lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1405/24

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 11.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-1405/24
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1438
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Elle Kask

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

11.06.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1405

Haldusasi

X kaebus Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsuse poolt 2020 juunikuu eest kaebajale toimetulekutoetuse maksmata (määramata) jätmise õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes.

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: X Vastustaja: Tallinna linn Volitatud esindaja: Kristel Soodla

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Kaebaja oli menetlusabi korras vabastatud riigilõivu tasumisest summas 15 eurot. Seega jääb riigilõiv 15 eurot riigi kanda. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

X esitas 22.06.2020 Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsusele (Mustamäe LOV) toimetulekutoetuse taotluse. 29.06.2020 jäeti X taotlus rahuldamata ja toimetulekutoetus määramata. Tallinna Halduskohus sai 13.07.2020 X avalduse, milles isik teatas kohtule, et talle ei ole makstud toimetulekutoetust 2020 juunikuu eest. Kaebuse alusel kohus tõlgendas kaebaja eesmärki kohtusse pöördumisel ning võttis kaebuse menetlusse Mustamäe LOV poolt 2020 juunikuu eest kaebajale toimetulekutoetuse maksmata (määramata) jätmise õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes. Kohus, lähtudes kaebaja majandusliku seisu andmetest, menetlusabi korras vabastas kaebaja riigilõivu 15 eurot tasumise kohustusest.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Kohus 27.08.2020 kohtunõudega küsis Eesti Töötukassalt täpsustavat informatsiooni selle kohta, kas seisuga 07.07.2020 (kaebaja käis Eesti Töötukassas vastuvõtul) oli kaebaja töötuna või tööotsijana registreeritud/arvele võetud. Eesti Töötukassa edastas 31.08.2020 vastuse kohtunõudele, milles teatas, et seisuga 07.07.2020 kaebaja ei olnud Eesti Töötukassas registreeritud/arvele võetud töötuna ega tööotsijana. Kaebaja esitas 23.07.2020 avalduse tööotsijana arvele võtmiseks ja sellest kuupäevast on ta tööotsijana ka arvele võetud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja 22.06.2020 esitas Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsusele toimetulekutoetuse taotluse. 29.06.2020 jäeti kaebaja taotlus rahuldamata ja toimetulekutoetus määramata. Kohtule esitatud avalduses kaebaja märkis, et talle ei ole makstud toimetulekutoetust 2020 juunikuu eest, mille õigusvastasuse kindlakstegemist kaebaja kohtult taotleb. Vastustaja selgitab, et X esitas 22.06.2020 Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale toimetulekutoetuse taotluse. Mustamäe Linnaosa Valitsus edastas 25.06.2020 Xle lisadokumentide esitamise nõude, milles paluti hiljemalt 30. juuniks teatada X poja Y tegelik elu- ja viibimiskoht (võimalusel lisada koopia tema üürilepingust), võtta end töötuna arvele Töötukassas ja esitada oma pangakonto väljavõte perioodi 01.05-31.05.2020 kohta. 29.06.2020 esitas X palutud pangakonto väljavõtte ning kaks avaldust, milles teatas, et andmed, kus elab temaga ühele aadressile registreeritud poeg, ei puutu 22.06.2020 esitatud toimetulekutoetuse taotluse lahendamisse ning palus mitte sundida teda pöörduma asutusse, kus teda on väidetavalt diskrimineeritud. Mustamäe Linnaosa Valitsus otsustas 29.06.2020 (S-1-3/778-1) jätta X taotluse rahuldamata ja toimetulekutoetuse määramata, tuginedes Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 134 lg 4 p-le 2, mille kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada toimetulekutoetuse summat, kui toetuse taotleja või toetust taotleva perekonnaliige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega ole Töötukassas töötu või tööotsijana registreeritud. Eelnevalt Mustamäe Linnaosa Valitsus selgitas kaebajale oma 25.06.2020 nõudekirjas, et ta on saanud toimetulekutoetust alates juulist 2014 ning et kaebaja ei tööta, kuid ei ole arvel Töötukassas ega ole esitanud töövõime hindamise taotlust. Sama kirjas selgitati, millisel juhul võib kohalik omavalitsus jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada toimetulekutoetuse summat. X täisealine poeg Y lõpetas juunis 2020 gümnaasiumi ning juunikuu toimetulekutoetuse taotlusele X oma poega leibkonna liikmena enam ei märkinud. Enne 23.07.2020 Töötukassas arvele võtmist oli X viimati töötuna arvel perioodil 20.02.2018 - 22.03.2018. Tema töötu staatus lõpetati seoses sellega, et X viimasest pöördumisest möödus 30 päeva, peale mida tema töötuna arvel olek Töötukassas lõpetati. Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande toetuste talituse 21.03.2018 nõupidamisel otsustati määrata kaebajale toimetulekutoetus ilma lisadokumentideta (keeldus neid esitama) kuni X poja gümnaasiumi lõpetamiseni (poeg oli sel ajal alaealine). Seisuga 07.07.2020 ei olnud X Töötukassas registreeritud/arvele võetud töötuna ega tööotsijana. X esitas avalduse tööotsijana arvele võtmiseks Eesti Töötukassa Tõnismäe büroos 23.07.2020 ning samast kuupäevast võeti ta tööotsijana arvele. Avalik võim toetab inimest juhu, kui ta inimväärse elu kindlustamisega ise toime ei tule. Vaidlustatud otsuses selgitati kaebajale muuhulgas, et kui ta leiab, et ole töötamiseks võimeline, siis on tal võimalus taotleda oma töövõime hindamist ja töövõimetoetust. Lisaks selgitati, et töövõime hindamise taotluse ja töövõimetoetuse taotlemisel saab Mustamäe Linnaosa Valitsus talle igati abiks olla, sh saab linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna teenistuja teda abistada vajalike avalduste koostamisel ja esitamisel Töötukassale.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebajale toimetulekutoetuse maksmata (määramata) jätmine 2020 juunikuu eest oli õiguspärane või mitte. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) §-st 5 tulenevalt on isikul esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul (lg 1). Hüvitise taotlemisel peab isik aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele (lg 2). Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 1 kohaselt on toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. SHS § 134 lg 4 p-le 2 tuginedes võib kohaliku omavalitsuse üksus jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada toimetulekutoetuse summat, kui toetuse taotleja või toetust taotleva perekonnaliige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega ole Eesti Töötukassas töötu või tööotsijana registreeritud. Vastavalt SHS § 134 lg 4 p-le 8 võib kohaliku omavalitsuse üksus jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada toimetulekutoetuse summat, kui toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul muul viisil püüdnud enda ja oma perekonna materiaalset olukorda parandada. SHS § 134 lg-s 4 sisalduvate sätete puhul on tegemist kaalutlusotsusega ning otsus tuleb teha konkreetse juhtumi asjaoludest lähtuvalt. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Vastustaja väitel enne 29.06.2020 otsuse 22.06.2020 taotluse rahuldamata jätmise ja toimetulekutoetuse määramata jätmiseks tegemist Mustamäe Linnaosa Valitsus selgitas kaebajale 25.06.2020 nõudekirjas lisadokumentide esitamise vajadust. Kirja kohaselt paluti Xl teatada hiljemalt 30.06.2020 oma poja Y tegelik viibimiskoht (võimalusel lisades koopia tema üürilepingust), võtta end töötuna arvele Eesti Töötukassas ja esitada oma pangakonto väljavõte perioodi 01.05.2020-31.05.2020 kohta. Kaebajale selgitati, et infot ja lisadokumente vajab kohalik omavalitsus 22.06.2020 esitatud toimetulekutoetuse taotluse osas otsuse tegemiseks. 29.06.2020 esitas X palutud pangakonto väljavõtte ning kaks avaldust, milles teatas, et andmed, kus elab temaga ühele aadressile registreeritud poeg, ei puutu 22.06.2020 esitatud toimetulekutoetuse taotluse lahendamisse. X vastusest ei selgunud taotleja leibkonna suurus. 25.06.2020 kirjas märgiti, et kaebaja on saanud toimetulekutoetust alates juulist 2014 ning et kaebaja ei tööta, kuid ei ole arvel Eesti Töötukassas ega ole esitanud töövõime hindamise taotlust. Samas kirjas selgitati kaebajale SHS § 134 lg 4 p-des 2 ja 8 toodud õiguslikke aluseid, st millisel juhul võib kohalik omavalitsus jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada toimetulekutoetuse summat. Toimetulekutoetuse määramata jätmist selgitati Xle, muuhulgas märkides, et nii nagu igal inimesel, kellel ei ole tuvastatud töövõimetust, on tal iseseisva toimetuleku tagamiseks võimalus otsida endale töökoht ja minna tööle. Samas, kui kaebaja

