatest eemale, vaadet varjav istumisala koos piiretega jne) arvestades nii ebaproportsionaalne, et rikuks kaebajate õigusi.
17.Posti tn 12 hoonele on projekteeritud DP-s ja PT-s ette nähtud arvu ja paigutusega parkimiskohad. DP lubas parkimiskohtade rajamist osaliselt Valli tänava äärde Veski tn 11 kinnistule ning PT-s üksnes täpsustati parkimisnormatiivi, mis vähendas minimaalselt nõutud parkimiskohtade arvu kaheksale. Eelprojektijärgne 14 parkimiskohta, millest 6 paikneb Posti tn 12 kinnistul ja 8 Valli tänava laiendusel, vastab sellele normatiivile. Valli tänavat on eelprojektis parkimiskohtade alal laiendatud, nagu DP ette näeb. Kaebajad ei ole parkimiskohtade arvu ega liikluskorraldusega seoses näidanud ära enda subjektiivsete õiguste rikkumist. Valli tänava äärde luuakse täiesti uued parkimiskohad, mis ei ahenda kuidagi kaebajate liiklemisvõimalusi. Valli tänava oluline liikluskoormuse kasv ei ole oodatav. Samuti ei saa kaebajate subjektiivseid õigusi rikkuda küsimused Veski tn 11 omaniku loast parkimiskohti rajada ega ka jalgrattaparkla ja autoparkla eraldatusest. Vastustaja on samas ehitusluba väljastades nõustunud parkimiskohtade rajamisega Veski tn 11 kinnistule ning selle on kooskõlastanud ka Muinsuskaitseamet. Parkimiskohad Veski tn 11 kinnistule on ette nähtud ka DP-ga.
18.Posti tn 2 kinnistu radoonioohu vähendamiseks rakendatavad meetmeid ei ole vastuolus muinsuskaitse eritingimustega. Keldri olemasolu ei ole kaebajad tõendanud ning see ei mõjutaks samas ka radooniohu hinnangut, kuna eelprojektis ei ole kaebajate väidetud hüpoteetilist keldrit plaanis kasutusele võtta. Põrandate restaureerimise ja radooniohu likvideerimise küsimused ei saa naaberkinnistute omanike subjektiivseid õigusi puudutada.
19.Projekt arvestab ehitustegevuse mõjuga naaberhoonetele. Täpsemad nõuded ehitamisele ja ehitussüvendile lahendatakse vastavalt kehtivale õigusele tööprojektis, mitte ehitusloa aluseks olevas eelprojektis.
20.Vastustaja on kaalunud piirdeaia ja privaatusega seoses järgnevat: a) piirdeaia lahenduse kooskõlastamise protsess ei ole lõppenud. 3 m kõrgune plankaed ei ole piirkonda sobiv. Piki võrkpiiret on kavas istutada kontpuuhekk, mis samuti piirab otsenähtavust kõrvalkrundile; b) DP seletuskirjas pole eraldi välja toodud privaatsusnõudeid Posti tn 8-le. Projekteerija on arvestanud privaatsuse tagamise nõudega, kuna koolihoonel ja juurdeehitusel puuduvad naaberkinnistu Posti tn 8 omanikule nähtavad aknad. Aknad asuvad nullkorrusel ja neid varjab tugimüür. Valli tn 3 kinnistu poole jäävad aknad juurdeehituse 1. korruse tasapinnale, kuid naaberkrundi piiri ja juurdeehituse vahele jääb astmestik koos aiaga, mis piirab otsenähtavuse kõrvalkrundile. Linnavalitsus jääb välja pakutud 1,8–2 m kõrguse plankaia variandi juurde, mis tagab privaatsuse naaberkrundil. Lisaks vallikraavi vaadeldavuse säilitamiseks on võimalik plankaed rajada ainult õueala ulatuses, et nõlva peal säiliks projekteerija ja DP-s välja pakutud lahendus; c) DP annab suunised edasiseks projekteerimiseks ning planeeringulahenduses on jäetud ka akende rajamise võimalus Valli tn 3 kinnistu poole. Hoone projekteerija on arvestanud privaatsuse tagamise nõudega. Juurdeehitusel asuvad aknad 1. korrusel raamatukogus, mille aatriumi osa jääb teisele korrusele ja 2. korrusel direktori kabinetis. Raamatukogu sisearhitektuurne lahendus näeb ette lugemiskohtade paigutuse Valli tänava poole, et häiringud naabritele oleksid võimalikud minimeeritud. Privaatsuse tagamiseks 4(13)
on juurdeehituse ja Valli tn 3 vahele planeeritud 15 m laiune istumisala koos trepi ja haljastusega (kontpuuhekk kõrgusega ca 1,5 m), mis piiravad otsenähtavuse kõrval asuvale krundile. Istumisala jääb 8,4 m kaugusele Valli tn 3 kinnistu piirile lähemal olevast hoonest. Istumisala Valli tn 3 poole jäävale osale pole planeeritud aknaid. Liikumistiheduse hajutamiseks on trepistikud kavandatud juurdeehituse mõlemale poole. Põhiprojektiga muudeti kaebust puudutavas osas üksnes piirdeaia (sh heki) osa.
21.DP-s ega PT-s ei ole sätestatud, et seoses ehitustegevuse mõjuga naaberhoonetele tuleks mingeid erimeetmeid rakendada. Vastustaja märgib seoses ehitustegevuse mõjudega järgmist: a) ehituse töövõtja kohustus on tööprojektis täpsustada eelprojekti ja põhiprojekti lahendusi selliselt, et pärast ehitustööde organiseerimise kava, tootejooniste ja muude ehitamisega seonduvate dokumentide koostamist, juhul kui nende koostamine on ehitustööde jaoks vajalik ja nõutud, oleks võimalik ehitis terviklikult valmis ehitada. Ehitustööde organiseerimise kava kooskõlastatakse ehituse töövõtja poolt ka kohaliku omavalitsuse ning vajadusel ka krundinaabritega; b) ehituse töövõtja kohustus on vundamendi süvendi ja kaevikute lahendused teostada ehitustööde organiseerimise kavas ja need lahendatakse enne ehitustööde teostamist ehituse töövõtja poolt ja kooskõlastatakse kohaliku omavalituse ning vajadusel ka naaberkinnistu omanikega. Tekkivate ehitusaegsete negatiivsete mõjude risk on äärmiselt väike või puudub üldse, sest töid teostatakse vastavalt õigusaktidele ning tööd teostavad pädevad isikud.
22.Vastustaja on kaebajad ehitusloa menetlusse kaasanud ning nende vastuväiteid kaalunud ja arvestamata jätmist põhjendanud. Vastustaja ei ole huvide kaalumisel teinud diskretsioonivigu ning enamike etteheidete osas puudub kaebajatel ka kaebeõigus. Koolihoone oli kinnistule ette nähtud juba DP ja PT-ga, mis ei ole vaidluse esemeks. Posti tn 12 hoone ega piirdeaiaga ei rikuta kaebajate privaatsust. Eelprojekti lahendus vastab PT ja DP nõuetele. DP võimaldab osaliselt akende paigutamist kaebajate kinnistute suunas ja eeldab võrkaia rajamist. Projekteeritud lahendus on kaebajatele võrreldes sellega märksa soodsam.
23.Nii suure avaliku ehitise puhul eriti linnalises keskkonnas on paratamatu, et naaberkinnistute privaatsus võrreldes tühja tühermaaga mõnevõrra väheneb. Kaebajad ei saa nõuda elukeskkonna muutumata jäämist, vaid et nende huve kaalutaks teiste huvide suhtes. Eeltoodud kaalutluste järgi ei ületa kaebajate privaatsuse mõningane häiring õiguslikult lubatavat. Kaebajate huve on piirdeaia lahenduse ja privaatsuse osas kõigiti kaalutud ja arvestatud avaliku huvi suhtes (koolimaja rajamine ja funktsionaalsus, valgusküllasus ja õhulisus, muinuskaitseala) ning põhiprojektis on olukord kaebajatele veel soodsamaks muutunud.
24.Kaebajad ei ole ära näidanud oma subjektiivse õiguste rikkumist seoses liikluskorraldusega. Üldine liikluskorraldus ei saa kaebajate subjektiivseid õigusi rikkuda. Eelprojektijärgse lahenduse kohaselt on Valli tn äärde Veski tn 11 kinnistule ulatuvale tänavalaiendusele ette nähtud paralleelparkimine 8 parkimiskohaga, seal on tee 5,5 meetri laiune. Valli tänav muudes kohtades on tee 2,6 meetri laiune ehk liiga kitsas, et sellel oleks nagunii lubatud parkida. Seega ei võta paralleelparkimine kaebajatelt isegi hüpoteetilisi tänavaäärseid parkimiskohti ära ega ahenda kaebajate liiklemisvõimalusi. PT-s täpsustati liikluskorraldust, kuna vahepeal oli muutunud parkimisnormatiiv (standard EVS 843:2016). Parkimisega seonduvalt pidi lähtuma PT-s viidatud uuest parkimisstandardist EVS 843: 2016, mitte DP-s sätestatud arvust. Standardi EVS 843:2016 kohaselt on linnakeskuses parkimisnormatiiviks gümnaasiumi puhul 1/400. Seega Posti tn 12 projekti järgset suletud brutopinda (2833,3 m2) arvestades on õige projektijärgne normatiivsete parkimiskohtade arvestus. Tegelik parkimiskohtade arv on 6 Posti tn 12 kinnistul ja piki Valli tänavat laiendatud kohas veel 8 parkimiskohta ehk 13 tava- ja üks invakoht.
25.Väär on kaebuse väide, et Posti tn 12 asub standardi EVS 843:2016 mõttes väikeelamumaal. Kehtiva Paide linna üldplaneeringu kaartide kohaselt asub Posti tn 12 kinnistu sotsiaalmaal ning Paide vanalinna muinsuskaitsealal ehk linnakeskuses. Standardi EVS 843:2016 mõisted on 5(13)
autonoomsed. Paide üldplaneeringu kaardid ei erista eraldi terminit „linnakeskus“ ning oleks ebaloogiline väita, et Paides linnakeskust standardi EVS 843:2016 mõistes polegi.
26.DP ega selle põhijoonis ei näinud ette Valli tänava täispikkuses laiendamist ning Valli tänav jääb ka DP järgi ühesuunaliseks. Kaebajate väidetud ja tõendamata keldri olemasolu ei mõjutaks tehnosüsteemide projekte ega brutopinna ja parkimiskohtade arvestust, kuna väidetavat keldrit ei ole kavas kasutusele võtta. Samuti ei saaks ka kõnealune küsimus kaebajate subjektiivseid õigusi rikkuda. Eelprojektis ei ole kaebajate väidetud keldri kasutuselevõttu ette nähtud.
HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI SEISUKOHAD
27.Koolihoone ja seda ümbritseva aia ehitamine Posti tn 12 kinnistule on ettenähtud DP-ga. DP on kehtiv. Piirnevate kinnistute omanikud on olnud kaasatud DP menetlusse, sh Valli tn 3 kinnistu omanik on osalenud eskiislahenduse avalikul arutelul ning menetlusse oli kaasatud Posti tn 8 kinnistu endine omanik.
28.DP-ga nähti ette rajada Posti tn 12 elamukruntidega piirnevasse ossa sobiv piire (nt võrkpiire), mille suurim lubatud kõrgus on 1,5 m. PT-ga täpsustati DP lahendust nähes ette, et piirded tuleb lahendada sobilikuna miljöösse. Paide Linnavalitsuse 27.08.2020 ehitusteatise eelnõuga on ette nähtud põhiprojekti alusel rajada Posti tn 12 läänepiirile puidust plankaed ja idapiirile võrkaed betoonist soklil. Mõlema piirdeaiaga koos on ette nähtud rajada karvane viirpuuhekk. Seega on põhiprojektis ette nähtud lahendus kaebajatele oluliselt soodsam lahendus.
29.Posti tn 12 kinnistule planeeritud treppide (astmestik) ja koolihoone juurdeehitusele kavandatud akende projekteerimisel on arvestatud kaebajate privaatsusega. Koolimaja juurdeehitusel asuvad aknad 1. korruse raamatukogus, mille aatriumi osa jääb teisele korrusele ja 2. korrusel direktori kabinetis. Raamatukogu sisearhitektuurne lahendus näeb ette lugemiskohtade paigutuse Valli tänava poole, et häiringud naabritele oleksid võimalikud minimeeritud. Privaatsuse tagamiseks on juurdeehituse ja Valli tn 3 vahele planeeritud 15 m laiune astmestik ehk istumisala koos trepi ja haljastusega, mis piiravad otsenähtavuse kõrval asuvale krundile. Istumisala jääb 8,4 m kaugusele Valli tn 3 kinnistu piirile lähemal olevast hoonest. Istumisala Valli tn 3 poole jääval osal pole planeeritud aknaid. Suurema privaatsuse tagamiseks on nihutatud parkimisala 2,6 m võrra Posti tn 12 kinnistu sissepoole, et oleks võimalik rajada täiendav kõrghaljastus parkimisala äärde. Seega mõlemal Valli tn 3 hoonel asuvad aknad 1. korruse tasapinnas ning 1,5 m kõrgune hekk piirab otsenähtavuse akendesse ja hoovi. Projekteerija on arvestanud privaatsuse tagamise nõudega, kuna koolihoonel ja juurdeehitusel puuduvad naaberkinnistu Posti tn 8 omanikule nähtavad aknad. Aknad asuvad nullkorrusel ja neid varjab tugimüür.
30.Kaebajad ei saa eeldada, et neid ümbritsev elukeskkond jääks alatiseks muutumatuks. Posti tn 12 kinnistu omanikul on õigus oma asja vallata, kasutada ja käsutada. Naabri huve riivava ehitusloa võib anda ka naabri nõusolekuta, kui ülekaalukamad omaniku või avalikud huvid seda tingivad. Posti tn 12 kinnistule riigigümnaasiumi hoone rajamine on suure avaliku huviga. Avalik huvi kaalub üle kaebajate subjektiivsete õiguste väidetava riive.
31.Kui kaebajad on valinud oma elukohaks Paide vanalinnas asuvad kinnistud, peaksid nad ka aktsepteerima, et elades tiheasutustusalal kesklinna piirkonnas, on paratamatu, et ka teised inimesed kasutavad antud piirkonda. Seega ei peaks koolimaja rekonstrueerimine ja juurdeehituse rajamine ning otstarbeline kasutamine tooma kaasa niivõrd suuri muudatusi kaebajate elus, et kaasnevad häiringud Posti tn 12 kinnistu kasutamisele võtmisega ei jääks õiguslikult lubatavatesse piiridesse. Posti tn 12 kinnistul on ajalooliselt koolihoone asunud ning on eelduslik, et kinnistu kasutamine samal otstarbel võib jätkuda.
32.Kaebajad on saanud esitada korduvalt omapoolseid arvamusi ja vastuväited ehitusloa eelnõule. Samuti on vastustaja kaebajatele korduvalt selgitanud omapoolseid kaalutlusi, mh ehitusloas ette nähtud aia rajamise ja privaatsusega seonduvat. Ka ehitusloas on märgitud, et ehitusloa menetluse 6(13)
käigus on esitatud vastuväiteid, millele on vastatud. Seega on vastustaja järginud HMS-st ja EhS-st tulenevaid haldusorgani kohustusi puudutatud isikute ärakuulamise ja kaasamise osas ning kaebajate arvamusi otsuste tegemisel võimaluste piires arvesse võtnud.
33.Kaebajad ei ole kaebuses välja toonud, kuidas parkimiskohtadega seonduv riivab nende subjektiivseid õigusi. Kaebajad ei ole veenvalt ära näidanud ega esitanud tõendusmaterjali selle kohta, et Valli tänava mõningane liikluskoormuse kasv toob kaasa ohutaseme tõusu ja igahommikused ummikud. DP põhijooniselt nähtub, et juurdepääs kooli kinnistule on võimalik nii Valli tänava kui ka Posti tänava kaudu. Samuti on ettenähtud parkimiskohad nii Posti tn 12 kinnistule kui ka Valli tn äärde Veski tn 11 kinnistule. Seega on liikluskoormust hajutatud. Samuti on eluliselt usutav, et kuna tegemist on gümnaasiumiosa õpilastega, siis hakkavad nad liikuma kooli iseseisvalt, kas jalgsi, jalgratta või bussiga. Samuti ei ole kaebajad ära näidanud, et hüpoteetiliste igahommikuste ummikutega seonduv mõjutaks kuidagi kaebajate elukorraldust. Paide linn on Veski tn 11 omanikuks, mistõttu on linna nõusolek olemas. Samuti on Veski tn 11 parkimiskohad ette nähtud detailplaneeringuga, mille on kehtestanud Paide Linnavolikogu 16.06.2004 otsusega nr 39.
34.Kaebajad ei ole ära näidanud, kuidas radooniohu rakendamise meetmed ja keldri olemasolu või mitteolemasolu riivab nende subjektiivseid õigusi. Muinsuskaitseamet on 20.03.2020 kirjas nr 1.17/413-1 toonud välja, et toetab Posti tn 12 kinnistul asuva hoone kasutusele võtmist koolihoonena.
