lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1382/19

Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 27.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-1382/19
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
27.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1307
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1382

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus X suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Heli Kriisa Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba arestida X (registrikood XXXXXXXX) arvelduskontod Eesti krediidiasutustes kokku 150 940,61 euro ulatuses Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu).
2.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte X-le.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 4, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).

KOHTU PÕHJENDUSED

1.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-21-1382

2.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.
3.Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-iga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3), sh õigus anda krediidiasutusele korraldus arestida võlgniku pangakonto või kanda tema pangakontolt raha üle selleks määratud kontole maksuvõla summa suuruses (MKS § 131 lg 1).
4.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
5.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
6.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Taotlusest nähtub, et maksuhaldur viib X suhtes läbi kontrollimenetlust käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse osas. Kohtule esitatud taotluse põhjendused ja taotlusele lisatud dokumendid annavad aluse kahelda X poolt raamatupidamisandmete õiges kajastamises ning maksude arvestamises, deklareerimises ja tasumises. Maksuhaldur on esitanud kohtule piisavalt teavet ja dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitavad maksuhalduri kahtlusi kontrollitava perioodi 2018. a november kuni 2019. a veebruar osas. Äriühingu tegevuses tekitab kahtlusi, et X-le osutas teenuseid Y. Pigem kajastas X oma raamatupidamises Y fiktiivseid dokumente, osales maksupettuses ja sai sellega maksueelise. Eelkõige ei ole usutav, et juhatuse liige X oli võimeline Prantsusmaal kinnipeetuna juhtima äriühingu tegevust Eestis. Samuti on vastuolulised X ja X selgitused Y esindamisest. X väitis, et ei saanud X kätte ja ta pidi tegelema Y asjadega, millega teda ei olnud kurssi viidud, samas X väitis, et ta andis X telefoni teel juhiseid korra-kaks nädalas. X väitis, et ta pidi lihtsalt X-lt laekunud raha edasi kandma ja see ei olnud seotud töötajatega. Töötajatega tekkinud probleeme lahendas X. X väitis, et volitas X seetõttu, et ta oskab asju ajada – tööjõudu vahendada ja äri ajada. Samuti ei osanud X öelda, kes sõlmis Y nimel töölepingu X, kel oli seos X-ga. X väitis, et ei andnud oma 2(3)

3-21-1382

digi ID-kaarti kellelegi ega osanud vastata küsimusele, kuidas oli tal võimalik esitada novembri 2018 – aprilli 2019 KMD, kui ta oli sel ajal Prantsusmaal kinnipeetav. Arusaamatuks jääb, miks olukorras, kus väidetavalt Y tegeles töötajate majutamisega, siis eluruumide üürilepingud sõlmis hoopis X ja elamiskulud tasus esialgu X (vt X 29.10.2019 ütluste protokoll). Eeltoodu põhjal on tõenäoline, et märgitud kahe äriühingu vahel sisulisi tehinguid ei toimunud. Tehingu tegelikus toimumises annab alust kahelda ka ülekantud raha kiire edasikandmine mitme äriühingu vahel ja seejärel suures osas sularahas välja võtmine.

7.Seega on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et X ei ole kontrollitaval perioodil Y-lt tööjõuvahendamise teenust saanud, on alusetult kajastanud käibemaksu ja jätnud kajastamata ettevõtlusega mitteseotud kulult tulumaksu. Selline deklareerimine võib viidata maksupettusele. Kohtule esitatud teave ja dokumentaalsed tõendid annavad alust kahtluseks, et äriühing on saanud alusetult maksueeliseid. Maksuhaldur on põhjendanud võimaliku maksusumma arvutamist. Seega on tõenäoline maksukohustuse määramine summas 116 748,35 eurot, millele lisandub 21.06.2021 seisuga intress 34 192,26 eurot, kokku on rahaline nõue 150 940,61 eurot.

Maksu määramise aegumistähtaeg ei ole veel möödunud (MKS § 98 lg 1).

9.Arvestades maksupettusele viitavaid asjaolusid ja seda, et maksukohustuslasel puudub igasugune registervara, nõustub kohus maksuhalduri kahtlustega, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Esitatud teabe alusel on tõenäoline, et X hakkab maksuotsusega määratavat maksukohustust vältima, muutes end maksejõuetuks või lõpetades oma majandustegevuse.
10.Äriühingu 2019. a majandusaasta aruande kohaselt oli 2019. a lõpuks ettevõttel raha 32 113 eurot ja kahjum 429 eurot ning koos eelmiste perioodide jaotamata kasumiga (19 882 eurot) oli kokku 31.12.2019 seisuga X jaotamata kasum 19 453 eurot. 2020. a majandusaasta aruannet ei ole veel äriregistrile esitatud. Arvestades, et perioodil 02.05.2019– 22.08.2020 oli äriühingu juhatuse liikmeks X, kes hoidis kõrvale maksumenetluses tuvastamisele kuuluvate asjaolude väljaselgitamisest, ja kelle poolt juhitud teistel äriühingutel ei ole läinud kõige edukamalt (kustutati käibemaksukohustuslaste registrist tema juhatuse liikmeks oleku ajal või järgmisel kuul pärast tema volituste lõppemist), ja kes on jätkuvalt X osanik, kel on äriseadustiku § 168 lg 1 p 5 kohaselt õigus otsustada kasumi jaotamise üle, siis ei pruugi olla võimalik maksuhalduri poolt kavandatavat maksunõuet X suhtes rahuldada. Seega võib maksuhalduril tekkida raskusi maksunõude täitma asumisel. Eeltoodu alusel on põhjendatud lubada MTA-l arestida äriühingu pangakontod. Pangakontode aresti puhul on tegemist ettevõtlust intensiivselt riivava meetmega, kuid antud juhul puudub muu alternatiivne tõhus abinõu. Aktsepteeritavaks alternatiivseks abinõuks ei ole maksusumma sisse nõudmata jätmine. Seega tuleb nimetatud meede lugeda proportsionaalseks. Arvestades, et äriühing ei ole deklareerinud ühegi töötaja olemasolu, ei too pangakontode arestimine kaasa raskusi töötajatele palga maksmisel.
11.Maksuhaldur on osundanud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab kohase tagatise või tasub nõutud summa deposiiti. Kohus mõistab, et MTA taotluses kajastatud deposiiti kantava summa märkimisel on juhtunud ilmne eksitus ja 116 748,36 euro asemel peab olema 116 748,35 eurot (48 160,19 + 68 588,16).
12.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse ja annab loa taotleda X kontode arestimist Eestis asuvates krediidiasutustes 150 940,61 eurot ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ 3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja