X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 21.09.2020 otsusele nr P260-2020-106169 ja 19.10.2020 vaideotsusele nr 83/24962-2 Kaebaja: X, seaduslik esindaja Y Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Madis Kotsar Kirjalik menetlus, digitoimik
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.07.2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X (edaspidi kaebaja) seaduslik esindaja esitas 04.09.2020 Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) taotluse kaebajal puude raskusastme tuvastamiseks. SKA jättis 21.09.2020 otsusega nr P260-2020-106169 (edaspidi otsus) kaebajal puude raskusastme tuvastamata ning puudega lapse toetuse määramata. Kaebaja seaduslik esindaja esitas vaide, mille SKA jättis 19.10.2020 vaideotsusega rahuldamata.
2.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) vaideotsuse tühistamisnõude ning kohustamisnõude, et SKA vaataks uuesti läbi kaebaja puude määramise taotluse. Kohustamiskaebuse raames taotles kaebaja: 1) tuvastada puue 2) määrata puudega lapse toetus 3) väljastada puudega isiku kaart ning 4) määrata taastusravi, sh massaaž.
3.Kohus võttis kaebuse menetlusse järgmistes nõuetes: 1) tühistada SKA 21.09.2020 otsus nr P260-2020-106169 ja 19.10.2020 vaideotsus nr 83/24962-2; 2) kohustada SKA-d uuesti läbi vaatama kaebaja puude määramise taotlus. Kohus määras asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja palub tühistada SKA otsus ning vaideotsus ja kohustada SKA-d kaebaja puude raskusastme määramise taotlust uuesti läbi vaatama.
5.Kaebaja ei ole nõus seisukohaga, et kaebaja probleemid on põhjustatud kaebaja ülekaalulisusest. Lapse ülekaalulisus oli tingitud vasaku jala operatsioonidele järgnenud seisundist, kuna ta ei saanud käia ega mingit kehalist koormust kanda. Jalg oli peale operatsiooni pool aastat kipsis.
6.Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas varasemalt oli kaebajal tuvastatud keskmine puue (29.06.2015-30.06.2018), kuid nüüd on kaebaja väidetavalt paranenud.
7.Kaebaja vasaku jala kand kõndimisel maad ei puuduta ning on deformeerunud. Laps ei saa kükitada ja kummardamine on tugevalt takistatud. Kaebaja perearst on talle septembris 2020 andnud pooleks aastaks vabastuse kehalise kasvatuse tundidest, sest tal pole võimalik täita vajalikke norme.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Tartu Ringkonnakohus on lahendis haldusasjas nr 3-12-981 sedastanud, et halduskohtu pädevuses ei ole hinnata, milline peaks olema kaebaja puude raskusaste. Halduskohus saab hinnata vaid seda, kas kaebaja taotluse läbivaatamisel on puude raskusastme tuvastamist reguleerivatest normidest kinni peetud ning kõiki asjaolusid arvestatud (p 9).
10.Kohus ei saa sisuliselt kontrollida ekspertarvamuses esitatud meditsiiniliste hinnangute õigsust. Kohus saab ekspertarvamuses antud hinnangu ebapädevaks tunnistada vaid juhul, kui toimikus olevatest andmetest nähtub, et ekspertarvamuse koostaja ei ole arvesse võtnud kõiki olulisi asjaolusid, ent arvesse võtmata jäetud asjaolude arvesse võtmise korral oleks võinud eksperdi lõppjäreldus osutuda teistsuguseks.
11.Vastustaja on kaebajal puude määramisel võtnud aluseks ekspertarst Reet Moori arvamuse, mille kohaselt olemasolevate andmete kohaselt on laps liikumisel, söömisel, suhtlemisel, riietumisel ja hügieeniprotseduuride sooritamisel eakohaselt iseseisev ning puudub vajadus pideva kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve järele ning puuet ei tuvastatud. Vaidemenetluses tutvus ekspertarst Reet Tali vaidega ning vaatas veel kord üle kaebaja terviseandmed ning leidis,
et aktuaalsetele terviseandmetele tuginedes puudub alus kaebajal puude raskusastme tuvastamiseks.
12.Kuna ekspertiisiaktid genereeruvad SKAIS2 süsteemist, siis on ekspertiisiaktidel mõned väljad, mis on poolikud ja mis ongi poolikuna mõeldud ning neid ei tohiks mõista kui viiteid sellele nagu oleks tegemist vastuoluga või on midagi akti kirjutamata jäetud. Ekspertiisiakti genereerumise loogika on süsteemis see, et kui puude raskusaste tuvastatakse, siis antud poolik lause lõpetatakse vastava lõpuga ehk mida eakohasest suuremat abi isik vajab. Kui puude raskusastet ei tuvastata, siis jääb antud lause poolikuna ekspertiisiakti.
