Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk, Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number
26.02.2021, Tartu 3-19-2035
Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus
M kaebus Viru Vangla kohustamiseks algatada ümberpaigutamise menetlus, Justiitsministeeriumi 27.09.2019. a vaideotsuse nr 11-7/155-154 tühistamiseks ning Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 16.11.2020. a määrus M määruskaebus
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja M Vastustajad Viru Vangla Justiitsministeerium
RESOLUTSIOON
1.Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 16.11.2020. a määruse resolutsiooni p 5 peale menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.11.2020. a määruse resolutsioon p 5 muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
3.Asendada avaldatavas määruses määruskaebuse esitaja nimi tähemärgiga M.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.
Määruskaebuse esitaja on kinnipeetav Viru Vanglas.
2.Määruskaebuse esitaja esitas 12.02.2019 Viru Vanglale taotluse (tl 78-79) enda ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse.
3.Viru Vangla jättis 19.03.2019. a otsusega nr 6-10/6079-2 (76-77) määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamata.
4.Justiitsministeerium jättis 27.09.2019. a vaideotsusega nr 11-7/155-154 (tl 56-58) määruskaebuse esitaja vaide (tl 72-75p) Viru Vangla 19.03.2019. a otsuse peale rahuldamata.
5.Määruskaebuse esitaja esitas 30.10.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-13), milles ta palus tühistada Viru Vangla 19.03.2019. a otsuse ja Justiitsministeeriumi 27.09.2019. a vaideotsuse; otsustada uuesti määruskaebuse esitaja ümberpaigutamine Tallinna Vanglasse ja paigutada määruskaebuse esitaja Tallinna Vanglasse; alternatiivselt otsustada uuesti määruskaebuse esitaja ümberpaigutamine Tallinna Vanglasse koos vangistusseaduse § 69 lg 2 p-des 1 ja 4 sätestatud piirangutega määruskaebuse esitaja nõusolekul ja paigutada määruskaebuse esitaja Tallinna Vanglasse; kohtul teostada õiguspärasuse kontroll ning tuvastada võimalik õigusvastasus järgmistes tegevustes ja aspektides: - vaide tähtaegselt edastamata jätmine Justiitsministeeriumile, - kustunud (arhiveeritud) karistusandmete kasutamine riskihindamiste koostamisel, - võimalus vanglaametnikel sisestada parameetreid riskihindamise arvutiprogrammi sisuliselt enda suva järgi ja võimaluse puudumine määruskaebuse esitajal kontrollida riskihindamise koostamisel kasutatud andmete õigsust ning esitada vastuväiteid ebaõigete andmete kohta, - määruskaebuse esitaja kõrgohtlikuks hindamine tulenevalt riskihindamisest, - määruskaebuse esitaja suhtes tugevdatud järelevalve vajadus tulenevalt riskihindamisest, - korduva riskihindamise koostamine 2017. aastal ja selles andmete muutmine nii, et määruskaebuse esitaja suhtes tekiks tugevdatud järelevalve vajadus, - määruskaebuse esitaja tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamise otsuse puudumine koos paigutuse kestuse ja sisuliste põhjendustega ja võimaluse puudumine määruskaebuse esitajal tutvuda tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamise alustega, esitada vastuväiteid ja paigutusotsuseid vaidlustada, - vastustaja tegevus, mille kohaselt tugevdatud järelevalvega osakonda paigutatud kinnipeetav kannab kogu karistuse alati (99% juhtudel) lõpuni samas osakonnas. Määruskaebuse esitaja palus vastustaja tegevuse õigusvastasus tuvastada preventiivsel eesmärgil.
