Kohtuasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi
3-20-2005 18. juuni 2021, Jõhvi Ülle Polluks X u kaebus Elva Vallavalitsuse 08.07.2020 otsuse nr 711/450-4 ja 15.09.2020 vaideotsuse nr 2-3591 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja - X Vastustaja- Elva vald
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19. juuli (k.a) 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 14.10.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Elva valla vastu. Elva vald langetas 5.12.2019 otsuse väravaautomaatika paigaldamiseks, küttesüsteemi automatiseerimist ei käsitletud, kuigi kirjades rõhutas kaebaja, et iseseisvaks toimetulekuks on keskküttesüsteemi automatiseerimine kõige olulisem. Märtsis 2020 pöördus kaebaja
3-20-2005 antud küsimuses õiguskantsleri poole. Elva vald langetas 8.07.2020 põhjendamata otsuse nr 7-11/450-4, millega jättis taotluse keskküttesüsteemi automatiseerimiseks rahuldamata. Kaebaja esitas 6.08.2020 Elva vallale vaide, milles veelkord selgitas põhjalikult abivajaduse taotlust, kuid 15.09.2020 korraldusega nr 2-3/591 jäeti kaebaja vaie rahuldamata.
2.Kohus kohustas 15.10.2020 Elva valda edastama kohtule hiljemalt 20.10.2020 haldusaktid, kus vald on otsustanud kaebaja poolt taotletud ukse automaatika ja küttesüsteemide automatiseerimise üle. Elva vald vastas 20.10.2020 kohtupäringule ja edastas kohtule nõutud dokumendid.
3.Tartu Halduskohus võttis 10.12.2020 määrusega kaebuse menetlusse. Vastustaja vastas 30.12.2020 kaebusele. Kaebaja vastas vastustaja vastusele 9.03.2021.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja on raske liikumispuudega, elab maal hajaasustusega piirkonnas, enda ehitatud 120m2 elamispinnaga eramus. Majal on täiskelder, põhikorrus üldpinnaga 200m2 ja väljaehitamata ärklikorrus. Kaebaja taotles vastustajalt 9.03.2019 „Kodude kohanduse projekti“ raames keskküttesüsteemi automatiseerimist ja väravaautomaatikat. 5.12.2019 otsusega rahuldati väravaautomaatika paigaldamise taotlus, küttesüsteemi automatiseerimist ei käsitletud, kuigi keskküttesüsteemi automatiseerimine on kõige olulisem. Kaebaja esitas vastustaja 08.07.2020 otsuse peale vaide. Vastustaja 15.09.2020 korraldusega nr 2- 3/591 jäeti vaie rahuldamata. Kaebaja esitas halduskohtule tühistamiskaebuse vastustaja 08.07.2020 otsuse nr 7-11/450-4 punktide 2 (osaliselt) ja 3 peale ning vaideotsuse nr 2-3/591 resolutsiooni punkti 1 peale. Vastustaja 08.07.2020 otsuse nr 7-11/450-4 punkti 2 kohaselt otsustati, et kaebaja vajab kodukohanduse teenust välistrepi plaatide vahetamiseks ja välistrepile käsipuu paigaldamiseks ühele poole kuni kõnnitee servani. Elva vald tegi 8 juulil 2020 Sotsiaalja terviseosakonna juhataja otsusega abivajaduse hindamise ja otsustas keskküttesüsteemi automatiseerimise taotlust mitte rahuldada, otsust ei põhjendatud. 6.08.2020 esitas ta vallavalitsusele vaide, milles veelkord selgitas põhjalikult abivajaduse taotlust, kuid vastavalt Elva Vallavalitsuse korraldusele 15.09.2020 seda ei rahuldanud. Kaebaja on vallale 9.03.2019 „Puuetega inimeste eluaseme füüsiliseks kohandamiseks“ esitatud taotluses selgitanud, et katlamaja asub keldris, kuhu minek tasakaaluraskuste ja lihasjõudluse puudumise tõttu on suureks raskuseks ning lihasnõrkushoogude tõttu sageli päris võimatu. Ataksia tõttu on kõndimine vaevaline ja kohmakas ja briketi tõstmine käib üle jõu. Vald on juba varasemalt teadlik, et eramus on autonoomne tahkekütusel toimiv keskküttesüsteem, mida köetakse puitbriketiga. Tähelepanuväärne on asjaolu, et 2019 aastal pidas vald riiklikust eelarvest finantseeritava kodukohanduse projekti raames sellesama abivajaduse igati põhjendatuks. Pr Pille Lumi kirjutas oma 4 aprilli 2019 e kirjas, et „Olemasolevat küttesüsteemi on lubatud automatiseerida. Ka automaatväravaid on lubatud paigaldada, aga mõlema kohanduse puhul tuleks eelkõige mõelda sellele, kas need kohandused tõe poolest aitavad parandada just puudest tingitud vaegusi/ piiratud liikumist. Kohanduste tegemisel peaks lähtuma siiski abivajaja soovist, vajadusest ja puude iseloomust. Kui inimesele on määratud juba raske liikumispuue, ei tohiks vald enam tervislikust seisundist tulenevate piirangute kohta oma hinnanguid anda ja lähtuma peaks sellest, et inimene vajab abi. On kahetsusväärne, et euroabi jagamise kord ja tingimused pole
3-20-2005 piisavalt läbipaistvad, lahti selgitatud ja üheselt mõistetavad, eriti veel puuetega inimestele.
5.Vastustaja ei nõustunud kaebusega, vaidles sellele vastu ja palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja esitas Riigi Tugiteenuste Keskuse „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamise“ projekti raames vastustajale kodukohanduse avalduse värava automaatika ja pelletkütte või õhk-vesi pumba automaatika saamiseks. Riigi Tugiteenuste Keskus edastas vallavalitsusele märgukirja paranduste sisseviimiseks vallavalitsuse esitatud projekti ning edastas nõude eemaldada kaebaja katlamaja kohanduse taotlus projektist, kuna kohandus ei ole projekti raames abikõlbulik kulu (vt.lisatud kirjavahetus RTK-ga, lisa 1, 2). Seetõttu rahuldati projekti raames vastustaja 05.12.2019 otsusega nr 7- 18/34-3 üksnes kaebaja füüsilise kohandamise taotlus värava automaatse avamise süsteemi paigaldamiseks ning kaevetööde ja maakaabli paigaldamiseks väravani summas 4858,47 eurot. Kuna tegemist oli riikliku projektiga, mida rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist, siis kaebaja taotluses soovitu ei olnud kogu ulatuses abikõlbulik, seetõttu hindas vastustaja tema abivajadust uuesti. Abivajadust hindas sotsiaal- ja terviseosakonna juhataja Milvi Sepp, sotsiaalnõunik Alo Rebane ja MTÜ Tartu Liikumispuudetega Inimeste Ühingu juhatuse liige Heldur Otsa. Kaebaja tervikliku abivajaduse hindamine viidi läbi 29.06.2020, et välja selgitada, kas ja millist abi kaebaja vajab. Hindamine viidi läbi kaebaja eramus Kanarbiku, Metsalaane küla, Elva vald. Vastustaja märgib, et abivajaduse hindamise käigus ei toonud kaebaja välja, et ta vajab ka välistrepi astmete madalamaks tegemist. Samuti ei märganud hindamisel vaatluse käigus kaebajal välistrepist liikumise probleeme abivajaduse hindajad. Hindamise käigus selgus, et välistrepi plaadid võivad olla vale plaadivaliku tõttu vihma ja lume korral libedad, mistõttu oli põhjendatud plaatide väljavahetamine sobivamate vastu. Liikumise abistamiseks otsustati ka käsipuu paigaldamine välistrepi ühele poole kuni kõnnitee servani. Seega on kaebajale määratud kodukohanduse teenust lähtudes abivajaduse hindamisest. Kaebaja ei ole rahul otsuse punktiga 3. Osakonnajuhataja 08.07.2020 otsuse nr 7-11/450-4 punkti 3 kohaselt otsustati, et kaebaja ei vaja kodukohanduse teenust keldris asuva sauna ja katlamaja remontimiseks, kuna eluruumi esimesel korrusel on tagatud kõik kodus toimetulekuks ja elamiseks vajalikud tingimused. Kaebaja ei ole rahul ka keskküttesüsteemi automatiseerimise taotluse rahuldamata jätmisega. Vastustaja märgib, et on hinnanud 29.06.2020 kaebaja eluruumis objektiivselt ja terviklikult kaebaja abivajadust, et välja selgitada, kas ja millistes tegevustes ning mil määral inimene abi vajab. Abivajaduse hindamise käigus on selgunud, et kaebaja elamu esimesel korrusel on olemas kõik toimetulekuks vajalikud tingimused, sh olemas on kaks töötavat õhksoojuspumpa ja kamin ning pesemisvõimalused. Seetõttu ei ole vajalik ka keldris asuva küttesüsteemi kütmine. Eelnevast tulenevalt ei pidanud vallavalitsus vajalikuks keldris asuva küttesüsteemi automatiseerimist ja sauna remontimist lähtudes abivajaduse