leiab, et ta ei ole töötamiseks/tööl käimiseks võimeline, siis on tal võimalus taotleda töövõime hindamist ja sellest tulenevalt töövõimetoetust. Lisaks selgitati kaebajale, et töövõime hindamise taotluse ja töövõimetoetuse taotlemisel saab Mustamäe Linnaosa Valitsus kaebajale igati abiks olla, sh abistada vajalike avalduste koostamisel ja esitamisel Eesti Töötukassale. Vastustaja kohtule esitatud andmetel X täisealiseks saanud poeg Y lõpetas juunis 2020 gümnaasiumi ning juunikuu toimetulekutoetuse taotlusele X oma poega leibkonna liikmena enam ei märkinud. X oli viimati töötuna arvel perioodil 20.02.2018 - 22.03.2018. Töötu staatus lõpetati seoses sellega, et X viimasest pöördumisest möödus 30 päeva, pärast mida lõpetati tema töötuna arvel olek Eesti Töötukassas. Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande toetuste talituse 21.03.2018 nõupidamise otsuse kohaselt määrati kaebajale toimetulekutoetus, vaatamata lisadokumentide esitamata jätmisele, kuni X poja gümnaasiumi lõpetamiseni, kuna tol ajal oli kaebaja poeg alaealine. Kohus leiab, et Mustamäe Linnaosa Valitsuse ei ole X suhtes käitunud õigusvastaselt. Vastustaja on lähtunud kaebaja 22.06.2020 taotluse lahendamisel asjakohastest kaalutlustest ning kaalutlusõigust on teostatud kooskõlas seadusega. Esitatud dokumentidest nähtuvalt puudus Mustamäe Linnaosa Valitsusel õiguslik alus kaebaja 22.06.2020 taotluse rahuldamiseks. Kuna kaebaja ei esitanud vastustajale 25.06.2020 nõudekirjaga küsitud täiendavaid dokumente (sh leibkonna suuruse, kaebaja töötuna arvele võtmise või töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotlemise kohta), lisaks kaebaja täisealiseks saanud poeg lõpetas juunis 2020 gümnaasiumi (keda kaebaja oma leibkonna hulka ei märkinud), siis oli vastustaja õigustatud SHS § 134 lg 4 p-de 2 ja 8 alusel jätma kaebaja 22.06.2020 taotluse rahuldamata. Vaidlus puudub selle üle, et seisuga 07.07.2020 ei olnud X Töötukassas registreeritud/arvele võetud töötuna ega tööotsijana ning X esitas avalduse tööotsijana arvele võtmiseks Eesti Töötukassale 23.07.2020 ning samast kuupäevast on ta võetud tööotsijana arvele. Kohus, hinnanud vaidluse asjaolusid kogumis ja koostoimes, on jõudnud järeldusele, et kaebajale 2020 juunikuu eest toimetulekutoetuse maksmata (määramata) jätmine oli õiguspärane, millest tulenevalt puudub alus kaebuse nõude rahuldamiseks.

MENETLUSKULUD

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei ole taotlenud. Kaebaja oli menetlusabi korras vabastatud kaebuselt riigilõivu (15 eurot) tasumise kohustusest. Seega riigilõiv summas 15 eurot tuleb jätta riigi kanda (HKMS § 118 lg 3).

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja