Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene 1. juuli 2021, Tartu 3-19-1801
Haldusasi
Eduard Gaiduki kaebus Tartu Vangla 26. augusti 2019. a käskkirja nr 6-1/1033
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 7. mai 2020. a otsus Eduard Gaiduki apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Eduard Gaiduk Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 7. mai 2020. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 2. august 2021.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav Eduard Gaiduki suhtes kohaldati Tartu Vangla 26. augusti 2019. a käskkirjaga nr 6-1/1033 täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Käskkirja kohaselt osales E. Gaiduk füüsilises konfliktis teise kinnipeetavaga ning täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on vajalik ohutuse tagamiseks ja järgnevate õigusrikkumiste toimepanemiste takistamiseks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 3. oktoobri 2019. a käskkirjaga.
2.Pärast edutut vaidemenetlust esitas E. Gaiduk kaebuse, milles palus julgeolekuabinõude kohaldamise käskkiri tühistada. Kaebuse kohaselt langes ta teise kinnipeetava „lolluse“ ohvriks ega ole teisele kinnipeetavale midagi teinud. Vigastusi sai ta kukkumisel. Tema käitumine on olnud viimastel aastatel rahuldav või eeskujulik.
3.Tartu Halduskohtu 7. mai 2020. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 näeb ette, et täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub VangS-i või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Samuti võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada raske õigusrikkumise ärahoidmiseks.
3.2.Vangla põhjendas julgeolekuabinõude kohaldamis kahe alusega – raskete õigusrikkumiste toimepanemise ennetamine ja vangla üldise julgeoleku tagamine. Kohus nõustus vanglaga, et konflikti asetleidmine on tõendatud valvuri ettekande, videosalvestise ja konfliktis osalenutel tuvastatud kehavigastustega. Videosalvestis ei näita küll kambri sees toimuvat, kuid salvestiselt on selgelt tuvastatav, et kambris nr 2099 toimus füüsiline konflikt. Tõendid ei kinnita kaebaja väidet, et aset leidis üksnes kukkumine.
3.3.Vaidlustatud käskkirjas on esitatud põhjendused ning pole alust väita, et rakendatud meetmed pole julgeolekuohu või uute õigusrikkumiste vältimiseks kohased ja vajalikud. Järgitud on vorminõudeid ja käskkiri on proportsionaalne. Kokkuvõttes on käskkiri õiguspärane.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.E. Gaiduk esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Valvuri ettekanne on üldsõnaline ega saa olla tõendiks.
4.2.Kamber oli pime ja valvur ei saanud seal toimuvat näha. Videosalvestisel pole heli.
4.3.Pole põhjendatud arvata, et kaebaja võiks edaspidi konflikte algatada.
4.4.Käskkirja koostanud vanglaametnik on ka varem dokumentides kaebaja kohta ebaõiget infot märkinud.
4.5.Kaebajal puudusid vigastused kätel ja jalgadel, kuid vigastatud oli vasak kõrv, nina, huuled ja külg. See näitab, et kaebaja oli kannatanu.
5.Tartu Vangla vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Ettekandes on kirjeldatud täpselt, et kaebaja kakles teise isikuga kambris nr 2099. Ettekanne klapib videosalvestisega.
5.2.Julgeolekuabinõud on ennetav meede ja halduskohus on õigesti leidnud, et nende kohaldamine oli põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et kaebaja suhtes on vangla 3. oktoobri 2019. a käskkirjaga täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatud (dtl 18). Vaidlustatud käskkirja õiguslik mõju võib olla kaebaja suhtes seega täielikult lõppenud ning selle tühistamine ei pruugi olla enam kaebaja õiguste kaitseks (eeldades nende rikkumist) vajalik. Siiski ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida selles osas poolte seisukohti, sest käesolevas asjas on selge, et vangla pole julgeolekuabinõude kohaldamisel õigusvastaselt käitunud ega kaebaja õigusi rikkunud ning kaebuse rahuldamiseks pole seega niikuinii alust.
8.Seoses apellatsioonkaebusega juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et kaebaja väited sündmuse asjaolude suhtes on vastuolulised ning teineteist välistavad. Apellatsioonkaebusest on väljaloetav, et ühelt poolt toetab ta jätkuvalt oma varasemat versiooni, et ta kukkus (dtl 115).
Teiselt poolt rõhutab ta aga seda, et ta oli kannatanu, millega möönab, et konflikt leidis aset (dtl 116).
9.Ringkonnakohus leiab, et versiooni kukkumisest saab ilmselgelt kõrvale jätta, kuna kukkumise käigus ei saa üldjuhul isikul tekkida üheaegselt hulgalisel erinevaid vigastusi, mida kaebaja kirjeldab (vt ülal p 4.5). Lisaks on kaebaja apellatsioonkaebuses kirjeldanud enda käitumist sündmuse järel selliselt: „Ja T-särgi, mis oli minul kukkudes maha tulnud, panin ma selga, tõstsin põrandalt oma riisigalettide paki ja läksin oma kambrisse“ (dtl 115). Ei ole usutav, et ainuüksi kukkumise tõttu tuleb isikul T-särk seljast ära. Fakt, et kaebajal oli vaidlusaluses olukorras särk seljast ära tulnud, viitab füüsilisele konfliktile, sest füüsilise konflikti käigus võivad konflikti osapooled üksteist riietest haarata ning särgi seljast tulek on võimalik. Seega kinnitavad kaebaja enda väited kaudselt seda, et tegemist polnud lihtsalt kukkumisega, vaid füüsilise konfliktiga.
10.Kaebaja väitel oli ta konfliktis ainult kannatanu, üritades nii näidata, et ta ei ole ise agressiivne ega ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule VangS § 69 lg 1 mõttes. Ainuüksi kaebaja vigastustest ei saa teha järeldust, et ta oli konfliktis üksnes passiivseks osapooleks ning ise teisele isikule vigastusi ei tekitanud. Asja materjalides on loetletud mitmeid vigastusi ka konfliktis osalenud teisel kinnipeetavalt (dtl 82) ning ehkki need on tõepoolest enamikus kätel ja jalgadel, ei saa tõsikindlalt järeldada, et need tekkinud üksnes kaebaja löömisest – nt on tal kirjeldatud vigastusi ka õlaliigese ja rangluu piirkonnas, mis pidid olema tekitatud kaebaja poolt. Oluline on ka see, et valvuri ettekandes on kirjeldatud konkreetselt seda, et ta nägi, kuidas kaebaja ja teine kinnipeetav „omavahel kaklevad“ (dtl 76). Seega osalesid konfliktis aktiivselt mõlemad kinnipeetavad. Kui konflikt oleks olnud niivõrd ühepoolne, nagu üritab näidata kaebaja, oleks pealtnägija samuti kirjeldanud konflikti kui kaebaja ründamist, peksmist vms. Seda, et kaebaja panus konflikti tekkimisele oli samaväärne teise kinnipeetavaga, on konstateeritud ka teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti õiendis (dtl 82). Kokkuvõttes on paljasõnaline kaebaja väide, et ta oli konfliktis ainult kannatanu ning ise selles aktiivselt ei osalenud. Eelnevalt kirjeldatud tõendid seda ei kinnita.
11.Kaebaja etteheide valvuri ettekande üldsõnalisusele pole asjakohane. Kirjeldus, mille kohaselt kaebaja ja teine kinnipeetav kaklevad omavahel, on piisavalt konkreetne ja selge sündmuse kirjeldus. Pole alust nõuda veel täpsemat kirjeldust, sh seda, et oleks ära nimetatud, kes mida tegi, nagu üritab väita kaebaja. Selline nõudmine, et ettekandes oleks kirjeldatud kogu konflikti kulg, sh see, kes keda millises järjekorras lõi või haaras, oleks ilmselgelt liialdatud ning tagantjärele sageli ka võimatu.
12.Kaebaja arutlus vangla videotehnika võimaluste ja päikese liikumise kohta ei tingi samuti kaebuse rahuldamist. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et ehkki videosalvestis ei näita kambri sees toimuvat, on salvestiselt selgelt tuvastatav, et kambris nr 2099 toimus füüsiline konflikt (otsuse p 23). Kuna konflikt toimus 22. augustil 2019 kell 19.40, kus päikese loojumiseni oli veel ca tund aega, on ilmselge ka see, et akendega ruumides pidi olema piisavalt valge, et valvur näeks selle sees toimuvat.
13.Kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on ennetav abinõu, mis tuleb otsustada piiratud informatsiooni tingimustes, siis tuleb pidada kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist põhjendatuks. Ringkonnakohus möönab, et konflikti käik ja kõik selle üksikasjad pole lõpuni selged, ent olukorras, kus peale kaebaja sõnade ei kinnita miski tema
versiooni, et toimus üksnes tema ründamine ning ta ise konfliktile kuidagi kaasa ei aidanud, tuleb lugeda täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist põhjendatuks. Vanglal oli põhjust arvata, et kaebaja kui konfliktis osalenud isik võib olla edaspidi ohtlik ka teistele isikutele või vangla julgeolekule. Seetõttu oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine proportsionaalne meede.
14.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Riigilõivu tasumisest oli kaebaja apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.