hindamisest, kuna kaebaja eluruumis on olemas kõik eluks ja toimetulekuks vajalik. Keskkütte automatiseerimise korral on tegemist vara kaitseks tehtava parendusega, mitte puudest tingitud raskusega eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega (sotsiaalhoolekande seadus § 42 lg 1). Vastustaja peab vajalikuks selgitada, et inimesel ei ole automaatselt õigus konkreetsele kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenusele, vaid tema vajadusele vastavale abile. Vastustaja leiab, et on keeldunud teatud eluruumi kohandustest (nt küttesüsteemi automatiseerimine) lähtudes isiku abivajaduse hindamise tulemustest, mitte lähtudes isiku varanduslikust seisust.
KOHTU SEISUKOHT
3-20-2005
6.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Vastustaja 08.07.2020 otsuse nr 7-11/450-4 punkti 2 kohaselt otsustati, et kaebaja vajab kodukohanduse teenust välistrepi plaatide vahetamiseks ja välistrepile käsipuu paigaldamiseks ühele poole kuni kõnnitee servani. Kaebaja märgib kaebuses, et „Välistrepil taotlesin muuhulgas astmete madalamaks tegemist, ka selles osa ei vasta otsus minu kohandustaotlusele.“ Haldusasja materjalide järgi abivajaduse hindamise käigus ei toonud kaebaja välja, et ta vajab ka välistrepi astmete madalamaks tegemist. Samuti ei märganud hindamisel vaatluse käigus kaebajal välistrepist liikumise probleeme abivajaduse hindajad. Hindamise käigus selgus, et välistrepi plaadid võivad olla vale plaadivaliku tõttu vihma ja lume korral libedad, mistõttu oli põhjendatud plaatide väljavahetamine sobivamate vastu. Liikumise abistamiseks otsustati ka käsipuu paigaldamine välistrepi ühele poole kuni kõnnitee servani. Seega on vastustaja kaebajale määranud kodukohanduse teenust lähtudes abivajaduse hindamisest ning vastustaja 08.07.2020 otsuse nr 7-11/450-4 punkti 2 osaliseks tühistamiseks alus puudub.
8.Vastustaja osakonnajuhataja 08.07.2020 otsuse nr 7-11/450-4 punkti 3 kohaselt otsustati, et kaebaja ei vaja kodukohanduse teenust keldris asuva sauna ja katlamaja remontimiseks, kuna eluruumi esimesel korrusel on tagatud kõik kodus toimetulekuks ja elamiseks vajalikud tingimused.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas vastustaja keeldus õiguspäraselt 9.03.2019 taotletud „Kodude kohanduse projekti“ raames keskküttesüsteemi automatiseerimist või mitte. Kaebaja esitas Riigi Tugiteenuste Keskuse „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamise“ projekti raames vastustajale kodukohanduse avalduse värava automaatika ja pelletikütte või õhk-vesi pumba automaatika saamiseks. Riigi Tugiteenuste Keskus edastas vallavalitsusele märgukirja paranduste sisseviimiseks vallavalitsuse esitatud projekti ning edastas nõude eemaldada kaebaja katlamaja kohanduse taotlus projektist, kuna kohandus ei ole projekti raames abikõlbulik kulu (lisatud kirjavahetus RTK-ga, lisa 1, 2). Seetõttu rahuldati projekti raames vastustaja 05.12.2019 otsusega nr 7- 18/34-3 üksnes kaebaja füüsilise kohandamise taotlus värava automaatse avamise süsteemi paigaldamiseks ning kaevetööde ja maakaabli paigaldamiseks väravani summas 4858,47 eurot.
