Eduard Gaiduki kaebus Tartu Vangla 26. augusti 2019. a käskkirja nr 6-1/1033 tühistamiseks
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Kaebaja – Eduard Gaiduk Vastustaja – Tartu Vangla, seaduslik esindaja Kristo Kulo Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Eduard Gaiduki kaebus rahuldamata.
2.Jätta Eduard Gaiduki menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 8. juunil 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tartu Vangla kohaldas 26. augusti 2019. a käskkirjaga nr 6-1/1033 Eduard Gaiduki (kaebaja) suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid (dtl 10-12).
2.Kaebaja esitas 29. augustil 2019 julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja peale vaide (dtl 14-15), mille Tartu Vangla jättis 27. septembri 2019. a vaideotsusega 1-11/268-2 rahuldamata (dtl 16-17).
3.Kaebaja esitas 24. septembril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 26. augusti 2019. a käskkirja nr 6-1/1033 tühistamiseks (dtl 1-4).
4.Tartu Vangla lõpetas 3. oktoobri 2019. a käskkirjaga nr 6-1/1226 kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise (dtl 18-19).
5.Tartu Halduskohus tagastas 21. oktoobri 2019. a määrusega kaebaja kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks mitte takistada seaduslikele esindajatele helistamist. Ülejäänud osas jättis kohus kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Samuti jättis kohus rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse (dtl 45-48).
6.Tartu Halduskohus tagastas 4. detsembri 2019. a määrusega kaebuse Tartu Vangla
26.augusti 2019. a käskkirjaga nr 6-1/1033 kaasnevate päevikukannete tühistamiseks ning vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest (dtl 67-69).
7.Tartu Vangla vastas kaebusele 8. jaanuaril 2020 (dtl 77-79).
8.Tartu Halduskohus otsustas 11. veebruari 2020. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ning vastuväidete esitamiseks (dtl 96-97).
9.Kaebaja esitas 14. aprillil 2020 kohtule täiendava avalduse, milles selgitas, et jääb varem öeldu juurde (dtl 98). Kaebaja palub kohustada vanglat mitte spekuleerima peale kohtu otsuse jõustumist, et justkui kaebaja kohta on rakendatud vangistusseaduse (VangS) §-i 69.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja taotleb Tartu Vangla otsuse tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
10.1.Kaebaja langes 22. augustil 2019 kella 19.43 ajal teise kinnipeetava „lolluse“ ja mitte konflikti ohvriks, mille tagajärjel tekkisid talle kukkudes kehavigastused. Teisele kinnipeetavale pole kaebaja mitte midagi vastu teinud. Kui tal ka olid mingid vigastused, siis ei ole need tõsiselt võetavad ning on tema enda lolluse tagajärjel tekkinud. 10.2.Kaebaja ei ole konfliktile kaasa aidanud. 10.3.Kaebaja käitumine on olnud umbes viie aasta jooksul rahuldav ja eeskujulik. Tõendatud ei ole, et kaebaja võiks käituda agressiivselt ning tekkinud konfliktides kasutada füüsilist vägivalda. 10.4.Kaebajale on ebaselge, mille pinnalt on tehtud järeldus, et kaebaja on oma käitumisega negatiivseks eeskujuks kaaskinnipeetavatele.
3-19-1801
11.Tartu Vangla leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata, esitades kokkuvõtvalt järgmised põhjendused. Seejuures jääb Tartu Vangla nii 26. augusti 2019. a käskkirjas nr 6-1/1033 kui ka 27. septembri 2019. a vaideotsuses nr 1-11/268-2 toodud seisukohtade juurde ning ei pea vajalikuks neid korrata.
11.1.Kaebaja on kohtukaebuses seisukohal, et 22. augustil 2019. a ei toimunud konflikti ning temal tekkisid kehavigastused kukkumise tagajärjel. Kaebaja selgitab, et tema ei teinud teisele kinnipeetavale midagi ning seda kinnitavad kehavigastuste fikseerimised. Tartu Vangla kaebaja seisukohtadega ei nõustu. Konflikti asetleidmine on tõendatud valvur H. Turro 22. augusti 2019. a ettekandega nr 2-19-5388, E 7 elusektsiooni videosalvestisega ning konfliktis osalenud pooltel fikseeritud kehavigastustega. Valvur H. Turro on oma ettekandes kirjeldanud, kuidas kinnipeetavad E. Gaiduk ja A. Kononov omavahel kambris nr 2099 kaklesid. Füüsilise konflikti lõpetamiseks pidi valvur andma kinnipeetavatele korralduse teineteisest eemaldumiseks. Elusektsiooni videosalvestis ei näita küll kambri sisemuses toimuvat, kuid salvestiselt on selgelt tuvastatav, et kambris nr 2099 toimus füüsiline konflikt. Nii valvuri ettekanne, videosalvestiselt nähtu kui ka G. Kiviranna õiendis kirjeldatu ei toeta kaebaja väidet, et 22. augustil 2019. a aset leidnu näol oleks olnud tegemist kukkumisega, nagu kaebaja kohtukaebuses (erinevalt vaidemenetluses toodust) väidab. Kuivõrd vastustaja poolt kogutud tõendid kinnitavad, et kinnipeetavate vahel leidis aset füüsiline konflikt ning tegemist ei olnud pelgalt kukkumisega, on kaebaja väited konflikti mittetoimumise kohta paljasõnalised ning tõendamata.