6.Tartu Halduskohus võttis 16.11.2020. a määrusega (tl 138-140p) kaebuse kohustamis- ja tühistamisnõude osas menetlusse (resolutsiooni p 1); tagastas kaebuse õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas (resolutsiooni p 5); jättis taotluse eksperdi kaasamiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 6). a) Eraldiseisvaks õigusvastasuse tuvastamiseks ei saa määruskaebuse esitajal antud juhul esineda põhjendatud huvi ning kaebus selles osas tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. b) Ei esine vajadust vangla tegevuse õigusvastasuse eraldiseisvaks ületuvastamiseks kohtumenetluses, kui vangla on viivitamist möönnud ning määruskaebuse esitaja ees vabandanud 19.03.2019. Vaide edastamisega viivitamine ei saanud rikkuda määruskaebuse esitaja mittemenetluslikke õigusi ega tingida määruskaebuse esitaja õigusi rikkuva haldusakti andmist või lõpliku toimingu tegemist. Samuti ei esine reaalset ohtu, et haldusorgan võib määruskaebuse esitaja suhtes edaspidi samamoodi õigusvastaselt käituda. Sellises olukorras ei saa tuvastamiskaebuse põhjendatud huviks olla preventiivne huvi ning määruskaebuse esitajal puudub tuvastamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus. c) Kohtupraktikas kujunenud seisukoha järgi puudub kinnipeetaval individuaalses täitmiskavas (ITK) sisalduvate väidete ja hinnangute eraldiseisvaks vaidlustamiseks õiguskaitsevajadus (HKMS § 44 lg 1). Seega puudub määruskaebuse esitajal ITK vaidlustamiseks õiguskaitsevajadus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Määruskaebuse esitaja esitas 01.12.2020 määruskaebuse, milles palub halduskohtu 16.11.2020. a määrus tühistada ja võtta tema kaebus menetlusse. a) Meelevaldne on kohtu seisukoht, et ei esine reaalset ohtu, et haldusorgan võib määruskaebuse esitaja suhtes edaspidi samamoodi õigusvastaselt käituda. Haldusasjas nr 3-20-1335 menetlusse võetud tuvastamiskaebuses on välja toodud Viru Vangla õigusvastane tegevus aasta vältel seoses menetlustähtaegade ületamisega määruskaebuse esitaja suhtes. Määruskaebuse esitajal on põhjendatud huvi eraldiseisvaks õigusvastasuse tuvastamiseks olemas. Kaebuses ei ole ITK vaidlustamist taotletud, seega tegemist on halduskohtu väljamõeldisega (määruse p 17). b) Tunnistajate ülekuulamine on vajalik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus otsustab kõigepealt määruskaebuse menetlusse võtmise (I) ning seejärel lahendab määruskaebuse sisuliselt (II). I
9.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.Määruskaebuse esitaja palub määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 16.11.2020. a määrus ja võtta kaebus menetlusse. Ringkonnakohus märgib, et halduskohtu määrus on vaidlustatav üksnes resolutsiooni p 5 osas, millega halduskohus tagastas kaebuse õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas. Halduskohtu määrus ei ole vaidlustatav resolutsiooni p 6 osas, millega halduskohus jättis taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata. Seetõttu jätab ringkonnakohus halduskohtu määruse resolutsiooni p 6 vaidlustamiseks esitatud määruskaebuse esitaja väited tähelepanuta. Veel selgitab ringkonnakohus, et ringkonnakohtul puudub määruskaebemenetluse raames pädevus võtta kaebus menetlusse. HKMS § 120 järgi teeb toiminguid kaebuse menetlusse võtmisel kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, seega halduskohus. HKMS § 2 lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja taotleb Tartu Halduskohtu 16.11.2020. a määruse resolutsiooni p 5 tühistamist.
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on tähtaegne ning sisaldab taotlust ja põhjendusi. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16.11.2020. a määruse resolutsiooni p 5 peale HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.
12.Tartu Halduskohtu 16.11.2020. a määruse päises märgitud vaidluse eseme üldises kirjelduses nimetatakse Justiitsministeeriumi 29.03.2018. a vaideotsust nr 11-3/1790-2. Tegemist on ilmselge eksimusega. Määruskaebuse esitaja taotles kaebuses Justiitsministeeriumi 27.09.2019. a vaideotsuse nr 11-7/155-154 tühistamist. Sellele viitas ka halduskohus määruse põhjenduste p-s 1. Eeltoodust tingituna ringkonnakohus korrigeerib halduskohtu määruse päises vaidluse eseme kirjeldust vaideotsuse osas.