13.Kaebaja väide nagu oleks varem kaebajal keskmine puude raskusaste tuvastatud, on ainult osaliselt tõene. 16.09.2015 otsusega nr 1260460 tuvastati kaebajal keskmine puude raskusaste, Kaebaja esitas 10.09.2019 samuti taotluse puude raskusastme tuvastamiseks, mis lahendati 30.09.2019 otsusega nr P26O-2019-192440: ekspertarst Eve Männiku arvamusele toetudes ei tuvastanud vastustaja kaebajal puude raskusastet. Tallinna Ringkonnakohus asus lahendis asjas 3-19-2182 seisukohale, et puude raskusastme tuvastamine saab tugineda üksnes aktuaalsetele andmetele ja hinnangutele, mitte varasematele järeldustele. Puude raskusastme tuvastamise kestus on PISTS § 24 lg-te 3–5 kohaselt ajaliselt piiratud. Seega ei saa ühe otsuse alusel tekkida kaebajal õiguspärast ootust, et puue tuvastatakse ka järgneva otsusega.
14.Kaebajale tehti operatsioon 5 aastat tagasi ning seda asjaolu on puude raskusastme hindamisel 2020. aastal arvesse võetud. Ortopeediliste jalanõude vajadus puude raskusastet ei põhjusta. Kehalise kasvatuse tundidest vabastamine, kuna kaebaja ei suuda täita vajalikke norme, ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks. Laste suutlikus ong erinev ning kehaliste normide täitmata jätmine ei tähenda vähemalt keskmist puuet. Kui isiku puudeline seisund ei vasta vähemalt keskmise puude raskusastme lävendile, siis ei tuvasta SKA tal puude raskusastet.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kaebus jääb rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.
15.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (edaspidi PISTS) § 2 lõike 11 kohaselt tuvastatakse kuni 16-aastasel lapsel, lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest, sügav, raske või keskmine puude raskusaste. Puudel on järgmised raskusastmed: 1) sügav puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt; 2) raske puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval; 3) keskmine puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.
16.Kõrvalabi või juhendamine on abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega. Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale (PISTS § 2 lg 2).
17.Puude raskusastme tuvastab SKA, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid (PISTS § 23 lg 1). Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt võetakse puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse järgmist: 1) terviseseisund; 2) tegevusvõime; 3) kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest; 4) kõrvalabi ja
juhendamise vajadus, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata; 5) elukeskkond; 6) rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused.
18.Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määrusega nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused" (edaspidi määrus nr 18) täpsustatakse puude raskusastme tuvastamise korda. SKA tuvastab kuni 16- aastase lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme, võttes aluseks arstiõppe läbinud isiku arvamuse ning vajaduse korral muud asjasse puutuvad andmed (määruse nr 18 § 5 lg 1). Laste puhul annab arstiõppe läbinud isik talle edastatud andmete põhjal Sotsiaalkindlustusametile arvamuse puude raskusastet taotleva isiku puude raskusastme kohta. (määruse nr 18 § 4 lg 4). Arstiõppe läbinud isik arvestab arvamuse andmisel puude raskusastet taotleva isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist (määruse nr 18 § 4 lg 2).
19.Kohus ei ole pädev tuvastama kaebajal puude raskusastet, kuid kohus saab kontrollida, kas SKA on puude raskusastme menetluses koostatud otsuse tegemisel lähtunud asjakohastes õigusaktides sätestatud normistikust ja arvesse võtnud olulisi ning asjassepuutuvaid andmeid ja asjaolusid.
20.SKA on puude raskusastme tuvastamise menetlusse kaasanud ekspertarsti R. Moori, kes andis kaebaja terviseandmetele tuginedes järgmise hinnangu. Lapsel on kaasasündinud pöiadeformatsioon, eriarstide sissekannete alusel kõnnib laps mugavate jalatsitega vabalt, periooditi esineb jalavalusid. Olulist liikumispiiratust ei kirjeldata, liikumisabivahendeid isik ei vaja. Madala koormustaluvuse põhjuseks on vähene liikumine ja ülekaal. Olemasolevate andmete kohaselt on laps liikumisel, söömisel, suhtlemisel, riietumisel ja hügieeniprotseduuride sooritamisel eakohaselt iseseisev ning puudub vajadus pideva kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve järele ning puuet ei tuvastatud. Ekspertarvamus põhineb eriarstide Jüri Stukolkin, Ülle Einberg ja perearsti Irina Brizmer tervise infosüsteemi sissekannetel.
21.Vaidemenetluses hindas kaebaja terviseseisundit ekspertarst R. Tali. Ta tõi välja, et ortopeedi poolt soovitatud jalanõudega liikumine ei põhjusta raskusi ega valu. Kaebaja liigestele avalduv suurem koormus on tingitud rasvumisest. Kaebaja õpib tavakoolis, arengu mahajäämust ei esine. Samuti on terviseandmetele tuginedes kaebaja liikumisel iseseisev. Ortopeediliste jalanõude vajadus ei põhjusta puuet. Ortopeedi tõendiga saab erijalanõusid osta riikliku soodustusega. Transpordikulude kompenseerimiseks on võimalik toetust taotleda kohalikult omavalitsuselt. Füsioteraapiat saab taotleda haigekassa vahenditest. Kokkuvõtvalt leidis ekspertarst, et terviseandmed ei kirjelda selliseid kõrvalekaldeid, mis põhjendaks puude raskusastme tuvastamist.
22.Kohtule nähtub eeltoodust, et ekspertarstid on oma arvamuse andmisel tuginenud tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) kantud andmetele. Kuigi puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse taotluses sisalduvaid andmeid ning subjektiivseid hinnanguid, peavad viimased vastama TIS-i objektiivsetele andmetele. SKA ega ekspertarstid ei ole jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid ega lähtunud andmetest, mida TIS-s ei ole. TIS-st nähtub, et kaebajal on diagnoositud komppöid. Sellele vaatamata ei valmista mugava jalatsiga kõndimine raskusi ega valu, perearstile on kaebaja suunatud rasvumise tõttu (vastustaja 08.02.2020 vastuse lisa 4).
23.Ekspertarstil tuleb iga taotluse hindamisel arvestada sel hetkel esinevate oluliste asjaoludega ning aktuaalsete andmetega. Isikul ei saa seetõttu tekkida ootust, et iga kord jõutakse puude tuvastamise menetluses samale järeldusele. Seega ei oma SKA varasemad otsused tähendust, isegi kui need on isiku jaoks soodsad olnud.
24.Kohus nõustub vastustajaga, et abivahendite kasutamise asjaolu ei tähenda, et isikul tuleks tuvastada puude raskusaste. Vastupidi, abivahendite (sh ortopeediliste jalanõude) abil on
võimalik terviseseisundi teatud kõrvalekaldeid kompenseerida ning isiku toimetulekut ja liikumist parandada. Määruse nr 18 § 4 lg 2 kohaselt tuleb ekspertarstil hinnata piirangute ulatust koosmõjus erinevate abivahenditega. TIS-i andmetest nähtub, et mugavate jalanõudega liikumine ei põhjusta kaebajale valu ega raskusi.
25.Vastustaja on õigesti märkinud, et lastel on erinev võimekus füüsilisi harjutusi teha. Terviseandmed ei kinnita, et kaebaja vajab liikumisel pidevat kõrvalabi. Kaebajal võib küll olla piiratud teatud harjutuste sooritamine (nt hüppamine, jooksmine), kuid see ei takista puude iseseisvat liikumist ning hakkamasaamist.
26.Isiku terviseseisundit hinnatakse koosmõjus kompenseerivate asjaoludega (nt abivahendid, ravi, elukeskkond). Vaidlust ei ole selles, et kaebajal diagnoositud komppöid kujutab endast küll puudelist seisundit, kuid sellest ei järeldu tingimata, et kaebaja terviseseisund vastaks vähemalt keskmisele puude raskusastmele.
27.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seaduse § 54). SKA ei ole kaebaja puude raskusastme tuvastamise otsuse tegemisel jätnud tähelepanuta kaalukaid asjaolusid, mis võiksid otsuse kujunemist mõjutada. SKA on lähtunud kaebaja terviseandmetes kajastatud teabest ning on kaebajal jätnud puude raskusastme tuvastamata vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
29.HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohtu hinnangul on isikuandmete avaldamata jätmine põhjendatud, kuna otsus sisaldab kaebaja tervist puudutavaid andmeid, mille avalikuks tulemist soovib kaebaja eelduslikult vältida. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.