11.2.Kaebaja on kohtukaebuses 22. augustil 2019. a kell 19.40 aset leidnud intsidenti kirjeldanud selliselt, et kambris 2099 oli kolm inimest, kellest üks oli tualetis, kambri tuli ei põlenud, kambri uks oli kinni ja kambri ukseavast sisse vaadates sai seega näha olla üksnes varjusid. Kaebaja leiab, et tema poolt kirjeldatust tulenevalt saab vaidlusaluses käskkirjas toodut pidada väljamõeldiseks. Kaebaja poolt esitatud olustiku kirjeldus ei vasta tõele. 22. augustil 2019. a loojus päike kell 20.47 ehk ligi tund aega hiljem intsidendi aset leidmisest. Kohtule edastatud videosalvestiselt nähtub, et eluosakonnas on valge ja osakonnas liikuvatele kinnipeetavatele paistab kaamera lähedal olevast kambri avatud uksest silma ere päike. On äärmiselt ebausutav, et kambris nr 2099 oli intsidendi aset leidmise ajal niivõrd pime, et kambris toimuvat ei oleks saanud eristada või et kambri ukseavast oleks näha olnud ainult varjud.
11.3.Kinnipeetava, kes on oma käitumises olnud agressiivne ning on tekkinud konfliktis kasutanud vägivalda, jätkuvalt avatud eluosakonnas hoidmine võib omada kaaskinnipeetavatele negatiivset mõju. Kaebajapoolne käitumine võib anda teistele kinnipeetavatele signaali, et konfliktsituatsioonide verbaalse lahendamise asemel on võimalik ka nende füüsiliselt lahendamine. Vangla, olles vastutav kõigi kinnipeetavate julgeoleku eest, ei saa jääda ootavale seisukohale, vaid peab astuma koheseid samme ohuolukorra tekkimise ennetamiseks.
11.4.Vanglal tekkis põhjendatud kahtlus, et kaebaja võib järgmiste konfliktsituatsioonide tekkimisel otsustada verbaalselt olukorra lahendamise asemel vastaspoolt rünnata. Sündmuse asjaoludest nähtub, et kaebaja käitumine oli ettearvamatu ning kaebaja jätkuv karistuse kandmine avatud elusektsioonis oleks seadnud ohtu kaaskinnipeetavate elu ja tervise ning vangla julgeoleku üldisemalt.
3-19-1801
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12.Tartu Halduskohtu menetluses on E. Gaiduki kaebus Tartu Vangla 26. augusti 2019. a käskkirja nr 6-1/1033 tühistamiseks. Vaidlustatud käskkirjaga kohaldati kaebaja suhtes alates
26.augustist 2019 täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Tartu Vangla on 3. oktoobri 2019. a käskkirjaga nr 6-1/1226 kaebaja suhtes 26. augusti 2019. a käskkirjaga kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud lõpetanud. Siiski on tühistamiskaebuse esitamine ja kohtu poolt sellise haldusakti tühistamine põhjendatud, kui kohtu hinnangul võib kehtivuse kaotanud haldusaktil olla ikka veel mõju ja praktiline tähendus. Ka kehtivuse kaotanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja mõju ja praktiline tähendus ei pruugi vaatamata kehtivuse lõppemisele olla täielikult ammendunud. Seega saab sellist käskkirja tühistada ka pärast selle kehtivusaja lõppemist.
13.Kohus, hinnanud poolte seisukohti, asjassepuutuvaid õigusnorme ja kohtupraktikat ning asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja tühistamisnõue on alusetu ja tema kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtu hinnangul on vaidlustatud otsus õiguspärane, antud kehtiva õiguse alusel ja selleks pädeva haldusorgani poolt, otsus on proportsionaalne ning eesmärgipärane ning vastustaja ei ole rikkunud menetlusnorme. Kohus nõustub põhimõtteliselt vastustaja seisukohtadega, pidades vajalikuks oma lõppjärelduse põhistamiseks rõhutada eelkõige järgmist.
14.Tartu Vangla 26. augusti 2019. a käskkirjaga kohaldati alates 26. augustist 2019 kinnipeetav E. Gaiduki suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist (VangS § 69 lg 2 p 1); kehakultuuriga tegelemise keelamist (VangS § 69 lg 2 p 3) ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist (VangS § 69 lg 2 p 4) (dtl 11).
15.VangS § 41 lg-st 2 tuleneb üldine alus vabadust piiravate meetmete kohaldamiseks julgeolekukaalutlustel. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning üldise julgeoleku vanglas. VangS § 66 lg 2 järgi vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vanglateenistuse ametnik. Julgeolek VangS § 66 lg 1 mõttes tähendab kõigi vanglas viibivate isikute, sh kinnipeetavate julgeolekut.
16.VangS § 69 lg 1 näeb ette, et täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine.
17.Tartu Ringkonnakohus selgitas 26. märtsi 2020. a otsuses asjas nr 3-19-707 p-s 15, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega ei avaldata distsiplinaarkaristusele sarnast hukkamõistu kinnipeetava käitumisele. Sama intsidendi eest distsiplinaarkaristuse määramine või varem määratud kehtiv(ad) distsiplinaarkaristus(ed) ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eelduseks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamisel ja seejärel meetme valikul peab vangla veenduma, et asjaolud kogumis kinnitavad vähemalt ühe VangS
3-19-1801 § 69 lg 1 loetletud aluse esinemist. Selliselt võib meetme kohaldamine olla küll reaktsiooniks kinnipeetava käitumisele (m.h sellisele käitumisele, mis tingib distsiplinaarmenetluse alustamise), kuid meetme kohaldamine on suunatud tulevikku, selle otstarbeks on tagada ebasoovitava olukorra või tagajärje ärahoidmine ja/või kordumine tulevikus.
18.VangS § 69 lg-s 1 nimetatud aluse esinemisel on vanglal õigus otsustada, kas on vajalik julgeolekuabinõu kohaldamine, ja valida sobiv meede sama paragrahvi teises lõikes loetletud täiendavatest julgeolekuabinõudest. Nii täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel vastavalt VangS §-le 69.
19.VangS § 11 lg 1 sätestab, et vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades vangistusseaduse erisusi. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (Riigikohtu 2. juuni 2010. a otsus asjas nr 3‐3‐1‐33‐10, p 11 ja 6. mai 2015. a otsus asjas nr 3‐3‐1‐88‐14, p 11).
20.Tartu Vangla põhjendas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist kaebaja suhtes kahel alusel: raskete õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks ja vangla üldise julgeoleku tagamiseks.
21.Riigikohtu halduskolleegium on 13. novembri 2009. a otsuses asjas nr 3-3-1-63-09 VangS § 70 lg 1 alusel ohjeldusmeetme kohaldamise kohta selgitanud: "Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. Seetõttu tuleb ennetava meetme õiguspärasuse kontrollimisel lähtuda ex ante vaatlusviisist, s.t arvestada saab neid asjaolusid, mis olid haldusorganile teada enne meetme rakendamist. Seetõttu ei saa kohus ennetava meetme (praegusel juhul ohjeldusmeetme) õiguspärasuse hindamisel lähtuda ex post vaatlusviisist, s.t võtta arvesse neid asjaolusid, mis ilmnesid pärast meetme rakendamist." Kohus on seisukohal, et samad reeglid on rakendatavad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasuse kontrollimisel ka käesolevas asjas. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 20. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-94-10, p 12, 2. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 12 ja 6. mai 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-88-14, p 11).
3-19-1801
22.Kohus leiab, et vastustaja on vaidlustatud käskkirjas piisavalt põhjendanud kaitstavate õigushüvede kahjustamise tõenäosust ja seda, miks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on hädavajalik. Kohus nõustub, et vanglal oli tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstavate õigushüvede kahjustamises. Tartu Vangla on vaidlustatud käskkirjas esitanud oma kaalutlused täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus sõltub konkreetsest situatsioonist, kinnipeetava käitumisest ning teistest asjaoludest, mis võivad täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust mõjutada.
23.Kohus nõustub vastustajaga, et konflikti asetleidmine on tõendatud valvur H. Turro
22.augusti 2019. a ettekandega nr 2-19-5388, E 7 elusektsiooni videosalvestisega ning konfliktis osalenud pooltel fikseeritud kehavigastustega. Asja materjalidest nähtub, et
22.augustil 2019 toimus kambris 2099 kaklus kinnipeetavate E. Gaiduki ja A. Kononovi osavõtul, seejuures ei allunud kaebaja korraldusele kohesele kambrist välja tulla (dtl 55, valvur H. Turro 22. augusti 2019. a ettekanne nr 2-19-5388; teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti G. Kiviranna 26. augusti 2019. a õiend (dtl 82)). Haigusloo väljavõttega on fikseeritud kaebajal
22.augustil 2019 tekkinud kehavigastused (dtl 40).Videosalvestis ei näita küll kambri sisemuses toimuvat, kuid salvestiselt on selgelt tuvastatav, et kambris nr 2099 toimus füüsiline konflikt.
24.Nii valvuri ettekanne, videosalvestiselt nähtu kui ka G. Kiviranna õiendis kirjeldatu ei toeta kaebaja väidet, et 22. augustil 2019. a aset leidnu näol oleks olnud tegemist kukkumisega. Kaebaja on kaebuses 22. augustil 2019. a kell 19.40 aset leidnud intsidenti kirjeldanud selliselt, et kambris 2099 oli kolm inimest, kellest üks oli tualetis, kambri tuli ei põlenud, kambri uks oli kinni ja kambri ukseavast sisse vaadates sai seega näha olla üksnes varjusid. Kaebaja leiab, et tema poolt kirjeldatust tulenevalt saab vaidlusaluses käskkirjas toodut pidada väljamõeldiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt esitatud olustiku kirjeldus ei vasta tõele. Kohtule edastatud videosalvestiselt nähtub, et osakonnas on valge ja osakonnas liikuvatele kinnipeetavatele paistab kaamera lähedal olevast kambri avatud uksest silma päike.
25.Vastavalt haldusmenetluse seadusele võib tõendiks olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. Seega on vastustaja ametnike ettekanded lubatavad tõendid kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel. Ettekannete tõendina välistamine paneks vastustaja ilmselgelt ebamõistlikku olukorda, kus kinnipeetava käitumise, eelkõige verbaalsete rünnete ja konfliktide, tõendamine ja vastavalt nendest lähtuvalt ennetavate meetmete kohaldamine oleks võimatu või ebamõistlikult koormav.
26.Vangla on vaidlustatud käskkirjas arvestanud ühelt poolt vajadusega tagada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusalaste õigusaktide täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (VangS § 66 lg 1), ning teiselt poolt tavalisest kinnipidamisrežiimist rangema režiimi kohaldamisest tuleneva kaebaja vabaduste täiendava piiramisega. Kaebaja suhtes rakendatud täiendavate julgeolekuabinõude eesmärgiks oli mh vältida tema poolt edaspidiseid õigusrikkumisi. Käskkirjas on iga rakendatud meetme kohta esitatud põhjendus, mida soovitakse meetmega ära hoida ja miks on selle rakendamine vajalik. Kohtu hinnangul ei ole alust väita, et rakendatud meetmed ei olnud julgeolekuohu ja uute õigusrikkumiste toimepanemise ohu tõrjumiseks kohased ja vajalikud. Arvestada tuleb ka sellega, et vangla peab julgeolekuohu ilmnemisel otsustama täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise kiiresti ja piiratud teabe põhjal (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-33-10, p 13).
3-19-1801
27.Kohtu hinnangul vastab vaidlusalune käskkiri HMS §-le 54 ja § 55 lg-le 1. Tartu Vangla
26.augusti 2019. a käskkirja nr 6-1/1033 on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ning vastab vorminõuetele. Käskkiri on selge ja üheselt mõistetav. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust või asjaolu, mis tõendaks, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli õigusvastane. Seetõttu puuduvad ka alused käskkirja tühistamiseks.
28.Kohus märgib kaebaja 14. aprilli 2020. a täiendava avaldusega seoses, et käskkiri täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta kehtib vaatamata kohtule kaebuse esitamisest ning vanglal on võimalik vajadusel sellele tugineda niikaua, kuni kohus ei ole käskkirja tühistanud. Kuna praegune vaidlus käib käskkirja õiguspärasuse üle, siis käskkirjale tuginemine mõne muu toiminguga seoses ei ole käesoleva asja esemeks.
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud. Kaebaja vabastati kaebuse esitamise eest nõutavast riigilõivust Tartu Halduskohtu 4. detsembri 2019. a määrusega. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jääb riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.