Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number
16.06.2021, Tartu 3-20-1335
Haldusasi
M kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 30.03.2021. a määrus M määruskaebus
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja M Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.03.2021. a määruse resolutsiooni p 1 peale menetlusse.
2.Jätta tõendite kogumise taotlus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.03.2021. a määruse resolutsioon p 1 muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
4.Asendada avaldatavas määruses määruskaebuse esitaja nimi tähemärgiga M.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.
Määruskaebuse esitaja on kinnipeetav Viru Vanglas.
2.Määruskaebuse esitaja esitas 21.06.2018 Viru Vanglale pöördumise (tl 34-42), mida täiendas 02.07.2018 (tl 33-33p). Määruskaebuse esitaja juhtis vangla tähelepanu ametnike poolt tema pöördumistele vastamisel menetlustähtaegade rikkumisele. Määruskaebuse esitaja leidis, et massiline menetlustähtaegade eiramine viitab tahtlusele ja hea halduse tava rikkumisele, mille käigus teda koheldakse objektina, seega inimväärikust alandavalt.
3.Viru Vangla möönis 23.07.2018. a vastuses nr 6-14/24539-3 (tl 20-21), et määruskaebuse esitaja osadele pöördumistele vastamine on viibinud, kuid vangla oli selle eest vabandanud ning vabandas täiendavalt vastuste viibimise eest. Vangla kinnitas, et tegemist ei olnud tahtlike
rikkumistega, vaid see oli suures osas tingitud määruskaebuse esitaja enda hulgaliste pöördumiste esitamisest. Vangla leidis, et tegemist ei ole inimväärikuse alandamisega.
4.Viru Vangla jättis 20.09.2018. a vaideotsusega nr 6-12/443-2 (tl 16-17) rahuldamata määruskaebuse esitaja vaide vangla 23.07.2018. a vastuse peale.
5.Määruskaebuse esitaja esitas 12.07.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-3), milles palus halduskohtul tuvastada Viru Vangla ametnike poolt toime pandud rikkumised kaebuse lisades nr 1 ja 2 toodud pöördumistele koostatud vastuste osas; tuvastada, et Viru Vangla kohtles teda perioodil 19.05.2017–02.07.2018 inimväärikust alandavalt, kui 428-l korral rikkus tema pöördumiste menetlemisel menetlusnorme; tuvastada, et Viru Vangla rikkus Viru Vangla asjaajamiskorra p-i 5.2.2, kui ei edastanud pöördumisi adressaadile, kuigi need olid suletud ümbrikus ja kandsid märget „isiklik“; tuvastada, et Viru Vangla põhjustas talle rohkem kannatusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vangistusega. Kaebuse kohaselt oli tuvastamiskaebuse eesmärk hoida ära sarnased rikkumised tulevikus, samuti soov tagada õiguste kaitse ja võrdne kohtlemine.
6.Viru Vangla leidis 26.10.2020. a seisukohas (tl 25-25p), et kaebus ei ole lubatav. Vangla on vabandanud ja vabandab, et ei ole määruskaebuse esitaja arvukatele pöördumistele tähtaegselt vastanud, kuid tegemist ei ole olukorraga, mis vajaks üle tuvastamist.
7.Tartu Halduskohus võttis 13.01.2021. a määrusega (tl 43-43p) kaebuse menetluse.
8.Viru Vangla leidis 02.03.2021. a vastuses kaebusele (tl 46-47), et kaebust ei pea menetlema, jäädes 26.10.2020. a seisukohas esitatu juurde.
HALDUSKOHTU MÄÄRUS
9.Tartu Halduskohus jättis 30.03.2021. a määrusega (tl 48-49p) läbi vaatamata kaebuse tuvastamisnõude osas seonduvalt menetlustähtaegade järgimata jätmisega määruskaebuse esitaja pöördumistele vastamisel (resolutsiooni p 1); jättis läbi vaatamata kaebuse tuvastamisnõude osas seonduvalt Viru Vangla asjaajamiskorra p-i 5.2.2 järgimata jätmisega (resolutsiooni p 2); jättis läbi vaatamata kaebuse tuvastamisnõude osas seonduvalt sellega, et pöördumiste läbivaatamisel alandati määruskaebuse esitaja inimväärikust (resolutsiooni p 3).
10.Halduskohus märkis, et Viru Vangla on pöördumiste menetlemisel menetlustähtaegade mittejärgimise osas määruskaebuse esitaja ees vabandanud. Vangla vabandamine näitab, et vangla tunnistab viivitust määruskaebuse esitajale vastamisel. Määruskaebuse esitajal on tõhusama õiguskaitsevahendina võimalik esitada tulevikus kohustamisnõue või kahjunõue, s.h võimaliku kumulatiivse kahju hüvitamiseks (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2). Samas ei takista vaiete ja kahjunõuete menetlemise viivitamine määruskaebuse esitajal kohtusse pöördumist vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-tele 5 ja 8. Määruskaebuse esitaja tuvastamisnõue pöördumiste menetlustähtaegade järgimata jätmise osas ei ole tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 ja § 44 lg-st 2 lubatav ja kuulub läbi vaatamata jätmisele. Lisaks selgitas halduskohus, et märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise osas puudub isikul subjektiivne õigus nõuda haldusorganilt kindla sisuga vastust.
11.Halduskohus leidis, et määruskaebuse esitaja tuvastamisnõue inimväärikuse alandamise osas seonduvalt tema pöördumistele vastuste esitamise viivitamisega ei ole lubatav ja kuulub läbi vaatamata jätmisele.
12.Halduskohtule teadaolevatel andmetel asjaajamiskorda enam vanglas ei ole. Seega ei esine määruskaebuse esitajal subjektiivse õiguse riivet ja vajadust tuvastamisnõude esitamiseks.
13.Halduskohus, juhindudes HKMS § 151 lg 2 p-st 1 ja § 121 lg 2 p-st 1, tagastas kaebuse selle esitajale läbivaatamatult tervikuna.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
14.Määruskaebuse esitaja palus määruskaebuses (tl 51) tühistada Tartu Halduskohtu 30.02.2021. a määrus ning määrata talle riigi õigusabi korras advokaat.
15.Tartu Ringkonnakohus jättis 30.04.2021. a määrusega (tl 55-56) määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1); jättis määruskaebuse käiguta (resolutsiooni p 2) ja andis määruskaebuse esitajale 7 päeva alates määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest nõuetekohaselt põhjendatud määruskaebuse esitamiseks (resolutsiooni p 3).
16.Riigikohus jättis 25.05.2021. a määrusega (tl 63) määruskaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2021. a määruse resolutsiooni p 1 peale menetlusse võtmata.
17.Määruskaebuse esitaja palus puuduste kõrvaldamise avalduses (tl 58-59) tühistada Tartu Halduskohtu 30.03.2021. a määrus, võtta tema määruskaebus menetlusse ja täita selles esitatud taotlused. Määruskaebuse esitaja väitel rikub vangla sihilikult menetlustähtaegasid vangide pöördumiste menetlemisel ja vabandamine on vaid näiline, mis tegelikkuses on kinnipeetavate üle irvitamine. Määruskaebuse esitaja palub vanglalt välja nõuda dokumendid nr 6-12/421-1, 6-12/421-2, 11-7/121-2 ja 6-16/18-2. Määruskaebuse esitaja palub avaldatavas kohtuotsuses asendada tema nimi initsiaalidega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18.Ringkonnakohus otsustab kõigepealt määruskaebuse menetlusse võtmise (I) ning seejärel lahendab määruskaebuse sisuliselt (II). I
19.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
20.Määruskaebuse esitaja palub määruskaebuses ja puuduste kõrvaldamise avalduses tühistada Tartu Halduskohtu 30.03.2021. a määrus. HKMS § 2 lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades puuduste kõrvaldamise avalduses märgitud põhjendusi, leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja taotleb Tartu Halduskohtu 30.03.2021. a määruse tühistamist resolutsiooni p 1 osas.
21.Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.03.2021. a määruse resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.
22.Määruskaebuse esitaja palub vanglalt välja nõuda dokumendid nr 6-12/421-1, 6-12/421-2, 11-7/121-2 ja 6-16/18-2. Ringkonnakohus käsitleb määruskaebuse esitaja taotlust tõendite kogumise taotlusena. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuna määruskaebuse esitaja taotletu ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust, sest ei seondu käesoleva vaidluse esemega, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamata. II
23.Halduskohus jättis 30.03.2021. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt määruskaebuse esitaja kaebuse läbi vaatamata tuvastamisnõude osas seonduvalt menetlustähtaegade järgimata jätmisega määruskaebuse esitaja pöördumistele vastamisel. Halduskohus märkis määruse põhjenduste p-s 11, et juhindudes HKMS § 151 lg 2 p-st 1 ja § 121 lg 2 p-st 1 tagastab kohus kaebuse selle esitajale läbivaatamatult tervikuna. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjenduste sõnastuses eksinud. Kaebuse tagastamine on võimalik enne kaebuse menetlusse võtmise määruse (HKMS § 120 lg 2) tegemist. Pärast kaebuse menetlusse võtmist saab kaebuse jätta läbi vaatamata. Halduskohus võttis kaebuse menetlusse 13.01.2021. a määrusega. Ringkonnakohus muudab eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt järgnevale. Kaebus tuleb jätta läbi vaatamata juhindudes HKMS § 151 lg 2 p-st 1 ja § 121 lg 2 p-st 1.
24.Halduskohus leidis, et Viru Vangla on pöördumiste menetlemisel menetlustähtaegade mittejärgimise osas määruskaebuse esitaja ees vabandanud, mis näitab, et vangla tunnistab viivitust määruskaebuse esitajale vastamisel. Määruskaebuse esitajal on tõhusama õiguskaitsevahendina võimalik esitada tulevikus kohustamisnõue või kahjunõue, s.h võimaliku kumulatiivse kahju hüvitamiseks (HKMS § 45 lg 2). Samas ei takista vaiete ja kahjunõuete menetlemisega viivitamine määruskaebuse esitajal kohtusse pöördumist vastavalt VangS § 11 lg-tele 5 ja 8. Halduskohus leidis, et määruskaebuse esitaja tuvastamisnõue pöördumiste menetlustähtaegade järgimata jätmise osas ei ole tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 ja § 44 lg-st 2 lubatav ja kuulub läbi vaatamata jätmisele. Halduskohus eksis viidates HKMS § 44 lg-le 2. Halduskohus on ilmselt silmas pidanud HKMS § 45 lg-t 2, millele halduskohus ka määruse põhjenduste p-s 7 viitas. Nimelt sätestab HKMS § 45 lg 2, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Ringkonnakohus muudab eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt eeltoodule. Ülejäänud osas ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses korranud halduskohtumenetluse raames esitatud väiteid, mis on halduskohtu poolt põhjalikult käsitlemist leidnud. Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
25.Ringkonnakohtule ei nähtu vangla väljendatud vabandamisest, et see on määruskaebuse esitaja üle irvitamine. Vangla üksnes selgelt tunnistab määruskaebuse esitaja pöördumistele vastamisega hilinemist, selgitades seda suure töökoormusega, ning selgelt vabandab sellise minetuse pärast. Seega on määruskaebuse esitaja väide põhjendamatu.
26.Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt HKMS § 38 lg-st 4 ja § 45 lg-st 2 on tuvastamiskaebus pigem erandlik nõude liik. Kohtupraktikas on sedastatud, et toimingu õigusvastasuse tuvastamine isiku jaoks võib olla iseendast moraalseks väärtuseks ning samaaegselt sisaldada märguannet haldusorganile tema tegevuse lubamatuse kohta, kuid eelnimetatu ei ole reeglina piisavaks põhjendatuks huviks kohtusse pöördumiseks (RKHKo 19.04.2010, 3-3-1-4-10, p 14). Määruskaebuses väidetu ei väära seisukohta, et kohtumenetluses rikkumise nn ületuvastamine ei aseta määruskaebuse esitajat tulevikus esitatavatele võimalikele pöördumistele vastuse saamisel paremasse positsiooni, kuna poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vastustajal on kohustus vastata pöördumistele seaduses selleks ettenähtud tähtaegade jooksul. Määruskaebuse esitaja kaebuses mainitud preventiivne huvi ei ole käesoleval juhul piisavaks põhjuseks tuvastamisnõude esitamisel. Sarnast seisukohta on Tartu Ringkonnakohus oma praktikas ka korduvalt avaldanud (vt TrtRKm 17.06.2020, 3-19-882, p 13 ja seal viidatud kohtulahendid). Ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus kaebuse eelmärgitud tuvastamisnõuete osas õigesti läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohus juhtis asjakohaselt määruskaebuse esitaja tähelepanu ka sellele, et määruskaebuse esitajal on tõhusama õiguskaitsevahendina võimalik esitada tulevikus kohustamisnõue või kahjunõue ning vaiete või kahjunõuete menetlemise viivitamine ei takista määruskaebuse esitajal kohtusse pöördumist.
27.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.03.2021. a määruse resolutsiooni p 1 osas muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
28.Määruskaebuse esitaja palus avaldatavas kohtuotsuses tema nimi asendada initsiaalidega. HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtumääruses määruskaebuse esitaja nimi tähemärgiga M.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.