II
13.Halduskohus tagastas kaebuse õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui määruskaebuse esitajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
14.Määruskaebuse esitaja palus kaebuses kohtul teostada õiguspärasuse kontrolli ning tuvastada võimalik õigusvastasus järgmistes tegevustes ja aspektides: vaide tähtaegselt edastamata jätmine Justiitsministeeriumile; kustunud (arhiveeritud) karistusandmete kasutamine riskihindamiste koostamisel; võimalus vanglaametnikel sisestada parameetreid riskihindamise arvutiprogrammi sisuliselt enda suva järgi ja võimaluse puudumine määruskaebuse esitajal kontrollida riskihindamise koostamisel kasutatud andmete õigsust ning esitada vastuväiteid ebaõigete andmete kohta; määruskaebuse esitaja kõrgohtlikuks hindamine tulenevalt riskihindamisest; määruskaebuse esitaja suhtes tugevdatud järelevalve vajadus tulenevalt riskihindamisest; korduva riskihindamise koostamine 2017. aastal ja selles andmete muutmine nii, et määruskaebuse esitaja suhtes tekiks tugevdatud järelevalve vajadus; määruskaebuse esitaja tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamise otsuse puudumine koos paigutuse kestuse ja sisuliste põhjendustega ja võimaluse puudumine määruskaebuse esitajal tutvuda tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamise alustega, esitada vastuväiteid ja paigutusotsuseid vaidlustada; vastustaja tegevus, mille kohaselt tugevdatud järelevalvega osakonda paigutatud kinnipeetav kannab kogu karistuse alati (99% juhtudel) lõpuni samas osakonnas.
15.Halduskohus leidis, et eraldiseisvaks õigusvastasuse tuvastamiseks ei saa määruskaebuse esitajal antud juhul esineda põhjendatud huvi. Vaide edastamisega viivitamise osas ei esine vajadust vangla tegevuse õigusvastasuse eraldiseisvaks ületuvastamiseks kohtumenetluses, kui vangla on viivitamist möönnud ja 19.03.2019määruskaebuse esitaja ees vabandanud. Veel märkis halduskohus, et määruskaebuse esitajal puudub ITK vaidlustamiseks õiguskaitsevajadus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega vaid osaliselt.
16.Õigusvastasuse tuvastamise nõude osas seoses Justiitsministeeriumile vaide tähtaegselt edastamata jätmisega leidis halduskohus, et antud juhul ei esine vajadust vangla tegevuse õigusvastasuse eraldiseisvaks ületuvastamiseks kohtumenetluses, kui vangla on viivitamist möönnud ning 19.03.2019määruskaebuse esitaja ees vabandanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu eeltoodud seisukohaga. Kohtupraktikas on analoogset arusaama korduvalt väljendatud. Eeltoodut ei väära ka määruskaebuse esitaja viide haldusasjas nr 3-20-1335 kaebuse menetlusse võtmisele. Teises haldusasjas halduskohtu tehtud otsustus kaebuse menetlusse võtmise kohta ei ole ülekantav käesolevale haldusasjale ega õigusta vaidlustatud kohtumääruse tühistamist. Küll on halduskohus vaidlustatud määruses eksinud viidatud kuupäevas. 19.03.2019 vabandas vangla taotlusele vastamiseks ettenähtud tähtaja ületamise eest (tl 76-77), mitte vaide edastamisega viivitamise eest. Vangla vabandas vaidemenetluse viibimise pärast 08.08.2019. a vaide puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise nõudekirjas (p 9, tl 69-69p). Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et kuna vangla on määruskaebuse esitaja ees vabandanud menetlusliku minetuse pärast, seega on oma eksimust tunnistanud, siis puudub menetlusosaliste vahel vaidlus, mida halduskohus saaks lahendada (HKMS § 120 lg 1 p 1). Kuna määruskaebuse esitaja on saavutanud, mida ta tuvastamiskaebuse rahuldamisel saavutada saaks, siis ei saa määruskaebuse esitaja tuvastamiskaebuse esitamisega oma subjektiivseid õigusi kaitsta. Ringkonnakohtu hinnangul tagastas halduskohus kaebuse eelmärgitud osas õigesti HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
17.Määruskaebuse esitaja väitel ei ole ta kaebuses ITK vaidlustamist taotletud, mistõttu on halduskohtu määruse p-s 17 märgitu osas tegemist halduskohtu väljamõeldisega. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga. Halduskohtule esitatud kaebusest ei nähtu, et määruskaebuse esitaja on vaidlustanud temale koostatud ITK-d. Justiitsministri 14.05.2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 2 lg 1 kohaselt koosneb täitmiskava koostamise protsess kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamisest (edaspidi riskihindamine), täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest. Kaebuses taotletakse riskihindamise läbiviimisel vangla tegevuste ja tugevdatud järelevalve osakonda paigutamisega seoses määruskaebuse esitajal teatud võimaluste puudumise õigusvastasuse tuvastamist. Seetõttu loeb ringkonnakohus halduskohtu määruse p-s 17 toodud põhjendused asjakohatuteks.
18.Ringkonnakohus täiendab halduskohtu määruse põhjendusi järgnevaga. Silmas pidada, et määruskaebuse esitaja palus kaebuses kohtul teostada õiguspärasuse kontrolli ning tuvastada võimalik õigusvastasus kaebuses nimetatud tegevustes ja aspektides (vt kaebuse p 6.4, v.a vaide edastamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamise nõue), siis tuleb esmalt märkida, et kohtul ei ole õigust tuvastada abstraktselt vastustaja tegevuste ja määruskaebuse esitajal teatud võimaluste puudumise õigusvastasust. Kohus saab tuvastada üksnes konkreetse haldusakti või toimingu õigusvastasuse (HKMS § 5 lg 1 p 6). Seega ei ole määruskaebuse esitajal õigust abstraktsete tuvastamisnõuete esitamiseks. Lisaks märgib ringkonnakohus, et määruskaebuse esitajal ei ole õigust vaidlustada 2017. a toimunud riskihindamisega ja määruskaebuse esitaja tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamisega seonduvat. Käesolevas haldusasjas võttis halduskohus menetlusse kaebuse kohustamis- ja tühistamisnõudes. Kohustamisnõude osas on määruskaebuse esitaja eesmärgiks, et Viru Vangla otsustaks uuesti määruskaebuse esitaja Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise menetluse algatamise üle. Kohtupraktikas on sedastatud, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus taotleda enda ümberpaigutamist. Välistatud ei ole aga kinnipeetava õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, näiteks õiguse elule või tervise kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks (RKHK 02.06.2010. a määrus nr 3-3-1-30-10, p-d 12 ja 13). Eeltoodust lähtuvalt on kinnipeetaval võimalik ümberpaigutamise taotluses tugineda ainult põhiõiguste kaitse vajadusele. Kinnipeetav ei saa ümberpaigutamise taotluses ja sellega seotud kohtumenetluses hakata vaidlustama oma kunagist paigutamist vanglasse ja osakonda, kus ta paikneb, viidetega väidetavatele puudujääkidele riskihindamise läbiviimise menetluses ja tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamisel. Seega ei ole määruskaebuse esitajal käesolevas haldusasjas õigust esitada tuvastamisnõudeid, mis seonduvad riskihindamise läbiviimisega ja tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamisega. Ringkonnakohtu hinnangul tagastas halduskohus kaebuse eelmärgitud tuvastamisnõuete osas õigesti HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
19.Ringkonnakohus peab täiendavalt vajalikuks märkida, et määruse nr 21 § 3 lg 6 kohaselt riskihindamise tulemust kasutatakse paigutamise ja ümberpaigutamise otsustamisel. Justiitsministri 25.03.2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 5 lg 1 p 7 kohaselt meessoost kinnipeetav, kes riskihinnangust tulenevalt vajab tugevdatud järelevalvet, paigutatakse Viru Vanglasse. Vangla on eeltoodule ka 19.03.2019. a otsuses viidanud. Halduskohus saab kohustamisnõude lahendamisel hinnata vangla 19.03.2019. a otsuse õiguspärasust ka riskihinnangu aspektist lähtudes.
20.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.11.2020. a määruse resolutsiooni p 5 osas muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
21.HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtumääruses ringkonnakohtu algatusel määruskaebuse esitaja nimi tähemärgiga M.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.