10.Vaidlust ei ole selles, et tegemist oli riikliku projektiga, mida rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist. Kuna kaebaja avaldust menetleti üksnes riikliku projekti raames ja tema taotluses soovitu ei olnud kogu ulatuses abikõlbulik, hindas vastustaja tema abivajadust uuesti.
11.Kaebaja leiab, et vaideotsuse punktis 3.2 kirjeldus duširuumi kohandusest ei vasta tema taotlusele ega antud selgitustele. Kaebaja ei ole aga selgitanud, kuidas või millises osas ei vasta kirjeldus kaebaja taotlusele/selgitustele ning kuidas see võiks olla seotud tehtud otsusega. Kaebaja ei ole rahul ka keskküttesüsteemi automatiseerimise taotluse rahuldamata jätmisega.
3-20-2005
12.Halduskohus nõustub vastustajaga, et abivajaduse hindamise käigus on selgunud, et kaebaja elamu esimesel korrusel on olemas kõik toimetulekuks vajalikud tingimused, sh olemas on kaks töötavat õhksoojuspumpa ja kamin ning pesemisvõimalused. Eelnevast tulenevalt ei pidanud vallavalitsus vajalikuks keldris asuva küttesüsteemi automatiseerimist ja sauna remontimist lähtudes abivajaduse hindamisest, kuna kaebaja eluruumis on olemas kõik eluks ja toimetulekuks vajalik. Keskkütte automatiseerimise korral on tegemist vara kaitseks tehtava parendusega, mitte puudest tingitud raskusega eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega st. mitte isiku eluruumi kohandamiseks vajaliku sotsiaalteenusega (vt sotsiaalhoolekande seadus § 42 lg 1). Küttesüsteemi automatiseerimine lähtuvalt abivajaduse hindamisest ei ole kaebajale igapäevaseks toimetulekuks vajalik, kuna tal on eluruumides olemas töötavad küttekehad (kamin, õhksoojuspumbad).
13.Õige on vastustaja selgitus, et inimesel ei ole automaatselt õigus konkreetsele kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenusele, vaid tema vajadusele vastavale abile. Sotsiaalhoolekande seaduse § 15 lg 1 kohaselt selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi. Vastustaja on kaebaja abivajadust hinnanud ning teinud sellest lähtuvalt põhjendatud otsuse. Vastavalt abivajadusele määratud sotsiaalteenuseid ei ole automaatselt õigus saada tasuta, st vald korraldab/osutab vajalikku teenust, kuid võib selle eest võtta ka tasu. Isikult võetava tasu suuruse on seadusandja sidunud sotsiaalteenuse mahu, teenuse maksumuse ning teenust saava isiku ja tema perekonna majandusliku olukorraga (SHS § 16 lg 2). Sotsiaalsete riskidega toimetuleku eest vastutab eelkõige inimene ise. Abivajaja eest vastutab ka tema perekond, kel on kohustus hoolitseda abi vajavate pereliikmete eest. Kui teenuse saajalt ei ole võimalik tasu (sh osaliselt) võtta, st tema ise ega tema perekond ei suuda teenuse eest maksta, alles siis tuleb teenuse osutamise kulud kanda kohalikul omavalitsusel. Kohalik omavalitsus hindab abivajaja võimet teenuse eest tasuda jj (SHS § 16 lõige 2).
14.Vastustaja on keeldunud teatud eluruumi kohandustest (nt küttesüsteemi automatiseerimine) lähtudes isiku abivajaduse hindamise tulemustest, mitte lähtudes isiku varanduslikust seisust. Kohus leiab, et vastustaja on lähtunud asjakohastest kaalutlustest ja põhjendustest ning vastustaja 08.07.2020 otsuse nr 7-11/450-4 punkt 2 (osaliselt), p. 3 ja vaideotsuse nr 2-3/591 resolutsiooni punkti 1 on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Seega jääb kaebus rahuldamata.
15.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
16.HKMS § 175 lg 3 alusel asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga, sest kohtuotsuses on kajastatud eriliiki isikuandmeid (terviseandmeid) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 ja isikuandmete kaitse seaduse tähenduses. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.