35.Ehitussüvendi rajamine lahendatakse tööprojekti käigus. Kaebus on selles osas ennatlik. Paide Gümnaasiumi ehitusel on Riigi Kinnisvara Aktsiaselts taganud professionaase ehitustegevuse korraldamise. Paide Gümnaasiumi uus hoone on plaanis avada 2021. aasta sügisel. Praegu tegutseb Paide Gümnaasium ajutisel pinnal Järvamaa Kutsehariduskeskuse ruumides. 30.09.2020 allkirjastati ehitusleping Aktsiaselts Megaron-E ja Eesti Vabariigi vahel Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kaudu. Ehitustööde lõpptähtaeg on lepingu järgi 31.08.2021. Kui kaebajate tegevuse tõttu kaasneb ehitustähtaegade pikenemine ja täiendavad kulutused, siis on võimalik nende väljanõudmiseks pöörduda vastava nõudega kaebajate poole.
RIIGI KINNISVARA AS SEISUKOHAD
36.Kolmas isik palub jätta kaebus rahuldamata. Paide Gümnaasiumi koolihoone laiendamine Posti tn 12 kinnistul on lubatud DP ja PT alusel. Piirdeaia ja trepi/astmestiku ning koolimaja akende lahendus on õiguspärane ega riku kaebajate subjektiivseid õigusi (privaatsusõigust). Ehitusluba on piirdeaia lahendust puudutavas osas igati õiguspärane. DP peab mh võimalikuks ja sobivaks rajada elamukruntidega piirnevale alale võrkaia kõrgusega kuni 1,5 m ning puudub heki vms rajamise kohustus. Eelprojekti jooniste põhjal planeeriti nii Posti tn 12 kinnistu läänepiirile (Posti tn 8 kinnistu poole) kui idapiirile (Valli tn 3 kinnistu poole) võrkaed betoonist sokli ja hekiga (verev kontpuu). Võrkaia kõrgust eelprojekt eraldi ei määratlenud.
37.Vastustaja on kaebajate seisukohad ehitusloa andmisele eelnenud menetluses ära kuulanud, kaebajate soove/ettepanekuid kaalunud ning on põhjendatult selgitanud, et Posti tn 8 omaniku poolt soovitud 3 m kõrgune plankaed ei ole piirkonda sobiv (see oleks visuaalselt ahistav ning tekitaks koolihoone aia vahele n-ö kitsa koridori). Samuti ei olnud põhjendatud, sobiv ja konstruktiivne Valli tn 3 kinnistu omaniku soov 2 meetri kõrguse plankaia rajamiseks või siis planeeritud astmestiku asendamiseks haljasalaga ning ala piiritlemine 2 meetri kõrguse piirdeaiaga. Vastustaja pidas asjaolusid kaaludes ja kaebajatele vastu tulles mõistlikuks ja võimalikuks lahendust, mille kohaselt rajataks kinnistu läänepiirile 1,8–2 m kõrgune plankaed (õue ala ulatuses) ning idapiiril olevale nõlvale võrkpiire koos kontpuuhekiga (tagades kooskõlas Muinsuskaitseameti nägemusega n-ö õhulisema lahenduse ja ajaloolise vallikraavi vaadeldavuse). Ehitusteatise nr 2011201/21624 aluseks oleva põhiprojektiga täpsustati piirdeaia lahendust kaebajate soove maksimaalselt arvestades. Põhiprojekt näeb ette Posti tn 12 kinnistu läänepiirile (Posti tn 8 poole) puidust plankaia rajamise ja idapiirile (Valli tn 3 kinnistu poole) võrkaia rajamise betoonist soklil. Mõlema piirdeaiaga koos on ette nähtud hekk (karvane viirpuu). Plankaia puhul märgiti piirde kõrguseks kuni 2,345 meetrit 7(13)
maapinnast ja võrkaia puhul ca 1 m. Seega lisandus Posti tn 8 privaatsust suurendav puidust plankaed kombineerituna võrkaiaga. Privaatsust suurendavaks ja müra ning tolmu minimeerivaks teguriks on ka mõlema piirdeaia äärde rajatav karvane viirpuuhekk, mille kasvukõrgus on võrreldes algselt planeeritud vereva kontpuuga olulisel kõrgem ning heki tihedus oluliselt suurem (seda ka lehtedeta).
38.Samuti on kaebajate privaatsusega piisaval määral arvestatud ka koolihoone juurdeehitusele akende projekteerimisel ning juurdeehituse ja Valli tn 3 kinnistu vahele planeeritud 15 m laiuse astmestiku rajamisel. Koolihoone laiendusel puuduvad Posti tn 8 kinnistu omanikule nähtavad aknad. Valli tn 3 külgneval alal on projekteeritud koolihoone aknaid üksnes 1. korruse raamatukogus, mille aatriumi osa jääb teisele korrusele ning 2. korrusel direktori kabinetis. Privaatsuse tagamiseks on juurdeehituse ja Valli tn 3 vahele planeeritud 15 m laiune astmestik ehk istumisala trepistikuga mõlemalt küljelt liikumise hajutamiseks koos haljastusega, mis piirab otsenähtavuse kõrval asuvale krundile. Istumisala jääb 8,4 m kaugusele Valli tn 3 kinnistu piirile lähemal olevast hoonest. Istumisala Valli tn 3 poolele jääval osal pole planeeritud aknaid. Mõlemal Valli tn 3 hoonel asuvad aknad 1. korruse tasapinnas ning ca 1,5 m kõrgune või veel kõrgemaks kasvav hekk piirab otsenähtavuse akendesse ja hoovi. DP ei välista akende rajamist Valli tn 3 ega Posti tn 8 poole.
39.Koolihoones ei toimu õppetegevus aastaringselt. Koolihoone ei ole kasutusel ka nädalavahetustel ja riigipühadel, samuti lõppeb õppetöö koolis enne tööpäeva lõppu. Tiheasustuse tingimustes (eriti linnaruumis) on paratamatu, et suuremate/kõrgemate ehitiste akendest või välisalalt avaneb vaade naaberkinnisasjadele ning taolist mõju ei ole võimalik mõistlikust arvestades täiel määral vältida.
40.Kaebajate väited parkimiskohtade, liikluskorralduse, radooniohu ja Posti tn 12 keldriga ei ole seostatavad kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumisega ning vastavas osas puudub ka kaebajate poolt väidetud õigusvastasus. Kaebajatel puudub õigus esitada ja kohtul arvestada kaebajate avalikes huvides esitatud argumente.
41.Eelprojekti järgi Posti tn 12 kinnistule planeeritud parkimiskohtade arv ja paigutus on kooskõlas DP-ga, PT-ga ja kehtiva standardi nõuetega. Parkimiskohad ette nähtud nii Posti tn 12 kinnistule kui ka Valli tn äärde Veski tn 11 kinnistule. PT-aga täpsustati liikluskorraldust, kuna vahepeal oli muutunud parkimisnormatiiv (standard EVS 843:2016). Standardi EVS 843:2016 põhjal on parkimisnormatiiviks linnakeskuses oleva gümnaasiumi puhul 1/400m2 hoone suletud brutopinna kohta, mistõttu 8 parkimiskohta Posti tn 12 suletud 2833,3 m2 suuruse brutopinna kohta on piisav ja normikohane.
42.Eelprojekt käsitleb Valli tänava osalist laiendamist ning Valli tänava laiuseks on paralleelparkimise alal kavandatud 5,5 meetrit. DP ei näinud ette ega kohustanud Valli tänavat täispikkuses laiendama. Plaanitav liikluskorraldus (sh paralleelparkimine) ei too seega endaga kaasa senise liikluskorralduse olulist muutumist ega piira/kitsenda vastavas osas kaebajate õigusi. Veski tn 11 kinnistu kuulub Paide linnale ning Paide linn on oma nõusolekut väljendanud. Samuti on Muinsuskaitseamet parkimiskohtade lahenduse heaks kiitnud.
43.Keldrit ei ole kajastatud Muinsuskaitse eritingimustes, Muinsuskaitseameti poolt kultuurimälestiste registris ning selle olemasolu pole selgunud ka läbi viidud uuringute käigus. Kuivõrd Posti tn 12 hoonel puudub kelder, sis polnud olematu ruumiga vajalik arvestada ka radooniuuringute läbiviimisel või siis hoone tehnosüsteemide projekteerimisel või parkimiskohtade arvestamisel. Isegi kui eeldada tõendamata keldri olemasolu, siis ei kujutaks see koolihoone kasutajatele kuidagi radooniohtu, kuivõrd esimese korruse põranda alla paigaldatakse radoonikile ja lisatakse vundamendi tuulutus (mis tagab võimalike riskide maandamise kasutusel olevates ruumides).
44.Ehitussüvendi ja Valli tn 3 hoone ohutuse küsimus lahendatakse järgnevates projekteerimise etappides (täpsemalt tööprojektis). Ehitusala paikneb Valli tn 3 hoonest kõige vähem 8 meetri kaugusel ning ehitussüvendi rajamine ei põhjusta Valli tn 3 hoonele kõrgendatud riske. 8(13)
KOHTU PÕHJENDUSED
45.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
46.HKMS § 158 lg 2 kohaselt, kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Kohus kontrollib kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). Haldusasjas on kaebajad vaidlustanud ehitusloa, mis on kaalutlusotsus. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et ehitusloa aluseks olev DP ning PT on kehtivad haldusaktid. Täiendavalt on vastustaja kinnitanud 26.11.2020 ehitusteatise, mh piirdeaia/heki osas. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 04.12.2020 määruses (haldusasjas nr 3-20-1572), et Paide linnal puudus vajadus algatada täiendavat ehitusteatise menetlust (ehitusteatis esitatud 27.08.2020 ja kaebajatele edastatud 11.09.2020) piirdeaedade rajamiseks. Põhimõtteliselt ei ole võimalik hinnata kaebajate privaatsuse rikkumist osas, mis puudutab piirdeaia lahendusi ehitusloa tühistamiskaebuse raames, kuna nendega seonduv on lahendatud ehitusteatise (sh täiendavate haldusaktide) menetluse raames. Samas põhiprojekti kehtivus ei saa sõltuda ehitusteatisest.
47.Vaidlus puudub selles, et kaebajatele kuuluvad kinnistud asuvad rajatava koolihoone vahetus naabruses. Kaebajad ei vaidlusta ka asjaolu, et kaebajad või eelnevad kinnistu omanikud on olnud kaasatud DP menetlusse ehitusloa ning ehitusteatise menetlusse. Kaebajad on saanud väljendada oma soove ning seisukohti ja vastustaja on kaebajatele vastanud. Menetlusosaliste keskseks vaidlusküsimuseks on vaidlustatud ehitusloa kooskõla kehtiva PT-ga ja DP-ga, samuti kaebajate subjektiivsete õiguste riive ning ehitusloa üldine õiguspärasus.
48.HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Et ehitusluba saaks vaidlustada, peab ehitusluba rikkuma kaebaja subjektiivseid õigusi või sellise haldusakti (nt üldplaneeringu, detailplaneeringu, projekteerimistingimuste) tingimusi, mille eesmärgiks on kaebaja huvide kaitse. Kohus ei pea ehitusloa õiguspärasust hinnates kontrollima nende menetlus- ja materiaalõiguslike nõuete järgimist, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-15-16, p-d 15‒17).
49.Riigikohus asus kohtuotsuse 3-3-1-64-02 p-s 17 seisukohale, et naabri omandiõigus ei ole piiramatu. Naabri huve riivava ehitusloa võib anda ka naabri nõusolekuta, kui ülekaalukamad omaniku või avalikud huvid seda tingivad. Naaber peab taluma ehitiste rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane.
50.Arvestades DP-s toodut, on ehitusloa väljaandmisel arvestatud DP-s toodud mõõtmetega. DP järgi on suurim ehitusalune pindala 1715 m2, ehitusloa järgi on ehitisalune pind kokku 1531 m2, mis on vähem kui DP-s toodud maksimaalne võimalik ehitisalune pind. Asjaolu, kas olemasoleval hoonel on keldrikorrus või mitte, ei oma määravat tähtsust, kuna vastustaja ning kolmandate isikute väitel ei hakata keldrikorrust kasutama. Lisaks seonduvad kaebajate väited ehitusaluse pindalaga osas, mis puudutavad avalikku huvi (s.o parkimine ja radoonioht). Piirdeaia ning privaatsuse küsimus
51.Kaebuse peamine väide on privaatsuse kadumine kaebajate kinnistutel. Kaebajad soovivad projekteeritust kõrgemat plankaeda (vähemalt 2-3 m). Algselt oli planeeritud AS-i Asendiplaan joonise „PAI_EP_AS-4-02_v02_asendiplaan“ järgi Posti 12 kinnistu lääne- (Posti tn 8 kinnistu poole) ja idapiirile (Valli tn 3 kinnistu poole) võrkaed betoonist soklil ja hekk (verev kontpuu). Hiljem nähtub põhiprojekti asendiplaani jooniselt („PAI_PP_AS-4-02_v01_asendiplaan“), et Posti 12 kinnistu läänepiirile (Posti tn 8 poole) on ette nähtud puidust plankaed ja idapiirile (Valli tn 3 kinnistu poole) võrkaed betoonist sokliga. Mõlema piirdeaiaga koos on ette nähtud hekk (karvane 9(13)
viirpuu). Põhiprojekti asendiplaani seletuskiri ptk 7.4 täpsustab: „Elamukruntidega piirnev ala on eraldatud piirete ja tiheda hekiga. Krundi lääne küljele on ettenähtud plankaed. Plankaed on kaetud mõlema krundi poolt termopuidust (männist) lippidega. Teraspostid asetsevad monteeritaval betoonist aia soklil. Krundi idaküljel on betoonist tugimüürile ankurdatud teraspostidega trossvõrkpiire“. Põhiprojekti joonisel on näidatud piirdeaedade kõrgused: plankaiad olenevalt asukohast maapinnast kuni 2,345 meetrit ja võrkaiad u 1 meeter. Seega on piirdeaia lahendust muudetud soodsamaks eelkõige Posti tn 8 kinnistu osas.
52.Valli tn 3 kinnistuga piirnevas osas ei ole privaatsuse tagamiseks tehtud muudatused piisavad (vt Tallinna Ringkonnakohtu 04.12.2020 haldusasja 3-20-1572 määruse p-d 31 ja 32). Tallinna Ringkonnakohus asus seisukohale, et viirpuuhekil võib varjav mõju olla pärsitud mittevegetatiivsel perioodil. Arvesse tuleb võtta ka taimede kasvuperioodi. Heki ja võrkaiaga ei pruugi saavutada sama tulemust, mis puidust (kõrgema) aiaga. Ringkonnakohus nõustus, et põhiprojektis ette nähtud lahendused varjavad vaadet Valli tn 3 hoonetele esimeselt korruselt, kuid ei ole välistatud, et Valli tn 3 hoonetele avaneb selge vaade juurdeehituse teiselt korruselt, sh välialalt ja trepilt, mis on projekteeritud Valli tn 3 kinnistu poolsesse otsa (vt ka PAI_EP_AR-6-01_v02_vaade-posti-tn.pdf; PAI_EP_AR-602_v02_vaade-pohjast.pdf; PAI_EP_AR-6-03_v02_vaade-idast.pdf ja PAI_EP_AR605_v02_vaade-lounast.pdf).
53.Kaebajad heidavad ette, et Posti tn 12 hoone akende lahendus on vastuolus DP-ga ning koolihoone akende asukohtadega rikutakse kaebajate privaatsust. DP näeb ette, et tuleks arvestada võimalusega mitte planeerida aknaid Posti tn 14 kinnistu poole. Samas ei sisaldu DP-s ka otsest keeldu akende paigaldamiseks naabrite poole. Asjas esitatud väidete ning materjalide kohaselt Posti tn 8 poole vaatega aknaid ei jää. Valli tn 3 poole jäävad direktori kabineti ja raamatukogu aknad. Nimetatud ruume kasutab piiratud arv inimesi. Lisaks piiravad Valli tn 3 hoonest ja istumisalalt vaadet mh hekk. Säilitatava koolimaja 1. korruse tasandi ja hoone 1. korruse vahel olev 11, 6 m pikkune 8,5% kaldega klaasgalerii ühendab kahte tasandit. Klaasgalerii peal olevalt astmestikult toimub evakueerumine nii olemasoleva hoone 2. korruse tasandilt kui ka rajatava hoonelaienduse 2. korruselt. Kahe hoone vahelisele haljasalale galerii ümber on ettenähtud istutada keskmist kasvu ja ümmarguse võraga Amuuri toomingaid Prunus maackii. Posti tn äärde, ajaloolise hoone ette istutatakse 4 läänepärna, Tilia x europaea „Pallida“ (vt Paide Gümnaasiumi põhiprojekti seletuskirja kd 2- asendiplaani, kaebajate 15.09.2020 esialgse õiguskaitse taotluse lisa nr 5). Seega privaatsusnõudeid on üritatud maksimaalselt täita, sh haljastusega. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et tiheasustuse tingimustes on paratamatu, et suuremate/kõrgemate ehitiste akendest või välisalalt avaneb vaade naaberkinnisasjadele ning taolist mõju ei ole võimalik mõistlikust arvestades täiel määral vältida. Samas, arvestades ringkonnakohtu seisukohtadega, tuleks vastustajal kaaluda kõrgema (puit)aia rajamist ka Valli tn 3 kinnistu poolsesse ossa. Kuigi Valli tn 3 ei ole tagatud kaebaja privaatsus maksimaalselt, ei too eelnev kaasa ehitusloa tühistamist.
54.EhS § 35 lg 5 ei keela piirdeaia osas esitada täiendavat ehitusteatist ning seda kooskõlastada. Paide Gümnaasiumi ehitusloa aluseks olnud eelprojekt kajastas piirdeaeda. EhS regulatsioon ei keela projekte ja haldusakte muuta. Arvestada tuleb ka sellega, et hilisema projektiga muudeti kaebajate olukorda soodsamaks. Liikluskorraldusega ning parkimisega seonduv
55.Kaebajad ei ole rahul parkimis- ning liikluskorraldusega ning leiavad, et tulenevalt DP-st tuleb rajada 30 parkimiskohta. Eelprojekti järgne liikluskorraldus toob kaasa ohu suurenemise kaebajatele, kes kasutavad Posti ja Valli tänavat jala ja autoga liikumiseks, kuna Posti tänav on kitsas. Parkimiskohtade puudumise tõttu hakatakse kaebajate kinnistuid kasutama parkimiseks. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud põhjused sellised, millega rikutakse kaebajate subjektiivseid õigusi.
56.Õige on kaebajate seisukoht, et DP kohustas rajama kooli juurde 30 parkimiskohta. Samas PT p 3.9 täpsustas, et parkimine tuleb lahendada normikohaselt (EVS 843:2016) oma krundil. 10(13)
Parkimiskohtade loomisel tuleb lähtuda kehtivast õigusest. Standardi EVS 843:2016 järgi oleks nõutud parkimiskohtade arv linnakeskuses 8, s.o 1/400, arvestades koolihoone brutopinda (2833,3 m2). Eelprojekti asendiplaani p 8.1 järgi toimub parkimine Posti tänavale avaneval keskväljakul (5 parkimiskohta + 1 invakoht) või piki Valli tänavat (8 kohta) asuvas parklas (vt ka p 8.3). Parkimiskohtade arvutus tuleb teostada vastavalt EVS 843:2016 standardile (p 8.4). Eelprojekti osa „Teed ja liiklus“ p-s 2.1 on märgitud, et sõiduautode juurdepääs on ainult Posti tänavalt. Põhiprojekti asendiplaani seletuskirja p 3.5 kohaselt on olemasolev sissesõit Posti tn 12 kinnistule Posti tänavalt (vt ka p 6.1). Kooli parklad on paigutatud Posti tänavaga piirnevale väljakule (5 parkimiskohta + 1 invakoht) ja piki Valli tänavat (8 kohta). Restaureeritavast koolihoonest idas asuval väljakul on 20kohaline jalgrattaparkla ja läänes varjualusega 30-kohaline jalgrattaparkla (vt ka p-d 8.1 ja 8.3). Samas rajatakse piki Valli tänavat laiendatud kohas Veski tn 11 kinnistul veel 8 parkimiskohta. Kaebajate väide, et Paide linn ei ole andnud luba oma kinnistu kasutamiseks, on alusetu, kuna Paide linn vastustajana on välja andnud ehitusloa. Kaebajate väited seoses Veski tn 11 võimaliku vajadusega teha pinnaseuuringuid ei puuduta praegust haldusasja. Seega vastab parkimiskohtade arv PT-s viidatud standardile. Lisaks on ala asendiplaanidelt nähtuvalt parkimiskohtade juurdeehitamine võimalik ka ehitustegevusest vabaks jäävat ala kasutades (Tallinna Ringkonnakohtu 04.12.2020 määrus, p 37).
57.Posti tn 12 ei asu väikeelamumaal. Posti tn 12 kinnistu asub sotsiaalmaal ning üldplaneeringu järgi Paide vanalinna muinsuskaitsealal, mis asub linnakeskuses.
58.DP järgi on juurdepääs koolihoone juurdeehitusele planeeritud Valli tänavalt. Sissesõiduks Valli tänavalt tuleb laiendada olemasolevat Vallit tänavat. DP-st ei tulene kohustust laiendada kogu Valli tänavat. Eelprojekti ning PT (vt PT lisa 2) järgi laiendataksegi Valli tänavat Posti tn 12 kinnistu parkimiskohtade juures. Samas ei saa parkimiskohtade puudus rajatava hoone juurde rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi, kuna vastavate liiklusmärkide paigaldamisega saab reguleerida parkimist selliselt, mis keelavad parkida kaebajate kinnistute juures. Samuti puudub võimalus, et kaebajate kinnistutel hakkavad parkima võõrad autod. Ka Tallinna Ringkonnakohus nõustus 04.12.2020 määruses, et Posti tn 8 ja Valli tn 3 kinnistud on üldkasutatavast alast Posti tänaval ja Valli tänaval selgelt eristatavad. Puudub mõistlik põhjus arvata, et kooli kasutussevõtmisel hakatakse sõidukeid parkima kaebajate kinnistutel. On usutav, et valdav enamik gümnaasiumiõpilasi hakkab koolis käima ühistranspordiga või jalgsi. Isegi kui õpilasi toovad kooli vanemad, on kooli ümbruses peatumine lühiajaline. Põhjendatud on eeldada, et võimalik suurenev liikluskoormus on hommikul koolipäeva algusajal ning veidi ka koolipäeva lõppedes (arvestades, et koolipäeva lõpp ei ole kõigil õpilastel samal ajal). Tegemist on liiklusintensiivsuse lühiajalise sagenemisega.
59.Samuti ei saa üldine liikluskorraldus rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi. DP-s on välja toodud, et DP ei muuda Posti tänava liikluskorraldust planeeritava krundi asukohas, kus säilib olemasolev liikluskorraldus, v.a parkimise keeld Posti tänava kogu ulatusess. Eelprojekti osa joonise „PAI_EP_AS-4-02_v02_asendiplaan“ kohaselt renoveeritakse Posti tn 12 ees olev Posti tänava kõnnitee. Sama on näha EP osa „TL_Teed_liiklus“ joonistelt. Seletuskirja („PAI_EP_AS-301_v02_ASsel“) p 6.4 kohaselt piiratakse Posti tänava ja Valli tänava sõiduteed betoonäärekividega kõrgusega 12 cm sõidutee kattest, mis vähendab jalakäijate, sh kaebajate jaoks liiklusohtu.
60.Kohus nõustub vastustaja ja kolmandate isikutega, et kohane ei ole kaebajate viide Kaido Kesperi diplomitööle, kus on hinnatud liikluskorraldust Tallinna Saksa Gümnaasiumi ümbruses. Võrdlus on ebakohane eelkõige seetõttu, et uuringu aluseks olevad andmed on erinevad (Saksa Gümnaasium on üldhariduskool, kus õppis uuringu tegemise ajal 913 last, rajatavas Paide Gümnaasiumis hakkab õppima 252 õpilast). Samuti ei ole võrreldavad koolide asukohad. Kuigi Paide on haldusreformi järel pindalalt suur, on elanike arvu arvestades tegemist siiski väikese linnaga.
61.Kaebajate viidatud liikluskorraldus ja sellest lähtuv liiklusohutus ei ole seotud ehitusloaga ja koolihoone püstitamisega. Kaebajate väited puudutavad suures osas DP või PT küsimusi ning need 11(13)
ei ole seostatavad ehitusloa väljaandmise menetlusega. Isegi kui kaebajatel oleks seadusega kaitstav huvi või õigus, ei ole ehitusloa tühistamine kohane meede. On usutav, et seoses gümnaasiumi rajamisega tõuseb piirkonna liikluskoormus, kuid kaebajad ei ole suutnud veenvalt tõendada, et liikluskoormuse mõningane kasv tooks kaasa kaebajate subjektiivsete õiguste riive. Ehitusloa realiseerimine ei saa mõjutada üldiseid liiklusprobleeme laiemalt. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, on vastustajal võimalus liiklusintensiivsusest tingitud probleemide tekkimisel muuta liikluskorraldust ja -koormust. Kaebajate kinnistute asukohad toovad paratamatult kaasa erinevad linnakeskkonnale omased mõjud, sh vastustaja kinnitusel juba praegusel ajal. Koolihoone rajamisega ei takistata kaebajatel nende endi kinnistuid kasutamast. Radooniga seotud küsimused
62.Kaebajad toovad välja, et Posti 12 kinnistu radooniohu vähendamiseks rakendatavad meetmed on vastuolus muinsuskaitse eritingimustega. 15.11.2020 esitatud seisukohtades möönavad kaebajad (p-s 3.1.), et väär radooniprobleemi lahendus ei puuduta otseselt kaebajate subjektiivseid õigusi. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, ei hinda kohus ehitusloa tühistamisnõude läbivaatamisel avalikes huvides esitatud argumente. Juhul, kui hiljem ilmnevad probleemid seoses asjaoluga, et radooniohtu ei ole hoones kõrvaldatud, hindavad vastavat asjaolu selleks spetsialiseerunud haldusorganid. Ehitussüvendi küsimus
63.Kaebajad heidavad ette, et projektiga ei ole lahendatud Paide Gümnaasiumi uue koolihoone/juurdeehituse ehitussüvendi rajamist. DP seletuskiri täpsustab, et rajatav hoone ei tohi kahjustada naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ehitamise ajal ega kasutamise käigus. Tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt. Seega juba kehtiv DP kohustab kõrvaldama võimalikud tekkivad kahjud, millest tulenevalt ei jää kaebajate õigused kaitseta.
64.Vaatamata eelnevale märgib kohus järgmist. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusega nr 97 kinnitatud „Nõuded ehitusprojektile“ (edaspidi: määrus nr 97) § 10 lg järgi on tööprojekt ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahenduste ja insener-tehniliste lahenduste ning kvaliteedi kirjeldus täpsusega, mis võimaldab nõuetekohaselt ehitada ning koostada teisi ehitamisega seonduvaid dokumente, mille olemasolu peetakse vajalikuks. Määruse nr 97 § 10 lg 3 kohaselt täpsustatakse tööprojektis eelprojekti ja põhiprojekti lahendusi selliselt, et pärast ehitustööde organiseerimise kava, tootejooniste ja muude ehitamisega seonduvate dokumentide koostamist, juhul kui nende koostamine on ehitustööde jaoks vajalik ja nõutud, oleks võimalik ehitis terviklikult valmis ehitada. Ehitusloa taotlemisel esitab ehitusloa taotleja ehitusprojekti enda valitud staadiumis (määruse nr 97 § 13 lg 1). Eelprojekt on ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahendus ja insener-tehniliste lahenduste põhimõtted, mida tellija kooskõlastuse korral detailiseeritakse projekteerimise järgmistes staadiumites (määruse nr 97 § 8 lg 1). Seega vundamendi süvendi ja kaevikute lahendused ja nende ohutus lahendatakse tööprojektis järgnevate menetluste käigus ning ei puuduta vaidlustatud ehitusluba.
65.Ehitusluba on õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. Kohus jätab X ja Ye kaebuse rahuldamata.
66.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmandad isikud ei ole menetluskulude taotlust esitanud. Vastustaja esitas taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 6174 eurot. HKMS § 108 lg 11 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Haldusorgani (või kohaliku omavalitsuse) poolt välise õigusabi kasutamine ei ole alati vajalik ning põhjendatud. Sellisel juhul õigusabikulusid kohus vastaspoolelt välja ei mõista. Menetluskulude väljamõistmine kaebajalt haldusorgani kasuks on piiratud mitmete tingimustega, nagu näiteks välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, 12(13)
kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon ja kaebuse esitaja majanduslik olukord (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.05.2007 otsus nr 3-3-1-1607, p 13). Kuivõrd vastustaja annab EhS § 39 lg 1 kohaselt välja ehituslubasid, ei välju ehitusluba puudutav menetlus ning praegune vaidlus vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest. Ka ei ole vaidlus õiguslikult väga keerukas. Seega ei esine alust vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks kaebajatelt ning kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.